Seesam Insurance AS-i hagi XX ja KÜ Vilde tee 52 vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.08.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
12 835,78 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Seesam Insurance AS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Seesam Insurance AS (registrikood 10055752, asukoht Sõpruse pst 155, 13417 Tallinn) tehinguline esindaja Martin Petermann Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): XX (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX) tehinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): KÜ Vilde tee 52 (registrikood 80100690, Vilde tee 52, 13421 Tallinn) tehinguline esindaja Margus Saulep
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 22.08.2017.a otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi XX suhtes põhivõlas 26,47 eurot ületavas osas osaliselt rahuldamata ning viivisenõude puhul 5,82 eurot ületavas osas osaliselt rahuldamata. Maakohtu otsus tühistada ka kostja 1 suhtes menetluskulude jaotuse ja kostjalt 1 menetluskulude väljamõistmise osas. Osas, milles maakohus jättis hagi kostja 2 suhtes rahuldamata, jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõistetakse XX-lt Seesam Insurance AS-i kasuks välja põhivõlg summas 2887,57 eurot ja viivis põhivõlalt perioodi eest kuni 12.01.2018.a summas 567,15 eurot ja viivist tasumata põhivõlalt alates 13.01.2018.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu tema enda kanda. Jätta kostja 2 maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja kanda. Jätta kostja 1 maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludest 80% hageja kanda.
5.Välja mõista Seesam Insurance AS-lt XX ́i kasuks maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu summas 2652 eurot.
6.Välja mõista Seesam Insurance AS-lt KÜ Vilde tee 52 kasuks maakohtu ja ringkonnakohtu menetlukulu summas 1162,50 eurot. Välja mõista viivis menetluskulude tasumisega viivitamise eest alates 13.01.2018.a kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
7.Tasaarvestada hageja kasuks kostjalt 1 käesoleva otsusega välja mõistetud põhivõlanõue hagejalt kostja 1 kasuks välja mõistetava menetluskulude nõudega ja tasaarvestuse tagajärjel välja mõista kostjalt 1, XX-lt hageja, Seesam Insurance AS-i kasuks 235,57 eurot.
8.Jätta apellandi poolt kohtu tegevuse suhtes esitatud vastuväide rahuldamata ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu osalise tagastamise taotlus rahuldamata.
9.1.Kostja 1 suhtes esitatud hagi rahuldada osaliselt.
9.2.Kostja 2 suhtes esitatud hagi jätta rahuldamata.
9.3.Välja mõista XX-lt Seesam Insurance AS-i kasuks põhivõlg summas 2887,57 eurot.
9.4.Välja mõista XX-lt Seesam Insurance AS-i kasuks viivis põhivõlalt perioodi eest kuni 12.01.2018.a summas 567,15 eurot ja alates 13.01.2018.a viivis põhivõlalt summas 235,57 eurot VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
9.5.Jätta hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu tema enda kanda.
9.6.Jätta kostja 2 maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja kanda.
9.7.Jätta kostja 1 maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludest 80% hageja kanda.
9.8.Välja mõista Seesam Insurance AS-lt XX ́i kasuks maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu summas 2652 eurot.
9.9.Tasaarvestada hageja kasuks kostjalt 1 käesoleva otsusega välja mõistetud põhivõlanõue hagejalt kostja 1 kasuks välja mõistetava menetluskulude nõudega ja tasaarvestuse tagajärjel välja mõista kostjalt 1, XX-lt hageja, Seesam Insurance AS-i kasuks 235,57 eurot.
9.10.Välja mõista Seesam Insurance AS-lt KÜ Vilde tee 52 kasuks maakohtu ja ringkonnakohtu menetlukulu summas 1162,50 eurot.
9.11.Välja mõista Seesam Insurance AS-lt KÜ Vilde 52 kasuks viivis käesoleva otsuse p-s 9.10 välja mõistetud rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest alates 13.01.2018.a VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni rahalise kohustuse täitmiseni.
10.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses
2(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-8344 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.10.06.2016.a esitas Seesam Insurance AS (hageja) maakohtusse hagi XX (kostja I) ja KÜ Vilde tee 52 (kostja II) vastu, milles palus mõista kummaltki kostjalt välja põhinõudena 6417,89 eurot ja kõrvalnõudena viivise 27.05.2016.a seisuga 897,49 eurot ning viivise alates 28.05.2016.a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Alternatiivselt palus hageja rahuldada hagi kostja I ja/või kostja II vastu mõistes neil välja rahasumma põhija kõrvalnõudena, mis vastab kohtumenetluses tõendatud või kohtu hinnangul kostja I ja/või kostja II poolt põhjustatud kahju tõenäosuse protsendile. Hagiavalduse kohaselt toimus 31.01.2014.a Tallinnas Vilde tee 52 korteris 142 tulekahju, mille tagajärjel said mh kahjustada sama maja korterid 145 ja 150. Mõlemad kahjustatud korterid olid hageja juures kindlustatud. Hageja maksis põlengu tagajärjel korteri 145 kindlustuslepingu alusel kindlustushüvitist 1487,57 eurot ja korteri 150 kindlustuslepingu alusel 11 348,21 eurot, kokku maksis hageja kindlustushüvitist 12 835,78 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel omandab hageja tema poolt hüvitatud kahju ulatuses nõude kahju tekitaja vastu. Tulekahju sai tekkida kahel erinevalt põhjusel. Esiteks korteris 142 olnud külmkapist, mis korteris elanud LR sõnade kohaselt viimasel ajal undas. Põhja Päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektori hinnangul jäi tulekolde koht külmkapi tagaseina, kuid ühest arvamust tulekahju põhjuste kohta ei olnud võimalik anda, kuna korteri köök oli tulekahju tagajärjel tugevalt kahjustada saanud. Päästeameti 11.02.2014.a vastusest tulenes, et tulekahju oletatav tekkepõhjus oli rike elektriseadmetes. Korteromandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteri reaalosa korras ja seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kustutusvee ja tahmakahjustused teistes korterites ja hoones määral, et tekkis oluline vee- ja tahmakahjustus, oli mõjutus, mis kindlasti väljus korteriomandi tavakasutuse mõjudest. Korterites 145 ja 150 tekkinud kahju on kostja I korteris toimunud tulekahjuga põhjuslikus seoses – tulekahju tagajärg. Samuti üldisest käibekohustusest ning hea usu põhimõttest tulenevalt on keelatud oma tegevusega kahjustada teisi isikuid, sh nende omandit tulenevalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Kostja I põhjustas kahju KOS § 11 lg 1 p 1 sätteid rikkudes, on tõendatud kostja õigusvastane käitumine ning kahju põhjustamise eest vastutab kostja. VÕS § 132 lg 3 kohaselt on kahjuhüvitis asja parandamise mõistlikud kulud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sh kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, mh kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja poolt esitatud 25.03.2014.a koostatud aktist tulenes, et Vilde tee 52-142 tulekahju põhjus oli nõuetele mittevastav elektripaigaldis. Korterelamu elektrisüsteem on üldjuhul korteriomanike kaasomandis. Korterelamu elektrisüsteem on ühiseks kasutamiseks vajalik ühiskommunikatsioon, milleta elamu eesmärgipärane kasutamine ei ole võimalik. Elektrikilp ja selles paiknev arvesti ei ole olemuslikult elektrisüsteemist eraldi kasutatav. Seega on ka
3(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-8344 elamu elektrisüsteemist lahutamatud seadmed (nt elektrikilbid) üldjuhul korteriomanike kaasomandis, mida korteriomanikud valdavad ja kasutavad ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrashoiu eest (RKTKo 3-2-1-107-15 p 13). Riigikohus on märkinud, et ühiskommunikatsioonist tekkinud kahju eest võivad vastutada kõik korteriomanikud ja korteriühistu solidaarselt (RKTKo 3-2-1-129-13, p 28). Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (KOS § 15 lg 5, 6, RKTKo 3-2-1-61-14, p 30). Riigikohus on leidnud, et korteriühistu vastutuse alus saab olla tema tegevusetus, sh süsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (RKTKo 3-2-1-129-13, p 51). Riigikohtu seisukoha kohaselt saab nõude alus olla VÕS § 115 lg 1 (RKTKo 3-2-1-61-14, p 30). Vastutus võib olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. Kostja II vastutab kõnealuse hoone elektrijuhtmestiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju tekkimise eest KOS § 15 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Kuna olemasolevatest tõenditest nähtub, et kahju võis põhjustada nii kostja I kui kostja II, võib hageja nõuda kahju hüvitamist mõlemalt kostjalt. VÕS §-st 138 tulenevalt ei tohiks hagi jääda rahuldamata ainult põhjusel, et hageja ei suuda tõendada, millise kostja tegevus konkreetselt kahju põhjustas. Viidatud säte kaitseb kahjustatud isiku huvi rohkem kahju põhjustajate huvist, kuna lihtsustab kahjustatud isiku põhjusliku seose tõendamiskohustust. Kui kohtumenetluses leiab tõendamist, et kahju põhjustas ainult ühe kostja tegevus, palub hageja rahuldada hagi selle kostja vastu. Kui menetluses ei suudeta kindlaks teha kahju tegelikku põhjustajat ning kohus kohaldab mõlema kostja suhtes VÕS § 138, tuleb hagi rahuldada vastavalt tõenäosusele, mil määral kostjad võisid kahju põhjustada. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda ning hageja menetluskulud välja mõista kostjatelt. Kostjate vastuväited
2.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja I vastuväidete kohaselt, isik, kelle vastu saab esitada kahju hüvitamise nõude, peab olema kohustusi rikkunud ning kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel peab olema põhjuslik seos. KOS § 11 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Tulekahju tekkis kostja I korteris, kuid Päästeameti menetlusbüroo tuvastas, et tulekahju oletatav põhjus ei olnud kostja tegevus ega tegevusetus, vaid rike elektriseadmetes. Politsei- ja Piirivalveamet ei algatanud kriminaalmenetlust põhjusel, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Kostja I ei eksinud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatu vastu. Kostja I ei saanud mõjutada elektrisüsteemis tekkida võivat riket, mistõttu tema vastutus on KOS § 11 lg 3 kohaselt välistatud. Kostja I tellis pärast põlengut tulekahju tekkepõhjuste ja tulekahjustuste ulatuse väljaselgitamiseks ekspertiisi Nora Kasemaa ekspertiisibüroolt. Ekspert oli seisukohal, et põlengu võis põhjustada vigane elektrivõrk, kuhu oli ühendatud külmkapp. 1974.a ehitatud maja on ekspluatatsioonis juba 40 aastat, kuid majas pole kordagi kontrollitud elektrisüsteeme. Ekspert märkis, et korteriühistu peab kõige lähemal ajal korraldama kogu maja elektrisüsteemide täieliku kontrolli. Kostja I palus diplomeeritud elektriinseneridel kontrollida korterisisest elektrivõrku ja selgus, et maja ehitamisel on kasutatud ja kokku ühendatud segamini erineva ristlõikega alumiinium- ja vaskjuhtmeid ning kaableid; osades harukarpides olid koos nii nõrkvoolu kui ka tugevvoolu juhtmed, juhtmete ühendused harukarpides olid ainult kokku keeratud, kõik juhtmed olid pandud kaootiliselt krohvseina sisse. Diplomeeritud elektriinseneride arvamuse kohaselt on tulekahju tekkepõhjus nõuetele mittevastav elektripaigaldis. Kostja I viitas Riigikohtu praktikale, milles on leitud, et
4(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-8344 korteriomanik ei vastuta elektrisüsteemi korrasoleku eest ning seina sees asuvad elektrijuhtmed, harukarbid jms on kaasomandis (RKTKo 3-2-1-38-05, RKTKo 3-2-1-155-14). VÕS § 138 lg 1 ja 3 kohaselt saaks hageja nõuda kahju hüvitamist igalt kaasomanikult. Kostja I saaks vastutada arvestades tema mõttelise osa suurust 918/100137. Tõendamata oli kahju rahaline suurus arvestades VÕS § 127 lg 1, § 489 lg 1. Kindlustusandja võib välja maksta ükskõik kui suure kindlustushüvitise, kuid see ei anna alust samas suuruses kindlustushüvitise väljamõistmiseks kostjalt. Eeldusel, et kostja I vastutas tekkinud kahju eest, saaks temalt välja mõista üksnes tegeliku kahju. Antud juhul on hageja jätnud kahju suuruse välja selgitamata, makstes lihtsalt välja kindlustussumma. Kahju suurus on tõendamata. Ekspertiisiaktis nr 289, mille kostja I vastuse lisana esitas; selgitab ekspert, et suitsu- ja tahmakahjustuste likvideerimiseks piisab puhastustöödest; selleks ei ole vaja teha kapitaalremonti nagu seda tehti korteris 150. Kostja I hinnangul ei esitanud hageja ühtegi tõendit, millest nähtuks kahju suurus. Tõendid ei ole erinevate äriühingute arved ja hageja enda maksmisotsused. Kostjat I ei kutsutud kordagi tutvuma väidetavate kahjustuste suurusega. Alternatiivselt palus kostja I kahjuhüvitist vähendada (VÕS § 140 lg 1). Kahju hüvitamine täies ulatuses kostja I vastu oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõtmatu, sest kostjal I puudub igasugune süü ja ta ei saanud kahju tekkimist ette näha. Kostja ise kandis tulekahju läbi väga suuri kahjusid. Pärast tulekahju jäid tema korterist, mis enne oli heas seisukorras, ainult söestunud seinad, hävines kogu kodune vara. Kostjal korteri suhtes kindlustust ei olnud, kindlustamata oli ka kostja tsiviilvastutus.
3.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja II ei vastuta korteris 142 toimunud põlengu eest ning vastutust ei kinnita ka hageja poolt esitatud tõendid. Dokumentidest tulenevalt seostas kosja II kahjujuhtumit eelkõige külmkapi rikkega või korterisisese elektrijuhtmestiku ebaprofessionaalse ühendusega. Kostja II tellimisel ei ole korteris elektritöid tehtud. Järelikult kostja II ei saanud vastutada nendest töödest tingitud võimalike negatiivsete tagajärgede eest. Hageja ei toonud esile ega tõendanud kahju hüvitamise tingimuste täitmist kostja II puhul. Kostja II ei ole kohustust rikkunud, puudub saabunud tagajärje ja kostja käitumise vahel põhjuslik seos ning kostjal II puudub kohustus nõutud kahjusid hüvitada. Ainuüksi sellest, et ühistul on kaasomandi korrashoidmise ülesanne, ei saa teha automaatset järeldust, et korterelamus asetleidnud kahjujuhtumite eest vastutab ühistu solidaarselt korteriomanikega. Hageja ei ole tõendanud, et põleng sai alguse kaasomandist ja selle puudustest. Vastukäivate tõendite või tõendite puudumisega kaasnevaid riske kannab hageja, mitte kostja II. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 22.08.2017.a otsuse, millega rahuldas Seesam Insurance ASi hagi XX vastu kahju hüvitamiseks osaliselt. Kohus mõistis XX-lt välja kahjuhüvitise summas 26,47 eurot ja viivise 22.08.2017.a seisuga 5,82 eurot Seesam Insurance ASi kasuks ning viivise põhivõlalt alates otsuse kuulutamisest. Kohus jättis hagi KÜ Vilde tee 52 vastu rahuldamata. Kostjate I ja II menetluskulud jäid hageja kanda, hageja menetluskulud tema enda kanda. Otsuse kohaselt asus kohus seisukohale, et kostja I vastutab tekkinud kahju eest kaasomanikuna. Sellest tulenevalt ei kaalunud kohus kostja I vastuväidet hagile, mille kohaselt KOS 11 lg 3 kohaselt peaks tema vastutus olema välistatud. Kohus määras hagi rahuldamise ulatuse kostja I vastu tema mõttelise osa suuruse järgi - 918/100137. Arvestades, et tulekahju tekkepõhjus ei ole tõsikindlat tuvastatud, asus kohus seisukohale, et tekitatud kahju eest võiksid vastutada kõik kaasomanikud arvestades nende mõtteliste osade suurust. Kostja II oli ebaõige kostja asjas ning seetõttu jättis kohus kostja II vastu esitatud nõude
5(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-8344 rahuldamata. Vastavalt kostja II poolt esitatud KÜ Vilde tee 52 kodukorra p-le 7.1 on mõtteliste osade hooldamise alus üldkoosoleku otsusega kinnitatud majanduskava ning hooldustööde kohustuse jaotus korteriomaniku ja –ühistu vahel. Sellist üldkoosoleku otsust ei ole esitatud ega selle olemasolu väidetud. Seetõttu puudus alus kostja II vastutuseks tekkinud kahju eest. Kohtu hinnangul nähtus 26.09.2009 teenustöö lepingust (I kd lk 183186) Vilde tee 52 aadressil elektripaigaldise renoveerimistööde tehnilise kontrolli tellimine ning 02.11.2009.a töövõtulepingust (I kd lk 180-182) Vilde tee 52 elamu peajaotuskilbi uuendamine (elektritööd); 01.11.2010 teeninduslepingust (I kd lk 187) korrapärase elektriseadmete tehnilise hoolduse tellimine. Kostjale II ei saanud vastutada kahju hüvitamise eest, kuna kostja II on korteriühistu, mis tegutseb vastavalt tulekahju ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) redaktsiooni § 2 lg 1 järgi korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistuna, mille eesmärk on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatühi mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Käesoleval juhul ei väidetud ega tõendatud, et kostja II oleks saanud korteriomanikelt ülesande elektrisüsteemi ümbervahetamiseks/korrastamiseks. Sellise ülesande saamisel korteriomanikelt oleksid korteriomanikud pidanud otsustama ka töö finantseerimise küsimuse. Korteriühistul mittetulundusühistuna puuduvad vahendid ja ka õigus iseseisvalt sellise töö tegemist otsustada ja tekitada ühistule kulusid, mille kandmist ei ole korteriomanikud otsustanud. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg-le 1 võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Korteriomaniku kohustused sätestab KOS § 11. Seega puudub seaduslik alus hagi rahuldamiseks kostja II suhtes. Kohus luges korteriga nr 145 seonduvalt hageja poolt hüvitatud 1487,57 eurot põhjendatuks. Korteriga nr 145 seoses ei hüvitanud hageja kahjuna ühegi toimingu ega materjali, sh aknad maksumust, mis võisid olla vananenud tulenevalt remondi ajast. Kõik kulud olid seotud tulekahju tagajärgede likvideerimisega. Kulude koosseis ja tõendatus on võimalik välja lugeda tõenditest. Korteriga nr 150 seotud kahjude suurusega, mille hageja AN-le hüvitas, kohus täies ulatuses ei nõustunud. Tõenditest ei nähtunud, milliseid töid taastusremondiks tehti. Kohus luges tõendatuks asenduskorteri üürikulu kokku 1200 eurot ja koduse vara kolimise kulu 200 eurot. Üürikulu suurus ei olnud ülemäärane, vastuväite esitanud kostja ei tõendanud, et korterit oleks olnud võimalik elamiskõlblikuks muuta lühema aja jooksul kui seda tehti. Ülejäänud osas ei olnud kulu hageja poolt tõendatud ning esitatud tõenditest ei olnus võimalik tuletada, millises osas võisid kulud olla põhjendatud. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus, et kohus rahuldaks apellatsioonkaebuse ainuisikuliselt vastustaja I suhtes ja mõistaks vastustajalt I apellandi kasuks põhinõudena välja 12 809,31 eurot (12 835,78 eurot - 26,47 eurot) ning viivised alates nende sissenõutavaks muutumisest (03.09.2014) kuni kohtuotsuseni tegemise ajani (22.08.2017) 3059,97 eurot (3 065,79 eurot- 5,82 eurot) ning edaspidi võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja ulatuses kuni vastustaja I poolt põhinõude täieliku tasumiseni või rahuldaks apellatsioonkaebuse ainuisikuliselt vastustaja II suhtes ja mõistaks vastustajalt II apellandi kasuks põhinõudena välja 12 835,78 eurot ning viivised alates nende sissenõutavaks muutumisest (09.04.2015) kuni kohtuotsuse tegemise ajani (22.08.2017) 2445,25 eurot ning edaspidi võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja ulatuses kuni vastustaja II poolt põhinõude täieliku tasumiseni. Alternatiivselt mõista vastustajalt I apellandi kasuks välja kohtu poolt välja mõistmata jäetud põhinõudest 50 %, mis on 6404,65 eurot (12 809,31:2) ning samaaegselt mõistaks vastustajalt II välja 50% põhinõudest, mis on 6 417,89 eurot. Alternatiivselt mõista välja vastustajalt I apellandi kasuks
6(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-8344 50% kohtu poolt välja mõistmata jäetud viivistest ajavahemikul 03.09.2014-22.08.2017 (3059,97 eurot – 50% = 1529,98 eurot) ning pärast seda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (8%) ning arvestades vastustajalt I välja mõistetavat põhinõude suurust (st 50% põhinõude rahuldamisel arvestatakse viiviseid pärast kohtuotsuse kuulutamist 6 404,65 eurolt). Alternatiivselt mõistaks välja vastustajalt II apellandi kasuks 50% kohtu poolt välja mõistmata jäetud viivistest ajavahemikul 09.04.2015-22.08.2017 (2 445,25 eurot – 50% = 1 222,62 eurot) ning pärast seda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (8%) ning arvestades vastustajalt II välja mõistetavat põhinõude suurust (st 50% põhinõude rahuldamisel arvestatakse viiviseid pärast kohtuotsust 6 417,89 eurolt). Kohus jätaks vastustajate I ja II menetluskulud mõlemas kohtuastmes nende endi kanda ning mõista vastustajatelt I ja/või II välja apellandi menetluskulud. Lisaks esitas apellant vastuväite ringkonnakohtu tegevuse peale, milles palub, et kohus tagastaks apellandile enammakstud riigilõivuna 700 eurot. Apellandi hinnangul kohaldas maakohus VÕS §-i 138 ebaõigesti. Kohtuotsusest ei olnud võimalik tuletada, milliste tõendite või seaduse tõlgendamise tulemusel jõudis kohus järeldusele, et rakendada tuleb korteriomanike osavastutust, ning millele tuginedes välistas kohus kostja I vastutuse korteri omanikuna. VÕS § 138 lg 2 pöörab tõendamiskoormise ümber kannatanu kasuks ning kahju hüvitamiseks kohustatud isik peab tõendama tema käitumise ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose puudumise ehk seda, et tema kahju ei tekitanud. Kohtuotsusest ei tulene, et kohus oleks seaduse kohaldamisel nimetatud põhimõttest lähtunud. Kohus ei arvestanud ega analüüsinud otsuse tegemisel poolte poolt esitatud faktiväiteid ega tõendeid (TsMS § 442 lg 8 rikkumine, mis tõi endaga kaasa ebaõige lahendi tegemise). Kohus ei võtnud selget seisukohta küsimuses, kellele kuuluvad, ja kes vastutab korteri seina sees olevate elektrijuhtmete korrashoiu eest. Apellant viitas Riigikohtu seisukohale, et korterelamu elektrisüsteem on üldjuhul korteriomanike kaasomandis (RKTKo 3-2-1-107-15, p 13). Korterelamu elektrisüsteem on ühiseks kasutamiseks vajalik ühiskommunikatsioon, milleta elamu eesmärgipärane kasutamine ei ole võimalik. Elektrikilp ja selles paiknev arvesti ei ole olemuslikult elektrisüsteemist eraldi kasutatav. Seega on ka elamu elektrisüsteemist lahutamatud seadmed (nt elektrikilbid) üldjuhul korteriomanike kaasomand, mida korteriomanikud valdavad ja kasutavad ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrashoiu eest. Selleks, et teha kindlaks, kas elektrisüsteemi seadmed on käsitatavad korteriomaniku reaalosa või kõigi korteriomanike kaasomandina, saab mh arvestada asjaoluga, kas elektrienergiaga varustaja on sõlminud elektrilepingu iga korteriomanikuga eraldi või kõigi korteriomanikega ühiselt (nt korteriühistu kaudu), st kas maja varustatakse elektriga ühe või mitme liitumispunkti kaudu. Juhul, kui kortermaja varustatakse ühe liitumispunkti kaudu, on elektrisüsteem, sh elektrikilbid üldjuhul korteriomandi kaasomandi osa hulka kuuluvad. Apellant ei nõustunud kohtu seisukohaga, et korteriühistu vastutab juhul kui korteriomanikud annavad mingi kindla sisuga korralduse korteriühistule. Apellandi väidet toetab ka kohtupraktika. Riigikohus märkis, et korteriühistul on KOS § 15 lg-te 5 ja 6 järgi kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (RKTKo 3-2-1-61-14, p 30). Korteriühistu vastutuse alus saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (RKTKo 3-2-1-129-13, p 51). Kaasomandisse kuuluvast ühiskommunikatsioonist, nt keskküttetorustikust tekkinud kahju eest võivad vastutada kõik korteriomanikud ja korteriühistu solidaarselt (RKTKo 3-2-1-117-14, p 12). Seega Riigikohtu praktikast tulenevalt ei saa väita, et KÜ-l ei oleks iseseisvat kaasomandi
7(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-8344 korrashoiu kohustust. Apellant leidis, et kohus on kohaldanud kostja II vastutuse välistamisel valesti materiaalõigust, mis tõi kaasa vale lahendi tegemise. Maakohus eksis hageja hinnangul tõendite hindamisel, mis tõi endaga kaasa ebaõige lahendi tegemise. Kohus ei ole arvestanud hageja tõendeid kahju suuruse osas, mis puudutavad kahjustunud korter 150 remondikulusid. Kohus on jätnud hageja tõendid tähelepanuta, kuna kohus leidis, et hageja esitatud tõenditest ei ole võimalik tuletada, milliseid töid taastamisremondiks tehti. Apellant esitas vastuväite ringkonnakohtu tegevuse peale seoses täiendava riigilõivu määramisega. Kohus asus 15.09.2017 kohtumääruses asunud seisukohale, et hageja poolt kostja I ja kostja II vastu esitatud hagid on vaadeldavad eraldi hagidena ning hagi hinda ja apellatsioonkaebuse hinda tuleb iga kostja osas vaadata eraldi. Apellant kohtu sellekohase seisukohaga ei nõustu. TsMS § 124 lg 1 kohaselt on määratakse rahalise nõude puhul hagihind nõutava rahalise suurusega. TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Seega tuleneb eeltoodud sätetest põhimõte, et hagihinna määramisel ei ole oluline mitme isiku vastu hagi on suunatud vaid sellest, kui suures ulatuses hageja potentsiaalselt rikastub, kui tema hagi kostja(te) vastu rahuldatakse. Apellant rikastuks antud juhul maksimaalselt 15663,72 euro ulatuses ja seda juhul, kui kohus rahuldaks põhinõude koos kõrvalnõuetega kostja I vastu täies ulatuses. TsMS § 134 täpsustab, et kui nõuded on alternatiivsed, siis määratakse hagihind suurema nõude järgi. Kahju suurus põhinõude järgi ja mõlema kostja peale kokku on 12 835,78 eurot. Erinevad on ainult kõrvalnõuete suurused, kuna viiviste sissenõutavaks muutumise aeg on seadusest tulenevalt antud juhul kostjate suhtes erinev. Hageja on esitanud kolm alternatiivset nõuet. Kohus saab rahuldada ainult ühe hageja poolt esitatud alternatiivnõuetest, mille tõttu hageja ei saaks rikastuda rohkem kui 15 663,72 eurot + tulevikus tekkivad viivised. Antud summalt tuleb maksta riigilõivu 700 eurot. Apellant oleks kohtuga nõus riigilõivu kahekordse maksmise osas juhul, kui hageja saaks mõlema kostja vastu üheaegselt ja kahekordselt panna maksma põhinõude summa (st 2x12 835,78 eurot), mistõttu apellandi majanduslikult saadav kasu koos kõrvalnõuetega ületaks kogusummana 30 000 eurot. Antud juhul sellist olukorda ei eksisteeri, kuna antud juhul ei saa hageja majanduslik kasu olla suurem kui 15 663,72 eurot ning hageja on esitanud 3 alternatiivset nõuet (kas kostja I suhtes 100% või kostja II vastu 100% või jaguneb kostjate vastutus 50/50), mistõttu palub apellandil rahuldada tema poolt esitatud vastuväide kohtu tegevuse peale ja tagastada apellandile täiendavalt tasutud riigilõiv (st 700 eurot). Vastustajate seisukohad
5.Vastustaja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Vastustaja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagi kostja 1 suhtes osaliselt rahuldamata. Osas, milles maakohus jättis hagi kostja 2 suhtes rahuldamata, tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Eelnevast tulenevalt tuleb muuta kostja 1 osas ka menetluskulude jaotust ja menetluskulude summaarset väljamõistmist. Samuti tuleb kostja 1 suhtes muuta välja mõistetavaid viiviseid.
8(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-8344
7.Käesolevas asjas esitas hageja kostjate vastu raha saamisele suunatud hagi, tuginedes sellele, et talle kui kindlustusandjale läks üle kindlustusvõtjate nõue, mis tulenes sellest, et hagejale kuuluvas korteris puhkes tulekahju, mis sai alguse kas katkisest külmkapist või külmkapi taga olnud elektrijuhtmetest ning tulekahju tagajärjel tekkis teistele sama maja korteriomanikele kahju, kes olid oma korterid hageja juures kindlustanud. Kostja 2 suhtes esitatud hagi puhul tugines hageja sellele, et korteriühistul lasub seadusest tulenev kohustus hoolitseda kaasomandi korrasoleku eest, sh kaasomandisse kuuluva elektrisüsteemi korrasoleku eest ning vastava kohustuse rikkumine on nõuetele mittevastavast elektrisüsteemist tekkinud tulekahjust põhjustatud kahju hüvitamise alus.
8.Asja lahendamise seisukohast lähtuvalt on oluline see, millest tulekahju alguse sai. Juhul, kui tulekahju sai alguse kostja 1 reaalosast, vastutaks sellest teistele korteriomanikele tekkinud kahju eest vastava korteriomandi omanik. Juhul kui kahjutuli sai alguse kaasomandist, vastutaksid kahju eest kõik korteriomanikud, sh ka kostja 1 ning sellisel juhul oleks võimalik hinnata ka seda, kas korteriühistu ehk kostja 2 jättis täitmata tal lasuva kaasomandi korrashoiu kohustuse. Juhul kui tulekahju sai alguse reaalosast, ei saa kostja 2 ehk korteriühistu vastutus kõne alla tulla, sest reaalosa korrashoiu eest vastutab iga reaalosa omanik eraldi (KOS kuni 31.12.2017.a kehtiv redaktsioon § 11 lg 1 p 1 ja § 15 lg 1) ning kaasomanikud ühiselt ega korteriühistu reaalosa korrasoleku eest ei vastuta.
