Vahur Jaakma, Maigi Keerdi ja Mati Miili taotlus Elva vallale kohtuotsuse täitmata jätmise eest trahvi määramiseks
Menetlusosalised
Taotlejad Vahur Jaakma, Maigi Keerd ja Mati Miil Vastustaja Elva vald
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Vahur Jaakma, Maigi Keerdi ja Mati Miili taotlus haldusasjas nr 3-21-2230 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 29. veebruari 2024. a otsuse täitmata jätmise eest Elva vallale trahvi määramiseks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 lõige 4 ja § 204 lõige 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vahur Jaakma, Maigi Keerd ja Mati Miil osalesid 2021. a oktoobris kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Elva vallas erakonna Isamaa kandidaatidena. Elva valla valimiskomisjoni 10. septembri 2021. a otsusega registreeriti volikogu valimistel kandidaatideks teiste seas ka Urmas Kruuse, Kertu Vuks, Marika Saar ja Maano Koemets.
V. Jaakma, M. Keerd ja M. Miil esitasid kaebuse, milles palusid kohustada Elva valda muutma eeltoodud isikute elukoha aadressi kandeid, mille kohaselt on nende elukoht Elva vallas, ning kandma rahvastikuregistrisse isikute elukohaks nende tegelikud elukohad. Kaebuse kohaselt ei ela need isikud tegelikult püsivalt Elva vallas, mistõttu ei ole neil õigust Elva valla volikogu valimistel kandideerida.
Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2022. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
4.Tartu Ringkonnakohtu 29. veebruari 2024. a otsusega tühistati Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2022. a otsus ning tehti asjas uus otsus, millega rahuldati kaebus ja kohustati Elva valda kontrollima Vahur Jaakma, Maigi Keerdi ja Mati Miili kaebuses nimetatud isikute
3-21-2230 elukoha aadressi kannete õigsust rahvastikuregistris ning tegema kannete ebaõigsuse korral vajalikud muudatused.
5.V. Jaakma, M. Keerd ja M. Miil esitasid 2. septembril 2024 Tartu Halduskohtule taotluse, milles paluvad määrata Elva Vallavalitsusele rahatrahv 32 000 eurot jõustunud lahendi täitmata jätmise eest kohtuasjas nr 3-21-2230.
5.1.Vastustaja ei ole taotlejate arvates kohtuotsust sisuliselt jätkuvalt täitnud. Juba kohtuväliselt ja ka hilisemas kohtumenetluses on kaebajad esitanud hulganisti tõendeid, mille järgi on põhjendatud kahtlus, et kaebuses nimetatud isikute alaline ja püsiv elukoht ei asu Elva vallas. Vastustaja poolt tehtud päringutega (eluruumide omanike väidetavate kinnituste või Maano Koemetsa puhul kinnistusraamatu kandega) ei ole otsust tegelikult täidetud. Ka ringkonnakohus rõhutas otsuse p-s 10, et kaebajad pole tuginenud ainuüksi vaidlusalustel isikutel kinnisvara puudumisele Elva vallas, vaid muuhulgas ka sellele, et isikud olid ise erinevates kohtades (ajakirjanduses, suhtlusportaalides) deklareerinud oma elukohana hoopis muud omavalitsused. Kontekstis asjaoluga, et ka nende isikute töökohad on muudes omavalitsustes, on igati põhjendatud kahtlustada, et isikute andmed rahvastikuregistris ei pruugi olla õiged.
5.2.Valla ülesanne oli kontrollida rahvastikuregistris olevate kannete õigsust ja ebaõigsuse tuvastamisel teha vastavad muudatused. Vastustaja vastuse kohaselt küsiti Urmas Kruuse, Kertu Vuksi ja Marika Saare elukohtade omanike käest, et kas nimetatud isikud kasutavad omanikule kuuluvat eluruumi, aga ei küsitud selle kohta, et kas nad kasutavad omanikule kuuluvat eluruumi püsiva ja alalise elukohana. Ainuüksi kasutamine (või kunagi kasutamine) ei tähenda, et tegemist oleks isikute püsiva ja alalise elukohaga. Maano Koemetsa puhul on aga eriti kurioosne see, et ta on ise meedias (väljavõtteid on esitanud kaebajad ka kohtule) öelnud, et ta elab (alaliselt) Peipsiääre vallas ja see peaks olema teada ka vallasekretärile ja vallavalitsusele. Elva vallas oleva kinnistu omamine ei näita mingil kombel, et samal aadressil on omaniku püsiv ja alaline elukoht. Pealegi on Maano Koemetsal Elva vallas kinnistu kaasomandis ja Maano Koemetsale kuulub vaid 1/3 kinnistust. Kohalikud elanikud teavad, et sellel kinnistul oleva maja juures suviti käiakse, korjatakse marju ja niidetakse, kuid majas ei ole keegi juba aastaid elanud.
5.3.Kaebajad on juba kohtumenetluses rõhutanud, et vald suudab teistes olukordades hästi, tõhusalt ja objektiivselt kontrollida rahvastikuregistri kannete õigsust. Näiteks hajaasustuse programmist taotlejate tegelikke alalisi elukohti tehakse kindlaks suisa komisjoniga paikvaatluste teel. Kaebajatele on teada, et minnakse kohale ja veendutakse, et kas taotleja tõesti elab seal alaliselt aastaringselt või on see suvekodu vms mitte püsielukoht. Kui ei ole püsiv elukoht, jääb toetusest ilma. Sama meetodiga saab ju kontrollida ka volinike tegelikke elukohti.
5.4.Olukorras, kus kaebajad on esitanud hulganisti põhjendatud kahtlust tõendavaid dokumente ning ringkonnakohus on otsuse punktides 10 ja 11 ette kirjutanud, kuidas vastustaja peaks kontrolli teostama, on tegemist teadlikult kohtulahendi täitmise eiramisega. Kuni vastustaja ei võta tõsiselt uurimisprintsiipi ega kogu tõendeid, devalveerib vastustaja sellega kohtusüsteemi.
6.Elva vald leidis 14. oktoobri 2024. a seisukohas, et trahvi määramine ei ole põhjendatud. Elva vald ei nõustu väitega, et haldusasjas nr 3-21-2230 tehtud ja jõustunud kohtuotsus on täitmata. Elva vald on vastavalt kohtuotsusele ja kehtiva õiguse võimalustele kontrollinud Urmas Kruuse, Kertu Vuksi, Marika Saare ja Maano Koemetsa elukohta. Esmalt kontrollis vallavalitsus kohtuotsuses nimetatud isikute elukoha andmeid rahvastikuregistris. Vallavalitsus tuvastas, et rahvastikuregistri andmete järgi on nende elukohad jätkuvalt Elva vallas. Vallavalitsus tegi Urmas Kruuse, Kertu Vuksi ja Maarika Saare elukoha eluruumi
3-21-2230 omanikule järelepärimise tulenevalt rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 88 lõikest 3 ja küsis, kas nad kasutavad eluruumi oma elukohana. Kõikidele järelepärimistele vastati, et nimetatud isikud elavad rahvastikuregistrijärgses eluruumis. Maano Koemetsa elukoht rahvastikuregistri andmetel on Elva vallas. Kinnistusraamatu andmetel on eluruumi omanik Maano Koemets. Seetõttu ei rakendu tema suhtes rahvastikuregistri seaduses sätestatud kontrollimehhanism (RKPJK 5-21-12 p 29 viimane lause) ehk vallavalitsus saab järelepärimise teha üksnes juhul, kui isik kasutab teisele isikule kuuluvat eluruumi. Elva vald on leidnud, et asjakohane regulatsioon ei ole kooskõlas põhiseadusega. Elva Vallavolikogu otsustas 30. septembril 2024 (otsus nr 132) esitada taotluse Riigikohtule vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-le 7. Taotlus Riigikohtule esitati 3. oktoobril 2024.
KOHTU SEISUKOHT
7.HKMS § 248 lõike 1 esimese lause kohaselt määrab kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Rahatrahvi määramisel võtab kohus arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust (HKMS § 248 lõike 2 esimene lause).
8.Kohtulahend täidetakse pärast jõustumist (HKMS § 246 lõike 1 esimene lause). Kohtupraktika kohaselt tähendab jõustunud kohtulahendi täitmata jätmine kohtulahendi resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse täitmata jätmist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-11-14, punkt 9). Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni. Sellise sunnivahendi kohaldamine võimaldab ühel menetlusosalisel mõjutada teist menetlusosalist kohtuotsust täitma (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 8. augusti 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-21-13, punkt 18).
9.Tartu Ringkonnakohtu 29. veebruari 2024. a otsus jõustus 21. juunil 2024, mil Riigikohus jättis selle peale esitatud Elva valla kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kuna selle otsuse resolutsiooni punktiga 1 kohustati Elva valda kontrollima Vahur Jaakma, Maigi Keerdi ja Mati Miili kaebuses nimetatud isikute elukoha aadressi kannete õigsust rahvastikuregistris ning tegema kannete ebaõigsuse korral vajalikud muudatused, siis tuli vastustajal alates 21. juunist 2024 seda kohustust täitma asuda.
10.Vastustaja tegi pärast Tartu Ringkonnakohtu otsuse jõustumist Urmas Kruuse, Kertu Vuksi ja Marika Saare rahvastikuregistri elukoha aadressi kannete õigsuse kontrollimiseks RRS § 88 lõike 3 alusel isikute eluruumide omanikele järelepärimise ning küsis, kas nad kasutavad eluruumi oma elukohana. Kuivõrd eluruumide omanike sõnul elavad nimetatud isikud rahvastikuregistrijärgses eluruumis, siis puudus vastustajal alus rahvastikuregistris elukoha aadressi kannete muutmiseks. Maano Koemetsa puhul veendus vastustaja kinnistusraamatu kande järgi, et talle kuulub eluruum, mis on ka rahvastikuregistri järgi tema elukohaks. Seega ka tema osas puudus vastustajal alus rahvastikuregistris elukoha aadressi kande muutmiseks. Halduskohus leiab, et eelnevaga on Elva vald Tartu Ringkonnakohtu 29. veebruari 2024. a otsuse täitnud.
11.Kohalikul omavalitsusel puuduvad õiguslikud alused rahvastikuregistri elukoha kande õigsuse sisuliseks kontrollimiseks. Taoliste aluste esinemisele ei ole viidanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 29. veebruari 2024. a otsuses. Ringkonnakohus viitas otsuse punktis 11
3-21-2230 rahvastikuregistri elukoha kande õigsuse võimaliku kontrollimise alusena üksnes RRS § 83 lõikele 3, millele tuginedes asuski vastustaja kohtuotsust täitma. Riigikohtunikud Julia Laffranque ja Viive Ligi on praeguses asjas Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2022. a määruse osas antud eriarvamuses samuti nentinud, et seadusandja ei ole näinud rahvastikuregistri seaduses ette kohaliku omavalitsuse võimalust elukoha kande õigsuse sisuliseks kontrollimiseks, mistõttu kontrollitakse elukohateate esitamise korral peamiselt seda, kas isikul on ruumi omaniku nõusolek eluruumi asumiseks ning kas tegemist on eluruumiga. Kui rahvastikuregistri elukoha kanne ei taga piisavalt seda, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osaleksid ainult kohalikud elanikud, siis on võimalik seadusandjal välja töötada muud kriteeriumid, kuidas kandidaadi puhul kindlaks teha, kas ta on kohalik elanik. Eelnevat arvestades ei saa vastustaja Tartu Ringkonnakohtu 29. veebruari 2024. a otsuse täitmiseks astuda mingeid muid samme kõnealuste isikute elukoha kannete õigsuse väljaselgitamiseks ja rahvastikuregistri kannete muutmiseks. Seega ei ole ka vajadust mõjutada vastustajat kohtuotsust täitma.
12.Kuna vastustaja on Tartu Ringkonnakohtu 29. veebruari 2024. a otsuse täitnud ning trahvimiseks puudub muu vajadus, siis jätab kohus V. Jaakma, M. Keerdi ja M. Miili taotluse Elva vallale trahvi määramiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.