Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
Hannes Kalmuse jt hagi Jelena Haritonova, Swedbank AS, AS SEB Pank ja Pärnala Arendus OÜ vastu kaasomandi lõpetamiseks ning tahteavaldusi andma kohustamiseks ja Jelena Haritonova vastuhagi Hannes Kalmuse jt vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-14-16695
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jelena Haritonova kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Hannes Kalmus Hageja Urve Lagle Hageja Irina Leks Hageja Kati Jürisson Hageja Tiina Tael Hageja Karl Brauer, hagejate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Kostja Jelena Haritonova, lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Kostja Swedbank AS Kostja AS SEB Pank Kostja Pärnala Arendus OÜ (registrikood 12549984)
Asja läbivaatamise kuupäev
26. september 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-14-16695.
2.Tühistada Harju Maakohtu 1. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-16695 osas, milles maakohus jättis Pärnala Arendus OÜ menetluskulud Pärnala Arendus OÜ kanda.
3.Jätta Riigikohtu otsuse põhjendusi arvestades jõusse Harju Maakohtu 1. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-16695 osas, milles maakohus jättis rahuldamata Hannes Kalmuse, Urve
Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina Taela ja Karl Braueri hagi Jelena Haritonova, Swedbank AS-i, AS-i SEB Pank ja Pärnala Arendus OÜ vastu, rahuldas osaliselt Jelena Haritonova vastuhagi Hannes Kalmuse, Urve Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina Taela ja Karl Braueri vastu ning jättis Hannes Kalmuse, Urve Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina Taela, Karl Braueri, Jelena Haritonova, Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank menetluskulud nende endi kanda.
4.Jätta Pärnala Arendus OÜ menetluskulud kõigis kohtuastmetes solidaarselt Hannes Kalmuse, Urve Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina Taela ja Karl Braueri kanda.
5.Jätta Hannes Kalmuse, Urve Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina Taela, Karl Braueri, Jelena Haritonova, Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
6.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine: „1. Jätta rahuldamata Hannes Kalmuse, Urve Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina Taela ja Karl Braueri hagi Jelena Haritonova, Swedbank AS-i, AS-i SEB Pank ja Pärnala Arendus OÜ vastu.
2.Rahuldada osaliselt Jelena Haritonova vastuhagi Hannes Kalmuse, Urve Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina Taela ja Karl Braueri vastu. Lõpetada kaasomand, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusregistriossa nr 930002 (Xxxxxxxx mnt xx, Keila, Harju maakond), müües see kaasomanikevahelise enampakkumise teel, ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele.
3.Jätta rahuldamata Jelena Haritonova taotlus määrata end kaasomanikevahelise enampakkumise korraldajaks.
4.Jätta Pärnala Arendus OÜ menetluskulud kõigis kohtuastmetes solidaarselt Hannes Kalmuse, Urve Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina Taela ja Karl Braueri kanda.
5.Jätta Hannes Kalmuse, Urve Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina Taela, Karl Braueri, Jelena Haritonova, Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank menetluskulud kõigis kohtuastmetes nende endi kanda."
7.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
8.Tagastada Svoboda OÜ-le Jelena Haritonova eest kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hannes Kalmus, Urve Lagle, Irina Leks, Kati Jürisson, Tiina Tael ja Karl Brauer (hagejad) esitasid
22.aprillil 2014 Harju Maakohtule hagi Jelena Haritonova (kostja I), Swedbank AS-i (kostja II), AS-i SEB Pank (kostja III) ja Pärnala Arendus OÜ (kostja IV) vastu kaasomandi lõpetamiseks ning tahteavaldust andma kohustamiseks. Hagejad korrigeerisid korduvalt oma hagi ning esitasid hagi tervikteksti 28. mail 2015. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejatele ja kostjale I kaasomandis olev kortermaja, milles on kaheksa korterit. Kinnistu kuulub kaasomanikele järgmiselt: H. Kalmus 20/100, U. Lagle 11/100;
I. Leks 11/100; K. Jürisson 9/100; T. Tael 11/100; K. Brauer 9/100 ja kostja I 29/100 kaasomandist. Kortermaja seisukord on halb. Hagejad soovivad jagada kinnisasja reaalosadeks, kuid ei ole kostjaga I kaasomandi lõpetamiseks kokkulepet saavutanud. Hagejad on teinud hoone parendamistöid, millesse kostja I ei ole panustanud. Hagejad paluvad kaasomand lõpetada korteriomanditeks jagamise teel. Igale kaasomanikule kuulub hoones mõttelisele osale vastav omaette elamispind. Kaasomandi lõpetamine on 2009. aastal läbi viidud mõõdistamise tulemuste järgi võimalik. Alternatiivselt tuleks korteriomandid teha vastavalt ehitusregistri andmetele ja mitteeluruumid jäävad kaasomandisse. Korteriomanditeks jagamine ei kahjusta kedagi. Kuna kinnisasi on koormatud kostjate II-IV kasuks seatud hüpoteekidega, paluvad hagejad tuvastada nende tahteavaldused kaasomandi lõpetamiseks ja korteriomanditeks jagamiseks ning vastavate kannete, sh hüpoteekide kohta, tegemiseks kinnistusraamatusse. Hagejad ei soovi loobuda oma omandist ega omandada kostja I omandit. Kostja I soovitud enampakkumisega kaasnevad kulud.
2.Kostja I vaidles hagile vastu ja esitas 6. mail 2015 vastuhagi, milles palus lõpetada kaasomand ja müüa kinnistu kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning jagada võõrandamisest saadu vastavalt kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade suurusele. Kostja I palub määrata ennast enampakkumise korraldajaks ning kulud kannaksid kaasomanikud vastavalt nende osade suurusele. Kostja I leidis, et kaasomandi jagamine korteriomanditeks ei ole põhjendatud, kuna kaasomanike vahel on pidevad vaidlused. Hagejate esitatud eksplikatsiooni alusel ei ole võimalik kaasomandit reaalosadeks jagada, kuna see ei ole kehtiv. Eksplikatsioonis on ebaõiged andmed. Hoone on halvas olukorras, mistõttu on väärtuslik kinnistu tervikuna. Hagejad ei esitanud tahteavalduse andmise nõuet kõikide kaasomanike, st hagejate suhtes. Kostja I ei ole keeldunud tahteavalduse andmisest.
3.Kostjad II-IV vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta menetluskulud hagejate kanda. Kostja II leidis, et hagejad olid hagis vähendanud hüpoteeke kostja II kahjuks. Vastuhagi kohta kostja II arvamust ei avaldanud. Kostja III leidis, et hagejad ei ole kostjatelt taotlenud nõusoleku andmist hagis esitatud viisil. Samuti ei vasta kaasomandi lõpetamise viis seadusele. Kostja III ei ole põhimõtteliselt vastu kaasomandi lõpetamisele korteriomandite moodustamise teel, kui tema huve sellega ei kahjustata. Kui kaasomand lõpetatakse vastuhagis toodud viisil, siis ei ole kostja III kohustatud andma nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks ning hüpoteek jääb kehtima. Kostja IV leidis, et hagis taotletud viisil kaasomandi jagamisel saaksid tema huvid kahjustada, mistõttu ei anna kostja IV nõusolekut kinnistu jagamiseks. Eksplikatsioonid on kinnitamata.
4.Harju Maakohus jättis 1. oktoobri 2015. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osas, milles kostja I taotles lõpetada kaasomand kaasomanikevahelise enampakkumise teel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Ülejäänud osas jättis maakohus vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt korrigeerisid hagejad nõuet korduvalt. Vaatamata kohtu selgitustele ei näidanud hagejad hagis, millised mõttelised osad maatükist ja sellel asuvatest muudest ehitistest jäävad vastavate reaalosade juurde. Hagejate kaasomandi lõpetamise viis ei vasta
korteriomandiseaduses (KOS) sätestatud nõuetele, mistõttu ei saa soovitud viisil korteriomandeid moodustada ning kaasomandit lõpetada. Kostja I nõue müüa kaasomand kaasomanikevahelisel enampakkumisel ja jagada võõrandamisest saadu vastavalt nendele kuuluvate mõtteliste osade suurusele vastab asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-le 2. Seega tuleb vastuhagi selles osas rahuldada. Kostja I nõue korraldada enampakkumine jääb rahuldamata. See ei välista ühegi kaasomaniku õigust viia enampakkumine ise läbi või nõuda seda täitemenetluse korras täituri vahendusel.
