Rahvastik › Pagulased

Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.03.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-19-990 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-990 rahvusvahelise kaitse taotlust kohe Eestisse jõudes ega ka Rootsi jõudes. Isikul oli ostetud ka tagasisõidupilet, mida ta ei osanud selgitada. Taotleja otsus valida sihtriiki kahandab tema usaldusväärsust. Kuna taotleja on minetanud usaldusväärsuse, ei ole vaja koguda teavet päritoluriigi kohta. Täiendava kaitse andmise alust ei esine. Taotlus on esitatud eesmärgiga kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemi. Tõenäoline pole, et isikut ootaks Ugandasse naastes surmanuhtlus, piinamine või muu ebainimlik kohtlemine. Päritoluriigi teave kinnitab, et samasooliste seksuaalne läbikäimine on Ugandas karistatav kuni eluaegse vangistusega. UK Home Office ́i 2017. a analüüsis märgitakse, et praktikas arreteeritakse ja mõistetakse LGBTinimesi süüdi harva. Aeg-ajalt kasutatakse siiski ka teisi, mitte küll otseselt LGBT-vastaseid seaduseid, et LGBT-inimesi arreteerida ja ahistada või piirata selliste gruppide tegevusi, mis seisavad nende õiguste eest ja toetavad neid. Ehkki riigi ja võimuesindajad võivad LGBTinimesi väärkohelda ja diskrimineerida, ei ole nad üldjuhul sellise väärkohtlemise sihtmärgiks, mis ulatuks tagakiusu ja suure kahjuni VRKS mõttes. Koostöö politsei juhtkonna ja LGBTkogukonna vahel on suurenenud. Aktivistid on dokumenteerinud juhtumeid, kus politsei on LGBT-inimesi abistanud. Kuigi ühe uuringu järgi mõistis 96% rahvastikust homoseksuaalsuse hukka, näitavad hiljutised uuringud, et märkimisväärne osa rahvastikust suhtub seksuaalvähemustesse tolerantselt. 2014. a-l vastu võetud homoseksuaalsusevastane seadus tõi kaasa arreteerimiste kasvu ühes LGBT-teemadega tegelevate organisatsioonide sulgemisega. Hoolimata suurest hulgast arreteeritutest, ei olnud 2015. a seisuga kedagi selle seaduse alusel süüdi mõistetud.

3-19-990 lahkuma, kuna pere ähvardas, et sel juhul avalikustatakse tema seksuaalne orientatsioon ja pöördutakse politseisse. See tähendab Ugandas vägivalla ja vangistuse ohtu. PPA ei hinnanud kaebaja seletuste üldist usaldusväärsust. PPA on arvestanud ainult homoseksuaalsusega seotud ütlusi, hinnates neid kultuurierinevusi arvestamata. Vähesed teadmised LGBT-kogukonna kohta Ugandas ei tähenda, et kaebaja seletused ei ole usaldusväärsed. Vähesed teadmised võivad olla tingitud seksuaalse identiteedi paljastamise hirmust. Kuna homoseksuaalsus on Ugandas tabuteema, siis infot selle kohta päritoluriigis napib. Kaebaja oli kursis LGBT-teemaga seotud sündmustega Ugandas (nt rääkis ta tapetud aktivistist, LGBT-vastastest seadustest ja nende mõjust kogukonnale, inimeste tapmisest ja inimeste nimede avalikustamisest). Kaebaja teadis organisatsiooni nimega Seksuaalvähemuste Ühing Uganda, mis on üks vähestest aktiivsetest LGBT-organisatsioonidest ja kannatab ka riigivõimu tagakiusu all. Kaebajal on teadmisi LGBT-inimeste olukorrast eri riikides. PPA jättis arvestamata asjaolu, et kaebaja külastab regulaarselt Eesti LGBT Ühingut. Kaebaja ei palunud varjupaika Lätis või Eestis, kuna ta on seaduskuulekas isik ja tema eesmärk oli parandada ema antud vale teavet Rootsi viisa taotlemisel. LGBT-inimestel on Türgis keeruline varjupaika taotleda. PPA arvamus, et ta oleks võinud seal varjupaika taotleda, näitab, et PPA ei ole vaidlusaluse teemaga kursis. Kaebaja saadeti 21.06.2019 Tartu psühhiaatriakliinikusse ravile, kus ta viibis kuni 15.07.2019 (diagnoos: mõõdukas depressioon). See asjaolu kinnitab, et kaebaja kuulub haavatavasse gruppi. Kaebajat pole Ugandas süüdistatud. Kuna tema kinnipidamine oli seadusega vastuolus, jättis politsei sündmuse tõenäoliselt registreerimata. Rootsis esitatud apellatsioonis väitis kaebaja, et ta oli mehesse armunud. PPA vastupidine tõlgendus on meelevaldne. Kaebaja märkis 01.03.2019 intervjuu p-s 6, et tal polnud perekonnaga probleeme senikaua, kuni ta oma seksuaalset orientatsiooni varjas.

3-19-990 kohtumenetluses esitatud seletuste sisu, kaebaja visuaalne kuvand ja kehakeel, seletuste haakuvus homoseksuaalsuse kohta erialakirjanduses märgituga, seletuste ja päritolumaa info kooskõla. Kaebaja seletused olid loogilised ning nendes ei esinenud märkimisväärseid vastuolusid (vt ka Euroopa Kohtu lahendid nr C-148/14–C-150/13: A jt). Tõendamiskoormus on seega üle läinud PPA-le. Psühholoogiline ekspertiis pole üldjuhul proportsionaalne (vt Euroopa Kohtu lahend nr C-473/16: F). PPA-l oli võimalik korraldada kolmas intervjuu ja esitada vajaduse korral lisaküsimusi. PPA järeldus kaebaja eneseaktsepteerimise protsessi kohta on meelevaldne. Kaebaja kirjeldus eneseavastusprotsessi kohta on loogiline (sümpaatiast poiste vastu varases eas kuni seksuaalse orientatsiooni teadvustamiseni hilisemas eas). Inimesel on nii isiklikul teemal raske end avada. Kaebaja selgitas, et kuna tal oli hea partner, ei olnud tal vajadust teisi sama orientatsiooniga inimesi otsida. Kaebajal on ka teadmisi Uganda seksuaalvähemuste olukorra ja tegevuse kohta. Laialdased teadmised pole taotluse põhjendatuse eelduseks. PPA on põhjendamatult olulise tähtsuse omistanud Rootsis Dublini menetluses tehtud kohtuotsuse ühele lausele (kaebajat süüdistati vähemuste eest võitlemises), arvestamata, et temaga ei tehtud nõuetekohast intervjuud. Kaebaja ei ole Rootsis väitnud, et ta ei ole gei. Kaebaja minek Rootsi võib tunduda ebaotstarbekas ja selle põhjuseks võis olla soov saada Eesti asemel varjupaik Rootsis. See ei anna alust pidada kaebaja muid ütlusi ebausaldusväärseks. Ette ei saa heita seda, et kaebaja ei esitanud taotlust Türgis. Asjaolu, et kaebaja ema lootis poega „terveks ravida“, lubas teatud tingimustel tasuda õppemaksu ega esitanud süüdistust, ei välista, et ema ähvardas kaebajat, sh vägivallaga. Usutav on, et kaebaja lootis ema paremat suhtumist, kuna ta uskus, et ema armastab teda. Viimati märgitut kinnitavad ka emotsioonid, mis kaebajat kohtuistungil selle teema kohta selgitusi andes valdasid. Kaebaja ei lahkunud päritoluriigist pelgalt hirmust sunnitud abielu ees, vaid seetõttu, et homoseksuaalina ei ole tal päritoluriigis võimalik elada kooskõlas oma olemusega. Perekonnaga tekkinud konflikti arvestades oli tõenäoline, et pereliikmed kasutavad kaebaja vastu ka riigis kehtivatest seadustest tulenevaid võimalusi, et sundida kaebajat muutuma. Kaebaja seletused vana sotsiaalmeediakonto sulgemise ning elektrooniliste seadmete müügi kohta on loogilised. Kohtuistungil märkis kaebaja, et kontodest rääkis ta PPA-le ise. Ugandas kasutatud kontol polnud niikuinii PPA jaoks vajalikku teavet, kuna kaebaja kartis seda jagada. Loogiline on, et päritoluriigi politseiasutus ei koosta tõendit kodaniku piinamise kohta. See selgitab, miks karistusregistris pole kaebaja kohta infot. Kogutud tõendeid (sh kaebaja esitatud fotod vigastustest), kaebaja üldist usaldusväärust ja päritoluriigi infot kogumis arvestades ei saa väita, et politsei ei kasutanud kaebaja perekonna mahitusel kaebaja vastu vägivalda või kaebaja peal ei proovitud kohalikke piinavaid ravimeetodeid. Suhtlus Eesti LGBT Ühinguga ja osalus nende üritustel pigem kinnitab, et kaebaja väide enda homoseksuaalsuse kohta on usutav. Seksuaalne sättumus on fundamentaalne osa inimese identiteedist, mistõttu ei saa oodata, et varjupaigataotleja oma päritoluriigis tagakiusamise vältimiseks oma homoseksuaalsust varjaks (Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjad nr C‐199/12–C‐201/12: X jt). Ainuüksi seksuaalse orientatsiooni kriminaliseerimine päritoluriigis ei tähenda siiski tagakiusu ning lisaks tuleb hinnata karistuse kohaldamise või väärkohtlemise tõenäosust (Euroopa Kohtu lahend nr C473/16: F). Kaebaja tagasipöördumine päritoluriiki oleks ohtlik ja sellele järgneks tõenäoliselt tagakius. Kaebaja on reaalses piinamise või ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise või vangistamise ohus. Ugandas ei ole olukord paranenud. Kaebajal oli erivajadus VRKS § 151 lg 1 mõttes ja talle tulnuks tagada psühholoogi abi enne menetlustoiminguid. PPA-l pidi tekkima kahtlus kaebaja vaimses tervises, kuna teisel intervjuul 5(12)

