Rahvastik › Välismaalased

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1903

2(10)

3-21-1903 Eesti riik on ka varem samadel alustel kaebajale viisa andmisest keeldunud ning lisaks Eestile on viisa andmisest keeldunud ka Prantsusmaa ja Saksamaa. Siseministeerium leidis 23.07.2021, et keelduva otsuse tegemine oli õiguspärane.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009 määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri.

3(10)

3-21-1903 Kaebaja esitas haldusmenetluses lennupiletite broneeringud Chicagost Frankfurdi kaudu Tallinnasse ja tagasi Frankfurdi kaudu Chicagosse. Tõendatud on, et kaebaja viibis USA-s õiguslikul alusel juba alates 2018. aasta detsembrist viibimisõigusega kuni 03.12.2023 ning tal olid Schengeni viisa taotlemise ajal pooleli õpingud Metropolitan Community College’is. Kaebaja õppeaeg kestab kuni 31.08.2024. Need asjaolud vähendavad oluliselt võimalust, et kaebaja sooviks USA-s sisse seatud elu pooleli jätta ning jääda viisatingimusi rikkudes Eestisse. Vastustaja väitel süvendab kahtlust, et kaebaja ei plaaninud USA-sse naasta, asjaolu, et tema üürilepingu kehtivus lõppes 2021. aasta juulis. Vastustaja on esile toonud, et kaebaja esitas pikendatud, 31.07.2022 kehtiva üürilepingu alles kohtumenetluses. Kaebaja väitel ei olnud tal uut lepingut võimalik varem esitada, kuna ta esitas viisataotluse enne üürilepingu pikendamist. Haldusmenetluses kinnitas kaebaja, et pikendab üürilepingut. [Välja jäetud] [Välja jäetud] Vastustaja on viidanud ka Saksamaa tehtud viisa andmisest keeldumise otsusele (15.08.2018; keeldumise alus: viibimise eesmärgi kohta esitatud põhjendused polnud usaldusväärsed; ei olnud võimalik teha kindlaks kavatsust lahkuda enne viisa kehtivusaja lõppu) ja Prantsusmaa tehtud keeldumisotsusele (01.07.2019; keeldumise alus: taotleja ei esitanud tõendeid piisavate elatusvahendite kohta). Viisaeeskirja art 21 lg 9 järgi ei põhjusta eelnev viisa andmisest keeldumine automaatselt keeldumist uue taotluse alusel. Võrreldes Saksamaa otsuse tegemise ajaga on kaebajaga seotud asjaolud oluliselt muutunud: kaebaja sai 2018. aasta detsembris viieks aastaks viibimisõiguse USA-s ning alustas õpinguid sealses kõrgkoolis. Erinevalt Prantsusmaa tehtud otsusest ei olnud praegusel juhul alust viisa andmisest keelduda põhjusel, et kaebajal polnud ette näidata piisavaid elatusvahendeid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4(10)

