Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

pinnas, mille taastamisel on taotleja väidetel tee asukoht ja kõrgus muutunud, riivates sellega tema omandiõigust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(13)

ehitamise üle Transpordiamet, lasus tal kohustus ilma kaalutlusvigadeta järelevalvemenetlust rakendada ning teha järelevalvemenetluse tulemusel otsus. Vastustaja on seda kohustust rikkunud. 2) Järelevalve käigus on asjaolud jäetud välja selgitamata. Vaatamata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) juhisele, et üldjuhul on teekatte taastamise puhul tegemist tee ümberehitamisega, on vastustaja leidnud, et konkreetsel juhul on tehnovõrgu ja tee ehitamine (lammutamine ja rajamine) tee osa asendamine. See arusaam on vastuolus MKM selgituste ning majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 12 ,,Tee ehitamise ja korrashoiu terminid“ (määrus nr 12) § 6 lg-ga 1. Viimsi vald oleks pidanud koostama eraldi teeprojekti tee ümberehitamiseks. Vastustaja oleks pidanud kontrollima, kas juhul, kui teelõigule ei tehtud eraldi ehitusprojekti, on kate taastatud vastavalt joonistele (kaugküttetorustike projekti lisast „Kaugküttetorustike rekonstrueerimine Viimsi ja Haabneeme alevikes – KATTETAASTUS“). Kaugküttetorustiku rajamine ja sellele järgnenud tegevused on tehtud suuremas ulatuses, kui üksnes ehitusloaga ette nähtud tee osa asendamine samaväärsega. Teekatet ei ole taastatud samas mahus ning pärast kaugküttetorustiku rajamist ja pindamistööde teostamist oli teed laiendatud kaebaja kinnistu poole. Küttetorustiku rajamise tööde järgselt on teekate kõrgem ning laiem. 23.05.2020 tehtud fotodelt on tuvastatav, et teekatte taastamise järgselt on sõiduteele paigaldatud kattematerjal vähemalt kuni tänavavalgustuse postide keskosani. Sealjuures on teekatte taastamisel neoonvärviga märgitud taastatava teekatte piir, mis on kaebaja kinnistule lähemal kui senine teekatte piir. Tänavavalgustuse postid on paigaldatud vahetult kaebaja kinnistu piiri lähedale ja ligikaudu 25–50 cm kaugusele kinnistu piirist (06.11.2021 foto). Kuna teed ei taastatud samas asukohas ja sama kõrgusega, on kaebaja aed ja aiapostid osaliselt tee pinnase sees ning väravad ei käi lahti. Juurde veetud pinnas on lükatud mõnes kohas vastu aiavõrku nii, et aiavõrk on sissepoole kaardus ega pea pingele vastu. Järelevalve käigus on asjaolud jäetud välja selgitamata. 20.10.2020 teatisest ei nähtu, et kontrollitud oleks faktilisi asjaolusid. Teatises tuginetakse Viimsi Vallavalitsuse väidetele ning on jäetud arvestamata kaebaja esitatud faktiliste asjaolude ja tõenditega. Kaebaja on 27.08.2020 taotluses esitanud tõendid, millest nähtub, et teed on tõstetud ning see on laiem kui enne ehitustöid. Seda kinnitab Virgo Savila 30.06.2020 e-kiri Pavel Petrovile. Samast e-kirjavahetusest nähtub, et vald oli vastutav pindamise eest. Kui see on nii, laiendati teed ebaseaduslikult ilma ehitusloata. Kaebajale teadaolevalt kaevati tee lahti selleks, et kaugküttetorustik viia maa alla. Teed on lammutatud ning pindamise käigus laiendatud, seega ümber ehitatud. 3) Riikliku järelevalve teostamise vajaduse tingib asjaolu, et teekatte muutmiseks ei olnud läbi viidud loamenetlust, mille raames huvitatud isikud oleksid saanud esitada oma ettepanekuid ja tähelepanekuid, sh ei toimunud erinevate osapoolte huvide kaalumist. Teekatte muutmine ja laiendamine teostati ilma eelneva teavitamise ja kooskõlastamiseta kaugküttetorustiku renoveerimistööde käigus, millega võeti kaebajalt võimalus esitada omapoolseid vastuväiteid või märkuseid. Kaebajale ei saanud olla ettenähtav, et kaugküttetorustiku rajamise käigus kaldutakse kõrvale teekatte taastamise projektist ning ehitustegevuse järgselt on teekate laiem ja kõrgem kui varasemalt ning ei taastata tee ääres paiknenud hekki. 4) Transpordiamet on paljasõnaliselt märkinud, et Kolhoosi tee katte laius on 3,5–4,0 m. Teekatte laiust ei saa tuvastatuks lugeda vastusele lisatud ortofotodelt, sest tegemist on n-ö silma järgi tõmmatud mõõtjoonega, mitte objektil reaalselt teostatud mõõtmisega. Kaebaja 06.11.2021 tehtud fotol on näha, et kaebaja kinnistu aiast kuni sõidutee kaugema tee ääreni on ligikaudu 3,9 m. Transpordiameti paljasõnaline väide, et teekatte laius on 3,5–4,0 m, ei ole kooskõlas vastustaja poolt 05.11.2021 esitatud materjalidega: Viimsi valla ehitus- ja 3(13)

