lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1360/8

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 01.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1360/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1291
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

01.10.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1360

Haldusasi

Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebus tuvastada Tallinna Linnavalitsuse 19.05.2021 korralduse nr 522 õigusvastasus ning kohustada Tallinna linna algatama Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Menetlusosalised

Kaebaja ‒ Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ, volitatud esindaja v.adv Maksim Grenoman Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu)

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnavalitsus võttis 19.05.2021 vastu korralduse nr 522 „Ülemiste ühisterminali keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas“ (edaspidi: korraldus nr 522).
2.Tallinna Halduskohtusse saabus 18.06.2021 Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebus nõuetega tuvastada korralduse nr 522 õigusvastasus või alternatiivselt see tühistada ning kohustada Tallinna linna algatama Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamist (edaspidi: KSH) või alternatiivselt kaaluma Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu KSH algatamist.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tallinna Halduskohus võttis 11.08.2021 määrusega kaebuse menetlusse. Kohus selgitas, et kahtleb küll Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebeõiguse olemasolus, kuid pidas vajalikuks asjaolusid täpsustada. Kaebajal tuli täiendavalt põhjendada enda kaebeõigust ning

seal hulgas välja tuua, milliseid keskkonnakaitselisi tegevusi on ta varasema põhikirja redaktsiooni kehtivuse ajal ellu viinud.

4.Kaebaja esitas 30.08.2021 kaebuse täienduse, milles selgitas, et ka linnas eksisteerib looduskeskkond, mille osas saab viia läbi keskkonnakaitset keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) mõttes. Mõjud, mille suurendamise vastu kaebaja võitleb, on muu hulgas õhusaaste, müra- ja valgusreostus, mis vastavad üks-ühele Tallinna keskkonnahoiu arengukava 2022–2030 lähteülesandes keskkonnahoiu valdkondadena viidatud sfääridele. Õhusaaste, müra- ja valgusreostuse suurendamisel kahjustub linnalooduslik keskkond, eelõige väheneb lindude ja putukate mitmekesisus. Kaebaja on alates registreerimisest 10.02.2021 1) kirjalikult juhtinud linna tähelepanu lumekoristuse probleemidele; 2) saatnud linnale päringu Rail Balticu terminali arutelu teemal, et veenduda linnaloodusega arvestamises otsuste tegemisel; 3) valmistanud ette pöördumise keskkonnaministrile Pae tn 1 asuva staadionil kasvavate puude ehmatama panevalt ohtliku seisukorra pärast; 4) tutvustanud oma jälgijatele lootusvaatluse maratoni; 5) käivitanud avalikud peenrad aadressil Tuha tn 3 keskkonnasõbraliku eluviisi tutvustamiseks, mille tulemusena korraldati juulis Tomatipäev ning 6) tegelenud mesilasmaja projektiga. Kaebaja on kaebuses tuginenud sellele, et KHS läbiviimine on kohustuslik ning vastustajal puudub selles osas diskretsiooniõigus ning alternatiivselt diskretsiooni ilmselgelt valele kohaldamisele, arvestades korralduses nr 522 käsitlemata küsimusi.
5.Vastustaja esitas 13.09.2021 vastuse kaebusele, milles leidis, et kaebus tuleks kaebaja kaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata. Kaebaja ei ole tõendanud, et kaebuse esitamise seisuga oleks tegemist olnud keskkonnaorganisatsiooniga KeÜS § 31 tähenduses, kuivõrd selle hetke seisuga ei olnud tegemist MTÜ põhikirjalise eesmärgiga ning MTÜ tegevus enne kaebuse esitamist ei ole seotud keskkonnakaitse edendamisega. Keskkonnakaitse edendamiseks ei saa lugeda linna heakorratööde osas märgukirjade saatmist, protokolliga tutvumise soovimist, puude raie taotlemist ning fotosid, millel on kuvatud kaebaja nimega plakat. Nimetatud fotod ei tõenda kaebaja poolt väidetud ürituse korraldamist ega keskkonnakaitselist tegevust. Kaebaja 30.08.2021 menetlusdokumendi lisa 5 on esitatud vastuolus HKMS § 81 lg-ga 1, kuivõrd tegemist on võõrkeelse dokumendiga, millel puudub tõlge. Avaliku informatsiooni kohaselt ei olnud kuulutatud ürituse puhul tegemist ka kaebaja korraldatud ürituse, vaid Eesti Looduskaitse Seltsi poolt korraldatud üritusega. Teise organisatsiooni korraldatud ürituse jagamine Facebookis ei ole käsitletav keskkonnakaitselise tegevusena. Kui haldusorganil on detailplaneeringu menetlemisel hindamisruum kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse osas, ei ole põhjendatud KSH algatamata jätmise vaidlustamise võimaldamine, KSH algatamata jätmist saab sel juhul halduskohtus vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-64-11 p 15). Käesoleval juhul oli vastustajal hindamisruum KSH vajalikkuse üle (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lg 2 p 10). Kaebaja seisukoht, et planeeritakse KeHJS § 6 lg 1 p 14 märgitud tegevust on väär. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada vajalikud ärija transpordimaasihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste ühisterminali hoone, bussijaamahoone ja büroohoonete ehitamiseks. Nimetatud planeeringuga ei planeerita raudteerajatisi, vaid üksnes hooneid. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole terminalihoone käsitletav raudteerajatisena. Raudteerajatiste rajamiseks on andnud projekteerimistingimused ning hinnanud nende käigus KMH algatamise vajalikkust. TTJA 01.11.2019 otsuses nr 1-10/19-369 on leitud, et KMH algatamine ei ole vajalik. TTJA on tuvastanud, et KeHJS § 6 lg 1 p 14 sätestatud kriteeriumitele vastavat tegevust ei planeerita, sest rööbasteede arv jääb kolme

