Ü.O. kaebus Pärnu linna kohustamiseks jätkata riiklikku järelevalvet Xxxxxxxxx kinnistu omaniku poolt naaberkinnistule ehitamise küsimuses
Menetlusosalised
Kaebaja Ü.O., volitatud esindaja vandeadvokaat Marko Tammann Vastustaja Pärnu linn, esindajad Katrin Karu ja Tiina Roht Kolmandad isikud A.K. ja E.K., volitatud esindaja Piret Tõnnus-Saks
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata A.K. ja E.K. taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
Rahuldada Ü.O. kaebus.
Kohustada Pärnu linna viima Ü.O. 25.08.2019 avalduse alusel algatatud ehitusjärelevalve menetlus läbi mõistliku aja jooksul, kuid mitte kauem kui 3 kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
Mõista Pärnu linnalt välja Ü.O. kasuks menetluskulud summas 2895 eurot.
Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.10.2021 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1).
3-21-4 Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
Ü.O.le kuulub kinnistu aadressiga Xxxxxxx, Pärnu linn (katastritunnus xxxxxxxxxx). Nimetatud kinnistu naaberkinnistuks on Xxxxxxxxx, Pärnu linn (katastritunnus xxxxxxxxx), mille omanikud on A.K. ja E.K..
Ü.O. esitas 25.08.2019 Pärnu Linnavalitsusele avalduse eemaldada avaldaja maale kolmanda isiku poolt ehitatud ehitised ja taastada piiripunktid (14 ja 31).
Pärnu Linnavalitsuse 17.09.2019 märgukirjaga Xxxxxxxxx kinnistu omanikele A.K.le ja E.K.le selgitati, et xxxxxx kinnistu omanik [Ü.O.] on esitanud avalduse ehitiste eemaldamiseks ja piirpunktide nr 14 ja 31 taastamiseks. Märgukirjaga paluti kolmandatel isikutel vastata järgmistele küsimustele: 1) kuidas kommenteerite Ü.O. väiteid teie tugimüüride ja piirdeaia rajamise kohta tema kinnistule ja teie poolele jäävate piiritähiste eemaldamise kohta? Kui teie hinnangul väited ei vasta tõele, kas teil on olemas kinnistu mõõdistus, mis kinnitab teie püstitatud ehitiste asumist xxxxxxxx kinnistul? Kui tugimüür asub osaliselt xxxxxxx kinnistul, siis kuidas kavatsete lahendada üleehituse probleemi? 2) kas olete hr O. arutanud tugimüüri Xxxxxxxx poolse külje viimistlemist, et see oleks esteetiliselt vastuvõetavam? Kui jah, siis mis on seni takistanud seda tegemast? 3) miks ei ole keldri ümberehituseks grillinurgaks esitatud ehitusteatist? Vaatluse põhjal ületavad ehitise kõrgus ja ehitisealune pind vaba ehitise kriteeriume; 4) mis on seni takistanud kasutusloa taotlemist elamule registrikoodiga xxxxxxx ja millal plaanite seda teha? Vastus märgukirjale tuli esitada hiljemalt 01.10.
A.K. esitas omapoolsed seisukohad 01.10.2019 (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 2), mille vastustaja edastas kaebajale ettepanekuga korraldada kolmepoolne kohtumine (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 3).
Ü.O. edastas 26.11.2019 vastuse (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 4).
19.12.2019 pidi toimuma kaebaja ja kolmanda isiku kohtumine, kuid kolmas isik kohtumisele ei ilmunud. Seetõttu kuulus vastustaja ära kaebaja seisukohad.
Vastustaja saatis 21.01.2020 meeldetuletuskirja menetlusdokumendi lisa 4), millele vastust ei tulnud.
A.K.le
(vastustaja
08.04.2021
2(12)
3-21-4 Vastustaja 28.04.2020 kirjaga kohustati A.K. hiljemalt 15. maiks saatma kirjalikult selgitus, mida ja milliseks tähtajaks võtate ette ehitusloata püstitatud tugimüüri ohutuks muutmiseks, kelder-kanala kohale rajatud grillinurga likvideerimiseks või seadustamiseks ning piirtähise taastamiseks (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 8).
A.K. andis 02.06.2020 vastuses omapoolsed selgitused (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 9).
10.Vastustaja korraldas 10.06.2020 uue osapoolte kohtumise. Protokolli kohaselt soovis kaebaja esmalt lahendada piiri küsimuse. Samuti lepiti kokku, et A.K. koostab projekti, millega lahendatakse olemasolev olukord (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 10).
11.Vastustaja edastas 17.06.2020 kohtumise protokolli kaebajale ja A.K.le tutvumiseks (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 11).
12.Kaebaja andis 28.06.2020 omapoolsed märkused protokollile, millised vastustaja arvesse võttis ja protokolli sisse viis (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 11).
13.A.K. esitas omapoolsed täiendused 30.06.2020 (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 12). Vastustaja hinnangul olid need esitatud hilinemisega ja seetõttu protokolli sisse ei viidud.
14.Ü.O. edastas 18.07.2020 pildid ehitustegevusest Xxxxxxxx krundil ja palus toimuva kohta selgitusi (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 13). Samal kuupäeval esitas Ü.O. vastustajale teabenõude selgituste saamiseks, millistel seaduslikel alustel toimuvad ehitustööd tema kinnistul (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 14).
15.Vastustaja vastas 18.07.2020 teabenõudele 20.07.2020.