3-19-990 ta ütles, et on püüdnud käia psühholoogi juures, ent soovib keeleprobleemi tõttu leida senise psühholoogi asemele uut. Erivajaduse tuvastamine ja psühholoogi tagamine on PPA seadusest tulenev kohustus. See on eriti oluline olukorras, kus menetluse tulemus sõltub suuresti isiku selgitustest. Arvestades kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse alust, võis eeldada tema vaimse tervise probleemide seotust väidetava tagakiusuga. Homofoobsetes ühiskondades esineb homoseksuaalsetel inimestel depressiooni, suitsiidsust jm vaimse tervise probleeme. Kaebaja vaimse tervise probleemi olemasolu kinnitab tema viibimine SA Tartu Ülikooli Kliinikum üldpsühhiaatria osakonnas, kust lahkumise järgselt jätkab ta medikamentoosset ravi. Kaebaja on küll varem Rootsis tehtud avalduses väitnud, et pole nõrk ega haavatav, kuid selle ammuse väite kontekstiväline kasutamine kaebaja vastu ei ole aktsepteeritav.

XX palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

6(12)

3-19-990 seksuaalse orientatsiooniga inimeste olukord päritoluriigis ning kuidas tema kirjeldatud kogemused sobituvad päritoluriigist teadaolevasse üldpilti. On usutav, et seksuaalsest orientatsioonist lõplikult teadlikuks saamine võib toimuda kaebaja kirjeldatud viisil. Samas ei ole kaebaja ei PPA-le ega kohtule enda seksuaalse orientatsiooni varasemat kujunemislugu põhjalikumalt seletanud. Kaebajalt võis eeldada täpsemate selgituste andmist, sest tal on kõrgharidus, tal oli partner alates 2009. a-st ja tegevuse keelatus peaks olema meeldejääv. Seejuures ei toonud kaebaja PPA-le antud seletustes välja väidetavat juhtumit valvuriga. Kaebaja ei ole väljendanud kahtlusi ega hirmu seoses sellega, et homoseksuaalsusest teadasaamine toob kaasa tundmatu tuleviku ühiskonnas, kus homoseksuaalsus on karistatav, sh perekonnata ja sõpradeta. Kaebaja seletustest pole võimalik aru saada, kas ta elas oma partneriga koos. Kui nad elasid koos, oleks ta pidanud selgitama, kui kaua kooselu kestis ja kuidas see välja nägi: kas neil oli konflikte, kuidas nad oma aega veetsid, millised olid nende ühised huvid, mida nad koos tegid jms. Kui koos ei elatud, oleks kaebaja pidanud kirjeldama, mis oli selle põhjuseks või kuidas ühiselt aega veedeti, kas seda oli raske teha jms. Kaebaja seletuste usaldusväärsuse hindamist raskendab ka see, et kaebaja keeldus partnerist lahkuminemist selgitamast põhjusel, et ta armastas partnerit väga ja austusest tema vastu ei soovi seda kommenteerida. Esimese ja teise intervjuu vastustes on mõned vastuolud. Ühel juhtumil enda aktsepteerimise kontekstis tunneb kaebaja ennast hästi ja see meeldib talle ning tema elus seetõttu ei muutu midagi. Samas kui ta peab viibima avalikkuses ja teistega suhtlema, tunneb ta ennast halvasti ning ta peab enda olemust varjama ja olema keegi teine. Seejuures ei väida kaebaja mingeid sisemisi konflikte. Vaidlustades Rootsis enda väljaandmise Eestile, märkis kaebaja järgmist: „[A]inus kord, kui mind arreteeriti ja piinati, oli sellepärast, et mind süüdistati selles, et ma olin armunud ja toetasin lesbisid, geisid, biseksuaale ja transsoolisi (LGBT) inimesi Ugandas, eriti geisid, mida ma siiani usun, et see on minu inimõigus.“ See on vastuolus Eestis antud seletustega. Vastuolud on ka kaebaja seletusetes kooli ja elukohavahetuse kohta. Kohtuistungi helisalvestisest saab järeldada, et kaebaja sattus kohtuistungil PPA lisaküsimustele vastates segadusse: tema jutt ei olnud enam sorav, ta otsis vastuseid, selgelt esitatud küsimusi kordas vales sõnastuses üle, viivitas vastamisega jms (eeskätt seletused, mis puudutasid internaatkooli asukohta ja seal õppimise aega, Kampalasse elama asumise aega, elukaaslase elukohta). Kaebaja seletustes pereliikmete kohta esineb vastuolu: PPA-le väitis kaebaja, et isa suri 01.01.2000, arstile antud seletustest nähtub, et peres elavad peale ema ja isa veel kaks venda ja õde. Homoseksuaalsuse ja kristluse suhte kohta antud seletuste rõhuasetused ei kattu. Kaebaja põhjendus Rootsis varjupaigataotluse esitamise kohta ei ole veenev. Kaebaja seletuste usaldusväärsuse seavad kahtluse alla sotsiaalmeediakontode kustutamine ning arvuti ja telefoni maha müümine. Kaebaja usaldusväärsust hinnatakse esmajoones seletuste alusel. Seega ei saa määravat tähendust omistada sellele, kuidas kaebaja kohtuistungil käitus, milliseid žeste tegi jms. PPA sõnul käitus kaebaja varjupaigamenetluses teisiti. Kaebaja fotod armide kohta kehal ei kõrvalda seletustes esinevaid vastuolusid. Fotod ei tõenda armide tekkimise viisi ega põhjuseid. Eesti LGBT Ühingu ja Geikristlaste Kogu toetuskirjad ei kõrvalda seletustes esinevaid vastuolusid. Kaebaja taotlusele saada psühholoog oleks tulnud vastata ja vajaduse korral tagada talle nõutav abi menetluse ajaks. Tegemist ei ole siiski sellise veaga, mis tingiks vaidlustatud otsuse 7(12)

3-19-990 tühistamise (haldusmenetluse seaduse § 58). Halduskohtu istungi ajaks oli kaebaja ravi läbinud. Halduskohus pole leidnud, et pandud diagnoos (mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomiteta) oleks mõjutanud varem antud seletuste usaldusväärsust, sh kaebaja enda arusaama antud seletuste sisust.

3-19-990 tundma sisemist konflikti eneseaktsepteerimise protsessis ja nägema vastuolu kristluse ja homoseksuaalsuse vahel. Eeltoodust tulenevalt eksis ringkonnakohus HKMS § 61 lg-te 1 ja 2 ning § 201 lg 2 vastu. Ringkonnakohus ei korraldanud asjas istungit, kuna pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Ka ei pidanud ringkonnakohus kaebaja käitumist halduskohtu istungil oluliseks, sh põhjusel, et PPA väitel käitus kaebaja intervjuul teisiti kui kohtuistungil. Käitumine istungil ei kõrvalda ringkonnakohtu hinnangul puudusi ega vastuolusid sisulistes seletustes ning seletuste usaldusväärsust tuleb hinnata esmajoones nende sisu alusel. Asjaolu, et menetlusosalised ei ole taotlenud kohtuistungit ja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, ei vabasta kohut vajadusest hinnata, kas kohtuistung võib olla siiski vajalik asja õigeks lahendamiseks. Esiteks, ringkonnakohtul jäid menetlusosalistega arutamata mitmed kohtu hinnangul kaebaja seletustes esinenud vastuolud või puudused (vrd ka HKMS § 65 lg 2). Teiseks, kohtumenetluse tulemus on kaebaja jaoks elulise tähendusega, sest tal on kaalul olulised põhiõigused. Mida suurem tagakiusamise oht kaebajat ähvardab tema seksuaalse sättumuse väite tõelevastavusel, seda hoolikam tuleb olla faktide ja asjaolude hindamisel tagakiusamise põhjuse tõendatuks lugemisel. Isiku ütluste usutavus ja järeldus tema usaldusväärsuse kohta võib sõltuda lisaks ütluste sisule ka sellest, kuidas isik ütluste andmisel käitub. Protokolli ja helisalvestise põhjal ei pruugi tutvuja tajuda kõiki nüansse, mis võivad mõjutada tehtavaid järeldusi (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-15-6483/415, p 29). Kohaldades Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-t 6 (välismaalaste asjadele see vahetult siiski ei laiene), on ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) möönnud, et kuigi haldusasja lahendamisel apellatsiooniastmes ei pruugi olla suuline istung igal juhul nõutav, siis asja eripärad võivad suulise istungi vajalikkuse tingida (vt nt 12. novembri 2002. a otsus asjas nr 38978/97, Salomonsson vs. Rootsi, p-d 36–40). Ühe kriteeriumina istungi vajalikkuse jaatamisel on kohus toonud esile vajaduse saada vahetu mulje kaebajast (6. novembri 2018. a otsus asjas nr 55391/13, 57728/13, 74041/13, Ramos Nunes de Carvalho e Sá vs. Portugal, p 191 alap b, vt ka alap a ja c). Ringkonnakohus tugines otsust tehes mh PPA väitele, et kaebaja käitus varjupaigamenetluses teisiti kui kohtuistungil. Seejuures jättis ringkonnakohus põhjendamata, miks ta ei võta arvesse kaebaja vastuväidet sellele PPA väitele. Kaebaja selgitas PPA apellatsioonile vastates, et vestlusi läbi viinud ametnik ei olnud kohtuistungil kohal ning istungil viibinud PPA jurist nägi kaebajat kohtus esimest korda. Rahvusvahelise kaitse asjades, kus kohtuasja tulemus sõltub suurel määral kaebaja usaldusväärsusest ja seletuste usutavusest, peaks kohus tõsiselt kaaluma istungi korraldamist sõltumata sellest, millist menetlusvormi menetlusosalised kohaseks peavad.

9(12)

3-19-990 PPA-ga koostööd ning esitanud kõik tõendid ja ütlused, mis tema valduses olid, kuid PPA on keeldunud nende vastuvõtmisest. Vastustaja ei saa võrrelda kaebaja käitumist kohtuistungil ja vestlustel. Vestlusi läbi viinud ametnik ei viibinud kohtuistungil. Kohtuistungil viibinud PPA esindaja nägi kaebajat esimest korda. Kaebaja ütlused on olnud järjepidevad. Kaebaja on läbivalt väitnud, et ta teadvustas oma seksuaalset orientatsiooni 17-aastasena. Kaebaja oli õnnelik, kuna ta sa lõpuks aru oma erinevuse põhjustest ning leidis oma poiss-sõbra näol inimese, kellega ta võis olla tema ise. PPA järeldused on stereotüüpsed ja spekulatiivsed. PPA ei saa ette kujutada „õiget“ reaktsiooni enesemääratlemise avastusele. Kaebaja ema poolt Rootsi viisa taotlemine ei puuduta tema varjupaigataotluse kohta tehtud otsust. Kaebaja ema või kolmandate isikute käitumine ei mõjuta kaebaja usaldusväärsust. PPA ei ole põhjendanud, miks kaebaja oleks pidanud tundma sisemist konflikti eneseaktsepteerimise protsessis ning nägema vastuolu kristluse ja homoseksuaalsuse vahel. Kaebaja esitab Eesti Geikristlaste Kogu väljastatud toetuskirja, milles kinnitatakse, et kaebaja on nende üritusi külastanud ja on kogukonnaga tihedalt ühenduses. Samuti kinnitavad allakirjutanud, et kaebaja on homoseksuaal. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu EIK 17.11.2020 otsusele B ja C vs. Šveits (p 62). Halduskohus on õigesti leidnud, et Uganda ei ole kaebaja kui homoseksuaalse sättumusega isikule turvaline päritoluriik ning kaebajale tuleb anda rahvusvaheline kaitse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-990 le). Eelkõige on piisavalt välja selgitamata jäänud kaebaja geiks kujunemise lugu ning selle seostamine Uganda üldise teabega (direktiivi 2011/95/EL art 4 lg 5 p-d c ja e). Kaebaja on loogiliselt põhjendanud seda, miks ta taotles varjupaika alles Rootsis, mitte Türgis.

Alice Gould. Queer? Prove it. Should the EU Create a Framework for the Credibility Assessment of Asylum Claims Based on Sexual Orientation and Gender Identity? https://repository.gchumanrights.org/bitstream/handle/20.500.11825/1097/Gould.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Hungarian Helsinki Committee. Credibility Assessment in Asylum Procedures – A Multidisciplinary Training Manual, 2015. https://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain?page=search&docid=5582addb4&skip=0&query=DSSH

11(12)

3-19-990

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.