piiresse. Vastustaja on muuhulgas küsinud seisukohta asjaomaselt asutustelt, kes ei ole KSH läbiviimist vajalikuks pidanud. Eksitav on ka kaebaja väide, et KSH läbiviimine on igal juhul kohustuslik direktiivi nr 2011/92/EL art 4 lg 1, lisa I art 7 p a) tulenevalt. Viidatud säte sätestab, et KSH läbiviimine on kohustuslik kaugveoks vajalike raudteede, mitte jaamahoonete rajamisel. Detailplaneeringu koostamise aluseks on Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", mille raames viidi läbi ka KSH Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu alal ja laiemalt Ülemiste raudteejaama alal. Seega mistahes vastuolu direktiivi ja EL õigusega ei esine.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Kaebaja on kaebuse esitamisel tuginenud enda kaebeõigusele keskkonnaorganisatsioonina. KeÜS § 30 lg 2 annab teatud juhtudel keskkonnaorganisatsioonidele keskkonnakaitseks kaebeõiguse. Seega peaks kaebaja käesoleval juhul olema valitsusväline keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 p 1 mõttes, et tal saaks asjas olla kaebeõigus. KeÜS § 31 lg 1 p 1 kohaselt on valitsusväline keskkonnaorganisatsioon KeÜS tähenduses mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset.
7.Kuigi käesolevas menetluses kaebuses väljatoodud negatiivsete mõjude (tõusev transpordikoormus, õhusaaste, müra- ja valgusreostus, piirkonna riskitase) vastu võitlemine võib olla kantud keskkonnakaitselisest eesmärgist, ei tähenda, et tegemist oleks kaebaja põhikirjalise tegevusega keskkonnakaitse edendamiseks ning et sellest tuleneks kaebajale keskkonnaorganisatsiooni staatus ning seeläbi ka kaebeõigus. Keskkonnaorganisatsiooni eristaatuse ning kaebeõiguse omamiseks ei piisa vaid konkreetses vaidluses keskkonnakaitseliste argumentide esitamisest. Organisatsioon peab esmalt keskkonnakaitse olema sätestanud ka põhikirjalise eesmärgina. Kohus jääb 11.08.2021 määruses väljendatud seisukohale, et kaebuse esitamise ajal ei olnud kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks keskkonnakaitse ning põhikirjast ei nähtu, et tegemist oleks keskkonnaorganisatsiooniga KeÜS mõttes. Kaebaja põhikirjaline eesmärk Sikupilli-Majaka asumi elamualade paranemine ning elamualade arendamisel asumi elanike huvide ja õiguste kaitse ei kvalifitseeru keskkonnakaitseliseks tegevuseks KeÜS mõttes. Kaebaja on 02.07.2021 ehk alles pärast kaebuse esitamist põhikirja keskkonnakaitseliste eesmärkidega täiendanud, kuid see ei anna alust kaebuse esitamise seisuga kaebeõiguse jaatamiseks. Pigem kinnitab see kohtu seisukohta, et varasemalt ei olnud kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks keskkonnakaitse.
8.Kaebaja on 30.08.2021 vastuses nimetanud tegevusi, mida ta peab keskkonnakaitselisteks tegevusteks ning mis kaebaja hinnangul tõendavad tema keskkonnaorganisatsiooniks olemist. Nendeks tegevusteks on: 1) kirjalikult linna tähelepanu juhtimine lumekoristuse probleemidele; 2) linnale päringu saatmine Rail Balticu terminali arutelu teemal, et veenduda linnaloodusega arvestamises otsuste tegemisel; 3) pöördumise ettevalmistamine keskkonnaministrile Pae tn 1 asuva staadionil kasvavate puude ehmatama panevalt ohtliku seisukorra pärast; 4) oma jälgijatele lootusvaatluse maratoni tutvustamine; 5) keskkonnasõbraliku eluviisi tutvustamiseks avalike peenrde käivitamine aadressil Tuha tn 3, mille tulemusena korraldati juulis Tomatipäev ning 6) mesilasmaja projektiga tegelemine. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist pole selliste tegevustega, mida saaks pidada keskkonnakaitselisteks ning millest saaks tuletada kaebaja keskkonnaorganisatsiooni staatuse. Need tegevused ei anna alust kaebaja kaebuse esitamisel kehtinud põhikirja tõlgendada selliselt, et tegemist oleks keskkonnakaitselisi eesmärke hõlmavate eesmärkidega.
9.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja ei ole valitsusväline keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 p 1 mõttes, mistõttu puudub kaebajal käesoleval juhul kaebeõigus.
10.Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et kaebajal ei ole takistusi vaidlustada lõplikku haldusakti, Ülemiste ühisterminali detailplaneeringut, kuna detailplaneeringut saab vaidlustada mh avalikes huvides.
11.HKMS § 151 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuivõrd kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole valitsusväline keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 tähenduses, puudub kaebajal ka kaebeõigus KeÜS § 30 g 2 ja HKMS § 44 lg 2 mõttes. Niisiis jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
12.HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja