Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve
Kohtuasi
Hello Trading OÜ hagi Kairi Suigusaare vastu 5886 euro 74 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-31053
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kairi Suigusaare kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
2000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Hello Trading OÜ, esindaja vandeadvokaat Maire Arm Kostja Kairi Suigusaar , esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar
Asja läbivaatamise kuupäev
9. november 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-31053 osas, milles mõisteti Kairi Suigusaarelt Hello Trading OÜ kasuks välja 2000 eurot ning jaotati menetluskulud.
2.Saata asi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.Hello Trading OÜ (hageja) esitas 22. aprillil 2013 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile Kairi Suigusaare (kostja) vastu avalduse, milles palus mõista kostjalt välja 5934 eurot 74 senti, sh töölepingu rikkumisega tekitatud kahju eest hüvitise 4734 eurot 74 senti ja õigusabikulu 1200 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 23. mai 2013. a otsusega avalduse osaliselt ja
mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4734 eurot 74 senti, kuid jättis rahuldamata õigusabikulude väljamõistmise nõude. Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega osas, millega mõisteti temalt välja 4734 eurot 74 senti, ning esitas 21. juunil 2013 Harju Maakohtule avalduse asja lahendamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 11. juulil 2013 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja 5886 eurot 74 senti ja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29. aprillil 2012 töölepingu, mille alusel asus kostja hageja kaupluses tööle saalitöötaja-müügikonsultandina. 22. detsembril 2012 ca kell 17.00 sisenes kauplusesse Ene Kummer koos abikaasa ja pojaga ning viis ära kaupu. E. Kummer oli sõlminud hagejaga suulise kokkuleppe, mille kohaselt oli hageja kohustatud müüma tema kaupu, kuid ei olnud kokkulepet kaupade kauplusest äraviimise kohta. Kostja ei teavitanud hagejat E. Kummeri saabumisest ja nõustus kaupade äraviimisega, lahkudes kaupade äraviimise ajal mõneks ajaks kauplusest. 23. detsembri 2012 hommikul avastas hageja teine töötaja, et kauplusest on ära viidud ka hageja asju, ning teavitas sellest hagejat. Hageja äraviidud asjade väljaselgitamiseks koostati inventuuriakt, milles kostja kinnitas asjade äraviimist oma allkirjaga. Asjade äraviimisega tekitati hagejale kahju 4594 eurot 74 senti. Lisaks tuvastas hageja kaupluse kassas sularaha puudujäägi 140 eurot. Kostja rikkus töölepingust ja töölepingu seadusest (TLS) tulenevaid kohustusi, tekitades sellega hagejale kahju. Ametijuhendi p 3 kohaselt võis kostja lahkuda kauplusest päeva jooksul kuni kümme minutit korraga, sulgedes kaupluse ukse ja pannes uksele tagasitulemise aega tähistava kella. Kui keegi tahab kauplusest viia asju välja nende eest maksmata, tuleb helistada turvameestele. Lisaks kandis hageja töövaidluskomisjonis 1152 eurot menetluskulusid, mille kostja peab hüvitama võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 alusel.
3.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja väitel ei ole ta töölepingut rikkunud. E. Kummer oli hageja pikaajaline koostööpartner, kes käis peaaegu iga päev hageja kaupluses oma asjade komisjonimüügi tõttu. Hageja juhatuse liige Kaia Ruhno selgitas kostjale enne tööle asumist, et poest võib lahkuda kahel juhul – ust lukustades ja kella uksele pannes või kui poes on E. Kummer. Kostjal ei olnud põhjust arvata, et E. Kummer tahab kauplusest kaupa selle eest maksmata välja viia. Kostja ei ole hagejale kahju tekkimises süüdi. Koostöö vältel oli kujunenud tava, mille kohaselt E. Kummer tõi kauplusesse uut kaupa ja viis ära ebavajalikud asjad. Kostja ei rikkunud käibes vajalikku hoolt, sest ta juhindus hageja juhistest. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ja selle suurust. Hageja ei ole teinud inventuuri ning tal ei olnud kaubast ülevaadet. Kostja ei osalenud hageja väidetavas inventuuris, tema järgmine tööpäev oli 30. detsember 2012. Kostja kirjutas seletuskirja ning allkirjastas inventuuriakti ja kassa puudujäägi dokumendi hageja survel. Hageja ei tõendanud, et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, hageja väidetav kahju võib olla tekkinud tema enda tegevusest. Hagejal ei olnud ülevaadet, kui palju ja millist kaupa kaupluses on, ta muutis sageli sularaha liikumist ja aruandeid, kaotas sularaha tehingud ega teinud inventuure. Hageja nõutav hüvitis on ebamõistlik. Kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud, tuleb TLS § 74 lg 2 alusel määrata mõistlik hüvitis, arvestades kostja väikest töötasu, talle
antud juhiseid ja süü astet. Töövaidluskomisjonis kantud menetluskulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.
4.Harju Maakohus jättis 27. juuni 2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti lõpetas maakohus hageja töövaidluskomisjonis kantud 1152 euro suuruste õigusabikulude hüvitamise nõudes menetluse. Maakohtu otsuse kohaselt oli töölepingu p 2.3 järgi kostja tööülesandeks müüa kaupa ja nõustada ostjaid. Lisaks on töölepingus märgitud, et kostja täidab muid tööülesandeid tulenevalt töö iseloomust ja hageja korraldustest. Hageja suulisi korraldusi ning hageja ja E. Kummeri üürisuhet kinnitavad kostja ja hageja teiste endiste töötajate ütlused. Pooled ei vaidle, et 22. detsembril 2012 sisenes kauplusesse E. Kummer, kostja ei teavitanud sellest hagejat ning lasi E. Kummeri asjad ära viia. Tuvastatud asjaolud ei anna alust väita, et kostja ei järginud töökohustuste täitmisel TLS § 16 lg-s 2 sätestatud hoolsuse määra. Kostja toimis hageja juhiste ja oma parimate teadmiste kohaselt. Kauplusest lahkumisel ust sulgemata ajal, kui seal viibis E. Kummer, käitus kostja enne tööle asumist K. Ruhnolt saadud juhise järgi. Kuna E. Kummer ja hageja suhtlesid omavahel, ei pidanud kostja vajalikuks ka hagejat teavitada. Seega ei ole kostja töölepingut ega seadust süüliselt rikkunud.
23.detsembri 2012. a inventuuriakti, mille on allkirjastanud ka kostja, ei saa käsitada kostja võlatunnistusena. Inventuuriaktist ei nähtu kostja tahet võtta endale asjaoludest sõltumatult kehtiv vastutus või soov pöörata tõendamiskoormus enda kahjuks ümber. Kostja ei viibinud inventuuri tegemise juures, kostja seletuskiri ja inventuuriakt on omavahel vastuolus. Ei ole usutav, et kõik aktis märgitud hageja asjad mahtusid ühte kauplusest väidetavalt äraviidud kasti. Hageja ei ole vaidlustanud E. Kummeri asjade väljaviimist ega nõudnud selle eest kahjuhüvitist. Turvakaamera lindistuste põhjal ei ole võimalik tuvastada, kui palju ja milliseid hageja asju kauplusest ära viidi. Kostja andis töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses hagejale kirjaliku nõusoleku, et kassast puuduv raha peetakse kinni tema lõpparvest. Järelikult on see eelduslikult kostja lõpparvest kinni peetud. Arvestades, et nii 22. detsembril 2012 kui ka varem viidi asju kauplusest ära hageja ja E. Kummeri kokkuleppel, ei saa kostja vastutada hageja lepingupartneri käitumise eest. Selles osas on kahju tekkimine hageja äririsk, mille eest kostja ei vastuta. Kuna hageja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust osas, millega jäeti tema õigusabikulude hüvitamise nõue rahuldamata, on otsus selles osas jõustunud ning menetlus tuleb selles osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada.