kommunaalosakonna juhataja Alar Mikk väidab 04.11.2021 kirjas, et „vahetult värava juures on pinnatud ala serv 120 cm“, mis tähendaks, et teekatte laius saaks sel juhul olla üksnes (3,9– 1,2) 2,7 m. Viimsi valla väide, et pinnatud ala serv on 120 cm kinnistu piirist (aiast) ei vasta tegelikkusele, sest kaebaja kinnistu Kolhoosi tee pool olevad jalgväravad on vastavalt 54 ja 58 cm kaugusel pinnatud ala servast. Viimsi valla 18.05.2020 ja 18.09.2020 kirjades on vald korduvalt välja toonud, et varasem sõidutee laius oli 3 m, kuid uus sõidutee laius on 3,3 m. Sealjuures on Viimsi vald 18.09.2020 kirjas möönnud, et ehitustööde järgselt oli Kolhoosi tee äärde jäänud üleliigne killustik ja muld, mis oli vastu kaebaja aeda. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja järelevalvemenetlust läbi viies rakendanud uurimispõhimõtet. 5) Kolhoosi tee poolsed jalgväravad on ligikaudu 94–96 cm laiused. Tee-ehituslikele töödele eelnevalt avanesid mõlemad väravad vabalt Kolhoosi tee poole, kuid tulenevalt teekatte laiendamisest ja tõstmisest ei ole võimalik väravaid enam täies ulatuses avada. Asjaolu, et teed on lubamatult kaebaja kinnistu poole laiendatud, näitab see, et pinnatud ala serv aiast on käesoleval ajal 54–58 cm kaugusel, mis ei ole piisav vahemaa 94–96 cm laiuse värava täielikuks avanemiseks. Kaebaja esitas 17.02.2021 määruskaebuse lisas 1 asjassepuutuva asendiplaani vaidlusaluse Kolhoosi tee kattetaastuse kohta. Joonisel on märgitud joonise digiaadressina „191601_TP_TL-4.dwg“, millises alusfailis on täpsed mõõdistustulemused ehitustegevusele eelnenud aja kohta. Vastavast alusfailist on võimalik tuvastada mururiba ja muude objektide paiknemine ja laiused. Kaebaja on lasknud teha joonise mõõtude väljavõtte asjassepuutuvas osas, millelt nähtub, et mururiba kaugus peaks olema 1,35 m ja ühe jalgvärava juures oleva valgusposti keskkoht peaks olema 1,14 m kaugusel teest. Kaebaja esitatud 06.11.2021 fotoga on üheselt tõendatud, et kattetaastuse projektis ette nähtud ja varasemalt olnud olukorda ei ole taastatud ning teekatet on kaebaja kinnistu suunas laiendatud. Transpordiamet möönab oma vastuses, et teekatte pindamine on teostatud ca 30 cm laiemana kaebaja kinnistu poole, leides samas dokumendis vastuoluliselt, et Kolhoosi teed ei ole kaugküttetorustike maa alla tõstmisega laiendatud. Kaebaja 08.12.2021 menetlusdokumendi lisadelt 1-2 ja 6-7 on selgelt tuvastatav, et pärast kaugküttetorustiku tööde lõpetamist ja enne tee pindamist oli teekatet juba laiendatud. Kolhoosi tee ehitamine ja sõidutee läbimõõdu suurendamine saab olla käsitletav kui laiendamine määruse nr 102 § 5 tähenduses, sest viidatud paragrahvis on toodud näitlikustav, mitte ammendav loetelu olukordadest, mida saab käsitleda tee laiendamisena. Kuivõrd Kolhoosi tee puhul on ilmne, et tegemist ei olnud üksnes tee asendamisega samaväärsega, siis tuleb seda käsitleda kui tee laiendamist ja ümberehitamist viisil, millele kehtib ehitusloa kohustus ning mille üle kontrolli teostamine on vastustaja pädevuses. 6) Viimsi valla 18.05.2020 kirja kohaselt Kolhoosi tee kaeti freesasfaldiga ning järgnevalt teostati teel kahekordse graniitkillustikuga pindamine. Sellised ehitustegevused ületavad tee samaväärsega asendamise piire, sest ehitustööde käigus on avatud tee alumisi kihte ning täiendavalt on muudetud teekatte materjali ja ulatust. Üksnes asjaolu, et tööde tellija (Viimsi vald) on tööd vastu võtnud ning nendele ka kasutusloa väljastanud, ei tähenda, et tööde tegemisel on järgitud projekti ja õigusaktide nõudeid. Transpordiameti ülesanne on kontrollida teostatud tööde sisulist õiguspärasust, mitte üksnes võlaõiguslike lepingute täitmist või kasutusloa väljastamise fakti. 7) Transpordiameti poolt 05.11.2021 kohtule esitatud kaasatud haldusorgani 26.10.2021 kompromissiettepanek eksitab kohut ja seal esitatud väited teekatte ulatuse ja teepeenra kohta ei vasta tõele. Viimsi vald on väitnud, et varem algas teepeenar ligikaudu 70 cm kauguselt kaebaja piirdeaiast ning tee sõiduala osa oli 120 cm kaugusel. Kompromissettepaneku fotodega 6 ja 7 on soovinud vald näidata, et pärast 2019. a tee pindamist on Kolhoosi tee sõiduteel selgelt eristatav teepeenar (70–120 cm kaebaja kinnistu piirist) ja sõiduala (alates 120 cm kaebaja 4(13)

