lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2509/17

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiOsaliselt jõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 23.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2509/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2023
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1569
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2509

Haldusasi

X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 01.11.2022 otsuse nr 12205240054-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks rahvusvahelist kaitset andma või taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised esindajad

ja

Asja läbivaatamise vorm Resolutsioon

Edasikaebamise kord

nende Kaebaja – X. X., volitatud esindaja Jevgeni Krištafovitš Vastustaja – PPA, volitatud esindaja Regina Lider Kohtuistungil 14.02.2023

1.Tühistada Politseija Piirivalveameti 01.11.2022 otsus nr 12205240054-1.
2.Kohustada vastustajat kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 3270 eurot.
4.Kohtuotsusest võib avaldada üksnes resolutsiooni ning põhjendustest jätta avaldamata punktid 9.4, 9.6, 9.7, punkti 10 neljas lõik, punktid 12-14. Jätta neis osades avaldamata isiku nimi ja päritoluriik (sh lühend), mis tuleb asendada tähemärgiga ning kõik joonealused viited. Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 27.03.2023 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTU PÕHJENDUSED

1(4)

7.Kohus leiab, et PPA otsus tuleb tervikuna tühistada (HKMS § 5 lg 1 p 1). HKMS § 158 lg 31 esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga.
8.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg-st 3). Pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. VRKS § 4 lg-s 3 ei sisaldu ammendav loetelu. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C-465/07, punkt 31, jt). VRKS §-s 19 on toodud tagakiusamise ja tõsise ohu tuvastamise alused. Tagakiusamisena võib käsitada mh füüsilist või vaimset vägivalda; diskrimineerivaid seadusandlikke, täidesaatva või kohtuvõimu meetmeid ja nende rakendamist; diskrimineerivat süüdimõistmist või ebaproportsionaalset süüdimõistmist või karistuse kehtestamist; samuti ligipääsu puudumist õiguskaitsele, mis peab kättesaadavuse korral olema tõhus ja püsiv (VRKS § 19 lg 6).
9.Kohtu kokkuvõttev seisukoht on järgmine: 9.1 Kohus nõustub PPA kaevatavas otsuses toodud hinnanguga, et enne päritoluriigist lahkumist kaebajaga toimunu (kinnipidamine, ülekuulamine ja ebakohane kohtlemine politseijaoskonnas; trahvimine ja kohtu poolt selle tühistamata jätmine; politsei poolt kaebaja ähvardamine, otsimine ja helistamine perioodil 2021-2022 kuni riigist lahkumiseni; üldine poliitiliste vaadete avaldamise vabaduse piirang) ei ole ka kogumis sellise raskusastmega, et küündida tagakiusuni Genfi pagulaskonventsiooni ja VRKS § 4 lg 1 mõttes. Sellega on teatud reservatsioonidega nõustunud ka kaebaja (kaevatava otsuse p 3.7, 3.10, lk 24; lk 25, teine lõik). 9.2 Kohus ei nõustu eelnevast tuletatud PPA järeldusega, et kaebajat ei ootaks tõenäoliselt tagakius ka olukorras, kus tal tuleks oma päritoluriiki naasta ning et selliseks järelduseks annaks lisaks alust mh see, et tal oli võimalik viisaga oma pärioluriigist lahkuda ilma, et teda oleks piiril kinni peetud. Viimatine asjaolu võib anda alust järelduseks, et kaebaja polnud oma pärioluriigis tagaotsitav ega kantud mõnda selliste isikute nimekirja, kelle riigist lahkumist sooviks võimud tõkestada. PPA väide tugineb ka eeldusele, et VF-i võimud on huvitatud kõigi opositsiooniliste vaadetega inimeste riigis hoidmisest, mis ei pruugi nii olla. Seega ei saa riigist seaduslikult lahkumisele praegusel juhul omistada üleliia suurt tähtsust. 9.3 Tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba tagakiusatud (VRKS § 19 lg 1 ja 2) või saab eeldada, et tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes (VRKS § 19 lg 4). Rahvusvahelise kaitse vajadust ei hinnata üksnes minevikusündmuste (taotlejaga toimunu enne päritoluriigist lahkumist) põhjal, vaid ka pärast päritoluriigist lahkumist selle olukorda ja varjupaika paluva inimesega seonduvaid asjaolusid kogumis arvesse võttes. Seejuures lähtub kohus kõigist olulistest asjaoludest kohtuotsuse tegemise aja seisuga (rahvusvahelise kaitse vajaduse täielik ja ex nunc läbivaatamine, Euroopa Kohtu lahend asjas C-652/16). 2(4)

9.5 Samuti märgib kohus, et PPA pole tuvastanud kaevatavas otsuses kaebaja üldist ebausaldusväärsust (vrd vastustaja 19.12.2022 vastus kaebusele, p 1.2), vaid vastupidi, pidanud tema ütlusi suures osas usutavateks (haldusakti lk 5, p 1.5). PPA pole kaevatavas otsuses üksnes nõustunud kaebaja järeldusega päritoluriigis tabada võiva tagakiusu osas, pidades kaebaja tagakiusuhirmu subjektiivseks ja eluliselt mitteusutavaks. Kohtul pole alust pidada kaebajat üldiselt ebausaldusväärseks. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebaja seletustes haldusmenetluses või kohtus oleks esinenud mingeid märkimisväärseid vastuolusid. Haldusmenetluses peetud vestluste protokollidest nähtub, et kuna kaebaja ei elanud politsei külaskäikude ajal registrijärgses elukohas ning ta on üksnes püüdnud loogiliselt tuletada, keda ja mis põhjusel otsida võidi ning andnud edasi ema poolt vahendatut, siis ongi selgitused arusaadavalt selles osas ebatäpsed (haldusakti lk 16). Registreeritud elukohas mitteelamise tõttu pole ka täpselt teada, kui palju kordi kaebajat politsei poolt otsimas käidi, arvestades, et ka kaebaja ema selles korteris püsivalt ei ela. 9.8 Kohtu hinnangul pole PPA piisavalt kohaldanud uurimisprintsiipi; pole hinnanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid kogumis ega adekvaatselt; on andnud kaebaja meelsuse püsivusele ja tähtsusele ebaõige hinnangu. 9.9 Kohus märgib, et kaebaja rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamisel ei oma tähtsust kaebuse p-s 18 toodu ehk see, kas kaebaja päritoluriiki naasmine võiks mõjutada tema poja või poja kaastöötajate julgeolekut, kuna menetluse eesmärgiks on kaebaja kaitsevajaduse hindamine.

10.Kuigi üksnes poliitiliste vaadete omamine ei ole veel tagakiusuohu tuvastamiseks piisav, võib tagakiusamine seisneda nt riigi poolt ebaproportsionaalses süüdimõistmises ja karistamises, kui riigivõimule saavad isiku vaated teatavaks või need omistatakse talle riigi poolt. Direktiivi 2011/95/EL (kvalifitseerimisdirektiiv) art 10 lg 1 punkt e kohaselt „poliitiliste vaadete mõiste hõlmab eelkõige vaadet, ideed või veendumust artiklis 6 nimetatud potentsiaalsete tagakiusajatega ja nende poliitika või meetoditega seotud küsimuses olenemata sellest, kas taotleja on tegutsenud sellest vaatest, ideest või veendumusest lähtudes või mitte“. Nii õigus omada poliitilist veendumust kui sõnavabadus (mis hõlmab ka oma poliitilise meelsuse väljendamise vabadust) on fundamentaalsed vabadusõigused. Kohtupraktikas on selgitatud, et inimeselt ei saa oodata, et ta taganeks oma poliitilistest või religioossetest veendumustest või muudaks seksuaalset orientatsiooni või varjaks eelnimetatuid selleks, et vältida tagakiusu oma päritoluriigis (Euroopa Kohtu lahendid asjades C-199-201/12, C-71/11 ja C-99/11; C-56/17; Eesti kohtupraktika haldusasjades 3-18-388 ja 3-18-248 jm). Sellest kohtupraktikast juhindumise sobivust poliitilise meelsuse alusel tagakiusu asjades on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus (haldusasjas 3-19-2090 tehtud lahendis, p 17). Seetõttu ei tule analüüsida mitte seda, kuidas kaebaja peaks käituma või võiks päritoluriiki naastes käituda, et tagakiusu vältida, vaid hinnata tuleb tema eeldatavat (eelkõige sisemisest veendumusest ajendatud) käitumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu.
11.Tagakiusuohu tõendamise standard ei ole rahvusvahelise kaitse asjades nii kõrge, et esinema peaks täielik kindlus või asjaolude tekkimine peaks olema väljaspool mõistlikku kahtlust, vaid piisab, kui põhistatakse, et esineb arvestatav võimalus, et oht realiseerub. Minevikusündmuste ja päritoluriigi teabe baasil tuleb prognoosida tulevikus aset leida võivaid sündmusi olukorras, kus kaitse taotleja peaks naasma oma päritoluriiki. Pagulasena tunnustamiseks ei pea taotleja juba olema kogenud põhiliste inimõiguste ränka ja/või korduvat tõsist rikkumist, vaid varjupaika võib taotleda sellise tagakiusuriski vältimiseks (direktiivi 2011/95 art 4 – faktide ja asjaolude hindamine). Pagulase staatuse omamiseks ei pea isik olema kriminaalmenetluses kahtlustav või sellise staatuse omandamine selgelt ettenähtav. (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas 319-2090, p 14) 3(4)
15.Kohtu hinnangul pole PPA haldusmenetlust läbi viinud vajaliku hoolsusega ning haldusaktis tehtud järeldused ei haaku arusaadavalt seal toodud päritoluriigi infoga (HMS § 55 lg 1) ega ole veenvad. Ka kohtumenetluse ajal on lisandunud asjaolud, mida tuleb olemasoleva teabega (kaebaja isiklikud asjaolud ja päritoluriigi info) koosmõjus hinnata ning vajadusel koguda täiendavat päritoluriigi teavet. Kohtul pole eeltoodu tõttu võimalik asja haldusorganile tagasi saatmata teha ise rahvusvahelise kaitse andmiseks kohustavat otsust. Seetõttu tuleb rahvusvahelisest kaitsest keelduv otsus tühistada ning haldusorganit kohustada taotlust uuesti läbi vaatama (HKMS § 5 lg 1 p 1 ja p 2). Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld
16.Kuna rahvusvahelisest kaitsest keelduv otsus tühistatakse, tuleb tühistada HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel ka sellega õiguslikult seotud otsused, millega tehti kaebajale vabatahtliku täitmise tähtajaga lahkumisettekirjutus ning määrati sissesõidukeeld. Menetluskulud
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus on vastustaja kahjuks. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide alusel (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb vastustajalt välja mõista (HKMS § 101 lg 2, § 108 lg 1). Kaebaja on tasunud asja läbivaatamise kuluna tõlgikulu 150 eurot (14.02.2023 arved nr 26 ja 27), mis tuleb vastustajalt välja mõista (HKMS § 102 p 1, § 108 lg 1). Kaebaja õigusabikulud on summas 3100 eurot (14.02.2023 arved nr 2023/02/02 ja 2023/02/01). Kohtul ei ole asja mahtu ja keerukust ning asjas toimunud kohtuistungit arvestades alust pidada neid ebavajalikeks või ülepaisutatuks ning need tuleb vastustajalt välja mõista (HKMS § 103 lg 1 p 1, § 108 lg 1). Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskuluna 3270 eurot. Arvetel toodud summad on esitatud ilma käibemaksuta. Kohtuotsuse avaldamise piirang
18.Kohus avaldab otsuse isiku identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

Osaliselt jõustunud Riigikohtu 10.09.2024 määrusega

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja