lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-625/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 12.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-625/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1237
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 5Ülerahvastatuse keeldHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusVangS § 48Sisseostud

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-625

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla kaupluses pakutavate kaupade ja nende hindade peale

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.X (kaebaja) esitas 04.03.2021 Tallinna Vanglale Justiitsministeeriumile suunatud venekeelse kaebuse seoses CargoExpert OÜ-ga ja taotluse selle tõlkimiseks, sest tal ei ole raha.
2.Tallinna Vangla tagastas 11.03.2021 kirjaga nr 5-18/21/6423-2 kaebaja võõrkeelse pöördumise tõlkimise korraldamiseks. Konto väljavõttelt nähtub, et kaebaja on kulutanud suuri summasid vangla kaupluses ja tasunud ette ära terve aasta elektriraha. Kaebaja on teinud kulutusi, mis ei ole olnud vältimatult vajalikud ja tekitanud sellega teadlikult ja tahtlikult olukorra, kus tal puuduvad tõlketeenuse eest tasumiseks vabad vahendid. Kaebajale on pakutud vangistuse ajal võimalust keeleõppes osalemiseks alates 2012. a, millest kaebaja on keeldunud erinevatel põhjustel. Samuti on kaebaja praeguse vangistuse ajal välja toonud, et ta ei kavatse eesti keelt õppida, muidu nõutakse temalt pöördumiste kirjutamist eesti keeles. Seetõttu ei pea vangla jätkuvalt põhjendatuks kaebaja pöördumisi riigi kulul tõlkida. Juhul, kui kaebaja ise oma pöördumist ei tõlgi ega nõustu ise selle tõlkekulusid kandma, siis vangla seda omal kulu tõlkebüroole tõlkimiseks ei saada.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebaja esitas 23.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Tallinna Vangla kaupluses pakutavate toodete valikut, kvaliteeti ja hindu. Kaebaja esitas 04.03.2021 Justiitsministeeriumile kaebuse CargoExpert OÜ peale, kuid vangla tagastas selle kaebajale.

3-21-625

Kaebaja esitas kaebuse vene keeles, sest ei valda eesti keelt. Samuti puudub tal raha tõlke korraldamiseks. Vangla kuritarvitab oma võimu ja teeb kaebajale takistusi kohtueelses menetluses. Vaide esitamine vangla otsuse peale on mõttetu. Kaebaja ei õpigi eesti keelt, sest vastasel korral nõutakse temalt eestikeelsete kaebuste esitamist. Keeleõppimine on vabatahtlik. Kui kinnipeetaval puudub raha tõlketeenuse eest tasumiseks, peab tõlke eest maksma vangla, mitte hindama kinnipeetava keeleoskust ja tegema etteheiteid keele mitteõppimise osas. Kaebaja eesti keele oskus on null. Varem on ta esitanud eestikeelseid avaldusi teiste sõnade järgi ümberkirjutatult. See ei ütle tema keeleoskuse kohta midagi.

4.Kohus küsis 07.04.2021 kohtunõudega Tallinna Vanglalt teavet kaebaja poolse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise ja eesti keele oskuse kohta.
5.Tallinna Vangla vastas 12.04.2021, et ei ole teinud kaebajale takistusi Justiitsministeeriumile pöördumise esitamiseks. Kaebaja märkis 09.03.2021 avaldusele adressaadiks Justiitsministeeriumi, kuid esitas selle vanglale. Vangla ei edasta riigi kulul kinnipeetava mistahes kirju Justiitsministeeriumile, üksnes vaided. Tegemist ei olnud vaidega. Seega tulnuks kaebajal saata kiri Justiitsministeeriumile postiga enda kulul. Kui kaebaja avaldust tulnuks käsitleda vaidena, poleks seda saanud edastada, vaid anda kaebajale võimalus vaide tõlkimiseks. Vangla ei tõlgi kaebaja võõrkeelseid pöördumisi riigi kulu, sest kaebaja on suuteline ise eestikeelseid pöördumisi esitama või saanud kasutada oma vahendeid tõlketeenuste eest tasumiseks, kuid on teadlikult ja tahtlikult tegutsenud selle nimel, et ise tõlkimise kohustusest ja kulude kandmisest vabaneda. Kaebaja vanglasisesel arvel on piisavalt raha tõlkimise korraldamiseks. Kaebaja on teinud kulutusi, mis ei ole vältimatult vajalikud. Ta on kulutanud suuri summasid vangla kaupluses ja tasunud ette ära terve aasta elektriraha (broneeritud). Seega on ta teadlikult ja tahtlikult tekitanud olukorra, kus näidata tõlketeenuse eest tasumiseks vabade vahendite puudumist. Aasta aega ette kulude broneerimisega ei saa hoiduda tõlgitasu maksmisest. Kaebaja on keeldunud keeleoskuse testimisest. Talle on pakutud korduvalt võimalust keeleõppes osaleda, kuid ta ei ole nõustunud. Põhjuseks on toodud vanus ja soovimatus eesti keeles avaldusi esitada. Kaebaja suhtluskeelena on vangiregistri märgitud eesti ja vene keel. Kaebaja on erinevate vangistuste ajal vanglale mitmeid eestikeelseid pöördumisi esitanud ning need on arusaadavalt ja suhteliselt ladusas eesti keeles kirjutatud. Ilmselgelt ei eeldata ka pretensioonide esitamisel kaupluseteenusele spetsiifilist ja keerukat sõnavarakasutust. Vajadusel abistavad inspektor-kontaktisikud eestikeelseid pöördumisi vormistada, kui kinnipeetav abi palub. Kaebaja põhimõtteline suhtumine eesti keele õppesse ja tõlketeenuse eest tasumisse nähtub ilmekalt ka halduskohtule esitatud kaebuses. Kaebaja kulutab oma raha pigem toidule (kuigi vangla toitlustab kolm korda päevas sooja toiduga) kui tasub ise tõlketeenuse eest. Kui kaebaja on maksejõuetu, nagu ta väidab, siis ei ole tal võimalik ka kaupluseteenust kasutada ja vangla kaupluses müüdavate kaupade kõrged hinnad ei saa tema õigusi rikkuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Asjaoludest nähtuvalt soovib kaebaja vaidlustada Tallinna Vangla kaupluses olevat piiratud kaubavalikut, müüdavate toodete kvaliteeti ja hinda.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 järgi võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kuni 20% kõrgem.

2(3)

3-21-625

8.Vanglal lasub VangS § 48 lg‐st 1 tulenev kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus. Kaupa võib müüa vangla ise või anda selle ülesande täitmise üle eraõiguslikule isikule (vt Riigikohtu 31.01.2013 otsus asjas nr 3-3-1-48-12, p 9). Kui müügilepingust tulenevad vaidlused on eraõiguslikud ja alluvad maakohtu pädevusele, siis kinnipeetavale sisseostude tegemise võimaluse tagamine on avalik-õiguslik ülesanne ja selliseid vaidlusi on pädev lahendama halduskohus. Sisseostude tegemise reaalse võimaluse tagamine hõlmab endas ka juurdehindluse tegemise küsimusi (vt sama lahendi p 11). Kohus leiab viidatud Riigikohtu lahendile tuginedes, et vaidlused vangla kaupluses pakutava kauba üle on samuti avalik-õiguslikud. Neid küsimusi peab esmatasandil lahendama vangla, kelle kohustuseks on tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus, mitte Justiitsministeerium. Seega tuleb kaebajal vangla kaupluse kaubaga seotud küsimustes pöörduda taotlusega Tallinna Vangla poole.
9.HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-is sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega kehtib kinnipeetavate kaebuste osas kohustuslik kohtueelne menetlus.
10.Asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja 04.03.2021 Tallinna Vanglale Justiitsministeeriumile edastatud kaebuse vangla kaupluse peale. Vangla ei edastanud seda Justiitsministeeriumile ega lahendanud ka ise, vaid tagastas kaebajale tõlkimise korraldamiseks. Kohtunõudele esitatud vastuses selgitas vangla, et tal puudub õigus Justiitsministeeriumile edastatavate kirjade sisuga tutvuda. Kuna tegemist polnud vaidega, tuli kaebajal endal selle saatmiskulu kanda.
11.Tallinna Vanglal on õigus selles, et justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 47 esimese lause järgi saadetakse kinnipeetava kirjad kinnipeetava kulul. Säte ei näe ette, et Justiitsministeeriumile adresseeritud kirju peaks vangla riigi kulul edastama. Erand kehtib vaiete osas. Kaebaja ei edastanud Justiitsministeeriumile vaiet. Samas ei tagastanud Tallinna Vangla kaebaja kaebust põhjusel, et kaebaja keeldus selle saatmiskulusid kandmast, vaid tõlkimise korraldamiseks. Vangla on ise kinnitanud, et tegemist ei olnud vaidega, seega puudus tal õigus nõuda kaebajalt enne kirja edastamist selle tõlget. Tõlke nõudmise pädevus oli Justiitsministeeriumil endal. Järelikult jättis vangla ebaõigesti kaebaja kirja ministeeriumile edastamata.
12.Samas ei anna vangla ebaõige käitumine praegusel juhul alust kaebust menetlusse võtta. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks vaidlustada vangla kaupluses pakutava kauba valikut, kvaliteeti ja hinda. Sellekohane kaebus/taotlus tuleb esitada Tallinna Vanglale, mitte Justiitsministeeriumile. Seega ei takistanud vangla kaebaja kirja edastamata jätmisega võimalust vangla kaupluse kauba peale kaebust esitada. Tallinna Vangla vastusest kohtunõudele ei nähtu, et kaebaja oleks vastava taotlusega Tallinna Vangla poole pöördunud. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks läbinud selles küsimuses kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Järelikult puudub kaebajal praegusel juhul õigus kaebusega kohtu poole pöörduda ja kaebus tuleb selle esitajale läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 4). /allkirjastatud digitaalselt/ 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium