lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2436/48

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 07.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2436/48
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
487
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised

Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-16-2436 7. august 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest X kaebus Siseministeeriumi otsuse tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Siseministeerium, esindaja Merje Joll Kaasatud haldusorgan Justiitsministeerium, esindaja Helen Tõnise X esialgse õiguskaitse taotlus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Vabastada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Siseministeerium kohaldas 1. novembri 2016. a otsusega nr 1-24/158 Venemaa Föderatsiooni kodanikust kaebaja suhtes sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile kümneks aastaks. Otsuse järgi algab sissesõidukeelu kehtivusaeg päevast, mil kaebaja vabaneb Eesti kinnipidamisasutusest või ta antakse üle kodakondsusjärgsele riigile või päritoluriigile karistuse jätkamiseks.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.
Kaebaja vaidlustas Siseministeeriumi eelnimetatud otsuse halduskohtus. Tartu Halduskohus jättis
20.aprilli 2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 14. juuni 2018. a otsusega rahuldamata. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus võttis 19. märtsi 2019. a määrusega menetlusse.
3.Kaebaja esitas 11. juunil 2019 Riigikohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Siseministeeriumi 1. novembri 2016. a otsuse kehtivus kuni haldusasjas lõpliku otsuse tegemiseni. Riigikohus jättis taotluse 18. juuni 2019. a määrusega rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 11. juulil 2019 Riigikohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Siseministeeriumi 1. novembri 2016. a otsuse kehtivus kuni haldusasjas lõpliku otsuse tegemiseni. Taotluse põhjenduste kohaselt võidakse kaebaja seoses võimaliku vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamisega saata enne asja lahendamist Venemaa Föderatsiooni ning talle kohaldub 10 aasta pikkune sissesõidukeeld Schengeni territooriumile. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tagaks kaebajale võimaluse viibida Eestis kuni kohtumenetluse lõpuni ja osaleda isiklikult kohtuasja

3-16-2436 arutamisel. Samuti tagaks esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebajale võimaluse suhelda oma perekonnaga. Koos taotlusega esitas kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusest nähtuvalt puudub kaebajal raha riigilõivu tasumiseks. Kaebaja on kinnipeetav, kellel puuduvad sissetulekud. Sellest tulenevalt peab kolleegium kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust põhjendatuks ja vabastab kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest.
6.Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel arvestatavad asjaolud ei ole kaebaja 11. juunil 2019 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisest möödunud aja jooksul oluliselt muutunud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Vangla esitanud küll 2. juulil 2019 Tartu Maakohtule materjalid kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks, kuid menetlus on maakohtus pooleli. Praegusel ajal puudub oht, et kaebaja saadetaks enne haldusasja lahendamist riigist välja ning et kaebajal võiks sellega seoses tekkida vajadus sissesõidukeelu kehtivusajal Eestisse naasta. Seetõttu puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Asjaolude muutumisel võib Riigikohus teha igas menetlusstaadiumis (sh ka omal algatusel) määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta (HKMS § 249 lg 1).
7.HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas määruses kohtu algatusel kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja