Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik
Kohtuasi
Jõhvi Vallavalitsuse avaldus esialgse õiguskaitse rakendamise korras alaealise V. P kinnisesse asutusse paigutamiseks ning lapsevanemate hooldusõiguse piiramiseks ravi, sotsiaalteenuste osutamise ja viibimiskoha määramise osas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 8. juuli 2016 määrus tsiviilasjas nr 216-8761
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V. P määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Jõhvi Vallavalitsus, esindaja vallavanem Eduard East Puudutatud isik V. P, esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Puudutatud isik I. P, esindaja vandeadvokaat Ahto Sirendi
Asja läbivaatamise kuupäev
12. detsember 2016, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. juuli 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-8761 osas, milles ringkonnakohus jättis Viru Maakohtu 9. juuni 2016 määruse muutmata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega tühistada Viru Maakohtu 9. juuni 2016 määrus samas tsiviilasjas.
2.
Jätta Tartu Ringkonnakohtu 8. juuli 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-8761 muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis Viru Maakohtu 6. juuni 2016 määruse muutmata.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määrata vandeadvokaadi Anti Aasmaa riigi õigusabi tasuks kassatsioonimenetluses 144 eurot (sh käibemaks). Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo.
5.Määrata vandeadvokaadi Ahto Sirendi riigi õigusabi tasuks kassatsioonimenetluses 192 eurot (sh käibemaks). Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks OÜ-le Advokaadibüroo Ann Saar.
6.Kassatsiooniastme menetluskulud jätta riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõhvi Vallavalitsus (avaldaja) esitas 3. juunil 2016 Viru Maakohtule avalduse, milles palus paigutada alaealine V. P (puudutatud isik) esialgse õiguskaitse rakendamise korras tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele kuni 18-aastaseks saamiseni ning piirata tema vanemate hooldusõigust ravi, sotsiaalteenuste osutamise ja viibimiskoha osas. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku käitumine alates 2015. aasta novembrist muutunud agressiivseks ning sellega on ohtu seatud pereliikmete heaolu, kogukonna turvalisus ja puudutatud isiku enda elu ning tervis. Vanemad esitasid 27. jaanuaril 2016 avalduse, milles palusid paigutada puudutatud isik talle sobivasse hooldusasutusse. Avalduse ja perearsti suunamiskirja alusel paigutati puudutatud isik SA-sse Jõhvi Haigla ööpäevaringsele hooldusteenusele. Avaldaja saab puudutatud isiku käitumise kohta iga päev negatiivset tagasisidet. Teenusel olles on puudutatud isik jätkuvalt seksuaalselt agressiivne, demonstreerib avalikult oma suguelundeid personalile ja dementsetele eakatele klientidele, ei allu personali korraldustele, tungib töötajatele ja eakatele klientidele kallale. Eelnevast tulenevalt ei suuda kodu ega SA Jõhvi Haigla hooldusteenused tagada puudutatud isikule ööpäevaringset järelevalvet, mis tagaks tema enda ja kaasklientide turvalisuse, ning seetõttu on talle vajalik tugevdatud järelevalvega teenus.
2.Viru Maakohus rahuldas 6. juuni 2016 määrusega avalduse, rakendas esialgset õiguskaitset tähtajaga neli päeva ja lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ööpäevaringset erihooldusteenust kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 9. juunini 2016. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1 sätestatud kinnisesse asutusse paigutamise tingimused täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele. Kohus tuvastas esitatud dokumentide alusel, et puudutatud isikul esinevad rasked psüühikahäired. PPA 4. veebruari 2016 vastuse kohaselt on alates 2016. a jaanuarist politsei menetlusinfosüsteemis registreeritud 12 erinevat väljakutset, mis on seotud perekond P-ga. Samuti on PPA 22. jaanuaril 2016 teinud Jõhvi Vallavalitsusele teate abivajava lapse kohta. Ida-Viru Keskhaigla vastuse kohaselt on perioodil 23. detsembrist 2015 kuni 17. jaanuarini 2016 puudutatud isikuga olnud 11 kokkupuudet, neist 7 korral EMO-s. SA Jõhvi Haigla iseloomustuse kohaselt vajab puudutatud isik tugevdatud järelevalvet kinnises asutuses. AS Karell Kiirabi 28. jaanuari 2016 vastuse kohaselt on puudutatud isiku nimele tehtud väljakutseid 20 korral. SA Tartu Ülikooli Kliinikum 29. jaanuari 2016 vastuse kohaselt on puudutatud isiku käitumishäire põhjused tingitud tema raskest intellektipuudest. Puudutatud isikul on 2004. aastal diagnoositud mõõdukas vaimne alaareng ning tema käitumisprobleemid on olnud pikaajalised. Seetõttu on vaja esialgse õiguskaitse korras paigutada puudutatud isik ööpäevaringsele erihooldusteenusele.
