lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2090/26

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-2090/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
864
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2090

Haldusasi

XX ja YY kaebused Politsei- ja Piirivalveameti 28. oktoobri 2019. a otsuste nr 7001910109-1 ja 7001910108-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks andma kaebajatele rahvusvaheline kaitse

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. jaanuari 2020. a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebajad – XX ja YY, volitatud esindaja Liina Laanpere Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

...

2.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. jaanuari 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-2090 muutmata.
3.Jätta kaebajatele antud menetlusabiga seotud apellatsioonimenetluse menetluskulud riigi kanda ja muus osas jätta poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
4.Avaldada kohtuotsus osaliselt, resolutsiooni punktide 2–4 ning põhjenduste punktide 10, 11, 14, 15, 17, 18, 20, 21 ja 22 osas. Kaebajate nimed asendada avaldamisel tähemärkidega X ja Y.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21. mail 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

3-19-2090 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
11.PPA seisukoht, et ametivõimude suhtes kriitilise meelsuse väljendamine on Venemaal võimalik ilma oluliste piiranguteta, ei ole täpne. Halduskohtule esitatud tõenditest ja kaebajate viidatud päritolumaa infost nähtub, et politsei ja ekstremismivastase võitluse keskus on pikema aja jooksul jälginud Avatud Venemaa organisatsiooni tegevust, sh koosolekutel arutatut ja meeleavaldusi, samuti ilmunud artikleid meedias ja sotsiaalmeedia kontodel. Arvestades, et organisatsiooni ebasoovitavaks tunnistamine leidis aset alles kolm aastat tagasi, on põhjendatud alus arvata, et tegevuse võimukriitilisuse korral tegevusse sekkutakse.1 Organisatsiooni tegevusele piirangute seadmise aluseks olnud seadus on Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni hinnangul umbmäärase sõnastusega, võimaldab seetõttu meelevaldset rakendamist, ekstremistlikuks peetakse seaduses ka tegevusi, mis ei ole vägivaldsed ning seadus võimaldab piisava õigusliku aluseta ja ebaproportsionaalsete piirangute seadmist.2 Seaduse rakenduspraktika kinnitab sõnavabaduse ilmselgelt ebaproportsionaalset piiramist ja võimukriitiliste väljenduste eest karistamist. Rünnakud, vahistamised, läbiotsimised ja ähvardused ajakirjanike vastu on üldlevinud. Kuigi ametivõimud ei jälgi enamiku kodanike tegevust, arvatakse, et jälgitakse aktivistide, ajakirjanike ja opositsiooniesindajate tegevust ja isiklikku suhtlust. Võimalus vabalt meelt avaldada on ainult riigivõimu toetajatel. Valitsus jätkas 2019. aastal valitsusväliste organisatsioonide vastu suunatud järeleandmatut kampaaniat.3
14.Pagulase staatuse omamiseks ei pea isik olema kriminaalmenetluses kahtlustav või sellise staatuse omandamine selgelt ettenähtav. Direktiivi 2011/95/EL art 9 järgi võib tagakius esineda mitte üksnes juhul, kui rikutakse raskelt isiku olulisi, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 15 lõikes 2 loetletud põhiõigusi, vaid ka juhul, kui päritoluriigi käitumine on kogum mitmesugustest meetmetest, hõlmates inimõiguste rikkumist, mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samasugusel viisil nagu eelnimetatud põhiõiguste rasked rikkumised. Artikli 9 lg 2 punktide b ja c järgi võib tagakius eksisteerida ka õigus-, haldus-, politsei- ja/või kohtumeetmete kujul, mis on

Vt nt https://www.hrw.org/news/2020/01/18/russia-persecution-undesirable-activists; https://www.state.gov/reports/2019-country-reports-on-human-rights-practices/russia/

https://www.venice.coe.int/webforms/documents/?pdf=CDL-AD(2016)020-e.

https://freedomhouse.org/country/russia/freedom-world/2020.

2(3)

3-19-2090 olemuselt diskrimineerivad või mida rakendatakse diskrimineerival viisil, ning süüdimõistmise ja karistamise kujul, mis on ebaproportsionaalne või diskrimineeriv.

15.Sellest sättest nähtuvalt ei ole pagulase staatuse omandamise eelduseks põhjendatud kartus, et taotleja mõistetakse kriminaalkorras süüdi. Tagakius võib seisneda ka sellega järjepidevas ähvardamises, kriminaalmenetluse alustamises ja selle käigus isiku õiguste pikemaajalises raskes rikkumises, nt koduaresti kohaldamises, läbiotsimistes ja nende käigus ähvardamistes jm ähvardava iseloomuga menetlustoimingutes.
17.Päritoluriigi ametivõimude käitumise hindamisel tagakiusuks tagajärgede raskuse järgi ei ole oluline, et senised ametivõimude ähvardused on piisavalt leebed, et mitte sundida YY poliitiliste vaadete avaldamisest loobuma. Euroopa Kohtu praktikast (05.09.2012 otsus liidetud kohtuasjades nr C-71/11 ja C-99/11: Y ja Z vs Saksamaa Liitvabariik) tulenevalt ei saa varjupaigataotluse tagasilükkamise põhjuseks olla usulise tagakiusu korral isiku võimalus loobuda päritoluriigis teatud usuliste toimingute tegemisest. Euroopa Kohus käsitles seda küsimust kolmandale eelotsuse küsimusele vastamisel (p 73 jj) ja selgitas, et kui on tõendatud, et pärast tagasipöördumist teeb isik usulisi toiminguid, mille tõttu esineb tegelik tagakiusamise oht, tuleb talle anda pagulasseisund. Üldjuhul ei ole oluline asjaolu, et ta võib ohtu vältida, loobudes teatud usuliste toimingute tegemisest (p 79). Need seisukohad on laiendatavad ka muudele juhtudele peale usulise tagakiusamise, sh poliitiliste vaadete tõttu tagakiusamisele. Kuigi YY-l on võimalik oma käitumist päritoluriigis muuta, ei ole see asjaolu varjupaigataotluse rahuldamata jätmise aluseks. YY ise soovib sama tegevusega edasi tegeleda ning tagakiusuohtu tuleb hinnata sellise kavatsuse valguses.
18.Samasuguse käitumismustri jätkudes ei ole mingit alust arvata, et YY kodus edaspidi läbiotsimised lõppevad ja teda enam ei ähvardata või kriminaalmenetlus ja vahistamine või vangistus teda enam ei ohusta.
20.Eelnevast tulenevalt jääb PPA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.01.2020 otsus muutmata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonimenetluse menetluskulud PPA. Kaebajatele antud menetlusabiga seotud apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja