Tori valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud määrus
Pärnu Maakohtu 16. augusti 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Tori vald (vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja vallavanem LL Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Puudutatud isik II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tori valla 11. septembri 2018 ja 4. oktoobri 2018 taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.
2.Pärnu Maakohtu 16. augusti 2018 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga asendada selle viited sotsiaalhoolekande seaduse §-le 19 viidetega §-le 105.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, v.a XX-le riigi õigusabi korras määratud esindajate kulu, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Pärnu Maakohtu 8. novembri 2016 määrusega paigutati XX (puudutatud isik I) tema tahte vastaselt hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele tähtajaga üks aasta, st kuni 17. augustini 2017. Maakohtu 17. augusti 2017 määrusega pikendati puudutatud isiku viibimist kinnises asutuses tema nõusolekuta ööpäevaringsel erihooldusteenusel ühe aasta võrra kuni 17. augustini 2018.
2.Tori vald (vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 6. augustil 2018 maakohtule avalduse puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Avaldaja väitel on puudutatud isik I tahtevastasel ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihoolekandeteenusel AS HOOLEKANDETEENUSED Valkla Kodus (edaspidi „Valkla Kodu“) ning seda põgenemisohu tõttu tavaliselt ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt. Puudutatud isik I vajab tugevat turvatunnet ja kontrollitud keskkonda. Keskkonna muutus võib tekitada ägedushooge ja ärrituvust. Puudutatud isiku I paigutamine muule igapäevaelu toetavale teenusele ei pruugi olla piisav ja sobiv, arvestades tema tervislikku seisundit, ning seetõttu vajab ta tugevamat järelevalvet ja keskkonda kinnises erihoolekandeasutuses.
3.Ekspert tegi ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja asus seisukohale, et puudutatud isikul I on krooniline psüühikahäire mõõdukas vaimne alaareng käitumishäiretega (F71.1) ja muud täpsustatud pervasiivsed arenguhäired (F84.8). Puudutatud isik I on psühhoinvaliid, kes ei tule toime iseseisva elukoraldusega. Vaimse tervise seisundi poolest ei ole ta suuteline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ega neid adekvaatselt juhtima. Oma majanduslike, tervislike ja õiguslike huvide eest adekvaatselt seista ei suuda. Puudutatud isik I ei ole aastapäevad olnud ohtlik enda või teiste tervisele, julgeolekule ega elule. Enda ja teiste suhtes agressiivset käitumist pole esinenud. Näidustatud ei ole tugevdatud ööpäevaringse järelvalvega kinnise erihooldusteenuse jätkumine, tema suhtes on võimalik ja vajalik rakendada ööpäevaringse järelvalvega erihooldekodu teenust.
4.Puudutatud isikule I määratud esindaja leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isiku I ohtlikus lähitulevikus ei ole niivõrd tõsikindel, et see õigustaks kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamist. Isikule on võimalik anda võimalus elada tavarežiimiga hoolekandeteenusel. Välistatud ei ole, et turvaline ja kontrollitud keskkond suudetakse puudutatud isikule I tagada ka tavapärasel ööpäevaringsel erihooldusteenusel.
5.Ärakuulamisel teatas puudutatud isik I, et ei ole rahul eluga hooldekodus ja soovib asuda „lahtisesse hooldekodusse“. Ta saab iseseisvalt hakkama ja alkoholi ei hakkaks tarbima. Talle ei meenunud, miks ta varasemalt ei ole allunud korraldustele. Puudutatud isik I tarvitab enda sõnul ravimeid, et ei närvitseks ja oleks rahulik. Ravimeid võtab vabatahtlikult, samuti lahtises hooldekodus võtaks ravimeid ise. Kinnine hooldekodu ajab teda närvi, kuid inimestega suhtlemine ei aja. Puudutatud isik I suhtleb emaga, kuid Karksi-Nuia hooldekodusse ei soovi minna, kuna ema elab seal lähedal ja võib teda ootamatult vaatama tulla.
6.Valkla Kodu tegevusjuhendaja leidis, et puudutatud isiku I puhul võiks proovida muud hooldekodu ja kui ta ei saa hakkama, siis Valklasse tagasi tuua.
7.Ärakuulamisel leidis YY (ema, kohtumenetluses puudutatud isik II) esialgu, et puudutatud isik I võiks olla edasi Valkla Kodus, sest muidu hakkab ta hulkuma. Samas arvas ta, et puudutatud isik I ei ole ohtlik endale ega kellelegi teisele ja ei peaks seetõttu olema kinnises asutuses. Puudutatud isik I võiks olla Karksi hooldekodus, siis ta oleks kontrolli all ja ema saaks teda vaatamas käia. Kodus puudutatud isik I sõna ei kuulanud ja läbisaamine kasuisaga oli halb. Üritas emale kallale tulla, ütles emale väga halvasti. Politseiga on olnud probleemid. Ema selgitas, et käib nõustamisel, et saada alkoholi sõltuvusest lõplikult lahti. Ta võtaks puudutatud isiku I enda juurde elama, aga tahaks enne proovida, kas ta saab sellega hakkama. On valmis tagama, et puudutatud isik I ei läheks rändama. 2 (7)
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Maakohus rahuldas 16. augusti 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja pikendas puudutatud isiku I nõusolekuta tema hoolekandeasutuses ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra kuni 16. augustini 2019. Samas peatas maakohus määruse täitmise üheks aastaks, kui puudutatud isik I täidab järgmisi kohustusi: -
ta on kohustatud elama eestkostja poolt korraldatud ööpäevaringse järelevalvega hooldekodus sealt lahkumise keeluga; ta ei tohi tarvitada alkoholi; ta on kohustatud korrapäraselt järgima raviplaani.
Ühtlasi märkis maakohus, et võib peatamise tühistada koheselt, kui puudutatud isik I ei täida talle pandud kohustusi või kui tema seisundist tulenevalt on peatamise tühistamine vajalik. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
8.1.Maakohus tugines eksperdi arvamusele ja leidis, et esineb enne 1. jaanuarit 2016 kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS1995) § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus, mis annab aluse puudutatud isiku I nõusolekuta paigutamiseks hoolekandeasutusse ja järelikult ka seal hoidmiseks tema tahte vastaselt. Vastavalt kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktile on puudutatud isikul I diagnoositud krooniline psüühikahäire mõõdukas vaimne alaareng käitumishäiretega ning muud täpsustatud pervasiivsed arenguhäired. Eksperdi arvamuse kohaselt isik ei ole suuteline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ning neid adekvaatselt juhtima. Isik ei suuda oma elu korraldamisega iseseisvalt toime tulla. Isikul puudub haiguskriitika psüühikahäire osas. Puudutatud isiku I vaimse arengu peetuse tõttu on kõikide kognitiivsete funktsioonide tase madal ning tegelikkuse tunnetamine on häiritud.
8.2.Kuigi Valkla Kodu, eksperdi ja puudutatud isikule I määratud esindaja arvamuste kohaselt ei ole isik viimase aasta jooksul olnud ohtlik endale ega teistele, on tõenäoline, et vaid stabiilne kontrollitud keskkond on puudutatud isikule I positiivselt mõjunud. Psühhiaater KK asus 12. aprillil 2017 seisukohale, et kui puuduks põgenemisoht, võiks puudutatud isik viibida ööpäevaringse järelvalvega erihooldekodus. Puudutatud isik I viibib kontrollitud keskkonnas, kus isikul ei ole võimalik põgeneda, isikule tuletatakse järjepidevalt meelde ravimite võtmise vajadust ning isikul ei ole võimalik tarbida alkoholi. Kuna ravimite manustamine toimub hetkel ainult meelde tuletamisel ja ette andmisel, siis võib puudutatud isiku I tervislik olukord oluliselt halveneda, kui ta teenuselt eemal viibides ja sinna mitte tagasi naastes ravimeid ei manusta. Ka isiku ärakuulamisel oli võimalik tajuda, et puudutatud isik I muutus mõningatel teemadel vesteldes äärmiselt kurvameelseks ning sobiva keskkonnata on võimalik, et lisaks agressiivsushoogudele tekiks isikul ka enesekahjustamise mõtted. Maakohtu hinnangul on tõenäoline, et ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamisel isikul võib tekkida tagasilangus ning korduvad varasemad juhtumid. Seega pigem kindlasti kui tõenäoliselt, jättes puudutatud isik I paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringselt erihooldusteenusele, esineb SHS1995 § 19 lg 1 p-s 2 sätestatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldus, s.t isik on endale või teistele ohtlik.
8.3.Kuigi puudutatud isiku I tervislik seisund on paranenud, ei pruugi tema paigutamine muule igapäevaelu toetavale teenusele olla piisav ja sobiv, arvestades puudutatud isiku I tervislikku seisundit ning seetõttu vajab ta tugevamat järelevalvet ja keskkonda kinnises erihoolekandeasutuses. Puudutatud isik I on varasemalt viibinud madalama järelevalvega keskkonnas ning temaga on tekkinud seejärel probleemid. Tegevusjuhendaja, kes on 3 (7)
puudutatud isikuga I kaks aastat tegelenud, rõhutas ärakuulamisel samuti sobiva keskkonna olulisust puudutatud isiku I jaoks ning leidis, et Valkla Kodus on puudutatud isiku I jaoks sobiv keskkond. Puudutatud isik I vajab jätkuvalt kindlat, turvalist ja tugevat järelevalvet võimaldavat elukeskkonda. Seega esineb ka SHS1995 § 19 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus, kuna puudutatud isiku I psüühilisest seisundist ja haiguskriitika puudumisest tulenevalt ei ole muude abinõude kasutamine käesolevaga võimalik.
8.4.Eeltoodust tulenevalt ei ole puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise eeldused käesolevaks ajaks ära langenud ja on põhjendatud tema kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine üheks aastaks.
8.5.Kuna viimasel aastal on puudutatud isiku I tervislik seisund muutunud stabiilsemaks ning temaga ei ole seotud ühtegi agressiivset juhtumit, on võimalik kaaluda kinnisesse asutusse paigutamise peatamist. Samas on jätkuval vajalik puudutatud isik I paigutada hoolekandeasutusse, kus tal on kindel, turvaline ja järelevalvet võimaldav elukeskkond. Ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamisel on puudutatud isik I kohustatud elama eestkostja poolt korraldatud erihooldekodus sealt lahkumise keeluga, ta ei tohi tarvitada alkoholi ning on kohustatud korrapäraselt järgima raviplaani. Nimetatud kohustuste sätestamine on vajalik, et survestada puudutatud isikut I käituma sotsiaalselt aktsepteeritavalt ka avatud keskkonnas ning mh vältida põgenemise juhtumeid ning ennetada varasemat agressiivset käitumist.
8.6.Ühtlasi selgitas maakohus, et lõpetab määrusega isiku kinnisesse asutusse paigutamise, kui paigutamise eeldused on ära langenud või kui ilmneb, et eeldused ei olnud täidetud. Kohus võib kinnisesse asutusse paigutamise lõpetada isiku enda või tema eestkostja või isiku elukoha järgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel. Kinnine asutus peab kohtule viivitamata teatama, kui tema arvates ei ole isikut vaja kinnises asutuses hoida kohtu määratud tähtaja lõppemiseni. Kui isik on kinnisest asutusest vabastatud enne kohtu määratud aega, tuleb kohtule sellest samuti viivitamata teatada. Kohus peab ka sel juhul otsustama isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamise TsMS § 539 lg-s 1 sätestatud korras.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Puudutatud isik I esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
maakohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud SHS1995 § 19 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eelduseid. Ekspert tegi järelduse, et puudutatud isiku I puhul ei ole näidustatud tugevdatud ööpäevaringse järelvalvega kinnise erihooldusteenuse jätkumine. Puudutatud isik I ei ole endale või teistele isikutele ohtlik, kui ta vabastada ööpäevaringse tugevdatud jälgimisrežiimiga kinniselt erihooldusteenuselt. Seega ei ole alust puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamiseks; põhjendamatu on maakohtu poolt psühhiaatri KK 12. aprilli 2017 seisukohale tuginemine, kuivõrd seda arvestati eelmisel korral isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisel ning uut seisukohta käesoleva aja andmete kohta esitatud ei ole. Isikut ei saa kinnisesse asutusse paigutada üksnes kohtu tunnetusliku hinnangu alusel, mille kohaselt on tõenäoline, et ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamisel isikul võib tekkida tagasilangus ning korduvad varasemad juhtumid.
4 (7)
MENETLUSE EDASINE KÄIK
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 20. septembril 2018. Avaldaja esitas 1. oktoobril 2018 maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus paigutada puudutatud isiku I tahtest olenemata kinnisesse erihoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele Valkla Kodusse vähemalt neljaks päevaks pikendamisega kuni 40 päevani. Selle taotluse jättis maakohus 2. oktoobri 2018 määrusega rahuldamata. Seejärel edastas avaldaja 4. oktoobril 2018 ringkonnakohtule täiendavad dokumendid, mis osaliselt kordasid vahepealses menetlusetapis maakohtule juba esitatut. Puudutatud isiku I esindaja vastas samal päeval, et avaldaja seisukohad ei peaks muutma kaebuse lahendamist, aga ei vaielnud vastu uute tõendite vastuvõtmisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata, aga muuta põhjendusi.
12.Avaldaja esitas 11. septembril 2018 koos määruskaebuse vastusega kokkuvõtva hinnangu erihoolekandeteenuse osutamise kohta Valkla Kodus ning 4. oktoobril 2018 täiendavalt e-kirjad puudutatud isiku I käitumise kohta 23.–24. septembril 2018 ja SA Pärnu Haigla
27.septembri 2018 tõendi puudutatud isiku I hospitaliseerimise kohta. Avaldaja esitatud tõendid tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel toimikusse võtta ja neid hinnata kaebuse lahendamisel.
13.Kui isik paigutati kinnisesse asutusse varem kehtinud õiguse alusel, aga kohus kaalub hiljem tema seal viibimise pikendamist, siis tuleb kohaldada nn jätkumenetluse ajal kehtivat õigust (vt Riigikohtu 13. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-16, p 11). Kuigi maakohus tugines kuni 31. detsembrini 2015 kehtinud SHS1995 § 19 lg 1 p-dele 1-3, ei anna see alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, sest sisuliselt hindas kohus, kas esinevad asjaolud, mis annaks aluse pikendada puudutatud isiku I viibimist tema nõusolekuta hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Tingimused, mille esinemisel paigutatakse täisealine isik kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, on sätestatud kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1 ja need on punktide kaupa järgmised: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Ringkonnakohus asendab maakohtu lahendis sisalduvad viited SHS1995 §-le 19 viidetega SHS §-le 105 ja põhjendab järgnevalt kaebuse väidetele vastates, miks see ei muuda vaidlustatud määruse sisu ega lõppjäreldust.
13.1.Maakohus tuvastas õigesti, et praegusel juhul esineb SHS § 105 lg 1 p-s 1 toodud tingimus isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, st puudutatud isikul I on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Nimelt on puudutatud isikul I krooniline psüühikahäire, mis esineb vaimse arengu peetuses ja pervasiivsete arenguhäiretena, mis piiravad tema võimet iseseisva elukorraldusega toime tulle. Oma vaimse tervise seisundi tõttu ei ole puudutatud isik I suuteline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ning neid adekvaatselt juhtima. 5 (7)
13.2.Samuti leidis maakohus põhjendatult, et jättes puudutatud isiku I suhtes pikendamata kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibimise, võib ta osutuda eelkõige endale ohtlikuks, st täidetud on SHS § 105 lg 1 p 2 tingimus. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt 14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1). Eksperdi arvamuse kohaselt on puudutatud isikul I vaimse arengu peetuse tõttu kõikide kognitiivsete (tunnetuslike) funktsioonide tase madal, tegelikkuse tunnetamine häiritud. Puudutatud isik I end vaimuhaigeks ei pea, ravimite nimetusi ja nende toimet ei tea, iseseisvalt ravirežiimi tagada ei suuda, haiglaravi vajalikuks ei pea, haiglasse toomist psüühikahäirega ei seosta. Puudutatud isikul I esinevad psüühikahäired mõjutavad oluliselt tema tunnetuslikku ja tahtesfääri tegevust – oma tegude tähendusest arusaamine ja nende juhtimine on lapsemeelselt ebaadekvaatne. Aktist järeldub, et vaatamata ravile pole puudutatud isikul I kujunenud haigustaju ja ta pole suuteline adekvaatselt olukorda hindama ega igapäevaselt toime tulema. Samuti nähtub kokkuvõtvast hinnangust erihoolekandeteenuse osutamise kohta Valkla Kodus, et puudutatud isikul I ei ole välja kujunenud kriitikat oma seisundi kohta. Ta ei saa aru ravi vajadusest ega ole võimeline raviskeemi iseseisvalt jälgima. Puudutatud isik I ei ole adekvaatselt võimeline vastu võtma ühtegi enda elukorraldust ja tervist puudutavat otsust. Puudutatud isikule I on vajalikud regulaarsed psühhiaatri konsultatsioonid ja pidev toetusravi, kontroll ravimite tarvitamise üle. Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus õigele järeldusele, et puudutatud isiku I ohtlikkus iseendale väljendub haiguskriitika puudumises ja sellest tulenevas ravimite võtmata jätmises.
13.3.Põhjendamatu on puudutatud isiku I esindaja seisukoht, et tulenevalt eksperdi järeldusest ei ole puudutatud isik I endale või teistele isikutele ohtlik, kui ta vabastada kinnisest hoolekandeasutusest ööpäevaringselt erihooldusteenuselt. Eksperdi arvamusest saab järeldada, et viibides Valkla kodus kontrollitud keskkonnas, kus puudutatud isik I võttis korrapäraselt ravimeid ja alkoholi tarbida ei saanud, ei olnud ta endale ega teistele inimestele ohtlik. Samas puudub ekspertiisiaktis järeldus selle kohta, kas puudutatud isik I võib olla endale või teistele isikutele ohtlik, kui ta vabastada kinnisest hoolekandeasutusest ööpäevaringselt erihooldusteenuselt.
13.4.Arvestades puudutatud isiku I tervislikku seisundit ja hoiakuid ravi vajalikkuse suhtes leidis maakohus õigesti, et vajalik on ööpäevaringne erihooldus kinnises hoolekandeasutuses. Puudutatud isikul I puudub haiguskriitika ning tema seisundi paranemine on toimunud pikemaajalise viibimise tõttu kontrollitud keskkonnas ja ööpäevaringse järelevalve all. Avaldaja määruskaebuse vastuse kohaselt on puudutatud isiku I viibimiskoht alates
5.augustist 2018 Sõmera Kodu, kus ta ei ole kinnises asutuses. Nähtuvalt avaldaja esitatud e-kirjadest, on puudutatud isik I Sõmera Kodust juba kaks korda omavoliliselt lahkunud, esimesel korral toodi ta politsei poolt tagasi, teisel korral sattus ta politsei arestikambrisse ja sealt tervisliku seisundi tõtt (ei olnud üle 48 t võtnud rohtusid) psühhiaatriakliinikusse. Seega puudutatud isiku I seisundi stabiliseerimist ja paranemist väljaspool kinnist hoolekandeasutust ei ole võimalik tagada ning ta võib muutuda eelkõige endale ohtlikuks. Ühtlasi järeldub eeltoodust, et täidetud on SHS § 105 lg 1 p 3 tingimus, sest puudutatud isiku I ohtlikkust endale ei ole võimalik vältida muul viisil kui kinnisesse asutusse paigutamise teel, kusjuures see võimatus tuleneb temast endast.
13.5.Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus põhjendatud järeldusele, et puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise eeldused ei ole ära langenud ja on põhjendatud tema kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine üheks aastaks. 6 (7)
14.Kaebuses ei vaidlustata kinnisesse asutusse paigutamise peatamist, selles osas ringkonnakohus maakohtu lahendit ei kontrolli. Kui isik talle seatud tingimusi või kohustusi ei täida, on maakohtul õigus peatamine TsMS § 540 lg 2 alusel tühistada (vt selle kohta nt Riigikohtu
14.veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 15.6).
15.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 3 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Puudutatud isiku I esindaja tasutaotlused lahendab kohus täna eraldi määrusega.
16.TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.