16.Ü.O. esitas 29.07.2020 vastustajale uue teabenõude, milles soovis selgitusi, miks toimuvad ehitustööd tema kinnistul Xxxxxxxx ilma igasuguse nõusolekuta, projektita ja detailplaneeringuta (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 16).
17.Vastustaja pöördus 30.07.2020 A.K. poole ehitustegevuse osas selgituse saamiseks (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 17). A.K. vastas 30.07.2020.
18.Vastustaja vastas 31.07.2020 menetlusdokumendi lisa 19).
kaebaja
teabenõuetele
(vastustaja
08.04.2021
19.Ü.O. esitas 26.08.2020 avalduse vastustajale, milles nentis, et muutunud pole midagi ning soovis teada, kas Xxxxxxxxx elamule on antud kasutusluba (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 20).
20.Vastustaja edastas 27.08.2020 meeldetuletuse A.K.le, milles palus esitada ehitusprojekti või põhjendatud selgituse koos tähtajaga ehitusprojekti esitamise kohta hiljemalt 31.08.2020 (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 21).
21.A.K. teatas 01.09.2020, et projekti koostamisega on algust tehtud (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 22).
3(12)
3-21-4
22.Ü.O. esitas 26.10.2020 vastustajale taotluse ehitusjärelevalve algatamiseks seoses Xxxxxxxxx kinnistu omaniku A.K. poolt naaberkinnistule aadressiga Xxxxxxxx omavolilise ehitamisega (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 23).
23.Vastustaja vastas kaebaja 26.10.2020 taotlusele 04.12.2020, et olukorra lahendamiseks on mõistlik teostada piirimõõdistus, saamaks selgust kas ja millises ulatuses paikneb Xxxxxxxxx kinnistule rajatud ehitis Xxxxxxxx kinnistul (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 24).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
24.Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu linna kohustamiseks jätkama ehitusjärelevalve menetlust seoses kolmanda isiku poolt kaebaja kinnistule ebaseadusliku ehitamisega.
24.1.Xxxxxxxxx kinnistu piiril paikneb kelder-kanala (ehitisregistri kood xxxxxxxx), mille tugimüür ulatub kaebaja kinnistule. Vaidlusalune ebaseaduslik ehitis koosneb kolmest osast – 5 m ja 190 cm pikkusest vanast tugimüürist; ca 6 m pikkune tugimüür, mis on ehitatud vana, s.o 5 m ja 190 cm pikkuse tugimüüri pikenduseks ning ca 25 m pikkusest tugimüürist, mis ulatub Xxxxxxxxx tänavani.
24.2.Kolmandatel isikutel puudus ehitamiseks ehitusprojekt ja ehitusluba. Samuti ei ole kolmandad isikud enne üle piiri ehitamist küsinud selleks naaberkinnistu omaniku (kaebaja), nõusolekut. Ka ei ole kolmandad isikud olnud enne üle piiri ehitamist hoolsad ega kontrollinud kinnisasja piiri kulgemist. Kaebaja ei pea taluma ebaseaduslikku ehitist tema kinnistul. Sellega rikutakse kaebaja omandiõigust.
24.3.Kohaliku omavalitsuse ülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimise üle (ehitusseadustik (EhS) § 130 lg 2 p 2). Vastustaja on eiranud järelevalve menetluses haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 lg 1 punktides 1-4 sätestatud nõudeid. Kui varasemas menetluses olid Pärnu Linnavalitsuse ametnikud sedastanud Xxxxxxxxx kinnistu omaniku A.K. poolt omavolilise ehitise ja kaebuse esitaja naaber A.K. poolt kaebaja kinnistule – s.o üle piiri – ehitamise, siis Pärnu Linnavalitsuse 04.12.2020 vastuses nr 8-17/8188/2020-6 üritati asi taandada pelgalt kolmandate isikute ja kaebaja kinnistute vahelise piiriküsimuse lahendamisele. Vastustaja on olnud järelevalvemenetluses tegevusetu ega ole astunud piisavalt samme selleks, et ebaseaduslik ehitamine saaks kõrvaldatud (nt ei ole A.K. esitanud Pärnu Linnavalitsusele ehitusprojekti). Ebaseaduslikult naaberkinnisasjale ulatuv ehitis vähendab kaebaja kinnistu väärtust.
24.4.Kaebaja eesmärgiks on, et vastustaja võtaks järelevalve menetluses kasutusele kolmandate isikute ebaseadusliku ehitamise suhtes tõhusad ja kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise kõrvaldamiseks vajalikud järelevalvemeetmed. Kui omavoliline ja materiaalselt ebaseaduslik ehitis rikub ka kellegi teise subjektiivseid õigusi, siis ei tohiks kohalikul omavalitsusel olla ülemäära keeruline ehitusjärelevalve korras teha kaalutletud ja põhjendatud ettekirjutus lammutamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-64-02, p 10).
24.5.Ekslik on vastustaja seisukoht, et tugimüüri paiknemine kaebaja kinnistul rohkem kui 50 aastat välistab EhS § 130 lg 2 punkti 2 alusel ehitusjärelevalve teostamise.
24.6.Ebaõige on vastustaja seisukoht, et kui kinnistu piirid ei ole üheselt mõistetavalt selged, siis ei saa vastustaja järelevalvemenetluses tuvastada ehitise paiknemist üle kinnistu piiri. Selline vastustaja seisukoht on vastuolus Pärnu Linnavalitsuse Kaido Koppeli poolt tuvastatuga, 4(12)
3-21-4 et tegemist on omavolilise ehitisega, mida ehitusluba ette ei näinud (vt Pärnu Linnavalitsuse 10.06.2020 protokoll, lk 2).
25.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
25.1.Ehitusjärelevalve menetlust on alustatud kaebaja 25.08.2019 avalduse alusel. Xxxxxxxxx kinnistu piiril paikneb kelder-kanala (ehitisregistri kood xxxxxxxx), mis on püstitatud umbkaudu 50 aastat tagasi ja mille tugimüür paikneb kaebaja kinnistul (vt vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisad 2-4). Vastustaja alustatud järelevalvemenetlus on pooleli. Käesolevaks ajaks on kolmas isik esitanud ehitusteatise koos projektiga. Kaebaja on ehitusteatise menetlusse kaasatud ja palutud tema seisukohta (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 25).
25.2.Põhjendatud ei ole kaebaja etteheited vastustaja tegevusetusele, kuivõrd ka kaebaja ise ei ole oma kohustusi piisava hoolsusega täitnud (nt ei ole korraldanud 10.06.2020 kohtumisel kokkulepitud mõõdistustöid; on viivitanud A.K. 04.10.2019 selgitustele alles 26.11.2019; keeldub suhtlemast kolmandate isikutega; kasutab solvavat suhtlemisviisi). Kogu vaidluse põhjus taandub peamiselt naabritevahelisele halvale läbisaamisele. Samas ei ole kaebaja ka päris kindel kinnistu piirides. Kui kinnistu piirid ei ole üheselt mõistetavalt selged, siis ei saa vastustaja järelevalvemenetluses tuvastada ehitise paiknemist üle kinnistu piiri.
26.Kolmandad isikud paluvad kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel või jätta kaebus rahuldamata.
26.1.Xxxxxxxxx kinnistul ei asu ebaseaduslik ehitis. Ehitisregistri andmetel paikneb Xxxxxxxxx kinnistul mh kasutusel olev kelder-kanala (ehitisregistri kood xxxxxxxx, ehitisealune pind 23 m2). Ehitis, mille kohta on registris kanne „kasutusel“, ei saa olla ebaseaduslik. Kelder-kanala oli olemas 1957. a (ehitisregistri andmetel, välja toodud ümberehitusprojektis) ja oli olemas 2000. a, kui koostati Xxxxxxxxx maaüksuse erastamiseks asjakohane plaan (kolmandate isikute vastuse lisa 6) ja ka 2005. a, mil koostati Xxxxxxxx maaüksuse erastamiseks asjakohane plaan (kolmandate isikute vastuse lisa 2). Keldri osa on olemas algsel kujul tänaseni.
26.2.Kaebaja teadis alates erastamisest, et tema taotletud erastatava maaüksuse peal on naabri hoonestuse oluline osa (vt 24.10.2005 koostatud Xxxxxxxx katastriüksuse piiriprotokoll; kolmandate isikute vastuse lisa 1). Kaebajal ei olnud vastuväiteid sellele, et piiriprotokolli juurde lisatud plaanil näidatud maaüksuse piir jätab naaberkinnistul (Xxxxxxxxx ) olemasoleva ehitise kelder-kanala muldkeha tugimüüri tema erastatavale maaüksusele, st Xxxxxxxx kinnistule. Samuti oli kaebajale teada, et maakeldri peal on hoone (kanala).
26.3.Kolmandad isikud möönavad, et kanala ümberehitus väliköögiks võib olla kaasa toonud mõningase kaebaja omandiõiguse riive, kuid ehitis kui selline oli olemas ja kasutuses 2005. a ja enne seda. Muutunud on keldri peal olnud kanala ehitise kasutus ja arhitektuurne lahendus.
26.4.Kaebaja ei ole esitanud arvestatavaid tõendeid osas, et vastustaja ehitusjärelevalvet ei teosta. Ehitusjärelevalve menetlust on läbi viinud ehitusjärelevalve insener Ago Randorg, kes on kohapeal vaatluse korraldanud, asjaolusid täpsustanud, selgitanud ja selgitusi nõudnud, naabrite kokkusaamise korraldanud, kokkulepitud tähtaegadel järgmise toimingu täitmist nõudnud, mh vahendanud kaebaja kirju kolmandatele isikutele.
26.5.Järelevalve menetlus ei ole lõppenud (vt HMS § 43). Kinnistunaabrid ei ole ühist võimalikku lahendust veel leidnud. Kolmandad isikud tegid kaebajale ettepaneku ühise piiri
5(12)
3-21-4 muutmiseks, millega kaebaja ei nõustunud. Maakorralduslikult on lubatud ja igati kohane käesolevas olukorras naabrite ühise piiri muutmine (vt maakorraldusseadus (MaaKS) § 2 lg 2). Üheks oluliseks piiri korrastamise vajaduseks on 2005. a kaebaja avaldatud teadlik nõustumine maakorraldusliku toiminguga, millele 2019. a järgnes kaebaja avaldus järelevalve menetluse alustamiseks. Kinnistu piir läbib endiselt kolmandate isikute ehitisele olulist tugimüüri, piiratud asjaõiguse seadmisega kaebaja nõus ei ole olnud.
26.6.Kolmandad isikud saatsid 23.02.2021 kaebajale ümberehituse eskiisid tutvumiseks, millelt on näha, et väliköök ei ulatu kaebaja kinnistule ega selle kohale. Kolmandad isikud esitasid 16.03.2021 ehitisregistri kaudu kelder-kanala ümberehitamise ehitusteatise xxxxxxxxx kinnistul kelder-väliköögiks (ehitisregistri kood xxxxxxxx), mille menetlus on pooleli.
KOHTU PÕHJENDUSED
27.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Seda alljärgnevatel põhjustel. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I), seejärel analüüsib, kas vastustaja on olnud õigusvastaselt tegevusetu järelevalve menetluses (II) ning viimaks lahendab kaebuse ja jagab menetluskulud
(III).
I
28.Kolmandad isikud on taotlenud kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel. Arvestades, et kolmandad isikud esitasid kaebuse tagastamise taotluse peale kaebuse menetlusse võtmist, siis juhindudes HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus taotlust viisil, et kolmandad isikud paluvad jätta kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 punkti 1 alusel.
29.HKMS § 151 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 punkti 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
30.Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kohtule kohustamiskaebuse, milles taotleb vastustaja kohustamist jätkama ehitusjärelevalve menetlusega. Riiklikku ehitusjärelevalvet puudutavad normid on sätestatud EhS-s ja korrakaitseseaduses (KorS). Vastavalt EhS § 130 lgle 1 teostavad EhS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet EhS §-s 130 nimetatud asutused. Kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: 2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sh ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine (EhS § 130 lg 2 p 2). Korrakaitseorgan [käesoleval juhul vastustaja] võib EhS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alustel ja korras (EhS § 131).
31.Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud 25.08.2019 vastustajale avalduse ehitusjärelevalve alustamiseks (vastustaja 15.02.2021 menetlusdokumendi lisa) ning vastustaja on alustanud ehitusjärelevalvet vastustaja väitel 17.09.2019, mil saadeti märgukiri kolmandatele isikutele (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Samas nähtub vastustaja 17.09.2019 märgukirjast kolmandatele isikutele, et linnavalitsuse ehitusjärelevalve insenerid kontrollisid olukorda kinnistul 30.08.2019 (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1), millest järeldub, et esimene menetlustoiming sooritati juba
6(12)
3-21-4 30.08.2019, kuigi vaatluse protokolli kohtule esitatud ei ole (vt HMS § 35 lg 1 p 3). Eelnevast tulenevalt puudub vaidlus, et järelevalve menetlust on alustatud kolmandate isikute kinnistu ja kaebaja kinnistu piirile rajatud kelder-kanala ning selle tugimüüri küsimuses. 32. EhS ega HMS ei näe ette konkreetset tähtaega riikliku ehitusjärelevalve menetlusele. Samas tuleneb KorS §st 8 ja HMS § 5 lg-st 2 otstarbekuse põhimõte riikliku järelevalve menetluses: korrakaitseorgan peab tegutsema riiklikku järelevalvet teostades eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning kohaldama õiguspärase kaalutluse piires riikliku järelevalve meetmeid paindlikult. Vastustaja on kohustatud riikliku ehitusjärelevalve menetluse lõpule viima ning see puudutab kaebaja omandiõigust (riigivastutuse seadus (RVastS) § 6 lg 1). Kuigi kaebajal kui järelevalve menetluse algatamist taotlenud isikul puudub subjektiivne õigus nõuda vastustajalt konkreetse sisuga järelevalve meetme rakendamist, siiski on kaebajal subjektiivne õigus õiguspärasele haldusmenetlusele, sh menetlusele mõistliku aja jooksul ning et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestab õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.10.2014 otsus nr 3-3142-14, p 12; 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 17). Käesoleval juhul on ilmne, et ehitusjärelevalve tulemus puudutab kaebaja omandiõigust. Samuti ei ole vaidlust asjaolus, et ehitusjärelevalve menetlus lõppenud ei ole (HMS § 43 lg 1), mistõttu kohustamisnõude rahuldamine on võimalik. Kohustamiskaebus on asjakohane kui asutus viivitab menetluse kulgemiseks vajalike toimingute tegemisega või teeb menetlust aeglustavaid mittevajalikke toiminguid1.
33.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata kolmandate isikute taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. II
34.Kaebaja leiab, et vastustaja on olnud õigusvastaselt tegevusetu, kui ei ole käesoleva ajani rakendanud tõhusaid järelevalve meetmeid, et kõrvaldada kaebaja kinnistult kolmandate isikute poolt rajatud omavoliline ehitis (Xxxxxxxxx kinnistu piiril paikneva kelder-kanala (ehitisregistri kood xxxxxxxx) tugimüür). Viivitusena tuleb käsitleda haldusorgani õigusvastast tegevusetust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 16.12.2008 nr 3-3-1-56-08, p 17). Seega sisuliselt vaidlustab kaebaja vastustaja viivitust järelevalve menetluses (HKMS § 46 lg 2 viimane lause). Nii on kaebaja 19.08.2021 menetlusdokumendis mh märkinud, et praegusel juhul vastustaja poolt läbiviidav ehitusjärelevalve ei ole olnud tõhus ega taganud puudutatud isiku subjektiivsete õiguste, sh omandiõiguse kaitset (vt 19.08.2021 menetlusdokumendi punkt 15). 35. Vaidlust ei ole selles, et järelevalve menetlus lõpuni pole jõudnud (HMS § 43 lg 1). Menetlustoimingute edasilükkamine võib riivata nii isiku põhiseaduslikku õigust menetlusele, sealhulgas isiku õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ning seetõttu olla ka vastuolus kiire haldusmenetluse põhimõttega. (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2008 otsus nr 3-3-1-56-08, p 19). Eelnevast järelduvalt tuleb esmalt hinnata, millised menetlustoimingud on riikliku ehitusjärelevalve menetluses tehtud ning kas esineb õigusvastast tegevusetust. Juhul, kui vastustaja tegevusetus järelevalvemenetluses on olnud õigusvastane, siis on tegemist viivitusega ning kaebus kuulub rahuldamisele.
36.Asja materjalist nähtub, et 17.09.2019 on vastustaja saatnud kolmandale isikule märgukirja seoses kaebaja 25.08.2019 avaldusega ning palunud konkreetsetele küsimustele vastuseid hiljemalt 01.10.2019 (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Kolmas isik on 01.10.2019 andnud vastustajale omapoolsed selgitused (vastustaja 08.04.2019
K. Merusk ja I. Pilving. Kommentaar §-le 5, II p 3, lk 55-56. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad K. Merusk ja I. Pilving. Juura 2013, Tallinn.
7(12)
3-21-4 menetlusdokumendi lisa 2), mille vastustaja on edastanud kaebajale (vastustaja 08.04.2019 menetlusdokumendi lisa 3). Ühtlasi tegi vastustaja ettepaneku kolmepoolseks kohtumiseks (vastustaja 08.04.2019 menetlusdokumendi lisa 3), kuid kuhu kolmas isik A.K. kokkulepitud ajal (19.12.2019) ei ilmunud. Järgmine menetlustoiming leidis aset 29.04.2020, mil vastustaja saatis kolmandatele isikutele kirja nr 8-17/8188-4, milles märgiti mh järgmist: 15.04.2020 on esitanud Geodeesia 24 OÜ vastustajale Xxxxxxxxx kinnistu geodeetilise mõõdistuse nr 37632, mida mõõdistusspetsialist palus täiendada; selle ja ka 2008. a Pärnu Maamõõduteenistuse poolt koostatud mõõdistuse nr TM-067-08 põhjal selgus, et kolmandate isikute keldri ja endise kanala kohale rajatud grillnurga tugimüür asub osaliselt (maksimaalselt 28 cm ulatuses) Xxxxxxxx kinnistul; Ü.O. on korduvalt tõstatanud küsimused kõnealuse müüri ebaesteetilisest väljanägemisest seoses selle püstitamisega erinevatest ja tänaseks ka juba lagunevatest (punane fassaaditellis) materjalidest, negatiivse kaldega tema kinnistu kohale ja sellega seotud võimalikust varisemisohust; Ü.O. väitel häirib teda ka privaatsuse kadu peale keldripealse ja –ümbruse maapinna tõstmist uue elamu ehitamisel eemaldatud pinnasega; erinevate perioodide geodeetilisi mõõdistusi vaadates selgub, et tugimüüri tagust pinnast on tõstetud enam kui meetri võrra, mis kvalifitseerub ehitustööks, milleks ei ole luba taotletud; uue elamu ehitusprojekti nr 401032 koosseisus oleva vertikaalplaneerimise kohaselt peaks kinnistu piiril praeguse tugimüüri juures maapinna kõrgus olema 3,90 m, mõõdistuse nr 3763-2 põhjal aga 5,82 m; sama ehitusprojekti põhjal oli kinnistu nurgas asunud abihooned (kuur ja kelder-kanala) ette nähtud likvideerida; seega ei ole elamu ehitusprojektist täies ulatuses kinni peetud ning selle kohaselt ei tohiks endise keldri ja kanala kohal maapind olla kõrgem kui 3,80 m; Ü.O. väitel eemaldasite piirdeaiast teie kinnistu pool asunud piiritähise; kuna seda ei eita ka teie, erimeelsused on ainult piirtähise kauguses piirdeaiast, tuleks piiritähis geodeesiafirma poolt taastada (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 8). Kolmandatel isikutel tuli esitada hiljemalt 15.05.2020 selgitused, mida ja milliseks tähtajaks võetakse ette ehitusloata püstitatud tugimüüri ohutuks muutmiseks, kelder-kanala kohale rajatud grillinurga likvideerimiseks või seadustamiseks ning piiritähise taastamiseks. Kirja lõppu lisati hoiatus, et kirjale tähtajaks mitte reageerimisel alustame haldusmenetlust ebaseaduslikult rajatud ehitise kohta.