9.Hageja tugines hagi alusena sellele, et tulekahju sai alguse kostjale 1 kuuluva korteriomandi reaalosa köögist, külmkapi tagant. Asjaolu, et tulekolde, millest tulekahju alguse sai, asukoht oli kostja 1 korteriomandi reaalosa köögis, külmkapi taga olevas seinas, tuleb lugeda tõendatuks Politsei- ja Piirivalveameti 07.02.2014.a teatisega (vt t I kd lk 72). Seega saab järeldada, et tulekahju sai alguse kostjale 1 kuuluva reaalosa piirest, kas külmutuskapist või köögis olnud elektrijuhtmestikust.
10.Eelmises lõigus viidatud tõendist nähtuvalt on sündmuskohta uurinud Põhja Päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektori hinnangul tulekolde tõenäoline asukoht korteri nr 142 köögis, vasakpoolses seinas. Koldekoht oli külmkapi piirkonnas, külmkapi tagaseinas. Hageja poolt esitatud spetsialisti arvamuse (t I kd lk 139 jj) kohaselt ei välista spetsialist võimalust, et põlengu põhjustas vigane elektrivõrk (seinakontakt), kuhu oli ühendatud külmkapp (vt t I kd lk 145). Kostja 2 esitas käesoleva tsiviilasja menetluse käigus järgmised faktiväited, mille suhtes ei ole ülejäänud menetlusosalised vastuväiteid esitanud: kostja 2 väitis, et kahjujuhtumit saab seostada ennekõike külmutuskapi rikkega või korterisisese elektrijuhtmestiku ebaprofessionaalse ühendusega (t I kd lk 170). Kostja 2 tõi esile, et korteriühistu kodukorra järgi vastutab korteriühistu ainult trepikojas oleva arvestini ja lülitini, sealt edasi on kõik korteriomaniku vastutusel (t I kd lk 215 pöördel). Sellest ei tee kohus järeldusi mitte vastutuse jagunemise osas, vaid selles osas, kus asuvad kaasomandis olevad elektriseadmed ja kust algavad iga korteri ainukasutuse jaoks vajalikud juhtmed. Eespool toodust saab järeldada, et juhul, kui tulekahju ei saanud algust külmutuskapist, vaid elektrijuhtmestikust, sai tulekahju alguse saada üksnes kostjale 1 kuuluva korteri reaalosa jaoks mõeldud elektrijuhtmetest. Mitte ühestki käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendist ei nähtu, et kostjale 1 kuuluvas köögis, külmkapi taga, oleks olnud elektrijuhtmeid, mis oleksid olnud vajalikud muuks otstarbeks kui kostja 1 korteri kasutamiseks. Vastupidi, kostja 2 poolt menetluses tehtud avaldused viitavad selgesti sellele, et kostja 1 köögis olid üksnes need elektrijuhtmed, mis olid vajalikud vaid kostja 1 korteri jaoks. Sellist järeldust kinnitab ka kostja 2 poolt kohtuistungil antud ja ülalpool viidatud kirjeldus, mille kohaselt on vaidlusaluses majas elektrikilbid ja lülitid, millest on võimalik korterite elekter välja lülitada,
9(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-8344 trepikojas, mitte korterite sees. Sellele väitele ei ole mitte ükski menetlusosaline vastu vaielnud. Eespool toodust järeldab ringkonnakohus, et juhul, kui tulekahju ei saanud algust kostja 1 köögis olnud külmkapist, pidi tulekahju alguse saama kostja 1 korteri köögis olnud elektrijuhtmest või selle küljes olnud pistikupesast või pistikust, mis olid vajalikud üksnes kostja 1 kasutuse jaoks. Sealt ei saanud elektrit mitte ükski teine korteriomanik. Kolmandat võimalust tulekahju alguse saamiseks ei ole keegi maininud. Eespool viidatud päästekeskuse juhtivinspektori arvamusest nähtub selgesti tulekahju alguse koht ning seal nimetatakse kahte võimalikku tulekahju põhjust. Ebatõenäoline on see, et tulekahju oleks võinud alguse saada millestki muust. Mitte miski ei viita sellele, et selles kohas oleks olnud muid tuleohtlikke seadmeid või muuks kui üksnes kostja 1 korteri jaoks vajalikke elektrijuhtmeid.
11.Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et tulekahju sai alguse kostja 1 korteriomandi reaalosast. Sõltumata sellest, kas tulekahju sai alguse kostja 1 reaalosas olnud külmutuskapist või kostja 1 kööki elektriga varustanud elektrijuhtmest, tuleb asuda seisukohale, et tulekahju sai alguse kostja 1 reaalosast. Kõik need asjad, mis asuvad korteriomaniku reaalosal, sh külmkapp, on asjad, mille ohutuse eest peab korteriomanik KOS § 11 lg 1 p-i 1 ja lg 2 kohaselt vastutama. Konkreetse korteriomandi reaalosa varustamiseks mõeldud elektrijuhtmed kuuluvad korteriomandi reaalosa koosseisu. Ringkonnakohus ei nõustu selle käsitlusega, et kõik maja elektrijuhtmed kuuluvad kaasomandisse. Kaasomandisse kuuluvad üksnes need hooneosad, mis on vajalikud kõikide või mitme erineva korteri jaoks. Kõik need hooneosad, mida saab muuta või eraldada ilma teiste korteriomanike õigusi kahjustamata, kuuluvad korteriomandi reaalosa hulka (vt KOS § 1 lg 2 ja § 2). Kostja 1 korteri kööki elektriga varustanud elektrijuhe saab olla vajalik üksnes kostjale 1 ning kostja 1 saab seda juhet eemaldada või selle asukohta muuta või asendada ilma teiste korteriomanike õigusi kahjustamata. Kõik korterisisesed elektrijuhtmed lähevad kõigepealt korteri voolumõõtjani ja korteri peakaitsmeni, mille abil saab korteri elektrit välja lülitada, st kõik elektrijuhtmed, mis on korteri peakaitsmest seespool, kuuluvad konkreetse korteri reaalosa hulka. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui tulekahju oleks saanud alguse millestki muust, näiteks külmkapi peal olnud muust elektriseadeldisest või küünlast vms, tuleb asuda seisukohale, et tulekahju sai alguse kostja 1 reaalosast, sest kaasomandis olevaid asju, seadmeid ega hooneosasid kostja 1 köögis ei olnud.
12.Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et tulekahju sai alguse kostjale 1 kuuluvast korteriomandi reaalosast, millest tulenevalt vastutab kostja 1 VÕS § 115 lg 1, koosmõjus KOS § 11 lg 1 p-ga 1 tulekahjust tekkinud kahju eest.
13.Kostja 1 leidis, et juhul, kui menetluses peaks tuvastatama, et tulekahju sai alguse talle kuuluva korteri reaalosast, on tema vastutus välistatud KOS § 11 lg-st 3 tulenevalt. Ringkonnakohus kostjaga 1 ei nõustu. Juhul, kui hageja on kohtu ette toonud kõik VÕS § 115 lg 1 ja KOS § 11 lg 1 ning lg 2 asjaolud, võib kostja vastutusest vabaneda, kui ta toob kohtu ette ja tõendab kõik KOS § 11 lg-s 3 sätestatud asjaolud. Seega lasub KOS § 11 lg-s 3 sätestatud asjaolude kohtu ette toomise ning tõendamise koormis kostjal 1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja 1 kohtu ette toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et kostja 1 vastutus peaks olema KOS § 11 lg-st 3 tulenevalt välistatud. KOS § 11 lg 3 kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui tulekahju põhjustas külmkapi rike, oleks kostja 1 saanud tagada selle, et tema korteris oleks nõuetele vastav, töökorras külmutuskapp, mis töötab, mis on tuleohutu ja mis ei
10(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-8344 sütti. Ringkonnakohus märgib ka seda, et juhul, kui tulekahju põhjustas kostja 1 korterisisene elektrijuhtmestik või pistikupesa või pistik, oli kostja 1 mõjusfääris ja kostja 1 oleks saanud tagada, et tema korteri elektrikjuhtmestik oleks töökorras, tuleohutu ja selline, mis ei põhjusta tulekahju. Elektriseadmete ja elektrijuhtmestiku ning nende osade ohutuse ja töökorras oleku tagamist saab ja tuleb korteriomanikult eeldada. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostja 1 vastutust välistavaid asjaolusid ei ole käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toodud.
14.Ringkonnakohus leiab, et kostja 1 ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks kostja 1 osas kahjuhüvitist vähendada (VÕS § 140). See, kas kostja 1 on kahju tekkimises süüdi või mitte, ei oma käesoleval juhul tähendust, sest KOS § 11 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju korral rakenduv vastutus on süüta vastutus, millest on võimalik vabaneda üksnes KOS § 11 lg-s 3 sätestatud asjaolude esinemise korral. Teiseks, ringkonnakohus asus eespool seisukohale, et korteri reaalosa elektriseadmete ja elektrijuhtmestiku ohutuse tagamist saab ja peab igalt korteriomanikult mõistlikult eeldama. Korteri reaalosa elektriseadmete ja elektrijuhtmestiku korrasoleku eest saab ja peab vastutama üksnes iga korteriomanik. Naaberkorteri omanik ei pea ega saa mitte kuidagi kontrollida ega tagada naaberkorteri elektriseadmete ja juhtmete ohutust. Samas võib naabri korteris tekkinud tulekahju põhjustada raskeid tagajärgi ka naaberkorterite omanikele, nagu see ka käesoleval juhul juhtus. Korteri reaalosa elektriseadmete ja ohutuse tagamine eeldab teatavaid regulaarseid tegevusi. Käesoleval juhul võib lähtuda sellest, et kostja 1 ega need inimesed, kellel kostja 1 võimaldas kostjale 1 kuuluva korteri kasutamist, ei süüdanud tahtlikult tulekahjut, kuid käesoleval juhul ei ole kostja 1 kohtu ette toonud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja 1 oleks teinud kõik endast sõltuva, et korteris asuvate elektriseadmete ja juhtmete ohutust ja töökorras olekut tagada. Kuna süüd sisustatakse kehtivas õiguses selle läbi, kas isik jättis käibes vajaliku hoole järgimata (VÕS § 104), ei saa käesoleval juhul järeldada, et kostja 1 puhul tulekahju tekkimise osas süü puudus. Selline järeldus võiks õiguslikku tähendust omada siis, kui kostja 1 vastutuse alus oleks süüline vastutus, kuid käesoleval juhul on kostja 1 vastutuse alus süüta vastutus, mille puhul võiks olla vastutus välistatud üksnes KOS § 11 lg-s 3 sätestatud asjaoludel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja 1 toonud kohtu ette ka asjaolusid, millest saaks järeldada, et kahju hüvitamine oleks kostja 1 jaoks äärmiselt ebaõiglane. Kahju hüvitise täies ulatuses välja mõistmist ei muuda kostja 1 suhtes äärmiselt ebaõiglaseks mh ka see, et kostja 1 kannatas tulekahju tagajärjel ka ise kahju ning kostjale 1 tekkinud kahju oli suurem kui naaberkorteritele tekkinud kahju. Ringkonnakohtu hinnangul oleks vastupidiselt hoopis see ebaõiglane, kui kahju kannatanud isik jääks kas osaliselt või täielikult kahjuhüvitisest ilma põhjusel, et ka kahju tekitanud isik kandis kahju. Käesoleval juhul ei tuginenud menetlusosalised sellele, et mõne korteriomaniku vastutus oleks kindlustatud. See, et kahju kannatanud korteriomanikud olid oma korteri suhtes sõlminud varakindlustuslepingu, ega ka see, et korteriühistu oli sõlminud kaasomandi osas kindlustuslepingu, ei tähenda, et kostja 1 vastutust saaks VÕS § 140 alusel piirata või kahjuhüvitise maksmise välistada, sest seadusest tulenevalt läheb varakindlustuse sõlminud korteriomanike nõue, mis neil kostja 1 suhtes oli, kindlustusandjale üle. Seega tuleb hageja nõude üle otsustamisel hinnata, milline kahju hüvitamise nõue oleks kahju kannatanud naaberkorterite omanikel endil kostja 1 suhtes olnud. Kostja 1 ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja 1 majanduslik olukord on selline, mille tõttu tuleks kahjuhüvitist vähendada või see välistada. Kostja 1 ei ole enda varanduslikku olukorda sellisel viisil avanud. Käesoleval juhul hageja poolt nõutav kahjunõue (põhivõlg) ei ole ka sedavõrd suur, et selle hüvitamist ei saaks keskmiselt neljatoalise Mustamäe korteri omanikult eeldada. Viiviste tekkimine seondub sellega, et kostja 1 keeldus talle esitatud kahju hüvitamise nõuet rahuldamast.
11(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-8344
15.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostjalt 1 välja mõistetava kahju suurusega seonduvat. Hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõue koosneb korterile nr 145 tekkinud kahjust ja korterile nr 150 tekkinud kahjust. Maakohus leidis õigesti, et korteri nr 145 osas tekkinud kahju tuleb tõendatuks lugeda 1487,57 euro ulatuses. Maakohus leidis, et kõik selle korteri kahjud on seotud tulekahju tagajärgede likvideerimisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kahju komponendid ja kahju suurus on tõendatud hageja poolt esitatud tõenditega (t I kd lk 29 jj). Viidatud tõendite alusel tuleb järeldada, et tulekahju tagajärjel said kannatada korteri nr 145 aknad ja metallist välisuks, vajalik oli kahjude fikseerimine ning puhastusega seotud kulud. Akende ja ukse tellimisega seotud kulud on tõendatud. Arvete alusel saab kahju suuruse tuvastada. Käesolevas asjas ei ole usutavaks muudetud, et tulekahju tagajärjed oleks saanud likvideerida odavamalt. Ukse ja akende kahjustada saamise korral ei ole võimalik tekkinud tagajärgi likvideerida koristamisega. See, et uks ja aknad ei olnud täiesti uued, ei tähenda, et kindlasti tuleks kahju hüvitisest midagi maha arvata. VÕS § 132 kohaselt tuleb asja kahjustamise korral hüvitada parandamise mõistlikud kulud. Konkreetsel juhul tehti korteri omanikule hinnapakkumised ukse ja akende asendamiseks, mida pidasid ukse ja akna spetsialistid kohaseks parandamise viisiks. Kostja 1 ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et tagajärjed oleks saanud likvideerida muul viisil. Kostja 1 väitis küll, et kõik tagajärjed oleks saanud kõrvaldada koristamise teel, kuid selles osas asus ringkonnakohus eespool seisukohale, et see siiski võimalik ei ole.
16.Korteri nr 150 omanikule tekkinud kahju osas on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus leidis õigesti, et maakohus luges põhjendatud kahjuks asenduskorteri üürimise kulu ja kolimise kulu summas 1200 eurot ja 200 eurot. Muude korteri nr 150 kahjuga seotud kulude osas leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole. Maakohus leidis, et muu kahju tekkimine ei ole tõendatud. Hageja esitas korteriga 150 seoses tõendid (t I kd lk 61 jj). Tõenditest nähtub, et hageja on korteri nr 150 omanikule hüvitanud lisaks eespool märgitud kuludele ka korteriomaniku poolt ehitusettevõtjale makstud kulu. Hageja esitas tõenditena ehitusettevõtja poolt esitatud arve ning tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Maakohus leidis õigesti, et ei arvetelt ega ka üleandmise- vastuvõtmise aktist ei nähtu, mis konkreetsed tööd telliti ja mis tööd teostati. Samuti ei nähtu tõenditest, et konkreetseid töid oli vaja teha just konkreetse tulekahju tagajärgede likvideerimiseks. See, et arvel (t I kd lk 62) on viidatud kahjujuhtumi numbrile, ei tõenda, et tööd oleksid tehtud just konkreetse kahju likvideerimiseks. Ka ehitusmaterjalide arvest ei ole näha, mis ehitusmaterjalide eest on arve esitatud. See, et ehitusettevõtja või kindlustusandja arvasid, et mingid kulutused on vajalikud kostja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks, ei ole piisav. Kahju suuruse kindlakstegemiseks tuleb kohtu ette tuua asjaolud ja esitada tõendid, mille alusel saab kohus vastava järelduse teha. Seda aga hageja teinud ei ole. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka hinnata, kas materjalid on seostatavad konkreetse kahjujuhtumi tagajärgede likvideerimisega või mitte. Samadel põhjustel jättis kahju hüvitamise nõude osaliselt rahuldamata ka maakohus. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse, tuginedes sellele, et hageja hinnangul on hageja poolt esitatud tõendid hagi täielikuks rahuldamiseks piisavad. Ringkonnakohus leiab, et maakohus andis tõenditele õige hinnangu ning tõendite teistsuguseks hindamiseks alust ei ole. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et korteri nr 150 suhtes tekkinud kahju tuleb täies ulatuses hüvitada põhjusel, et Riigikohus on leidnud, et kahju hüvitamine ei saa sõltuda sellest, kas taastamistööd ka tegelikult tehakse või mitte. Käesoleval juhul ei jäeta hagi osaliselt (korteri nr 150 suhtes tekkinud kahju osas) rahuldamata mitte sellel põhjusel, et ei oleks tõendatud, et need tööd, mille eest arve esitati, ei oleks korteris nr 150 tehtud. Kahju jäetakse osaliselt tuvastamata ja sellest tulenevalt hagi osaliselt rahuldamata põhjusel, et tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, mis töid kahju hüvitamiseks vajalike töödena käsitleti ning kas töid mille
12(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-8344 maksumus nimetati, saab pidada konkreetse tulekahju tagajärgede likvideerimiseks vajalikeks töödeks. See, kui hageja esitab kahju suuruse tõendamiseks ilma seletuseta arve, kus on väidetud, et kahjujuhtumi likvideerimiseks kuluvate tööde maksumus vastab arves nimetatud summale, ei ole piisav, et kahju suurust tuvastada. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et üksikasjalikult lahti kirjutatud kulude loetelu ja nende konkreetse kahjuga seostamine võiks olla professionaalsele kindlustusandjale ebamõistlikult koormav. Hageja esitas apellatsioonimenetluses, peale apellatsioonitähtaja möödumist ringkonnakohtu poolt määratud viimaste seisukohtade esitamise tähtaja jooksul seisukoha, milles väitis, et maakohus ei selgitanud hagejale, et hageja poolt esitatud tõendid ei ole hageja poolt suuruses soovitud kahju tuvastamiseks piisavad. Sellises menetlusetapis, sellisel viisil esitatud väide ei saa tingida teistsuguse kohtuotsuse tegemist. Esiteks ei pea maakohus ütlema hagejale asja arutamise käigus, kas hageja poolt esitatud tõendid on hagi täielikuks rahuldamiseks piisavad või mitte. Tõendeid hindab kohus nõupidamistoas, otsust tehes. Teiseks, isegi kui hagejal jäigi menetluses midagi kohtupoolse selgitamiskohustuse rikkumise tõttu (nende asjaolude selgitamata jätmise tõttu, mille osas kohtul seadusest tulenevalt ka tegelikult selgitamiskohustus lasub) tegemata, pidi hageja sellest aru saama maakohtu otsusega tutvudes. Sellisel juhul saanuks hageja esitada täiendavad tõendid ja asjaolud apellatsioonkaebuses, apellatsioonitähtaja jooksul. Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, kui menetlusosaline ette nähtud tähtaja jooksul maakohtupoolset asjaolude tuvastamist ei vaidlusta.
17.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et kostjalt 1 saaks viivist arvestada alates 03.09.2014.a Viivise osas märkis hageja õigesti, et kahju hüvitamise nõude puhul saab viivist arvestada ajast, mil kahju nõudmiseks õigustatud isik kahjunõude esitas. Toimikust nähtuvalt (t I kd lk 76-77) nõudis hageja kostjalt 1 kahju hüvitamist 02.09.2014.a kirjaga, kuid vastava kirjaga nõudis hageja kahju hüvitamist üksnes summas 1487,57 eurot ning ka selle summa osas määras hageja kostjale 1 maksetähtajaks 14 päeva alates konkreetse nõude saamisest. Kuna hageja ise nõudis maksmist 14 päeva jooksul, leiab ringkonnakohus, et viivist ei saa hakata arvestama varasemast ajast. Kuna hageja ei ole tõendanud, millal kostja 1 kirja kätte sai, saab kirja kättesaamist lugeda ajast, mil kostja hageja kirjale vastas (12.09.2014.a). Seega saab summa 1487,57 osas viivist nõuda alates 27.09.2014.a. Kuna korteri nr 150 osas ei ole hageja tõendanud, kas ja millal ta kohtueelselt kostjalt 1 hüvitist nõudis, saab selles osas viivist arvestada alates hagi esitamisest, s.o alates 27.06.2016.a. Seega tuleb summa 1487,57 osas arvestada viivist perioodi eest 27.09.2014.a- 26.06.2016.a ning sealt edasi tuleb viivist arvestada summalt 2887,57 eurot. Selle summa eest tuleb arvestada viivist perioodi eest kuni käesoleva kohtuotsuse kuulutamiseni (12.01.2018.a) ja alates otsuse kuulutamisele järgnevast päevast tuleb viivist arvestada protsendina tasumata põhivõlalt. Viivist tuleb arvestada seaduses sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1 lause 2). Seega on viivis summalt 1487,57 eurot perioodi eest 27.09.2014.a kuni 26.06.2016.a 209,88 eurot. Viivis summalt 2887,57 eurot perioodi eest 27.06.2016.a kuni 12.01.2018.a on 357,27 eurot. Seega on viivis kokku perioodi eest kuni 12.01.2018.a 567,15 eurot.
18.Ringkonnakohus asus eespool seisukohale, et tulekahju sai alguse kostja 1 reaalosa elektriseadmest või juhtmestikust. Seetõttu ei saa tekkinud kahju eest vastutada kostja 2. Kostjal 2 ei lasu korteriomanike reaalosade või reaalosadel asuvate elektriseadmete korrashoiu kohustust.
19.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1jätab ringkonnakohus kostja 2 maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda, sest
13(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-8344 hageja hagi kostja 2 suhtes jäetakse rahuldamata. Hageja menetluskulud, mis hagejal tekkisid kostja 2 suhtes hagi esitamisest ja apellatsioonkaebuse esitamisest ja selle menetlemisest, tuleb samal põhjusel jätta hageja kanda. Kuna hageja hagi kostja 1 suhtes rahuldatakse osaliselt ning üksnes ca 20 protsendi ulatuses, tuleb hageja ja kostja 1 menetluskulud jaotada selliselt, et hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda ja kostja 1 menetluskulud 80% ulatuses hageja kanda.
20.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude suurust. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ei ole maakohus eksinud. Selles osas lahendi muutmist tingivatele asjaoludele ei ole viidanud ka hageja apellatsioonkaebuses. Maakohus leidis, et kostja 2 maakohtu põhjendatud menetluskulu on 870 eurot. Selles osas ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust muuta. Ka kostja 1 maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist ei ole alust muuta. Maakohus selles osas eksinud ei ole. Asjaolusid, mille alusel saaks eksimuse tuvastada, ei ole kohtu ette toonud ka hageja. Kuna eespool leidis ringkonnakohus, et kostja 1 maakohtu menetluskuludest tuleb hageja kanda jätta 80%, tuleb hagejalt kostja 1 kasuks välja mõista maakohtu menetluskulud summas 1496,60 eurot.
21.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks apellatsioonimenetluse kulud. Kostja 1 apellatsioonimenetluse kulud koosnevad esindajatasust. Kostja 1 esindaja tutvus apellatsioonkaebusega 1 tunni vältel ja koostas apellatsioonkaebuse vastust 3,5 tundi. Kostja 1 esindaja tutvus toimikuga kohtumajas 45 minutit ning redigeeris apellatsioonkaebuse vastust ja esitas vastuse kohtule (45 minutit). Kostja 1 esindaja tutvus kostja 2 vastusega (45 minutit), samuti tutvus kostja 1 esindaja apellandi täiendavate seisukohtadega (1 tund ja 45 minutit). Ringkonnakohus leiab, et kostja 1 esindaja poolt tehtud menetlustoimingud ja sellele läinud ajakulu on kohane ja põhjendatud apellatsioonkaebusega tutvumine ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine on kohane ja vajalik ajakulu. Toimiku ülevaatamist ei saa pidada põhjendamatuks ajakuluks. Ka teise kostja seisukohtadega tutvumine on põhjendatud. Kostja 1 võib ühineda kostja 2 vastuväidetega ning kostja 1 peab saama veenduda, ega kostja 2 ei ole kohtu ette toonud uusi asjaolusid või tõendeid, mis võiksid asja menetlust mõjutada. Apellandi täiendavate seisukohtadega tutvumise vajadus tulenes puhtalt sellest, et apellant täiendavad seisukohad esitas. Ringkonnakohus leiab, et kostja 1 esindaja tunnitasu määra (130 eurot tunnist) ei saa ülepaisutatuks lugeda. Tegemist on tavapärase advokaadi tasuga. Sellele lisandub käibemaks. Eespool toodust tulenevalt tuleb lugeda kostja 1 põhjendatud apellatsioonimenetlsue kulu suuruseks 1443 eurot. Sellest summast tuleb hagejalt kostja 1 kasuks välja mõista 80% ehk 1154,40 eurot.
22.Kostja 2 apellatsioonimenetluse kulud koosnevad esindajatasust. Kostja 2 esindaja kulutas 0,75 tundi apellatsioonkaebusega tutvumisele ja 2,5 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele, kokku oli kostja 2 esindaja ajakulu seega 3 tundi ja 15 minutit. Kostja 2 esindaja tunnitasu määr on 90 eurot. Tasu arvestus on ilma käibemaksuta. Kokku on kostja apellatsioonimenetluse kulu seega 292,50 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuluga. Esindaja ajakulu ei ole ülepaisutatult suur ning ka kostja esindaja tunnitasu määr ei ole liiga kõrge. Eespool toodust tulenevalt tuleb lugeda kostja 2 põhjendatud apellatsioonimenetluse kuluks 292,50 eurot.
23.Kuna ringkonnakohus mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja rahasumma ja kuna ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja 1 kasuks välja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitise, tuleb hageja ja kostja 1 nõuded kohtuotsuse resolutsioonis
14(15)
Tsiviilasi nr: 2-16-8344 tasaarvestada. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 235,57 eurot ja viivis.
24.Hageja esitas vastuväite ringkonnakohtu tegevusele, milles leidis, et ringkonnakohus nõudis hagejalt ebaõigesti riigilõivu tasumist nõude kahekordses ulatuses. Koos kohtu tegevuse peale esitatud vastuväitega esitas hageja riigilõivu osalise tagastamise taotluse. Ringkonnakohus leiab, et vastuväide kohtu tegevusele ja apellatsioonkaebuse esitamise eest täiendavalt tasutud riigilõivu tagastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. See, kui palju tuleb käesoleva apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasuda, sõltub sellest, mida ja kellelt hageja nõuda soovib. Apellatsioonkaebuse parandustega versioonis märkis hageja, et ta soovib, et kohus mõistaks kogu kahju välja kas kostjalt 1 või kostjalt 2 või seda, et kostjalt 1 ja kostjalt 2 mõistetaks välja kogu kahju osaliselt, s.o selliselt, et hageja kasuks mõistetaks välja kogu kahju. Sellest nähtub, et hageja esitas käesolevas menetluses sisuliselt kaks hagiühe hagi kostja 1 suhtes ja teise hagi kostja 2 suhtes. Hageja suhtes esitatud hagi puhul tugines hageja ühtedele asjaoludele (sellele, et kostja 1 vastutab korteriomanikuna tema ainuomandi korrashoiukohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju eest ja alternatiivselt, et kostja 1 vastutab kaasomanikuna kaasomandi korrashoiukohustuse rikkumise eest) ja kostja 2 suhtes esitatud hagi puhul tugines hageja teistele asjaoludele (sellele, et kostja 2 kui korteriühistu vastutab kaasomandi korrashoiu eest). Kummagi kostja suhtes esitatud hagi aluseks olevaid asjaolusid tuleb eraldi kontrollida ja kummagi kostja suhtes esitatud hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise üle tuleb otsustada eraldi. Hageja oleks võinud esitada vastavad hagid ka eraldi menetlustes. Iseenesest oleks võinud ka mõlemad hagid rahuldamisele kuuluda, juhul, kui mõlema hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud oleksid tuvastamist leidnud. Ei ole välistatud, et mitu isikut vastutavad sama kahju eest, kas samadel või erinevatel asjaoludel. See, kas mitu isikut vastutavad solidaarselt või mitte, ei sõltu sellest, kas kohus mõistab mingi rahasumma mitmelt kostjalt välja solidaarselt, vaid sellest, kas esinevad tunnused, mille alusel tuleb vastutus kvalifitseerida solidaarvastutuseks (VÕS § 65 lg 2). Ka käesoleval juhul esitas hageja kahe erineva kostja suhtes eraldi hagi ja hageja vaidlustas maakohtu otsuseid põhjusel, et maakohus jättis kummagi kostja suhtes hagi rahuldamata. See, et eraldi hagid esitati sama hagimenetluse raames, ei muuda ega mõjuta hagidelt tasutava riigilõivu suurust. Sama kehtib ka maakohtu otsuse vaidlustamisel tasutava apellatsioonimenetluse lõivu osas. Kuna hageja vaidlustas maakohtu otsuse nii sellel põhjusel, et maakohus jättis kostja 1 suhtes hagi osaliselt rahuldamata ja kuna hageja vaidlustas maakohtu otsuse ka sellel põhjusel, et maakohus jättis hagi kostja 2 suhtes täielikult rahuldamata, tuleb apellandil maksta riigilõivu sellest lähtuvalt, et hageja esitab nõude nii kostja 1 kui ka kostja 2 suhtes. Samu küsimusi selgitas ringkonnakohus ka selles kohtumääruses, millega määrati hagejale apellatsioonkaebuselt täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaeg. Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et riigilõivu tagastamiseks alust ei ole.
Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.