Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik: X
Asja läbivaatamise viis
29.11.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.03.2024 (kaasa arvatud).
2.Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD, TAOTLUS JA ISIKU SEISUKOHT
1.Tallinna Halduskohus andis 05.10.2023 kooskõlas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §-ga 362 PPA-le loa puudutatud isik kinni pidada ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse.
PPA esitas 27.11.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise pikendamiseks kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused:
2.1.PPA kontrollis 04.10.2023 kontrollis Tallinnas, Uus-Sadama tn 24 asuvas Vanasadama D-terminalis pärast piletikontrolli väravate läbimist kahte isikut, kes liikusid koos suunaga laevale „MyStar“. X esitas Belgia ID-kaardi nr bbbbbbbb (välja antud Auderghemis) Y, sünd. aa.aa.aaaa nimele. ID kaart kehtiv kuni 28.06.2033. PPA-l tekkis kahtlus, et isik võib kasutada teise isiku dokumenti. Isik suhtles prantsuse keeles. Dokument nr bbbbbbbb on SIS artikkel 38 järgi kui varastatud dokument alates 26.09.2023. Isikul oli pardakaart kell 16:30 väljuvale laevale „MyStar“ suunaga Tallinn-Helsingi. Muid dokumente isikul ei olnud. 1(4)
2.2.Isiku eesmärk oli jõuda Soome Vabariiki, et seal rahvusvahelist kaitset paluda tema kodumaal valitseva olukorra tõttu. Isik esitas 04.10.2023 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis, kui temaga alustati lahkumisettekirjutuse menetlust ja selgitati, et ebaseaduslikult Schengeni alas olija saadetakse tagasi tema elukohajärgsesse riiki. Seetõttu on täidetud VRKS § 361 lg 2 p 5 alus.
2.3.Isiku jätkuv kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on vajalik, et välja selgitada isikuga seotud asjaolusid. Tema suhtes on põgenemisoht arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, võltsitud dokumentide kasutamine, valeütluste andmine, Eesti oli transiitriik). PPA selgitas isikule menetlustoimingute raames, et tema taotlus võib jääda rahuldamata ja talle pannakse kohustus lahkuda Eesti Vabariigist Kongo Demokraatliku Vabariiki ja temale kohaldatakse Schengeni sissesõidukeeld 5 aastaks. PPA hinnangul suurendab see põgenemise ohtu. Samuti on isik kinnitanud, et ei kavatse naasta enda kodakondsusjärgsesse riiki.
2.4.Isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Asjaolusid kogumis arvestades ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks.
3.Isik selgitas istungil, et on kinnipidamisele vastu. Teise isiku nimele väljastatud dokument anti talle Lätis. Ta soovis dokumenti kasutada, et seal varjupaigataotlus esitada.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus rahuldab PPA taotluse.
5.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (HKMS) § 264 lg 1). Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2).
6.Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad VRKS § 34 lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse. VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
7.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sama paragrahvi lg 2 punkti 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohtu hinnangul on need kinnipidamise alused täidetud.
8.VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on rahvusvahelise kaitse taotlejat võimalik kinni pidada üksnes juhul, kui tema varasem kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluses. 2(4)
Kohtupraktikas on direktiivile 2013/33/EL ja Euroopa Kohtu lahenditele tuginedes selgitatud, et nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist, nt kui isikul on juba olnud võimalus varjupaigamenetluseks (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, punktid 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, punktid 12–17; Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, punkt 9 jj). Taotleja sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-152-14, punkt 12).
9.Kohtu hinnangul oli PPA puudutatud isikut VSS § 15 lg 1 alusel kinni pidades jõudnud järeldusele, et tal pole Eestis viibimiseks seaduslikku alust ja alustas tema lahkuma kohustamise menetlust. Nii on PPA selgitanud, et lahkumiskohustuse täitmiseks tehti kohustuslikke menetlustoiminguid. Suulise vestluse käigus esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames. Samuti nõustub kohus PPA seisukohaga, et asjaoludest tulenevalt on alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Ta selgitas kinnipidamisel, et soovib minna Soome ning see versioon kattub Soome minevale laevale suundumisega. Sellest tulenevalt on ka usutav, et alles pärast kinnipidamist esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud enda võimaliku väljasaatmise takistamiseks. Seda ka seetõttu, et kinnipidamisel selgitas politsei isikule, et ebaseaduslikult Schengeni alal viibiv isik saadetakse tagasi tema elukohariiki.
10.Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku käitumine ja selgitused kogumis viitavad sellele, et vabaduses viibides võib ta Eestist lahkuda. Seega esineb tema puhul põgenemise oht. Kinnipidamisel esitas ta PPA-le dokumendi, mis oli väljastatud teisele isikule ja mis kontrollimisel osutus varastatuks. Istungil väitis ta, et sai selle dokumendi Lätis ja soovis seda kasutada Lätis varjupaiga taotlemiseks. Isiku selgitused ei anna aga vastust küsimusele, miks ta ei esitanud vastavat taotlust varem. Nimelt väitis ta kinnipidamisel, et elas Prantsusmaal umbes 5 aastat. Samuti ei suutnud isik istungil veenvalt selgitada, millisel õiguslikul alusel ja milliste dokumentide alusel ta viibis Prantsusmaal. Põgenemisoht välistab VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine.
11.PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse menetluses läbi viia täiendavaid toiminguid. Seda eelkõige seetõttu, et isiku on muutnud oma selgitusi menetluse kestel (kinnipidamine võrreldes 24.11.2023 intervjuu). Seetõttu on isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine kuni neljaks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isiku õigusi, ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks.
12.Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses vähem kui kaks kuud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku jätkuv kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
13.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus tuleb VRKS § 362 lg 5 alusel rahuldada 3(4)
ja pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.03.2024 (kaasa arvatud).
14.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).
15.Kohus esitas istungil tõlgi vahendusel isikule määruse resolutsiooni ja põhjendused. Isik soovis saada määruse tõlget. Seetõttu laseb kohus tõlkida määruse põhjendused. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.