kinnistu piirist). Fotodel on esitatud üksnes Viimsi valla enda markeeringud tee asukoha kohta, mitte looduses tehtud mõõtmised, mistõttu ei ole neile tuginedes võimalik tõsikindlalt kinnitada valla väiteid tee kauguse kohta. Kolhoosi teel ei ole selgelt eristatavat teepeenart ning kogu sõidutee on sisuliselt ühetaoline ning kõvakattega. Samas ei oma eeltoodu keskset tähendust asja lahendamisel, sest määruse nr 106 lisa sisustab tee äär kui tee katte, sh teepeenra välimise ääre, kust algab nõlv või äärekividega teel äärekivi sisemine äär. Kaebaja 08.12.2021 menetlusdokumendi lisadega 3 ja 5 on ära näidatud, et tee äär on pärast ehitustöid kaebaja kinnistust vähem kui 60 cm kaugusel. 8) Transpordiamet ei ole täitnud oma järelevalvekohustust, kui on jätnud välja selgitamata Kolhoosi tee varasema teekatte ulatuse ja omadused. Samuti ei ole vastustaja välja selgitanud seda, milline on teekatte praegune laius ja ulatus. Kattetaastuse tööprojekti seletuskirjas on selgesõnaliselt seatud nõue, et „enne kaevetöid ning katete eemaldamist fikseerib (fotod) Töövõtja trassikoridori pinnakatted. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast.“ Juhul, kui ehitustöid tehti kooskõlas seaduse, haldusaktide ja projektiga, siis peavad töövõtjal olema olemas fotod ehitustegevusele eelnenud olukorra kohta, mille alusel on selgelt võimalik tuvastada asjaolu, et teekatte pidamine väljus samaväärsega asendamise mahust, st teekatte ulatust laiendati. Vastustajal on järelevalvemenetluse raames õigus ja kohustus vastavad asjaolud välja selgitada. Kattetaastuse tööprojekti seletuskirjas on rõhutatud olemasoleva olukorra hilisema taastamise olulisust ja vajadust, sh puudutab see haljastust. Kattetaastuse tööprojektis on märgitud Kolhoosi tee ja kaebaja kinnistu vahelisel alal tingmärkidega heki paiknemine. See tähendab, et sõiduteed ja kaebaja kinnistut eraldas tegelikkuses hekk enne ehitustöödega alustamist. Tegemist ei olnud võsaga või juhusliku taimestikuga, mistõttu oleks ehitustööde käigus tulnud taastada ka varasemalt olemas olnud haljastus. 9) Kolhoosi tee hetkeolukorda kajastavatelt fotodelt on võimalik tuvastada, et lumekoristuse käigus kuhjatakse lumevallid kaebaja kinnistu poolsesse teeäärde ja haljastuse puudumise tõttu on enam kui tõenäoline, et lume raskus kandub kaebaja aiale ning kahjustab seda. Kaebaja kinnistu poolse lumevalli tipp on enam-vähem samal kaugusel, nagu elektripostide keskosa, mistõttu on eluliselt usutav, et hooldustööde käigus kaebaja kinnistu piiri äärde kuhjatud lumi avaldab raskust kaebaja aiale ning kahjustab seda. Sealjuures on Viimsi vald oma 18.05.2020 kirjas eraldi lubanud, et talvist teehoolet teostame selliselt, et lumi lükatakse kraavi poole. Tegelikkuses ei ole Viimsi vald kinni pidanud omapoolsetest lubadustest, on võrreldes ehitustööde tegemisele eelnenud ajale laiendanud teed ning on muutnud ilma kohase ehitusloata teekatte liiki ning kihte. Asjaolu, et Transpordiamet on alles käesoleva halduskohtumenetluse käigus asunud välja selgitama ja tuvastama Kolhoosi tee tee-ehituslike tööde ulatust ja sisu, näitab seda, et Transpordiamet on järelevalvemenetluse lõpetanud ennatlikult, ilma haldusorgani uurimiskohustust täitmata ning esitatud asjaolusid ebaõigesti kaaludes. 10) Teatisel puudub resolutiivosa. Sellest ei selgu, kas ja millised õigused või kohustused kaebajale kaasnevad. Puudub viide õiguslikule alusele ja vaidlustamiskorrale. Ei ole jälgitav, millised faktilised asjaolud on tuvastatud.

Viimsi ja Haabneeme alevikes. Kaugküttetorustike maa alla viimise puhul oli tegemist seega ehitusloa kohustusliku tööga. Teelt katendite eemaldamisel ja taastamisel tuli töövõtjal lähtuda tööprojektist nr 1916.01. Nimetatud tööprojekti seletuskirja punktis 4 ,,Kattetaastus – üldist“ on öeldud, et peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (kruus, muru, asfalt, kraavid jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Kolhoosi tee kaugküttetorustike rekonstrueerimise käigus avati osaliselt teekatte kihid ja kaugküttetorustik viidi maa alla ning hiljem tehtud katte taaste käigus taastati avatud kaeviku mahus teekonstruktsiooni kihid, st teostati ehitusloa kohustusega töid vastavalt ehitusloa lisale „191601_TP_TL-6-01_ristloiked.pdf“. Pärast kaugküttetorustike tööde vastuvõtmist pinnati tee täiendavalt teehoiutööde raames, mis ei ole ehitusloa kohustuslik töö. Töid kontrollis omanikujärelevalve, kes on pindamistööd vastu võtnud Viimsi vallaga (tööde tellija). 2) Kaebaja esitas vastustajale 27.08.2020 taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks, et alustataks Viimsi Vallavalitsuse poolt 03.04.2019 väljastatud ehitusloa nr 1912271/07286 (kaugküttetorustike rajamine) aluseks oleva katte taastamistööde teostamise osas järelevalvemenetluse, mis piirneb Kaluri tee 10a kinnistuga (Kolhoosi tee). Vastustaja algatas 08.10.2020 EhS § 130 lg 7 kuni 31.12.2020 kehtinud redaktsiooni alusel järelevalvemenetluse asjaolude väljaselgitamiseks. Viimsi vallavalitsus selgitas vastustaja järelepärimisele, et Kolhoosi teel tehti töid vastavalt kaugküttetrasside rekonstrueerimise projektile ja ehitusloa nr 1912271/07286 lisale „Kattetaastus“. Vastustajal ei olnud alust kahelda Viimsi valla poolt antud vastuses, et Kolhoosi tee ei ole taastatud vastavalt kaugküttetorustike kattetaastuse tööprojektile. Pärast kaugküttetorustike tööde vastuvõtmist pinnati tee täiendavalt teehoiutööde raames. Töid kontrollis selleks pädev omanikujärelevalve, kes on pindamistööd vastu võtnud koos Viimsi valla ehk tööde tellijaga. Viimsi vald on vastustaja järelepärimisele vastanud, et pindamistöödele ei ole väljastatud ehitusluba, kuna EhS-st tulenevalt puudus Kolhoosi tee pindamistööde teostamisel ehitusloa vajadus. Pindamistööde teostamisel juhinduti Maanteeameti poolt väljastatud pindamisjuhisest. EhS § 38 lg 2 kohaselt on ehitusluba nõutav EhS lisas 1 nimetatud juhul. Lisa 1 sätestab juhtumid, millal on tee ehitamisel vaja ehitusluba. Tulenevalt EhS § 4 lg-st 1 on tee ehitamine ehitise (tee) püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega (teega) seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis (tee) tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ainuke tee ehitamise liik, kui ei ole vaja ehitusluba, on osa asendamisel samaväärsega. EhS-st ei saa välja lugeda, et pindamistööd on ehitusloakohustuslik tee-ehitustöö. 3) 20.10.2020 lõpetas vastustaja järelevalvemenetluse selgitusega, et Kolhoosi tee lõigul teostatud kaugküttetorustike maa alla viimise/rajamise raames ei ole toimunud tee ümberehitamist. Tööde käigus taastati Kolhoosi tee olukord vastavalt tööprojektile nr 1916.01, mis ei sisaldanud pindamistöid. Freespurust kate pinnati teehoiutööde raames, mis ei ole ehitusloa nr 1912271/07286 osa. Tulenevalt Viimsi valla vastusest puudus vastustajal põhjendatud kahtlus selles, et Viimsi vald esitab järelevalvemenetluse raames tehtud päringu osas valeandmeid. Oma otsuse tegemisel järelevalvemenetlus lõpetada lähtus vastustaja Viimsi valla vastusest, et Kolhoosi teel teostati ehitusloa kohustuslike töid ja töid, mis seda ei vajanud. Otsuse langetamisel juhindus vastustaja ka Maanteeameti pidamisjuhisest, mis ütleb selgelt, et pindamine on teekatete säilitamise ja hooldamise osa (ehk säilitusremont) ja seega ei ole pindamise puhul tegemist loakohustusliku tööga, mille üle vastustajal tulnuks järelevalvemenetlust teostada. 07.09.2020 käis vastustaja järelevalveekspert Jaan Pärna kohtumas kohapeal (Kolhoosi teel) Viimsi valla teede spetsialistiga, kust edasi liiguti kohtumisele kaebajaga ning tema esindajaga. 6(13)

Kohtumise eesmärk oli poolte lepitamine, kuna ainsaks puuduseks oli värava mitte avanemine. Vastustaja järelevalveeksperti J. Pärna hinnangul vastavad Kolhoosi teel teostatud pindamistööd majandus-ja taristuministri 03.08.2015 määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ sätestatud nõuetele. 5) 01.04.2021 esitatud kaebuse täiendava seisukoha fotolt 4 „Vaade Kolhoosi teel toimunud kaugküttetorustiku renoveerimistöödele“ nähtuvalt on Kaluri tee 10a (kaebaja kinnistu) poolsesse tee äärde rasketehnika liiklemise tõttu tekkinud roobas, mis sama seisukoha fotolt 3 ,,Vaade Kolhoosi teelt Mereranna tee poole“ nähtuvalt on täidetud freespuru, mitte mullaga. Vastustaja möönab, et teekatte pindamine on teostatud ca 30 cm laiemana (freespuruga täidetud roopa laiuse võrra) kaebaja kinnistu poole, kuid ebamõistlik on nõuda nimetatud osas freespuru asendamist mullaga, kuna see suurendab tänava liikluskohtlikust (tee muutub kitsamaks ehk teel liiklevatele sõidukitele ja jalakäijatele jääb teel ruumi vähemaks, teele võib sattuda haljasalalt pori). Kolhoosi tee olukorda on parendatud. Kaebaja poolt välja toodud tema omandile tekitatud negatiivne mõju ei ole üleliia koormav ning tekitatud kahju on võimalik kõrvaldada või heastada ilma teed osaliselt lammutamata. Näiteks on mõistlik, kui kaebaja aia väravad avaneksid kinnistu poole, mitte otse liiklusesse, kuna see leevendaks oluliselt liiklusohtlike olukordade tekkimist Kolhoosi teel. 6) Kolhoosi teed ei ole kaugküttetorustike maa alla tõstmisega laiendatud ning tee-ehituslikke töid tehti sellises ulatuses, mis olid vajalikud üksnes kitsal ribal tee serva jäänud kaugküttetrassi kaeviku lahti kaevatud osa taastamisel. Samuti ei kinnita tee laiendamist küttetrassi poole 2018. a ja 2020. a Maa-ameti ortofotode võrdlemine. Teekatte taastamistööd toimusid sellel tee poolel, kus kütetrass maa sisse paigaldati. Kaebaja krundipoolses servas ei toimunud küttetrassi töödest tulenevat teekatte taastamist. Kaebaja kinnistu poolel on toimunud osaline teepeenra pindamine. Küttetrassi paigaldamiseks oli olemas ehitusluba. Teepeenarde pindamiseks või kruusatee katte remontimiseks ehitusluba vaja ei ole. Hilisem teekatte pindamine ei kuulu majandus- ja taristuministri määrus nr 102 §-s 5 sätestatud tee laiendamise alla. Teehoiutööd on toimunud ainult Kolhoosi tee transpordimaa katastriüksuse piires. Teekate on laienenud selles ulatuses, mis on peenra arvelt pinnatud. Teepeenar on tee osa, seega ei ole tee laiust suurendatud. Samuti ei saa kaebaja eeldada, et tee omanik ei tee oma teel remonttöid näiteks kruusatee profiili parandust (hööveldamist) või kruusatee pindamist. Hekk paiknes valla transpordimaal ja seega on vallal õigus hekk igal ajal eemaldada. Samuti piirab hekk külgnähtavust ning vähendab ruumi liiklejatele ning liiklusohutust. Kui erakinnistu omanik haljastab kohaliku omavalitsuse maad, siis tuleb arvestada võimalusega, et haljastust võidakse muuta. Samas käesoleva vaidluse osaks ei ole haljastuse küsimus ega ka hetkeolukord Kolhoosi teel, mille kohta on kaebaja esitanud 08.12.2021 menetlusdokumendiga koos fotod. Talvine teehooldus ja lumekoristuse küsimused tuleb lahendada teeomanikuga. 7) Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et Kolhoosi teel ei ole selgelt eristatavat teepeenart ning kogu sõidutee on sisuliselt ühetaoline ning kõvakattega. Teepeenar on fotodelt selgelt näha pindamise servast kuni kaebaja krundi piirdeaiani. Maanteede projekteerimise normid sätestavad mõiste: Teepeenar - sõidutee välisservale katte toetamiseks rajatav riba, mida võidakse kasutada peatumiseks ja erijuhtudel ka liiklemiseks. 8) Vastustaja ei nõustu, et riikliku järelevalvemenetluse läbiviimisel ei ole vastustaja järginud uurimispõhimõtet. Vastustaja suhtles Viimsi vallaga Kolhoosi teel teostatud tööde osas ning käis olukorda vaatlemas kohapeal. Vastustaja ei tuvastanud korrarikkumist ehk tee ehitamise kvaliteedi nõuete määruse rikkumist, sh pindamistöödel. Järelevalvemenetluse lõpetamise viisi valik on vastustaja kaalutlusõigus. See, et kaebajale otsus ei meeldi ei tähenda, et vastustaja oleks otsuse teinud kergekäeliselt ja kaalutelemata. 7(13)

Vastustaja ei nõustu, et on alles kohtumenetluse käigus asunud välja selgitama ja tuvastama tee-ehituslike tööde ulatust ja sisu. Vastustaja on kogunud andmeid enne järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse tegemist ja on põhjendanud nii järelevalvemenetluse lõpetamise otsuses kui vaideotsuses asjaolusid, miks otsustati järelevalvemenetlus lõpetada. Kohtumenetluse raames on vastustaja vastanud asjaoludele, mille kaebaja on oma seisukohtades välja toonud. 9) Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust uue järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Isegi kui kohus kohustaks vastustajat läbi viima uut järelevalvemenetlust, ei tähenda see seda, et menetluse läbiviimise tulemuseks on kaebajale sobilik otsus. Otsuse tegemisel kasutab vastustaja kaalutlusõigust, valides erinevate otsuste vahel. Kohtule esitatud tõendite alusel saab öelda, et nimetatud teelõigul ei ole teostatud ehitusloa kohustuslike tee-ehitustöid, mida tuleks tagant järgi seadustada või mille kohta tuleks teha ettekirjutus osaliseks lammutamiseks. Seega uue järelevalvemenetluse läbiviimine ei viiks teistsuguse otsuseni ega lahendaks kaebaja omandile väidetavalt tekitatud kahju küsimust.

KOHTU PÕHJENDUSED

8(13)

väljastamise vajadus. Seega asus vastustaja seisukohale, et tal puudub kirjeldatud olukorras (st ehitusluba mittenõudva tegevuse üle) pädevus järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et eraldi tee-ehitusluba Kolhoosi teel teostatud teetööde teostamiseks väljastatud ei ole. Samuti puudub vaidlus, et tee on pärast pindamist freeskattega, mh on teepeenrale pandud freespuru (varasemalt muld ja muru). Pooled ei vaidle ka selle üle, et pärast freeskatte paigaldamist kaebaja aiavärav enam täielikult tee poole ei avane. Vastustaja järelevalvepädevus sõltub antud juhul sellest, kas Kolhoosi teel kaugküttetorustiku rajamise raames ja selle järgselt teostatud teetööd vajasid eraldi tee-ehitusloa väljastamist. Kui selgub, et Kolhoosi teel toimus loakohustuslikke tee-ehitustöid, milleks ehitusluba väljastatud ei ole ja mille tagajärjel kaebaja omandiõigust võidi kahjustada, oli järelevalvemenetluse läbiviimine Transpordiameti pädevuses ja vaidlustatud keeldumine seetõttu meelevaldne. Kui aga kaebaja aiavärav ei avane teetööde tõttu, mis ei nõua ehitusluba (mh pindamistööd), oli vastustaja poolt järelevalvemenetluse lõpetamine (st järelevalvemenetluse läbiviimisest keeldumine) õiguspärane ning kaebaja ei saa vastustajal pädevuse puudumise tõttu nõuda järelevalvemenetluse jätkamist.

vastavalt ehitusloa lisale „191601_TP_TL-6-01_ristloiked.pdf“ (tööprojekt nr 1916.01; dtl 70-87). 2) Pärast kaugküttetorustike tööde vastuvõtmist pinnati tee täiendavalt teehoiutööde raames, mis ei ole ehitusloa kohustuslik töö. Pindamistööde teostamisel juhinduti Maanteeameti poolt väljastatud pindamisjuhisest. Töid kontrollis selleks pädev omanikujärelevalve, kes on pindamistööd vastu võtnud koos tööde tellijaga (Viimsi vald). 15.1 Vastustaja pöördus järelevalve algatamisel asjaolude väljaselgitamiseks Viimsi Vallavalitsuse (tööde tellija) poole, kelle selgituste kohaselt loakohustuslikke töid tehti Kolhoosi teel vastavalt kaugküttetrasside rekonstrueerimise projektile. Vastustaja on selgitanud, et tee alumiste kihtide avamine oli vajalik kaugküttetrasside maa alla viimiseks, st see tegevus oli hõlmatud olemasoleva ehitusloaga. Asjakohatu on seega kaebaja väide, justkui vastustaja oleks tee lammutamist (kihtide avamist) pidanud tee osa samaväärsega asendamiseks. Küttetorustiku rajamise tööde käigus taastati Kolhoosi tee olukord vastavalt ehitusloa lisaks olevale tööprojektile nr 1916.01, mis ei sisaldanud pindamistöid. Vastustaja on selgitanud, et tee-ehituslikke töid tehti sellises ulatuses, mis olid vajalikud üksnes kitsal ribal tee serva jäänud kaugküttetrassi kaeviku lahti kaevatud osa taastamisel. Kõnealuste tööde osas saanuks vastustaja järelevalvet teostada juhul, kui kõnealuse tööprojekti osaks oleks olnud ka teele täiendavate kattekihtide panemine koos pindamisega. Tööprojektis kirjeldatud töödest ei nähtu, et need hõlmanuks ka täiendavate teekatete lisamist koos pindamistöödega. Tööprojekti p 4 nägi ette, et pärast tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (mh asfalt) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Taastada tuleb piirkonna endine välisilme ja kvaliteet. Ehk tööprojektist nähtuvalt hõlmasid küttetorustiku rajamise käigus teostatud tee-ehitustööd üksnes üles kaevatud tee osa asendamist samaväärsega, mis ei nõua ka eraldi tee-ehitusloa väljastamist (määrus nr 102 § 6 lg 1, vt ka ringkonnakohtu 16.06.2021 määrus käesolevas asjas, p 16). Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et pärast kaugküttetorustiku maa-alla viimist ei oleks tee kihte taastatud samas mahus ning vastavalt ehitusloale ja selle lisaks olevale tööprojektile teostatud tööd saanuks avaldada mingit mõju kaebaja aiavärava avanemisele. Vastustaja on asjakohaselt osundanud, et teekatte taastamistööd toimusid sellel tee poolel, kus (varasemalt maa peal asunud) kütetrass maa sisse paigaldati. Ehk kaebaja kinnistu poolses servas ei toimunud küttetrassi töödest tulenevat teekatte taastamist (vt ka kaardirakenduse joonised dtl 148, 150; kaebaja 08.12.2021 menetlusdokumendile lisatud 23.05.2020 fotod – mullaga kaetud osa kaebaja kinnistust teisel pool teed). Seega ei saanud torustiku maa alla viimiseks lahti kaevatud osa samas mahus taastamine kaasa tuua tee laienemist kaebaja kinnistu poole, mis asub kaugküttetorustikust teisel pool teed. Nii on vastustaja õigesti märkinud, et kaugküttetorustike maa alla tõstmisega ei ole Kolhoosi teed laiendatud (tee asub jätkuvalt transpordimaal ja selle asukoht ei ole muutunud). Kaebaja viidatud V. Savila ja P. Petrovi 30.06.2020 kirjavahetus (dtl 16) ei tõenda seda, et Kolhoosi tee oleks pärast tööprojektis nr 1916.01 kirjeldatud tööde tegemist muutunud kaebaja kinnistu suunas laiemaks ja kõrgemaks. Samuti leiab kaebaja ekslikult, et tema 08.12.2021 menetlusdokumendi lisa 3 (s.o 06.11.2021 foto) tõendab üheselt, et kattetaastuse projektis ette nähtud ja varasemalt olnud olukorda ei ole taastatud ning teekatet on kaebaja kinnistu suunas laiendatud. Viidatud fotolt nähtub Kolhoosi tee olukord kaebaja kinnistu poolses osas pärast pindamistöid (mille raames tee sõiduala laiendati teepeenra võrra; vt allpool), mitte aga tee olukord pärast teisel pool teed teostatud kattetaastustöid ja enne tee pindamist.

10(13)

