lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-38-06

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 25.04.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-38-06
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
25.04.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1352
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 129 lg 1Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehingVÕS § 362 lg 1Liisinguandja kohustusedKOS § 17 lg 3KOS § 19KÜS § 101MTÜS § 21 lg 5TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alusedTsÜS § 67 lg 1Tehingu mõisteVÕS § 361Liisingulepingu mõiste

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (45)

lahend.ee
2-22-6096/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.03.20252-18-11370/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.01.20242-21-15108/43Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.08.20232-22-522/52Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.08.20232-22-1257/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.02.20232-19-20029/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.06.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-38-06 Otsuse kuupäev Tartu, 25. aprill 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve Kohtuasi D.B hagi KORTERIÜHISTU K xx vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1349/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KORTERIÜHISTU K xx kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Hageja D.B (isikukood xxxxxxxxxxx) ja kostja esindajad Riigikohtus KORTERIÜHISTU K xx (registrikood xxxxxxxx) Asja läbivaatamise kuupäev 3. aprill 2006. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2005. a otsus tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada P. T 14. detsembril 2005. a KORTERIÜHISTU K xx kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hagiavalduse kohaselt kutsusid L.J ja L.Þ, kes ei olnud KORTERIÜHISTU K xx (edaspidi korteriühistu) liikmed, 3. augustil 2004. a kokku korteriühistu üldkoosoleku. Koosoleku kokkukutsujad ei esitanud korteriühistu juhatusele ühistu liikmete kirjalikku ega suulist avaldust üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Koosoleku alguseks oli kohal kolm inimest. Korraldajad hakkasid korterist korterisse käies ühistu liikmete allkirju koguma, selgitades seda korteriühistule laenu taotlemise vajadusega. Allkirjad võeti ka inimestelt, kes ei olnud korteriühistu liikmed. Koosolekul koguti 64 korteriomaniku allkirjast 17, mistõttu ei olnud vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 5.3 vajalikku kvoorumit ning üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Puudus üldkoosoleku kokkukutsumise teade, koosoleku päevakord ei olnud teatavaks tehtud. Osalejate allkirju koguti ka pärast koosolekut. Paljud allkirjad võltsiti ja alla kirjutasid inimesed, kes ei olnud korteriühistu liikmed. Hageja palus tunnistada korteriühistu üldkoosoleku otsused kehtetuks. Üldkoosolekul valiti 4-liikmeline juhatus, kellest kaks ei ole korteriühistu liikmed. Juhatuse esimeheks valiti kindla elukohata L.Þ. Revisjonikomisjoni esimeheks valiti maksuvõlgnik L.Z, kes andis koosolekul allkirja korteriomandite nr 31, 60, 61 ja 62 eest. Korteriomandite nr 52 ja 53 omanikud ei ole ühistu liikmed, kuna neil on tasumata osamaks. Korteriomandi nr 20 omanik ei volitanud L.J ennast esindama. Korteriomandite nr 55 ja 34 esindajal puudus volitus. Korteriomandite nr 34, 40, 42 ja 43 eest andis allkirja I,L, korteriomanikud allkirjastasid protokolli tagantjärele. Korteriomandi nr 62 omanikuks on AS H, kes ei väljastanud volitust enda esindamiseks üldkoosolekul.
2-21-689/28
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
31.05.2022
2-21-16466/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.05.2022
2-20-18762/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja30.03.2022
2-19-17795/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.02.2022
2-18-17922/71Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.04.2021
2-19-10628/42Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.06.2020
2-19-8802/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.08.2019
2-17-15014/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.05.2019
2-18-6062/34Harju Maakohus Tallinna kohtumaja30.04.2019
2-17-3069/29Riigikohtu tsiviilkolleegium20.03.2019
2-18-12788/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja06.12.2018
2-17-18038/24Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.11.2018
2-17-12639/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.04.2018
2-16-17927/32Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja26.02.2018
2-16-100113/102Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.02.2018
2-14-56908/74Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja06.02.2017
2-14-41203/36Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.04.2016
2-13-8785/136Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.12.2015
2-13-9866/81Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja27.10.2015
2-14-63112/15Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja14.10.2015
3-2-1-81-15Riigikohus29.09.2015
2-13-34077/133Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.09.2015
3-2-1-74-15Riigikohus16.09.2015
2-13-27839/136Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja30.06.2015
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole kostja juhatuse liige, mistõttu tal puudub õigus korteriühistut esindada. Hagist ei nähtu, millist hageja õigust üldkoosoleku otsusega rikuti. Korteriomandi nr 27 omaniku eest kirjutas ekslikult alla korteriomandi nr 37 omanik. Korteriomandi nr 17 omanik andis ekslikult volikirja korteriomandi nr 20 omaniku emale, teatades hiljem, et toetab

üldkoosoleku otsust. Hageja väide, et üldkoosolekul osalesid ja hääletasid isikud, kes ei ole korteriühistu liikmed, ei vasta tõele. Üldkoosolekul osalesid 24 korteri omanikud, 8 korteri omanikku esindasid volikirjade alusel teiste korterite omanikud, 3 korteri omanikke esindasid nende perekonnaliikmed. Korteriomandi nr 62 omanik AS H andnud kõik korteri kasutamisega seotud volitused selle korteri valdajale.

