Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

20.10.2020

teatisega

nr

18-3/20-

Viimsi Vallavalitsuse selgituste kohaselt ei ole Kolhoosi tee lõigul tehtud kaugküttetorustiku rajamisel toimunud tee-ehitustöid, vaid tööde käigus taastati Kolhoosi tee olukord vastavalt katete taastamisjoonistele, mis ei sisaldanud pindamistöid ega teede ehituslikke töid. Nimetatud tee-ehitamise osale ja katete taastamisele ei ole koostatud projekti ega väljastatud ehitusluba, kuna EhS-st tulenevalt puudus Kolhoosi tee pindamistööde teostamiseks ehitusloa vajadus. Kaugküttetorustiku rajamise tööd toimusid sõidutee kõrval asuval alal, kus maapealsed torud viidi maa alla.

2(10)

3-21-40 ilma toimetada järelevalvemenetlust kaalutlusvigadeta ning teha järelevalvemenetluse tulemusel otsus. Transpordiamet on seda kohustust rikkunud. Järelevalve käigus on asjaolud jäetud välja selgitamata. Vaatamata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) juhisele, et üldjuhul on teekatte taastamise puhul tegemist tee ümberehitamisega, on Transpordiamet leidnud, et konkreetsel juhul on tehnovõrgu ja tee ehitamine (lammutamine ja rajamine) tee osa asendamine. See arusaam on vastuolus MKM selgituste ning majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 12 ,,Tee ehitamise ja korrashoiu terminid“ (määrus nr 12) § 6 lg-ga 1. Viimsi vald oleks pidanud koostama eraldi teeprojekti tee ümberehitamiseks. Kaebaja tugines 26.08.2020 taotluses mh asjaolule, et ehitaja lähtus Kolhoosi tee ehitustööde tegemisel kaugküttetorustike projekti lisast „Kaugküttetorustike rekonstrueerimine Viimsi ja Haabneeme alevikes – KATTETAASTUS“. Vastustaja oleks pidanud kontrollima, kas juhul, kui teelõigule ei tehtud eraldi ehitusprojekti, on kate taastatud vastavalt joonistele. Teed ei taastatud samas asukohas ja sama kõrgusega. Seetõttu on kaebaja aed ja aiapostid osaliselt tee pinnase sees ning väravad ei käi lahti. Juurde veetud pinnas on lükatud mõnes kohas vastu aiavõrku nii, et aiavõrk on sissepoole kaardus ega pea pingele vastu. Järelevalve käigus on asjaolud jäetud välja selgitamata. 20.10.2020 teatisest ei nähtu, et kontrollitud oleks faktilisi asjaolusid. Teatises tuginetakse Viimsi Vallavalitsuse õiguslikele väidetele ning on jäetud arvestamata kaebaja esitatud faktiliste asjaolude ja tõenditega. Näiteks väidab Viimsi Vallavalitsus, et kaugküttetorustiku rajamise tööd toimusid sõidutee kõrval asuval alal. See väide on vale. Kaebaja on 27.08.2020 taotluses esitanud tõendid, millest nähtub, et teed on tõstetud ning see on laiem kui enne ehitustöid. Seda kinnitab V.S 30.06.2020 e-kiri P.P. Samast e-kirjavahetusest nähtub, et vald oli vastutav pindamise eest. Kui see on nii, laiendati teed ebaseaduslikult ilma ehitusloata. Kaebajale teadaolevalt kaevati tee lahti selleks, et kaugküttetorustik viia maa alla. Teed on lammutatud ning pindamise käigus laiendatud, seega ümber ehitatud. Vaidlustatud teatisest ei ole võimalik aru saada, kas Viimsi valla väidete kohaselt teostati pindamistöid või mitte. Haldusorgani tuvastatud asjaolud, analüüs ega järeldused ei ole jälgitavad teatises esinevate vastuolude tõttu. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine on haldusakti oluline puudus. Teatisel puudub resolutiivosa. Sellest ei selgu, kas ja millised õigused või kohustused kaebajale kaasnevad. Puudub viide õiguslikule alusele ja vaidlustamiskorrale. Ei ole jälgitav, millised faktilised asjaolud on tuvastatud.

3(10)

3-21-40 millal on tee ehitamisel vaja ehitusluba. Ainus tee ehitamise liik, kui ei ole vaja ehitusluba, on osa asendamisel samaväärsega. Tulenevalt EhS § 4 lg-st 1 on tee ehitamine ehitise (tee) püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega (teega) seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis (tee) tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Teepeenarde pindamiseks või kruusatee katte remontimiseks ehitusluba vaja ei ole. Freespurust kate pinnati teehoiutööde raames, mis ei ole ehitusloa nr 1912271/07286 osa. Vastustaja järelevalveekspert J. Pärna vaatas tööde tulemust Kolhoosi teel ja tema hinnangul vastavad Kolhoosi teel tehtud pindamistööd majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ sätestatud nõuetele. Ainus probleem oli kaebaja värava mitteavanemine. Teekate pinnati ca 30 cm laiemalt (freespuruga täidetud roopa laiuse võrra) kaebaja kinnistu poole, kuid ebamõistlik on nõuda selles osas freespuru asendamist mullaga. Kolhoosi tee olukorda on parendatud. Kaebaja poolt välja toodud tema omandile tekitatud negatiivne mõju ei ole üleliia koormav ning tekitatud kahju on võimalik kõrvaldada või heastada ilma teed osaliselt lammutamata. Tee laiendamist küttetrassi poole ei kinnita 2018. a ja 2020. a Maa-ameti ortofotode võrdlemine. Teehoiutööd on toimunud ainult Kolhoosi tee transpordimaa katastriüksuse piires. Hekk paiknes valla transpordimaal ja seega on vallal õigus hekk igal ajal eemaldada. Samuti piirab hekk külgnähtavust ning vähendab ruumi liiklejatele ning liiklusohutust. Kui erakinnistu omanik haljastab kohaliku omavalitsuse maad, siis tuleb arvestada võimalusega, et haljastust võidakse muuta.

4(10)

3-21-40 muudetakse olemasolevat teed sellele juurde- ehk külge ehitamisega. Tee laiendamisena käsitatakse eelkõige tee klassi muutmist ning täiendavate sõiduradade või parkimiskohtade ehitamist (§ 5). Sama määruse § 6 lg 1 kohaselt on tee osa asendamine samaväärsega tegevus, mille käigus tee kahjustused kõrvaldatakse ja kulunud või kahjustatud osa asendatakse. Tee osa samaväärsega asendamisena käsitatakse mh kattega teele ühe- ja kahekihilise ülekatte tegemist, kui alumisi kihte ei asendata (p 1); pindamist (p 3); kruusateede remontimist (p 5) ja teepeenarde remontimist (p 6). Määruse nr 102 § 6 lg 2 kohaselt on tee osa asendamine samaväärsega ka ehitustöö, mida ei käsitata rajamise, ümberehitamise, laiendamise või lammutamisena ja mis ei avalda olulist mõju ümbritsevale keskkonnale ja oluliselt ei muuda tee omadusi. Tee alumiste kihtide avamine oli vajalik kaugküttetrasside maa alla viimiseks. See tegevus oli hõlmatud ehitusloaga. Küttetorustiku rajamise tööde käigus taastati Kolhoosi tee olukord vastavalt ehitusloa lisaks olevale tööprojektile nr 1916.01, mis ei sisaldanud pindamistöid. Tööprojekti p 4 nägi ette, et pärast tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (mh asfalt) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tee-ehituslikke töid tehti vaid sellises ulatuses, mis olid vajalikud tee serva jäänud kaugküttetrassi kaeviku lahti kaevatud osa taastamisel. Tööprojektist nähtuvalt hõlmasid küttetorustiku rajamise käigus teostatud tee-ehitustööd üksnes üles kaevatud tee osa asendamist samaväärsega, mis ei nõua eraldi tee-ehitusloa väljastamist (määruse nr 102 § 6 lg 1, vt ka ringkonnakohtu 16.06.2021 määrus, p 16). Kaebaja viidatud V.S ja P.P 30.06.2020 kirjavahetus (dtl 16) ei tõenda seda, et Kolhoosi tee oleks pärast tööprojektis nr 1916.01 kirjeldatud tööde tegemist muutunud kaebaja kinnistu suunas laiemaks ja kõrgemaks. Pärast kaugküttetorustiku maa alla viimist ja selle tarbeks avatud tee kihtide samas mahus taastamist pinnati freespurust kate teehoiutööde raames. Asjaolu, et teehoiutööde raames teostati Kolhoosi tee pindamine vahetult pärast tööprojekti nr 1916.01 alusel teostatud üles kaevatud tee osa taastamist (st teekatte taastustööd ja pindamine teostati järjestikuste töödena), ei tähenda, et pindamine tuleks lugeda hõlmatuks kattetaastustöödega ja pindamistööde teostamisel tulnuks järgida tööprojekti nr 1916.01). Pindamine ei ole loakohustuslik ehitustöö, vaid käsitatav tee osa samaväärsega asendamisena määruse nr 102 § 6 lg 1 tähenduses, mis ei nõua ehitusluba. Pelgalt see, et varem oli Kolhoosi tee kruusakattega, aga pärast pindamist freeskattega, ei anna alust käsitada pindamist loakohustusliku tööna ehitusseadustiku mõttes. See, et teehoiutööde raames teostatud Kolhoosi tee pindamisel ei arvestatud kaebaja aiavärava avanemisega liikluse poole, ei ole vastustaja järelevalvepädevusse kuuluv küsimus. Kuna pindamiseks (säilitusremondiks) ei ole vaja saada luba, ei pidanud pindamistööde tegemist kooskõlastama kaebajaga ja andma talle eelnevalt võimalust arvamuse/ettepanekute esitamiseks. Pindamise tulemusel kaebaja omandile kaasnenud kahjulike tagajärgede kõrvaldamiseks ja võimaliku kahju hüvitamiseks on kaebajal õigus pöörduda tsiviilkohtumenetluse korras maakohtu poole. Hekki ei võetud maha kaugküttetorustiku maa alla viimiseks ega tööprojekti alusel lahti kaevatud osa taastamiseks (need tööd toimusid teisel pool teed), vaid teehoiutööde raames tee pindamiseks. Tähtsust ei oma, kumba tee serva tuleb lükata lumi. Teehoolduse ja lumekoristuse küsimused tuleb lahendada koostöös teeomanikuga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5(10)

3-21-40

Tavapärased tegevused järelevalvemenetluse raames sisaldavad järgmist: (a) asjakohase ehitusdokumentatsiooni väljanõudmine ja sellega tutvumine; (b) tuvastamine, mis töid teostati kaugküttetorustiku maa alla viimise tööde raames; (c) tuvastamine, millisel õiguslikul alusel teostati tee pindamist, mis väidetavalt ei kuulunud kaugküttetorustiku ehitustööde hulka; (d) tuvastamine, kas tee pindamise tagajärjel on teed laiendatud ja kõrgemaks tehtud võrreldes kaugküttetorustiku ehitustööde eelse ajaga, ning (e) kas tee pindamine on toimunud sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega EhS § 4 lg 1 alusel. Pärast kaugküttetorustikuga seonduvate tööde tegemist oli Kolhoosi tee kaetud lahtise freespuruga, mis ei ole võrdsustatav freesasfaltiga. Selle töö tulemusel muutus Kolhoosi tee sõidutee laiemaks ja kõrgemaks. Projekti nr 1916.01 jooniselt TL-4-05 (Kolhoosi tee kattetaastuse asendiplaan SV-43/2017) nähtub, et Kolhoosi tee on kruusatee (joonisel tingmärk „kr“) ja kattetaastuseks on määratud freesasfalt (joonisel oranži värviga märgistus). Freespuru pindamine toimus kogu paigaldatud freespuru ulatuses. Tee-ehitustööd võisid olla meelevaldselt osadeks jaotatud selleks, et raskendada või välistada järelevalvemenetluse teostamist ehitustegevuse üle. Kaugküttetorustiku maa alla viimise raames Kolhoosi teel teostatud töid ja kohaliku omavalitsuse poolt hiljem teostatud pindamist tuleb käsitada ühe ehitustegevusena, sest alles pärast valla poolt lõpuni viidud töid oli Kolhoosi teel freesasfalt. Sõidutee laiendamine ja kõrguse muutmine toimus juba kaugküttetorustiku maa alla viimise ehitustööde raames. Seda tõendavad 23.05.2020 fotod. Ehitustegevuse ajal on fikseeritud, et kaugküttetorustiku maa alla paigutamine ei toimunud Kolhoosi tee katte kõrval, vaid tee kate tuli osaliselt avada. Viimsi vald kinnitas 18.05.2020 e-kirjas, et lähtuvalt projektist on kraavipealsed puhastatud ning Kolhoosi teed kaetud freesasfaldiga. Teetööd teostati tegelikkuses suuremas ulatuses kui ainult soojatorustiku pindalaline osa, freeskate lisati terve tee ulatuses ning selle pindamine toimus samuti terve tee ulatuses. Kuna selleks puudus projekt ja ehitusluba, siis oli teetöö ebaseaduslik. Määruse nr 102 § 6 lg 1 p-s 3 on pindamise all silmas peetud pigem teekatte taastusremonti või kohtparandusi, mitte täies ulatuses uue teekattekihi paigaldamist. Ilma freespurule täiendava kinnistava kattekihi paigaldamiseta ei oleks Kolhoosi tee olnud samaväärne, sest tee pealmine kiht oli üksnes lahtine freespuru. Määruse nr 102 § 6 lg 1 p-s 1 sätestatud erand loakohustusest kehtib üksnes juhul, kui tee alumisi kihte ei asendata. Kolhoosi teel paigaldati terves tee ulatuses uus aluskiht, millele pandi ülekate. Transpordimaa piiridesse jäämine ei välista seda, et teostatud tee-ehituslikud tööd on õigusvastased.

6(10)

3-21-40 Vastustaja ei ole olulisi asjaolusid selgitanud välja alles kohtumenetluses, vaid algatas riikliku järelevalve menetluse, pöördus asjaolude selgitamiseks vallavalitsuse poole ja käis ka kohapeal olukorraga tutvumas ning seejärel lõpetas järelevalvemenetluse. Järelevalvemenetluse lõpetamist on vastustaja piisavalt põhjendanud nii 20.10.2021 teatises kui ka vaideotsuses. Kaebaja omandile tekkinud võimalik negatiivne mõju ei ole üleliia koormav ning tekitatud kahju on võimalik kõrvaldada või heastada ilma teed osaliselt lammutamata. Näiteks on mõistlik lahendus, kui kaebaja aiaväravad avaneksid kinnistu poole. Kaebaja saab talle tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda maakohtusse. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et pärast kaugküttetorustiku maa alla viimist ei oleks tee kihte taastatud samas mahus ning vastavalt ehitusloale ja selle lisaks olevale tööprojektile ning teostatud tööd saanuks avaldada mingit mõju kaebaja aiavärava avanemisele. Teekatte taastamistööd toimusid sellel tee poolel, kus kütetrass paigaldati maa sisse. Kaugküttetorustiku maa alla viimiseks lahti kaevatud osa samas mahus taastamine ei saanud kaasa tuua tee laienemist kaebaja kinnistu poole, mis asub kaugküttetorustikust teisel pool teed. Pärast kaugküttetorustike tööde vastuvõtmist pinnati tee täiendavalt teehoiutööde raames. Pindamise raames freespuru teepeenrale panek ei ole tee laiendamine. Pindamistööde käigus ei ole avatud tee alumisi kihte. Freesipurust kattega tee taastamisel tuleb tee tasasuse, teekatte kallete ja sõidetavuse taastamiseks pärast kaeviku tagasitäitmist ja tihendamist profileerida tee kogu oma laiuses ning vajadusel lisada teele täiendavat materjali (freesipuru). Ainult kaeviku kohal oleva ala taastamine freesipuruga ei taga tee tasasust ja katte homogeensust ega vajalikku katte põikprofiili. Pindamistööd ei kuulunud teekatte freespuruga taastamise mahtu. Viimsi vald on selgitanud, et teekate pinnati hiljem üle, et pikendada tee ja kogu teekatendi eluiga ja tagada teekatendi püsivus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7(10)

3-21-40 Transpordiamet lõpetas järelevalvemenetluse seetõttu, et tehtud tööd ei vajanud tee-ehitusluba. Ehitamise käigus asendati tee osa samaväärsega. Järelevalvemenetluse lõpetamise teates on Transpordiamet tuginenud Viimsi valla selgitusele, et ehitusluba ei ole teetööde tegemiseks väljastatud, ning katete taastamisjoonisele. Tehtud tööde iseloomu ega mahtu ei ole Transpordiamet välja selgitanud. Ringkonnakohus selgitab, et isegi kui vastustaja jättis haldusmenetluses faktilised asjaolud välja selgitamata ja rikkus uurimispõhimõtet, ei saa selline menetlusviga tuua HMS § 58 järgi kaebuse rahuldamist, kui tehtud tööd vastasid taastamisjoonisele. Kui tehtud tööd kaldusid taastamisjoonisest küll kõrvale, aga ei riku kaebaja õigusi, ei ole kaebajal kaebeõigust. Seetõttu ei anna kaebuse rahuldamiseks alust üksnes asjaolu, et vastustaja ei ole kõiki asjaolusid enne järelevalvemenetluse lõpetamist välja selgitanud. Järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse tühistamine ja menetluse jätkamiseks kohustamine on põhjendatud vaid juhul, kui faktilised asjaolud on jätkuvalt ebaselged või kohus tuvastab faktilised asjaolud teisiti, kui vastustaja arvas need järelevalvemenetluse lõpetamisel olevat.

8(10)

3-21-40

9(10)

3-21-40

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.