5.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kostjad I ja IV vaidlesid hagejate apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
6.Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis kostja I nõude rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega nimetada kostja I kaasomanikevahelise enampakkumise korraldajaks ning määrata, et enampakkumise korraldamise kulud kannavad kaasomanikud vastavalt nendele kuuluva kaasomandi osa suurusele. Hagejad vaidlesid kostja I apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda.
7.Kostja IV esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kostja IV menetluskulud hagejate kanda. Hagejad vaidlesid kostja IV apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24. märtsi 2016. a otsusega hagejate ja kostja IV apellatsioonkaebused osaliselt ning jättis kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus õigesti leidnud, et hagejate taotletud viisil korteriomandeid moodustada ning kaasomandit lõpetada ei saanud. Hagejad kannavad põhimõtteliselt riski, et tahteavaldused oleksid hagis seadusega kooskõlas ja piisavalt selgelt formuleeritud. Kohus ei tohi hagile lisatud tõenditest ise nõude rahuldamist võimaldavaid asjaolusid otsida või tuletada. Samas on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Maakohtul pidanuks tekkima kahtlus hagejate esindajate vastutustundes ja asjatundlikkuses ning kohus pidanuks esindajad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 45 lg 2 alusel kõrvaldama. Maakohus selgitas hagejate esindajatele enne hagi menetlusse võtmist korduvalt vajadust määrata hagis kindlaks kaasomandi eseme jaotus ja mõtteliste osade suurus. Lisaks selgitas kohus nõuete korrigeerimise vajadust eelistungil. Sellele vaatamata jätsid esindajad õiguslikult korrektse nõude esitamata. Sellises olukorras oli maakohtul kohustus asjatundmatu või hooletu esindaja menetlusest kõrvaldada, et kaitsta kohtumenetluse poolt asjatundmatu esindamise eest. Kuigi kohtul on esindaja kõrvaldamise õigus, mitte kohustus, lasub
kohtul esindaja kõrvaldamise kohustus, kui esindaja kõrvaldamise aluseks olevad asjaolud selgesti esinevad. Üldjuhul peaks menetlusosaline tsiviilkohtumenetluses kandma esindaja valikust tulenevat riski ise ning vastutama selle eest, kui esindaja jätab mõne menetlustoimingu (õigel ajal) tegemata või ei osuta õigusabi käibes vajaliku hoolega või nõutaval kutseoskuste tasemel. Kuid juhul, kui esindaja ebakompetentsus, asjatundmatus ja vastutustundetus tulevad selgesti esile, tuleb menetlusosalisi esindaja eest kaitsta. Seda ka siis, kui menetlusosalised on esindaja valinud ise. Hagejad ei saanud osaleda menetluses ja nende õigused ei olnud kaitstud viisil, nagu see peab olema menetlusosalistele tagatud. Maakohus on käitunud ebaselgelt ja vastuoluliselt. Maakohtu korduvalt viidatud puudusi hagejate esindajad ei kõrvaldanudki, kuid sellele vaatamata võttis maakohus hagi menetlusse. Hagejatel võis tekkida mõistlikult arusaam, et hagis selle rahuldamist välistavaid puudusi enam ei ole. Kostja I vastuhagi rahuldamise osas on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus ei ole hagejate esile toodud asjaolusid kaalunud. Maakohtul tuleb poolte huve kaaludes ning õiglusest lähtudes otsustada kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise viisi üle, lähtudes hagejate apellatsioonkaebuses formuleeritud nõudest. Sealjuures tuleb arvestada, et hagejatel ei ole kogu kinnisasja omandamise soovi. Ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Kostja I väited ei anna alust maakohtu otsust vaidlustatud osas tühistada. Juhul, kui kõik kaasomanikud kokkuleppel otsustaksid müümise kaasomanikevahelisel enampakkumisel, võiksid nad otsustada ka seda, kuidas nad enampakkumise korraldavad, kes kannavad sellega seotud kulud jms. Praegu sellist kokkulepet ei ole. Juhul kui kohus otsustab müüa asja kaasomanikevahelisel enampakkumisel, on kohtuotsus täitedokumendiks ning asja müüb kohtutäitur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kostja I palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kostja I apellatsioonkaebus või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus poolte võistlevuse põhimõtet, tühistades kohtuotsuse hagejate esindajate tegevuse tõttu. Poolte esindajad on võrdsed ja ühe poole esindaja vigade alusel ei saa kohtuotsust tühistada. Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Maakohus andis hagejatele piisavalt aega ja võimalusi esitada oma väited, tõendid ja vastuväited. Kohtu selgituste tõttu olid kaashagejad teadlikud, et hagi rahuldamiseks on vaja täiendada hagiavalduse nõudeid. Maakohus täitis nõuetekohaselt eelmenetluse ülesandeid. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kaasomanikevaheline enampakkumine oleks põhjendatud eelkõige juhul, kui enda omandisse sooviksid kaasomandit mitu kaasomanikku. Kortermaja on amortiseerunud ja ei ole elamiskõlblik. Selles olukorras ei ole kaasomanike huvides jagada hoone reaalosadeks. Mõistlik on müüa kaasomand tervikuna. Selline kaasomandi lõpetamise viis on kaasomanike huvides. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et enampakkumise korraldajaks saab kostja I määrata ainult
tingimusel, et on olemas vastav kaasomanikevaheline kokkulepe. AÕS § 77 lg-st 2 ja TsMS § 445 lgst 1 tulenevalt on kohtul õigus kindlaks määrata enampakkumise korraldaja ning määrata, et kaasomanikud kannavad enampakkumise kulud.
10.Hagejad ja kostja II paluvad jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud kostja I kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tervikuna TsMS § 691 p 5 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning maakohtu otsus kostja IV menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium peab võimalikuks jätta osaliselt jõusse maakohtu otsus, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi, ning muuta kostja IV osas maakohtu menetluskulude jaotust. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas ringkonnakohtul oli alust tühistada maakohtu otsus seetõttu, et ringkonnakohtu hinnangul oleks pidanud maakohus hagejate esindajad menetlusest TsMS § 45 lg 2 alusel kõrvaldama. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kaasomandi lõpetamisel kaasomanikevahelise enampakkumisega saab kohus määrata enampakkumise korraldajaks ühe kaasomanikest ning määrata kindlaks enampakkumise kulude jaotuse.
13.Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et TsMS § 45 lg 2 alusel on kohtul õigus, kuid mitte kohustus esindaja menetlusest kõrvaldada. TsMS § 45 lg 2 kohaselt võib kohus kõrvaldada menetlusosalise esindaja või nõustaja menetlusest või keelata tal teha avaldusi, kui esindaja või nõustaja ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema, muu hulgas puuduliku keeleoskuse tõttu, või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse. Sealjuures tuleb kohtul kaalutlusõiguse kasutamisel siiski arvestada, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus (vt nt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40) ning pooled on seaduse ja kohtu ees võrdsed (TsMS § 7).
14.Isegi kui ringkonnakohtu hinnangul osales menetluses asjatundmatu esindaja TsMS § 45 lg 2 mõttes, ei ole iseenesest tegemist ärakuulamise põhimõtte rikkumisega, mis annaks alust TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet. TsMS § 656 lg 1 p 1 eesmärk on tagada, et kummalegi poolele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti. Lisaks peab esimese astme kohus TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse tühistamiseks rikkuma õigusliku ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Seetõttu ei too mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtuotsuse tühistamist. Otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid (Riigikohtu
29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 31). TsMS § 656 lg 1 p-le 1 tuginemisel tuleb kaebuse esitajal ka näidata, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti. Praegusel juhul on kohus andnud hagejatele korduvalt võimalusi oma seisukohti esitada ning hagiavaldust täiendada. Ringkonnakohus on ekslikult tuvastanud õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulise rikkumise ning seetõttu maakohtu otsuse tühistanud.
15.Kolleegium märgib, et TsMS § 45 lg 2 alusel esindaja kõrvaldamise peamiseks tagajärjeks on kohtu õigus jätkata asja menetlemist nii, nagu menetlusosalise esindaja oleks istungilt vabatahtlikult lahkunud (TsMS § 45 lg 3). See tähendab, et menetlusosalisel endal on jätkuvalt õigus menetluses oma seisukohti esitada. Lisaks saavad esindaja võimalikud minetused esindamisel olla eelkõige aluseks vaid menetlusosalise võimalikele nõuetele tema vastu, kuid ei saa mõjutada kohtumenetluse tulemust (Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 18). Seetõttu ei saa üldjuhul esindaja võimalik asjatundmatus maakohtus tuua kaasa maakohtu otsuse tühistamist.
16.Sisuliselt on ringkonnakohus pidanud hagejate esindajaid asjatundmatuteks seetõttu, et esindajate formuleeritud nõue ei võimaldanud hagi rahuldada (ringkonnakohtu otsuse p 40). Kui kohtu hinnangul ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna nõue ei tulene seadusest, siis tuleks kohtul eelkõige jätta hagiavaldus menetlusse võtmata või see hiljem läbi vaatamata (TsMS § 371 lg 2 p 2, § 423 lg 2 p 2). Samas on eelviidatud sätete alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine või hagi läbi vaatamata jätmine kohtu õigus, mitte kohustus. Praegusel juhul määras kohus mitu korda hagejatele tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ning seejärel võttis hagi menetlusse. Ka menetluse käigus parandasid hagejad korduvalt hagi nõuet. Olukorras, kus hageja ei suuda ka menetluse käigus formuleerida seadusele vastavat nõuet, saab kohus jätta hagi rahuldamata. Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi hinnangul võimalik jätta jõusse maakohtu otsus. Kuivõrd hagejate nõue ei vastanud seadusele, kuid kõikide kaasomanike huvi oli kaasomandi lõpetamine, siis rahuldas maakohus põhjendatult vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks kaasomanikevahelise enampakkumisega.
17.Enampakkumise korra määramise kohta selgitab kolleegium järgmist. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus mh otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Iseenesest saab kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused, sest AÕS § 77 lg-s 2 on küll sätestatud võimalus müüa asi avalikul enampakkumisel, kuid ei ole avaliku enampakkumise korraldamise tingimusi täpsemini määratud. Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (Riigikohtu 21. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16). Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt võiks kaasomanikud enampakkumise korra ja korraldaja määrata vaid
kaasomanike kokkuleppel. Kui kaasomanikud kokkulepet ei saavuta, siis TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus määrata kaasomandi lõpetamisel kindlaks ka selle, kes enampakkumise korraldab ja kes kannavad kulud. Samuti on kaasomanikel võimalik pöörduda enampakkumise korraldamiseks kohtutäituri poole. TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise viisi kindlaks määramata jätmine pole siiski praeguses asjas maakohtu otsuse tühistamise aluseks.
18.Maakohtu otsus tuleb tühistada kostja IV menetluskulude jaotuse osas. Kostja IV esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas, milles maakohus jättis kostja IV menetluskulud tema enda kanda, ja palus jätta enda menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohus saatis asja uueks lahendamiseks maakohtule, mistõttu kostja IV apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei võtnud. Kolleegiumi hinnangul on kostja IV apellatsioonkaebus põhjendatud ning maakohtu menetluskulude jaotust tuleb vastavalt muuta. Maakohus on menetluskulusid hüpoteegipidaja kostja IV enda kanda jätmisel alusetult eeldanud, et kostja IV ei oleks andnud nõusolekut hüpoteegi kande muutmiseks. Lisaks jäi hagi kostja IV vastu ka rahuldamata. Vastavalt rahuldatud vastuhagile ei ole enampakkumise korraldamiseks kostja IV nõusolek vajalik. Eelnevast tulenevalt jäävad TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel kostja IV menetluskulud hagejate kanda.
19.Muus osas on maakohus menetluskulude jaotamisel põhjendatult kohaldanud TsMS § 162 lg-t 4. Kolleegium jätab sarnaselt maakohtuga TsMS § 173 lg 3 esimese lause ja § 162 lg 4 järgi hagejate ja kostjate I-III apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kostjad II ja III ei vaidlustanud maakohtu menetluskulude jaotust, siis ei muuda Riigikohus nende menetluskulude osas maakohtu otsust (vrd ülal p 18). Kuna maa- ega ringkonnakohus ei ole oma lahendites asja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, siis ei määra Riigikohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Kogu asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Maakohus annab õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (vt ka Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19-22).
20.Kostja I kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.