Asjaolu, et teehoiutööde raames teostati Kolhoosi tee pindamine vahetult pärast tööprojekti nr 1916.01 alusel teostatud üles kaevatud tee osa taastamist (st teekatte taastustööd ja pindamine teostati järjestikuste töödena), ei tähenda, et pindamine tuleks lugeda hõlmatuks kattetaastustöödega ja pindamistööde teostamisel tulnuks järgida tööprojekti nr 1916.01. Seega on kaebaja põhjendamatult asunud väitma, et kõrvale on kaldutud teekatte taastamise projektist. Kuna vastavalt ehitusloa lisale teostatud kattetaastustöid teostati kaebaja kinnistust teisel pool teed, siis ei saanud need ka kaasa tuua kaebaja osundatud subjektiivsete õiguste rikkumist – st kaugküttetorustiku maa-alla viimiseks tee kihtide lahti kaevamine ja seejärel samas mahus taastamine ei saanud mõjutada kaebaja aiavärava avanemist ning seda isegi juhul, kui pidanuks olema eraldi ehitusluba teekihtide taastamisele (vt samas ka EhS § 101 lg 3). 15.2 Pärast kaugküttetorustiku maa alla viimist ja selle tarbeks avatud tee kihtide samas mahus taastamist pinnati freespurust kate teehoiutööde raames, mis ei ole ehitusloaga nr 1912271/07286 hõlmatud. Viimsi valla selgituste kohaselt pinnati teekate hiljem üle, et pikendada tee ja kogu teekatendi eluiga ja tagada teekatendi püsivus (vt vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Pindamine ei ole loakohustuslik ehitustöö, vaid käsitatav tee osa samaväärsega asendamisena määruse nr 102 § 6 lg 1 tähenduses, mis ei nõua ehitusluba. Kohus ei nõustu kaebajaga, et käesoleval juhul pindamise raames tehtud ehitustegevused ületavad tee samaväärsega asendamise piire, sest ehitustööde käigus on avatud tee alumisi kihte ning muudetud teekatte materjali ja ulatust. Samuti ei saa pidada õigeks kaebaja käsitust, nagu sõidutee läbimõõdu suurendamise tõttu oli antud juhul tegemist tee laiendamisega määruse nr 102 § 5 tähenduses. Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et teekatte pindamine on teostatud ca 30 cm laiemana (freespuruga täidetud roopa laiuse võrra) kaebaja kinnistu poole. Vald on kaebajale esitatud kompromissettepanekus (vt 26.10.2021 kiri nr 14-9/4919-1) selgitanud, et tagamaks teepeenra püsivust ja hoidmaks ära möödasõidu järgselt teepeenra materjali kandumist sõidualale, kindlustati ka teepeenrad ülepindamisega. Ehk liiklusohutuse tagamise eesmärgil pindamise raames laiendati Kolhoosi tee sõiduala teepeenra võrra (st asendati varasemalt teepeenral olnud muru/muld freespuruga). Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad (vt liiklusseaduse § 2 p 81) ning vaidlust ei ole selles, et Kolhoosi tee asub ka pärast pindamistöid (sh pärast teepeenarde ülepindamist) transpordimaa katastriüksuse piires. Eeltoodut arvestades ei ole alust sõidutee läbimõõdu suurendamist käsitleda tee laiendamisena määruse nr 102 § 5 tähenduses. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole tee laiendamisena käsitatav pindamise raames freespuru teepeenrale (mis on tee osa, mitte kaebaja kinnistu osa) panek. Pindamistööde käigus ei ole avatud tee alumisi kihte, nagu on ekslikult leidnud kaebaja. Kolhoosi teed ei ole muudetud sellele (sõiduraja) juurde ehitamisega; ka ei ole muudetud tee klassi. See, et kaebaja aiavärav pindamise tagajärjel liikluse poole enam täies ulatuses ei avane, ei tähenda, et teed oleks laiendatud määruse nr 102 § 5 mõttes. Ka pelgalt see, et varasemalt oli Kolhoosi tee kruusakattega, aga pärast pindamist freeskattega, ei anna alust käsitada pindamist loakohustusliku tööna ehitusseadustiku mõttes. Pealegi, kaebaja õigusi ei saa mõjutada asjaolu, millise materjaliga pinnati Kolhoosi teed ning kaebajal ei ole alust nõuda, et tee omanik kaebaja kinnistuga piirneval teel remonttöid ei teostaks.

11(13)

omandile kaasnenud kahjulike tagajärgede kõrvaldamiseks ja võimaliku kahju hüvitamiseks on kaebajal õigus pöörduda tsiviilkohtumenetluse korras maakohtu poole. Käesolevasse vaidlusse ei puutu küsimused seonduvalt teepeenra piisava eristatavusega sõidutee alast, kaebaja kinnistut ja sõiduteed eraldanud heki taastamata jätmisega ega Kolhoosi teelt lume lükkamisega. Teepeenra eraldamist (postide või joontega) saab vajadusel eraldi nõuda kohalikult omavalitsuselt. Kaebaja viidatud hekki ei võetud maha kaugküttetorustiku maa alla viimiseks ega tööprojekti alusel lahti kaevatud osa taastamiseks (need tööd toimusid teisel pool teed), vaid teehoiutööde raames tee pindamiseks. Seetõttu on kohatud kaebaja väited, et haljastust ei ole taastatud kooskõlas kattetaastustööde projektis ettenähtuga. Vastustaja on seejuures õigesti osundanud, et hekk paiknes kohaliku omavalitsuse transpordimaal ja vallal oli seega õigus see, m.h liiklusohutuse kaalutlusel, eemaldada. On ilmne, et hekk piirab külgnähtavust ja vähendab vaba ruumi olemasolu liiklejatele. Ka ei puutu käesolevasse vaidlusse küsimus sellest, kumba teeäärde tuleks lumekoristusel lumi lükata. Vastustaja on õigesti selgitanud, et teehoolduse ja lumekoristuse küsimused tuleb lahendada koostöös teeomanikuga. Mis puutub sademevee ärajuhtimisesse Kolhoosi teelt, siis on vald kompromissettepanekus välja toonud, et pindamise järgselt teostati mõõtmised kaldelatiga ning sõidutee kalded olid Kolhoosi teel Kaluri tee 10a piirneval lõigul vahemikus 0,8-1,3% kraavi poole ehk sõiduteele valguv vesi voolab haljasalale ja sealt imbub kraavi, millega on tagatud olukord, et teekattelt ei juhitaks sademevett erakinnistule. Lisaks tasandati valle Kaluri tee 10a kinnistu ja teekatte vahelisel alal (dtl 257).

12(13)

vaidlustatud haldusaktid õiguspärased ja puudub alus nende tühistamiseks. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.