3.Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ja tunnustas korteriühistu 3. augusti 2004. a üldkoosoleku otsuste tühisust. Linnakohtu otsuse kohaselt on korteriühistu põhikirja järgi üldkoosoleku otsuste vastuvõtmiseks iga korteriomandi omanikul üks hääl. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle 1/2 korteriomanditega määratud häältest. Korteriühistu üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui osaleb vähemalt 33 ühistu liiget. Vaidlusalusel juhul osales 32 korteriühistu liiget. Seega puudus üldkoosolekul kvoorum ja koosolek oli otsustusvõimetu ning vastuvõetud otsused on tühised. Linnakohus leidis, et hageja on korteriühistu liikmena õigustatud esitama hagi mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg-le 1 tuginedes. Otsuse kohaselt on ekslik hageja väide, et korteriomanikud, kellel on tasumata osamaks, ei ole ühistu liikmed ja neil puudub õigus üldkoosolekul hääletada. Linnakohus nõustus hageja väitega, et korteriomandi nr 62 valdaja ei saanud esindada korteriomandi omanikku üldkoosolekul. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 101 sätestab ammendava loetelu isikutest, kes võivad üldkoosolekul korteriühistu liiget esindada. Seadusest ei tulene erandit juhuks, kui korteriühistu liikmeks on juriidiline isik. Linnakohus leidis, et üldkoosolekult puudunud korteriomaniku hilisemat üldkoosoleku otsusega nõustumist ei saa lugeda koosolekul osalemiseks.
4.Kostja palus apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et KÜS § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomandi omaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei tähenda üldkoosoleku otsuste hilisem heakskiitmine, et isiku saaks lugeda koosolekul osalejaks. Ka juriidilise isiku esindamisel tuleb lähtuda KÜS §-st 101. Seega ei saanud korteriomandi nr 62 omanik volitada ennast üldkoosolekul esindama korteri valdajat. Kostja viidatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 362 lg-st 1 ei tulene, et liisinguvõtjal oleks volitus liisinguandja esindamiseks korteriühistu üldkoosolekul.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kostja leiab, et ringkonnakohus rikkus enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 lg-t 6. Kohus jättis tähelepanuta kostja põhjenduse selle kohta, et korteriomandi nr 17 omanik kinnitas oma avaldusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 3 kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtivust ning hääletas mitmepoolse tehingu poolt. Samuti leiab kostja, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud KÜS § 101 ja VÕS § 362 lg 1. Korteriomandi nr 62 valdajal oli liisinguvõtjana

õigus esindada korteriomanikust liisinguandjat korteriühistu üldkoosolekul. Vastavalt VÕS § 362 lgle 1 ei või liisinguandja takistada liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel.

7.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu 1. jaanuaril 2006. a jõustunud TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada ja asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.MTÜS § 21 lg 5 järgi võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine mittetulundusühingu liige. Korteriühistu üldkoosolekul ühistu liiget esindada võivate isikute ring on laiem. KÜS § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Muid isikuid, kes võiksid korteriomandi omanikku esindada korteriühistu üldkoosolekul, see paragrahv ette ei näe. Kolleegiumil on raske näha KÜS §-s 101 sätestatud esindusõiguse piirangu eesmärki. Selle paragrahvi kohaselt saaks liisinguandjast korteriomanikku esindada korteriühistu üldkoosolekul üksnes liisinguandja seaduslik esindaja. See koormaks põhjendamatult liisinguandjat või jätaks tagamata tema, aga ka liisinguvõtja huvide esindatuse üldkoosolekul. Kui korteriomanikud ei ole moodustanud korteriühistut, siis korteriomandiseadus (KOS) ei sisalda korteriomanikele üldkoosolekul esindusõiguse osas piiranguid. VÕS § 361 järgi kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Eseme liisimine võib lepingu kohaselt olla suunatud ka korteri omandamisele. Kolleegium leiab, et korteri liisinguvõtjast valdajat on eeltoodud põhjustel põhjendatud pidada esindusõiguse aspektist samaväärseks korteri kaasomanikuga ja ka temal on õigus esindada korteriomanikust liisinguandjat korteriühistu üldkoosolekul. Vastasel juhul võib korteri kasutamine liisinguvõtja poolt olla takistatud, mis ei ole kooskõlas VÕS § 362 lg-ga 1, mis sätestab muuhulgas liisinguandja kohustuse mitte takistada liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel.
10.TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2. lõikest tulenevalt mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Vastavalt TsÜS § 129 lg-le 1 on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kolleegium leiab, et korteriühistu üldkoosoleku otsus on õiguslikult olemuselt korteriühistu liikmete mitmepoolne tehing, mida on võimalik TsÜS § 129 lg 1 kohaselt heaks kiita.
11.Kolleegium nõustub aga ringkonnakohtu seisukohaga, et otsuste hilisem heakskiitmine ei tähenda, et isiku saaks lugeda koosolekul osalejaks ja koosoleku otsustusvõimeliseks. Arvestades asjaolu, et korteriühistu üldkoosoleku otsus võetakse vastu hääletamise teel ning üldkoosoleku otsus

jõustub selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti, on oluline koosoleku toimumise ajal kohalolev kvoorum. Linnakohus tuvastas, et kostja põhikirja kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest. Kolleegium leiab, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse hilisem heakskiitmine ei muuda üldkoosolekut tagantjärele otsustusvõimeliseks. Taolist arusaama kinnitavad ka KOS § 19 lg-d 2 ja 3 ning § 17 lg 3. Neist esimene reguleerib korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimelisust ja uue üldkoosoleku kokkukutsumist, kui üldkoosolek on otsustusvõimetu. KOS § 17 lg 3 lubab aga korteriomanikel otsuse teha ilma üldkoosolekut kokku kutsumata vaid siis, kui otsuse kohta on kõigi korteriomanike kirjalik seisukoht. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.