3-21-1903 Viisaeeskirjas ei ole domineeriv põhimõte, et kahtluse korral tuleb viisa väljastada. Vastupidi, viisat ei väljastata, kui esineb kahtlus kindlaksmääratud tingimuste olemasolus. Viisaeeskirja art 32 lõiget 1 koosmõjus art 21 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi pädevate asutuste ühtse viisa andmise kohustuse eelduseks on tingimus, et võttes arvesse taotleja elukohariigi üldist olukorda ja taotlejale endale omaseid tunnuseid, mis on kindlaks tehtud tema esitatud teabe alusel, ei ole põhjendatult alust kahelda taotleja kavatsuses lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu (Euroopa Kohus asjas C-84/12: Koushkaki, p 73). Järelikult ei saa viisat väljastada, kui taotluse nõuetekohase kontrollimise ja hindamise tulemusel esineb kahtlus, kas taotleja lahkub riigist. Viisaeeskirja art 21 lg 7 kohaselt põhineb taotluse läbivaatamine eelkõige esitatud dokumentide ehtsusel ja usaldusväärsusel ning taotleja avalduste õigsusel ja usaldusväärsusel. Viisaeeskirja art 21 annab viisataotluse rahuldamise otsuse langetajale selgesõnaliselt hindamisruumi ja sätestab kohustuse pöörata erilist tähelepanu sellele, kas taotleja kujutab ebaseadusliku sisserände ohtu või ohtu liikmesriikide julgeolekule ning kas taotleja kavatseb lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu. Oluline on silmas pidada, et just konsul: 1) kohtub viisataotlejaga isiklikult; 2) tal on arusaam ja teadmised kohalikest oludest, mis aitavad tal viisaotsust langetada; 3) teeb viisaotsuse, tuginedes talle esitatud tõenditele ja iga konkreetse üksikjuhtumi asjaoludele. Samuti on oluline, et konsul teeb seda piiratud ajaressurssi kasutades, lisaks tuleb otsuseid vastu võtta piiratud informatsiooni tingimustes, arvestades, et kolmanda riigi kodaniku kohta ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel omada kõikehõlmavat teavet. Euroopa Kohtu praktika järgi ei nõua viisaeeskirja art 32 lg 1 alapunkt b seda, et pädevatel asutused tekiks kindlus, et taotleja kavatseb lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu. Asutustel tuleb kindlaks teha, kas selles kavatsuses on põhjendatult alust kahelda. Selleks peavad pädevad ametiasutused kontrollima viisataotlust individuaalselt, võttes esiteks arvesse taotleja elukohariigi üldist olukorda ja teiseks taotlejale endale omaseid tunnuseid, eelkõige tema perekondlikku, sotsiaalset ja majanduslikku olukorda, võimalikke eelnevaid seaduslikke või ebaseaduslikke liikmesriikides viibimisi ning tema sidemeid elukohariigis ja liikmesriikides (Euroopa Kohus asjas C-84/12: Koushkaki, p-d 68 ja 69). Kõike eelnevat ongi arvestatud viisataotluse menetlemisel: USA ühiskonna sügavad sisemised vastuolud ja vaenulikkus teatavatest piirkondadest pärit sisserändajate suhtes; kaebaja seisund: ajutiselt riigis viibiv, ilma sissetulekuta, mis seoks teda USAga (kui isik elab teistelt saadud rahast, siis see ei seo teda USAga; kaebaja võib teistelt laenatud rahaga elada ka mujal, lisaks on ebaselge, mis saab siis, kui laenajad otsustavad ühel päeval rohkem mitte laenu anda). Kaebaja perekonnaseis on vallaline: ka see ei seo kaebajat USAga, pigem on tal perekondlik seos Eestiga. Kaebaja kavatsust lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne viisa kehtivusaja lõppu hinnatakse peamiselt tuginedes sellele, kui stabiilne on tema sotsiaalmajanduslik olukord elukohariigis: kas tal on stabiilne töökoht, milline on tema rahaline olukord ning kui tugevad on tema perekondlikud sidemed. Hinnangu põhjal määratakse kindlaks, kui suur on oht, et taotleja jääb ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumile. Kuna kaebaja küllakutsuja on palunud Eestis varjupaika, on risk, et kaebaja võib kaitset paluda Eestis ning tõenäosus viisa väärkasutamiseks on märksa suurem kui reisimise korral mistahes teise Schengeni riiki. Asjaolu, et kaebaja on elanud pea kolm aastat turvalises kolmandas riigis ning viibinud või läbinud mitmeid teisi turvalisi kolmandaid riike, kus ta varjupaika palunud ei ole, ei vähenda perekondlike sidemete tõttu tõenäosust, et ta võib seda teha Eestis. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et kaebaja isa ehk küllakutsuja on tulnud Eestisse viisa alusel ja taotlenud Eestis varjupaika koos abikaasa ja kahe lapsega aastal 2019 ning elab endiselt sotsiaaltoetustest. Veel ühe pereliikme lisandumine võib kasvatada koormust Eesti sotsiaalabi süsteemile, mis ei oleks kooskõlas avalike huvidega. 5(10)

3-21-1903 Seoses kaebaja viisaga tuleb märkida, et USA viisasüsteem erineb ELi süsteemist. Nimelt on mitmeid tingimuslikke viisasid (sh F1) ja need kehtivad reisimiseks ainult koos asjaomase vormiga (mis kinnitab taotleja staatust USAs) ja juhul, kui vorm on kooli poolt reisimiseks kinnitatud. Esimene vorm, mille kaebaja konsulaadile esitas, ei olnud kooli poolt reisimiseks kinnitatud. Kuna konsul küsis kaebajalt kooli kinnitust, siis tagastas konsul kinnituseta vormi, et kool saaks selle allkirjastada. Kaebaja esitaski kooli kinnitusega vormi, aga täiesti uue (vormilt on näha selle välja andmise kuupäev 10.06.2021). Konsul tõlgendas uusi kuupäevi kui ametiasutuse eksimust selliselt, et kaebaja staatus üliõpilasena on taotlemise ajal tõendatud – mis on F1 viisaga USAs viibivate kolmandate riikide kodanike viisataotluse menetlusse võtmise tingimus eespool viidatud lisadokumentide ühtlustatud nimekirja kohaselt. Seega ei saa üheselt väita, nagu vähendaks kaebaja USAs viibimise alus (tingimuslik viisa) oluliselt võimalust, et kaebaja sooviks USAs sisse seatud elu pooleli jätta ja jääda Eestisse. Kaebaja väidab, et õpib kolledžis alates 01.01.2019, läbitud kursuste kohta on esitatud tõend alates 2020. aasta kevadsemestrist ja sertifikaadi (s.o vorm I-20) kohaselt kestab programm, mille järgi kaebaja seal õpib, 17.08.2021–31.08.2024. Kohus on teinud alusetu järelduse, et kaebaja viibis USAs seaduslikult juba alates 2018. aastast ja võib viibida kuni 03.12.2023. Kaebaja viibib USAs ajutiselt ja tema staatus on tingimuslik. Tal pole seal töökohta, sissetulekut, kinnisvara ega perekonda, mis seoks teda asukohariigiga. Mitme üürnikuga sõlmitud üürileping ei seo kaebajat kuidagi USAga ega olnud konsuli hinnangul kuigi määrav. Uus pikendatud leping võib kinnitada ka muid asjaolusid, nt seda, et kuna isik Eestisse reisida ei saanud, siis vajas ta endiselt elukohta USAs. Viisaeeskirja käsiraamatu kohaselt on dokumentide loetelus, mis võimaldavad hinnata taotleja kavatsust lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne viisa kehtivusaja lõppu, nimetatud tõendava dokumendina tõend kinnisvara omamise kohta. Kaebaja sellist tõendit esitanud ei ole. Samuti on käsiraamatus viidatud tõendile rahaliste vahendite olemasolu kohta elukohariigis, mis võimaldaks konsulil veenduda kontole kantud summade usaldusväärsuses ja stabiilsuses. Kaebajale antud laenu ei saa lugeda sissetulekuks. Laenud eri isikutelt ei seo taotlejat asukohariigiga. Pigem vastupidi, see muudab taotleja seisundi asukohariigis ebakindlaks, sest puudub garantii, et laenuandja ka pikemas perspektiivis on valmis laenu andma, kui taotlejal puudub sissetulek, mille eest laenu tagasi maksta. Kui kaebaja pole võimeline ise isegi oma igapäevaseid kulusid USAs katma, siis jääb arusaamatuks, kuidas see tõendab tema seost USAga. Kohus on teinud Kiievi ja Minski saatkondade keeldumistest ebaõigeid järeldusi. Kohus jättis tähelepanuta, et kaebaja taotles tookord pikaajalist viisat augustist kuni novembrini, samas kool pidi algama augustis – see viitab kavatsusele jääda Eestisse. Kohus on ekslikult tuginenud dokumentidele, mis on esitatud pärast viisamenetluse lõppu. Viisamenetluses lähtutakse nendest andmetest, mis on esitatud koos viisataotlusega, st taotlejal puudub võimalus esitada viisamenetluse jooksul ajakohastatud dokumente. Vaidlustatud otsused on tehtud viisa taotlemisel esitatud dokumentide põhjal kooskõlas viisaeeskirja art 21 lõikega 7, mille kohaselt põhineb taotluse läbivaatamine eelkõige esitatud dokumentide ehtsusel ja usaldusväärsusel ning taotleja avalduste õigsusel ja usaldusväärsusel. Kui asjaolud on muutunud, on taotlejal õigus esitada uus viisataotlus koos ajakohastatud dokumentidega. Ka viisaeeskirja art 21 lõikes 9 on sätestatud, et eelnev viisa andmisest keeldumine ei põhjusta automaatset keeldumist uue taotluse alusel. Uut taotlust hinnatakse kogu kättesaadava teabe põhjal. Viisataotluse muutunud asjaolude pinnalt läbivaatamine tähendaks viisamenetluse uuendamist, mitte enam algse otsuse otstarbekuse ja õiguspärasuse kontrollimist. Seetõttu ei ole võimalik täita kohtuotsuse ettekirjutust anda taotlejale võimalus esitada uusi dokumente.

6(10)

3-21-1903 Toetudes Euroopa Kohtu praktikale, leidis kohus õigesti, et kui taotlejat ei teavitata vähemalt üldises plaanis sellest, milliseid tema antud ütlusi ei peeta usaldusväärseks, pole taotlejal võimalik oma ütlusi täpsustada ja tõhusalt kaitseõigust teostada. Seetõttu sisaldas viisa andmisest keeldumise otsus praegusel juhul olulist vormiviga. Keeldumine rikub kaebaja õigust perekonnaelule. Kaebaja on korduvalt selgitanud, miks ta ei plaani Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda ning miks ta ei ole USAs elades varjupaika taotlenud. Kaebaja on teadlik sellest, et Eestis varjupaiga taotlemise korral loetaks tema taotlus põhjendamatuks. Vastustaja kahtlused on meelevaldsed, kuna kaebaja on pikalt rääkinud oma plaanidest töötada USAs õena. Kaebaja leiab, et üürileping – olenemata mitme inimesega see on sõlmitud – seob teda USAga. Hinnates kaebaja seotust USAga tuleb arvestada kõiki asjaolusid kogumis, sh asjaolu, et ta on seal tudeng, kui pikalt ta on õppinud, ning mis plaanid tal on USAs.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1903 territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale (p 53). Viisat käsitatakse mitte õigusena, vaid liikmesriigi territooriumil lühiajaliselt viibida soovivale isikule pandud kohustusena ehk liidu territooriumile sisenemise eeltingimusena (loana) (p-d 54 ja 55). Seega on viisataotleja positsioon pigem nõrk (p-d 58 ja 69). Isik ei saa tugineda nendele liidu sisserännet käsitletavatele õigusnormidele, mis lubavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil viibida kolmanda riigi kodaniku teatavatel pereliikmetel, sest liidu seadusandja kavatsus ei olnud laiendada viisaeeskirjaga nende isikute ringi, kes saavad perekonna taasühinemise direktiivi järgi tugineda oma perekonnaelule (p-d 60, 74–76). Euroopa Liidu õigusest ei tulene õigus viisale. Sellele vaatamata, kui haldusorgan on kohustatud viisaeeskirja ja selle sätteid teataval viisil kohaldama, peab olemas olema sellele õiguspärasuse kohustusele vastav subjektiivne õigus. Tegu ei ole materiaalõigusliku õigusega saada viisa, vaid menetluslikku laadi õigusega õiglasele ja nõuetekohasele menetlemisele (vt kohtujurist M. Bobeki eelviidatud ettepaneku pd 94–103).