37.Kolmas isik on esitanud vastustajale oma seisukohad 02.06.2020 (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa failinimega „FW: xxxxxxxx ehitiste seadustamisest“). Vastustaja esitatud lisadest ilmneb, et vastustaja korraldas 10.06.2020 uue kohtumise menetlusosalistega, kus lepiti kokku, et kolmas isik A.K. esitab 24.08.2020 ehitusprojekti (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 10). Kaebaja on esitanud vastustajale 18.07.2020 ja 29.07.2020 teabenõuded seoses ehitustegevusega Xxxxxxxx krundil (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisad 14 ja 16). Vastustaja pöördus 30.07.2020 kolmanda isiku A.K. poole selgituste saamiseks (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 17), millele kolmas isik vastas 30.07.2020 e-kirjaga (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 18) järgmist: ühegi EhS § 2 lg-s 6 nimetatud ehitustegevusega ei ole aadressil Pärnu, Xxxxxxxxx (perioodil nimetatud koosolek kuni tänaseni) tegeletud; ehitusprojekti koostamisega tegelen ja koosoleku protokolli märgitud kuupäevani on veel ca 4 nädalat aega; kohustuse Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxx kinnistute vahelise piiri määramise osas looduses võttis enda kanda Xxxxxxxx kinnistu omanik Ü.O. Vastustaja vastas kaebaja 18.07. ja 29.07.2020 teabenõuetele 31.07.2020 kirjaga nr 4.3-7/6254-3 ja nr 4.37/6587 (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 19), milles mh selgitati, et kolmas isik paigaldab puitsõrestikku kaebaja privaatsuse suurendamiseks ning kolmas isik on kinnitanud, et ehitusprojekt on arhitekti poolt koostamisel. Kaebaja esitas 26.08.2020 vastustajale e-kirja, milles märkis, et paar päeva tagasi jõudis kätte 24.08, aga muutunud pole midagi ning soovis teada, kas kolmas isik peab tähtaegadest kinni; samuti kas 8(12)
3-21-4 xxxxxxxx kinnistul asuvale elamule on väljastatud kasutusluba (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa failinimega „Pärnu linn, Xxxxxxxx piiriküsimus“). Vastustaja pöördus 27.08.2020 e-kirjaga kolmanda isiku A.K. poole ning palus esitada hiljemalt esmaspäevaks 31.08.2020 ehitusprojekt või põhjendatud selgitus koos tähtajaga ehitusprojekti esitamise kohta (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 21). Vastuseks teatas kolmas isik A.K. 01.09.2020 e-kirjaga, et 10.06.2020 koosolekul lepiti kokku, et Xxxxxxxx omanik Ü.O. tellib esmalt piiri mõõdistuse ning seejärel koostab kolmas isik projekti /.../; projekti koostamisega on algust tehtud /.../; kuna Xxxxxxxxx kinnistu osas on projekteerimise temaatika ikkagi laiemalt seotud kogu kinnistu siiani lahendamata jagamise teemaga, samuti uuest (peagi kehtima hakkavast) planeerimisseadusest tulenevate muutuvate täisehitusprotsentidega, siis projekti koostamine võtab kogu kompleksile enam aega kui koosolekul ette seatud periood; /.../ vaja on kogu kinnistu hoonestuse kohta teha kompleksne lahendus, lihtsalt ühele elemendile kogu kompleksis jooniste tegemine ei ole mõistlik (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa failinimega „FW: xxxxxxxx projekti koostamisest).
38.Kaebaja esitas 26.10.2020 vastustajale taotluse ehitusjärelevalve algatamiseks (kaebuse lisa 2). Vastustaja 04.12.2020 kirjaga nr 8-17/8188/2020-6 selgitati, et ehitusjärelevalve menetlust on alustatud juba 17.09.2019 ning anti ülevaade menetluse kulgemisest; kohtumisel kokku lepitud tähtajaks ei ole A.K. ehitusprojekti esitanud, kuid viimane on kinnitanud, et arhitekt Reet Olev on projekti koostamisega alustanud, kuid selle koostamine võtab koosolekul määratud tähtajast kauem aega; põhjenduseks on nii arhitekti hõivatus kui vajadus projekt koostada kogu xxxxxxx kinnistu kohta, arvestades kinnistu perspektiivse jagunemise ja uuest planeerimisseadusest tulenevate täisehitusprotsentidega; vastustajal puuduvad andmed xxxxxxx ja Xxxxxxxx kinnistute vahelise piirimõõdistuse teostamise kohta; vastustaja on seisukohal, et xxxxxxx ja Xxxxxxxx naabrite vahelise piiriküsimuse lahendamine ei ole Pärnu Linnavalitsuse pädevuses; piiri kindlakstegemine on reguleeritud asjaõigusseaduse §-s 129; üle naaberkinnisasja piiri olevate ehitiste regulatsioon on sätestatud asjaõigusseaduse §-s 148; olukorra lahendamiseks on mõistlik teostada piirimõõdistus, saamaks selgust kas ja millises ulatuses paikneb Xxxxxxxxx kinnistule rajatud ehitis Xxxxxxxx kinnistul; seejärel saavad kinnistute omanikud koos otsustada ja kokku leppida piiride muutmise või muul viisil (näiteks servituudi seadmisega) naaberkinnistu kasutamise õiguse (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 24). 39. Ülaltoodust nähtub, et vastustaja on viinud läbi vaatluse, korraldanud menetlusosalistega kohtumisi, küsinud arvamusi ja selgitusi ning määranud tähtaegu. Samas on vastustaja olnud alates 28.08.2020 passiivne järelevalve menetluses. Peale nimetatud kuupäeva on üksnes 04.12.2020 vastatud kaebaja 26.10.2020 avaldusele ning 21.03.2021 kaasatud kaebaja ehitusteatise menetlusse. Ometi üheselt selget järelevalve menetlust lõpetavat otsust tehtud ei ole (HMS § 43 lg 1).
40.Kohtu hinnangul on vastustaja eksinud sellega mõistliku menetlusaja nõude vastu, kui on järelevalve menetluses toiminguid sooritanud alates 30.08.2019 ega ole käesolevaks ajaks järelevalve menetlust lõpetavat haldusakti andnud või menetlust lõpetavat toimingut sooritanud.
41.Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt tuleb menetluse pikkuse mõistlikkust hinnata kohtuasja asjaolude alusel ja arvestades järgnevaid kriteeriume: 1) kohtuasja keerukus, 2) kaebaja ja asjaomaste asutuste käitumine; ning 3) see, mis oli kaebaja jaoks vaidluses kaalul (vt muuhulgas Frydlender vs Prantsusmaa, [suurkoda], nr 30979/96, § 43, EIK 2000-VII).
42.Käesoleval juhul ei saa pidada ehitusjärelevalve menetlust väga keeruliseks, kuivõrd vaidluse all oli, kas kolmandad isikud on ehitanud osaliselt kaebaja kinnistule kelder-kanala tugimüüri ning eemaldanud piiritähised; samuti kas kelder-kanala ümberehitamine on 9(12)
3-21-4 olnud kooskõlas EhS-ga. Kuigi kolmandate isikute kinnistul asuv tugimüür on olnud seal enne maa erastamist, mistõttu seondub järelevalve menetlus osaliselt ka omandireformiga (mida võib pidada keeruliseks teemaks). Siiski ei ole vastustaja põhjendanud menetluse pikkust tingituna omandireformiga seotud küsimustest. Siinkohal selgitab kohus, et ei asu haldusorgani eest tuvastama ehitusjärelevalve menetluses olulisi asjaolusid (nt kas tugimüür on ebaseaduslik ehitis või mitte, mistõttu jätab kohus tähelepanuta ka erastamistoimiku materjalid (kolmandate isikute vastuse lisa 9)). Samas ei nõustu kohus kolmandate isikutega, et kui ehitisregistris on kirjas kelder-kanala osas „kasutusel“, siis ei saa olla tegemist ebaseadusliku ehitisega. Esmalt tuleb meenutada, et kaebaja ei väida, et kelder-kanala oleks ebaseaduslik ehitis. Kaebaja hinnangul on kelder-kanala tugimüür ehitatud osaliselt kaebaja kinnistule. Seejuures on menetlus jäänud välja selgitamata, kas kogu erastamise aegne tugimüür asub kaebaja kinnistul või kas on tugimüüri vahepeal laiendatud, kas pinnast selle ümber on tõstetud (vt vastustaja 29.04.2020 kirja). Need asjaolud tuleb vastustajal välja selgitada järelevalve menetluses.
43.Küll aga selgitab kohus, et vastavalt maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 punkti 3 kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sh aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu hooned või rajatised ühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt MaaRS §-dele 7, 9 ja 10. Samuti ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi; viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks (vt MaaRS § 6 lg 31 (redaktsioon kehtivusega 10.05.2004-26.11.2005)).
44.Aga ka juhul, kui eeldada kolmandate isikute väidete õigsust, et kaebaja teadis tugimüüri olemasolust juba maa erastamise käigus, siis on järelevalve menetluse ülesanne selgitada välja, millises osas on tegemist erastamise ajast säilinud tugimüüriga ning millises osas juurde ehitatud/laiendatud tugimüüriga (vt kaebaja 14.05.2021 menetlusdokument, p 5). Kaebaja teadmine tugimüürist ei tähenda automaatselt, et tegemist on kolmandate isikute hoone olulise osaga. Kuigi kolmandad isikud leiavad, et piiriprotokolli juurde lisatud plaanil näidatud maaüksuse piir jätab naaberkinnistul (Xxxxxxxxx) olemasoleva ehitise kelderkanala muldkeha tugimüüri tema erastatavale maaüksusele, st Xxxxxxxx kinnistule. Siiski ei ole kohtule esitatud katastriüksuse kaardil tingmärke, mis annaks üheselt kindlalt võimaluse tuvastada, et tugimüür jääb kaebaja kinnistule. Aga isegi juhul, kui see nii oleks, siis peaks erastamismenetlust läbiviiv haldusorgan tegema otsuse, kas erastataval maal olev(ad) hoone(d)/rajatis(ed) kuuluvad teisele isikule ning kas tegemist on hoonetega, mis välistavad vastavas osas maa erastamise MaaRS § 6 lg 2 punkti 3 ja § 6 lg 31 tähenduses. Vastavasisulist haldusakti, kus on tuvastatud kaebaja kinnistul erastamise hetkel teisele isikule kuuluvad hooned, kohtule esitatud ei ole.
45.Mõistliku menetlusaja hindamise järgmiseks kriteeriumiks on kaebaja ja asjaomaste asutuste käitumine. Korrakaitseorgan peab tegutsema kiiresti, sobival viisil ja hoolsalt (Euroopa Inimõiguste Kohtu 10.12.2013 otsus asjas Nekvedavičius vs Leedu, punkt 57). Kohtu hinnangul on vastustaja seisukohad olnud järelevalve menetluses vastuolulised, mis on tekitanud pigem ebaselgust menetluses. Kui algselt on vastustaja olnud väga selgel seisukohal, et kelder-kanala ümberehitus on olnud omavoliline (vt 17.09.2019 kiri nr 817/8188-1; vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1) ning tugimüüri tagust pinnast on tõstetud ja tegemist on ehitusloata püstitatud tugimüüriga (vt 29.04.2020 kiri nr 817/8188-4, vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 8), siis 04.12.2020 kirjas ei mainita enam küsimust vaidlusaluse kelder-kanala ega selle tugimüüri vastavusest EhS 10(12)
3-21-4 nõuetele, vaid keskendutakse piiriküsimusele. Veelgi enam, vastuses kaebusele leiab vastustaja, et tugimüür asub kaebaja kinnistul (vt vastustaja 08.04.2021 menetlusdokument, lk 4).
46.Põhjendamatu on vastustaja väide, et kui kinnistu piirid ei ole üheselt mõistetavalt selged, siis ei saa vastustaja järelevalvemenetluses tuvastada ehitise paiknemist üle kinnistu piiri. Oma 29.04.2020 kirjas on samas vastustaja märkinud, et 15.04.2020 on esitanud Geodeesia 24 OÜ vastustajale Xxxxxxxxx kinnistu geodeetilise mõõdistuse nr 3763-2 ning sellest on saanud vastustaja ka menetluses lähtuda.
47.Kuigi kolmas isik on esitanud vastustajale ehitusteatise ja ehitusprojekti Xxxxxxxxx kinnistul asuvate majandushoone ja kelder-väliköögi ümberehitamiseks ning kaebaja on menetlusse kaasatud 21.03.2021 kirjaga nr 8-18/2504/2021, on jätkuvalt selgusetu järelevalve menetluse tulemus või seis osas, mis puudutab tugimüüri. Seda enam, et kaebaja on selgitanud, et tugimüüri on laiendatud võrreldes vana ehk algse tugimüüriga.
48.Olukorras, kus järelevalve organ nõuab ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist, võiks järeldada, et menetluse käigus on tuvastatud olemasoleva ehitise mittevastavus EhS nõuetele ning ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamiseks nähakse ettekirjutusega ehitise omanikule ette ka konkreetne tähtaeg. Käesoleval juhul aga ei ole vastustaja teinud ettekirjutust, kus oleks tuvastanud, et Xxxxxxxxx kinnistul olemasoleva tugimüüri laiendamine/ümberehitamine ning kelder-kanala ümberehitamine on ebaseaduslik ehitis või muul moel vastuolus EhS nõuetega. Seejuures ei ole vastustaja esitanud piisavaid põhjendusi, mis on takistanud järelevalve menetluses vastava haldusakti andmist.
49.Asja materjalist nähtub, et kaebaja on korduvalt pöördunud teabenõuetega ja päringutega vastustaja poole saamaks selgust järelevalve menetluse käigust ja menetlusstaadiumist (vt vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisad 14, 16, lisa failinimega „Pärnu linn, Xxxxxxxx piiriküsimus“; kaebuse lisa 2). Hea halduse põhimõte eeldab muuhulgas ka seda, et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudtava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning muud asjakohast teavet (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.03.2007 otsus nr 3-3-1-102-06, p 21). Kahetsusväärselt on olnud vastustaja seisukohad järelevalve menetluses vastuolulised (vt käesoleva otsuse põhjenduste p 45).
50.On arusaadav, et järelevalve organ püüab naabreid lepitada ning pooltega ühiselt konstruktiivsele lahendusele jõuda. See aga ei tähenda, et olukorras, kus sellist poolte selget ühist tahet leida pole võimalik, ei tee ka haldusorgan enam kui 2 aasta jooksul selget otsust järelevalve menetluses. Sellist lähenemist ei toeta ka uurimispõhimõte (HMS § 6). Vastustaja on küll õigesti märkinud, et haldusorgani kohustuseks on välja selgitada asjas olulised faktilised asjaolud, kuid ei ole esitanud põhjendusi, milliseid olulisi asjaolusid oli vaja välja selgitada peale 26.10.2020, mil kaebaja esitas järelevalve menetluse algatamiseks taotluse. Selliseks oluliseks asjaoluks ei saa olla kolmanda isiku poolt esitatav ehitusprojekt, kuivõrd see on sisuliselt järelevalve menetluse raames tehtava ettekirjutuse täitmine. Ühtlasi on õigusaktides loodud ka hoovad, kuidas vältida menetluse venimist, kui menetlusosaline ei pea tähtaegadest kinni (vt asendustäitmise ja sunniraha seadus). Kehtiva haldusakti täitmine on tagatud riigi sunnijõuaga, erinevalt vabas vormis kokku lepitud tähtaegadest.
51.Samuti ei ole menetluse viibimist õigustavaks argumendiks menetlusosaliste kehv läbisaamine. On tõsi, et mõistliku menetlusaja hindamisel on üheks kriteeriumiks kaebaja käitumine. Siiski ei nähtu, et käesoleval juhul oleks järelevalve menetluses tehtav võimalik 11(12)
3-21-4 lahend sõltunud üksnes kaebaja käitumisest. Järelikult puuduvad õigustused vastustaja tegevusetusele järelevalve menetluses, mistõttu on tegevusetus olnud õigusvastane.
III
52.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus Ü.O. kaebuse ning kohustab Pärnu linna viima Ü.O. 25.08.2019 avalduse alusel algatatud ehitusjärelevalve menetlus läbi mõistliku aja jooksul, kuid mitte kauem kui 3 kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
53.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmandate isikute vastaspool on kaebaja. Kuivõrd kaebaja kanda ei jää menetluskulud, siis ei kuulu kolmandate isikute menetluskulud väljamõistmisele ning jäävad nende enda kanda.
54.HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11 ja § 103 lg 1 p 1). Kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendab vastav arve. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
55.Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista menetluskulu summas 2895 eurot, millest riigilõiv on 15 eurot ning õigusabikulud 2880 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule 04.01.2021 arve nr 2345 summas 720 eurot, 20.07.2021 arve nr 2499 summas 720 eurot ja 19.08.2021 arve nr 2516 summas 1440 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega, mistõttu mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulu summas 2895 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.