3.Maakohus võttis 7. juuni 2016 määrusega menetlusse avaldaja avalduse puudutatud isiku vanemate hooldusõiguse piiramiseks ravi, sotsiaalteenuste osutamise ja viibimiskoha osas ning määras puudutatud isikule esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Samuti määras maakohus 7. juunil 2016 kohtupsühhiaatriaekspertiisi.
4.Maakohus kuulas puudutatud isiku 9. juunil 2016 erinõude korras ära.
5.Viru Maakohus tegi 9. juunil 2016 määruse, millega pikendas 6. juuni 2016 määrusega rakendatud esialgset õiguskaitset kuni 40 päevani ning lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ööpäevaringset erihooldusteenust kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui
15.juulini 2016. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kuulas kohus puudutatud isiku 9. juunil 2016 erinõude korras ära. Kohtunik on ärakuulamisel saadud vahetu mulje tõttu veendunud, et puudutatud isik ei saa aru menetletava asja sisust ning ei ole võimeline tahet avaldama. Samuti on kohus veendunud selles, et haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik iseenda ja ümbritsevate elu, tervist või julgeolekut, mistõttu on ohtlik endale ja ümbritsevatele. SA Tartu Ülikooli Kliinikum arst-resident Tiia Matsi arvamuse kohaselt on vaja esialgse õiguskaitse korras paigutada alaealine ööpäevaringsele erihooldusteenusele. SHS § 105 lg-s 1 sätestatud kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele.
6.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu 6. juuni 2016 ja 9. juuni 2016 määrused.
7.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Viru Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja saatis selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tartu Ringkonnakohus jättis 8. juuli 2016 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määrused muutmata. Ringkonnakohus leidis, et see, et erinõude korras kuulus puudutatud isiku ära Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunik, ei olnud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 240. Erinõude tegemine on üldjuhul võimalik teisele maakohtule, aga mitte sama kohtu teisele kohtumajale. Samas ei ole tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis tooks kaasa 9. juuni 2016 määruse tühistamise. Isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Puudutatud isik on teistele ohtlik, kuna on agressiivne ja kasutab teiste suhtes füüsilist vägivalda. SA Jõhvi Haigla iseloomustuse kohaselt lõi ta haiglas viibimise ajal nii oma isa, teisi kliente kui ka töötajaid. Mitmeid kordi on kutsutud politsei ning selle põhjuseks on puudutatud isiku agressiivne käitumine. Vanemad ei ole võimelised tagama puudutatud isikule ööpäevaringset järelevalvet, erihooldust, stabiilset päevarütmi ja regulaarset ravimite tarvitamist. Puudutatud isik on viibinud SAs Jõhvi Haigla, kus tema käitumine ei paranenud. Muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks, kuid ööpäevaringne erihooldusteenus hoolekandeasutuses on olnud ainuke meede, mis on vähendanud isiku ohtlikkust teistele. Kuigi arst on oma arvamuse andnud 29. jaanuaril 2016 ja maakohus tegi määrused juuni alguses, saab seda arvamust kasutada dokumendina isiku tervisliku seisundi kohta. Isikul on püsiv haigus, mis
eelduslikult ei muutu. Isegi kui arst hindaks isiku tervislikku seisundit iga kuu, ei erineks selle tulemus 29. jaanuaril 2016 antud arvamusest. Lisaks on maakohus 7. juunil 2016 teinud määruse kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramiseks. Asjas on olemas piisavad dokumendid puudutatud isiku tervisliku seisundi kohta, seega esinevad alused TsMS § 534 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tema paigutamiseks kinnisesse asutusse esialgse õiguskaitse rakendamise korras.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada maa- ja ringkonnakohtu määrused ning tuvastada, et puudutatud isik paigutati kinnisesse asutusse ja ta viibis seal alates 6. juunist 2016 kuni
15.juulini 2016 ebaseaduslikult. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt toob praeguses asjas menetlusõiguse rikkumine juba iseenesest kaasa tehtud lahendite ebaseaduslikkuse. Arvestades sellega, et isiku põhiõigustest olulisimat ehk vabaduspõhiõigust rikuti intensiivselt, peab menetlusõiguste järgimisele kinnisesse asutusse paigutamisel olema kehtestatud kõrgem standard kui tavapärastes tsiviilasjades. Maakohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud ja põhjendanud SHS § 105 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eelduste olemasolu. Ringkonnakohus on püüdnud selle minetuse kõrvaldada. Samas puuduvad maaja ringkonnakohtu määrustes põhjendused SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eelduse kohta. Avaldaja on esitanud ka nõude lapsevanemate hooldusõiguse piiramiseks ravi, sotsiaalteenuste osutamise ja viibimiskoha osas. Selle meetme rakendamine võib olla tõhus alternatiivne abinõu SHS § 105 lg 1 p 3 mõttes. Kinnisesse asutusse paigutamiseks ei anna alust riigi haldussuutmatus suunata puudutatud isik sotsiaalteenusele, kus ta oleks koos eakaaslaste ja võimalikult sarnase diagnoosiga isikutega, mis eeldatavalt vähendab tema ohtlikkust. Määruskaebuse esitaja ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et 29. jaanuari 2016 arvamust saab kasutada dokumendina isiku tervisliku seisundi kohta TsMS § 534 lg 5 tähenduses. Seadusandja on üheselt kehtestanud arsti kui eriteadmistega isiku arvamuse nõude ning seda ei saa asendada kohtu paljasõnaline järeldus isiku tervisliku seisundi kohta ning ka asjaolu, et kohus määras kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Maakohtu 9. juuni 2016 määrust tuleb käsitada kui isiku kinnisesse asutusse paigutamise, mitte esialgse õiguskaitse kohaldamise määrust. Avaldajal oli võimalik taotleda esialgse õiguskaitse rakendamist oluliselt varem, samuti põhimenetluse toimingud ära teha. Kohus ei ole korraldanud TsMS § 536 lg 2 p-des 1-4 nimetatud ärakuulamisi ega TsMS § 536 lg 22 kohaselt isikute ära kuulamata jätmist põhjendanud. Samuti ei ole tehtud TsMS § 537 lg-s 1 sätestatud nõuetekohast ekspertiisi. Kohus on rikkunud menetlusõiguse normi ka puudutatud isiku ärakuulamisel. TsMS § 15 lg 1 kohaselt võib erinõude korras menetlustoimingu teha üksnes teise maakohtu kohtunik, mitte sama maakohtu kohtunik. Seda rikkumist ei tee olematuks asjaolu, et ärakuulamise protokoll vastab seaduses sätestatud nõuetele.
11.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Puudutatud isiku ema vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning ringkonnakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS § 701 lg-ga 3 tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu 9. juuni 2016 määruse. Selles osas teeb kolleegium uue määruse, millega tühistab maakohtu 9. juuni 2016 määruse. Maakohtu 6. juuni 2016 määrust puudutavas osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
14.Määruskaebuses on puudutatud isik vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega ringkonnakohus jättis maakohtu 6. juuni 2016 ning 9. juuni 2016 määrused muutmata. Maakohtu 6. juuni 2016 määrusega otsustati puudutatud isiku suhtes rakendada esialgset õiguskaitset ning lubati kohaldada tema suhtes tahtest olenematut ööpäevaringset erihooldusteenust neljaks päevaks, kuid mitte kauem kui 9. juunini 2016. Maakohtu 9. juuni 2016 määrusega pikendati esialgse õiguskaitse tähtaega kuni 40 päevani, kuid mitte kauem kui 15. juulini 2016.
15.Esmalt käsitleb kolleegium esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku paigutamist kinnisesse asutusse neljaks päevaks (maakohtu 6. juuni 2016 määrus). Esialgse õiguskaitse korras isiku nõusolekuta kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on ette nähtud TsMS § 534 lg-s 1. Selle sätte kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui 1) kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja 2) on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 esimese lause kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Isiku nõusolekuta kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on ette nähtud SHS § 105 lg-s 1. Selle sätte kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui on täidetud järgmised tingimused: ·
isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (SHS § 105 lg 1 p 1);
·
hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamata jätmisel on ta endale või teistele ohtlik (SHS § 105 lg 1 p 2);
·
varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik (SHS § 105 lg 1 p 3).
Riigikohtule esitatud määruskaebuses ei ole puudutatud isik vaidlustanud asjaolu, et tal on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (SHS § 105 lg 1 p 1). Samuti pole puudutatud isik vaidlustanud seda, et ta on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama (SHS § 105 lg 1 p 2), ning et praegusel juhul on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta (TsMS § 534 lg 1 p 2). Küll aga leiab puudutatud isik seda, et kohtud ei ole põhjendanud SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eelduse olemasolu.
Kolleegiumi hinnangul on kohtud nõuetekohaselt tuvastanud, et puudutatud isikule ei ole võimalik kinnises asutuses hoidmise asemel kohaldada muid, s.o vähem piiravaid abinõusid (SHS § 105 lg 1 p 3). Ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud, et ööpäevaringne erihooldusteenus hoolekandeasutuses on olnud ainus meede, mis on isiku ohtlikkust vähendanud. Kolleegiumil ei ole alust asuda ringkonnakohtust erinevale seisukohale. Seetõttu järgib kolleegium selles osas kooskõlas TsMS §-s 695 ja § 689 lg-s 5 sätestatuga ringkonnakohtu määruse põhjendusi ega korda neid.
16.Järgmiseks käsitleb kolleegium esialgse õiguskaitse pikendamist (maakohtu 9. juuni 2016 määrus). Pärast isiku enda ärakuulamist võib esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates (TsMS § 534 lg 5 teine lause). Riigikohtule esitatud määruskaebuses on puudutatud isik leidnud, et tema ärakuulamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Samuti on puudutatud isik asunud seisukohale, et maakohus pikendas esialgse õiguskaitse tähtaega ilma psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamuseta.
17.Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus põhjendatult leidnud, et erinõue on üldjuhul võimalik teha teisele maakohtule, kuid mitte sama kohtu teisele kohtumajale. Samas ei ole tegemist sellise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis tingiks maakohtu 9. juuni 2016 määruse tühistamise.
18.Esialgse õiguskaitse pikendamisel on maakohus tuginenud SA Tartu Ülikooli Kliinikum arstresidendi Tiia Matsi 29. jaanuari 2016 arvamusele, mille kohaselt on vaja puudutatud isik paigutada esialgse õiguskaitse korras ööpäevaringsele erihooldusteenusele, kus on võimalik tagada pidev järelevalve, stabiilne päevarütm, hooldus ning ravimite regulaarne tarvitamine. Kolleegium leiab, et nimetatud arvamus ei ole käsitatav psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamusena TsMS § 534 lg 5 teise lause tähenduses. Viidatud sätte mõtteks on see, et esmalt rakendatakse esialgset õiguskaitset neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku üle ning annab hinnangu, kas esialgset õiguskaitset on vaja pikendada. Kui esialgse õiguskaitse rakendamine neljaks päevaks on olnud tulemuslik, siis seda ei pikendata. 29. jaanuari 2016 arvamuses ei saanud aga arst-resident hinnata, kas 6. juuni 2016 määrusega rakendatud esialgne õiguskaitse on olnud tulemuslik ning kas esialgse õiguskaitse pikendamine on vajalik. Kolleegiumi hinnangul ei asenda TsMS § 534 lg 2 teises lauses ette nähtud psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamust ka kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramine 7. juuni 2016 määrusega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on ekspertiisi akt esitatud alles 14. juulil 2016, samas kui esialgse õiguskaitse pikendamise otsustas kohus juba 9. juunil 2016. Esialgse õiguskaitse pikendamisel peab kohtule olema teada, et pikendamine on psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates vajalik. See kehtib ka olukorras, kus ekspertiisi akt esialgse õiguskaitse pikendamise vajadust hiljem kinnitab.
19.Psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamuse puudumise tõttu ei olnud esialgse õiguskaitse pikendamine TsMS § 534 lg 5 teise lause alusel seaduslik. Eelneva tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu 9. juuni 2016 määruse. Muus osas (s.o osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu 6. juuni 2016 määruse muutmata) ei ole ringkonnakohtu määruse tühistamiseks alust.
20.Riigikohtu 24. augusti 2016 määrusega on puudutatud isik määruskaebuselt tasutava kautsjoni tasumisest TsMS § 180 lg 1 alusel vabastatud koos hilisema hüvitamiskohustuseta.
21.Kolleegium leiab, et vandeadvokaat Anti Aasmaa riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlused tuleb rahuldada. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel määrab kolleegium tasu suuruseks 144 eurot. Tasu maksmise korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel Eesti Advokatuur.
22.Kolleegium leiab, et vandeadvokaat Ahto Sirendi riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada. RÕS § 23 lg 1 alusel määrab kolleegium tasu suuruseks 192 eurot. Tasu maksmise korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel Eesti Advokatuur.
23.Puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud kassatsiooniastme menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.