3-21-1903 ettepanekus asjas C-84/12: Koushkaki, et põhjendatud kahtlust ei saa tõlgendada taotleja kasuks. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja oma kahtlust siinsel juhul piisavalt põhjendanud ja viisa andmisest keeldumist ei saa seetõttu pidada meelevaldseks. Ringkonnakohus leiab, et vastustajal tekkinud põhjendatud kahtlus tugines tuvastatud asjaoludele ning kaebaja varasema käitumise ja tema USAs viibimise asjaolude analüüsile. Vastustaja pidas õigesti tähtsaks seda, kui tugev on kaebaja perekondlik, majanduslik ja sotsiaalne side USAga. Ei nähtu, et selle sideme nõrgaks kvalifitseerimisel oleks vastustaja arvestanud ilmselgelt asjakohatute või ekslike kaalutlustega või hinnanud neid meelevaldselt. See, et kaebaja tegevuses kahtlust äratanud asjaolusid (varasemad edutud viisataotlemised, planeeritud reiside ajad, kaebaja perekonnaseis ning tema sissetulekud ja õpingute kestus USAs) isoleeritult hinnates võib igaühe kohta leida selgituse või õigustuse, ei ole oluline. Viisa taotlemise korral peavad konsul ja kooskõlastusi andvad asutused lähtuma mitte üksikasjaoludest, vaid tervikpildist, mille kujunemise aluseks on kõik asjaolud kogumis ning asjaomaste asutuste varasem kogemus sarnaste viisataotlejatega. Tuleb nõustuda, et kaebaja seisund ja side USAga ei olnud sedavõrd tihe ja stabiilne, et oleks veenvalt ümber lükanud põhjendatud kahtluse, et ta võib taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, et viisa abil luua endale võimalus jääda Eesti territooriumile ega lahkuda siit pärast viisa kehtivuse lõppemist. Kaebajal polnud takistatud ega ebatõenäoline õpingute poolelijätmine USAs ja elu sisseseadmine, sh vajadusel õpingutega jätkamine Eestis, kus ta saaks olla oma lähedastega koos. Vaidlustuse esitamisel vastustajale esitatud üürileping (dtl 157–164) oli tähtajaline ja lõppes 31.07.2021. Ka hiljem esitatud pikendatud üürileping (dtl 14) on sõlmitud tähtajalisena üheks aastaks. Seetõttu ei ole üürilepingud kindlaks tõendiks kaebaja kavatsuse kohta õppida ja elada USAs vähemalt kuni õpingute lõpuni 31.08.2024. Lisaks puudub vaidlus, et kaebajal ei olnud viisataotluse esitamise ajal USAs kinnisvara ega püsivat töökohta ning tema sissetulekuks olid eraisikute tehtud ülekanded. Kaebaja viibib USAs tähtajaliselt viisa alusel ning pole teada, kas saab sinna elama ja töötama jääda. Ka lennupiletite broneering USAsse tagasi sõitmiseks ei välista Eesti väljastatud viisa tingimuste rikkumist, kuna broneeringu saab kergesti tühistada – taoline võimalus nähtub ka piletite broneeringu väljavõttelt (dtl 83). Seejuures ka lennupiletite ostmiseks sai kaebaja enda väitel raha kolmandatelt isikutelt. Neid asjaolusid arvestades pole alust pidada põhjendamatuks vastustaja kahtlust, et kaebaja ei lahku Eestist enne viisa kehtivusaja lõppu.

9(10)

3-21-1903 Eestisse saabumise tingimusi. Eestist Albaaniasse reisimine ei ole väga keerukas ja kulukas. USA-st Eestisse ja Albaaniasse reisimisel pole tõenäoliselt eriti suuri erinevusi.

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.