5.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning hagi rahuldada või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas 5. juuni 2015. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2000 eurot ja jättis hageja
õigusabikulude hüvitamise nõude läbi vaatamata. Maakohtus kantud menetluskulud jäid poolte endi kanda ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on hageja tõendanud, et tal tekkis kahju sellest, et E. Kummer viis takistamatult kostja tööloleku ajal ära kaupu inventuuriaktis märgitud ulatuses ja maksumuses ja võttis kassast 140 eurot. Kahju tekkimine on tõendatud inventuuriaktiga, millel on kolme isiku, sh kostja allkirjad. Kostja on seletuskirjas kinnitanud, et nägi E. Kummeri äraviidava kauba hulgas ka hagejale kuuluvat asja (roosat jopet). Ei ole tõendatud, et hageja mõjutas kostjat seda seletuskirjas märkima. Asjaolu, et kostja järgmine tööpäev oli 30. detsembril 2012, ei kinnita, et teda ei kutsutud
23.detsembriks 2012 kahju kindlakstegemiseks kauplusesse. Hageja kauba äraviimist tõendab kaudselt ka see, et kaup viidi ära pika ajavahemiku jooksul, s.o kostja seletuste järgi vähemalt tunni ja 15 minuti jooksul, inventuuriaktis märgitud turvakaamerate salvestistele viidatu kohaselt kahe tunni jooksul. Asjaolu, et inventuuriaktis ei ole märgitud komisjonimüügis olnud E. Kummeri kauba äraviimist (puudujääk), ei ole oluline, sest inventeerimise eesmärk oli fikseerida hageja kauba puudujääk (kahju). Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla inventuuriakti andmed. Kostja rikkus töölepingus kokkulepitud kohustusi ja oli raskelt hooletu, võimaldades E. Kummeril viia ära hageja asju ja sularaha. Müüja kohustus on tagada kaupluses oleva tööandja vara säilimine. Ametijuhendi kohaselt, kui keegi tahab kauplusest viia kaupa välja ilma maksmata, tuleb helistada turvamehele. Kostjal oli TLS § 15 lg 1 kohaselt kohustus täita oma kohustusi tööandja ees lojaalselt ning lg 2 p 7 järgi kohustus viivitamatult teatada hagejale töötakistusest või selle tekkimise ohust. Asjaolust, et hageja oli selgitanud, et E. Kummeri kaupluses viibimise korral ei pea töötajad kauplusest ajutiselt lahkudes kauplust sulgema, ei saa järeldada, et kostja ja teised töötajad võisid lubada E. Kummeril kaupluses olnud asjad omavoliliselt ära viia väidetava võla katteks. Kuna asjade väljaviimine kestis pikka aega, oli tegemist töötakistusega võrreldava asjaoluga. Kauplusest lubatud eemaldumise ja E. Kummeri usaldamisega ei ole põhjendatav ega vabandatav hagejale asjade äraviimisest teatamata jätmine. Kostja ja E. Kummer tekitasid hagejale kahju ühiselt ning vastutavad selle eest VÕS § 137 lg 1 alusel solidaarselt. Asjaolu, et hageja ei ole esitanud hagi E. Kummeri vastu kahju hüvitamiseks, ei välista hagi rahuldamist TLS § 72 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kostja kui kahju eest solidaarselt vastutava isiku vastu. Kui kostja oleks täitnud oma töökohustusi müüja-kassapidajalt oodatava hoolsusega, s.o takistanuks kauba äraviimist hageja nõusolekuta või teda sellest kohe teavitanud, ei oleks hagejale kahju vähemalt sellises ulatuses tekkinud. Seega on hageja kahju ja kostja õigusvastane tegevusetus põhjuslikus seoses. Kuna asjas ei ole tuvastatud kostja tahtlust kaupu ära viia ja tegemist on süüga hooletuse vormis, tuleb hageja nõue rahuldada TLS § 74 lg-t 2 arvestades 2000 euro ulatuses. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtule enne töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist, vaidlustas ta tähtaegselt töövaidluskomisjoni otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema õigusabikulude hüvitamise nõue. Töövaidluskomisjoni menetlusega tekkinud õigusabikulu on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p-de 1 ja 7 järgi kohtuväline kulu, mille hüvitamist ei saa TsMS § 174 lg 11 järgi nõuda menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt kahju hüvitamise või muul
sellesarnase alusel. Õigusabikulude hüvitamisenõue tuleb jätta läbi vaatamata, sest sellist nõuet ei ole võimalik rahuldada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 2000 eurot ja jaotati menetluskulud, ning saata asja ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Kostja arvates ei põhjendanud ringkonnakohus, kuidas ta hindas TLS § 74 lg-s 2 sätestatud kostja vastutuse määramisel arvestatavaid asjaolusid ning miks vastutab kostja hageja ees just 2000 euro ulatuses. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, kas kostja vastutuse ulatuse määramisel arvestati kostja väidet, et kahju tekkimine oli hageja äririsk, mida kostja ei pea kandma. Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 115 lg-t 1, sest kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud – kostja ei rikkunud töölepingut ega vastuta kahju tekitamise eest, sest tema tegevuses ei ole süüd ja hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ja selle suurust. Tunnistajate ütlustega on tõendatud kostja väited, et lisaks ametijuhendile oli hageja andnud suulise juhise, lubades kauplusest lahkuda, kui kaupluses viibib E. Kummer, kes oli hageja äripartner ja allüürnik. Ringkonnakohus jättis põhjusliku seose tuvastamisel arvestamata tunnistajate ütlustega, mille kohaselt ei olnud hagejal kauba kohta ülevaadet ning hageja ei teinud inventuure ning mis seavad inventuuriakti andmed kahtluse alla. Tühistades maakohtu otsuse, ei hinnanud ringkonnakohus maakohtus ülekuulatud tunnistajate ütlusi, millele maakohus otsuses tugines, ega põhjendanud, miks tuleb tunnistajate ütlused ümber hinnata.
8.Hageja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus rahuldas hagi ja jaotas menetluskulud. Tühistatud osas tuleb asi saata TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
10.Kooskõlas TsMS § 688 lg-s 1 sätestatuga kontrollib kolleegium kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja esitas kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse peale osas, millega hagi rahuldati ja mõisteti temalt hageja kasuks välja 2000 eurot ning jaotati menetluskulud. Ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata ja õigusabikulude hüvitamise nõude läbi vaatamata. Nimetatud osas on ringkonnakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.
11.Hageja nõuab kostjalt hüvitist töökohustuste rikkumisega kahju tekitamise eest, heites kostjale ette, et viimane võimaldas E. Kummeril viia ära hageja asju, tekitades sellega hagejale varalise kahju. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole kostja süüline rikkumine, hagejal tekkinud kahju ega ka põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on samad kahju hüvitamise üldised eeldused tõendatud.
Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole kooskõlas TsMS § 654 lg-s 5 sätestatuga oma seisukohta põhjendanud ning on rikkunud ka TsMS §-s 653 sätestatud maakohtu hinnatud tõendite ümberhindamise põhjendamise kohustust.
12.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt rikkus kostja töölepingust tulenevaid kohustusi raske hooletusega, sest võimaldas E. Kummeril viia ära kostja asju ja raha. Samas ei selgu ringkonnakohtu otsusest üheselt, millist töölepingust tulenevat kohustust kostja ringkonnakohtu arvates rikkus. Jääb arusaamatuks, kas kostja rikkus töölepingut sellega, et lahkus ajutiselt töökohalt, või sellega, et ei teatanud asjade äraviimisest hagejale. Lisaks ei ole ringkonnakohus tuvastanud nõuetekohaselt kostja süüd. Seega on ringkonnakohus ka kostja rikkumise ja süü tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja TLS § 72 kohaselt kasutada VÕS-is ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg-d 1 ja 2).
13.Maakohus tuvastas kostja ametijuhendi alusel, et kostja võis lahkuda töökohalt päeva jooksul korraga kuni kümneks minutiks, sulgedes kaupluse ukse ja pannes uksele kella, ning kostjal oli kohustus helistada turvamehele, kui kauplusest soovitakse viia kaupa välja ilma selle eest maksmata. Kostja ja tunnistajate ütluste alusel tuvastas maakohus, et hageja oli lubanud töötajatel lahkuda kauplusest ka juhul, kui seal on E. Kummer (maakohtu otsuse p-d 10 ja 11). Ringkonnakohus pidas aga paljasõnaliseks kostja väidet, et ta toimis hageja juhiste järgi, ning leidis, et isegi kui hageja oli selgitanud, et E. Kummeri kaupluses viibimisel ei pea töötajad kauplusest ajutiselt lahkudes seda sulgema, ei saa asuda seisukohale, et töötajad võisid lubada E. Kummeril viia kauplusest ära asju (ringkonnakohtu otsuse lk-d 9 ja 10). Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et kostjal oli TLS § 15 lg 1 järgi kohustus täita oma kohustusi hageja ees lojaalselt. Samas on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta TLS § 16 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lisaks oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2 kohaselt tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Kostja hoolsuse määra hindamisel tuleb nende sätete järgi hinnata mh seda, kas kostja teadis või pidi teadma, et E. Kummeri ära viidavate asjade hulgas on hageja asjad. Ringkonnakohus ei ole kostja hoolsuse määra hindamisel kostja kohustuste rikkumise hindamise kontekstis TLS § 16 lg-s 2 nimetatud asjaoludega arvestanud ega neid hinnanud. Lisaks jättis ringkonnakohus käsitlemata nii kostja väited kui ka tunnistajate ütlused, millele maakohus oli kostja hoolsuse määra hindamisel olulises osas tuginenud. Ringkonnakohus oleks pidanud TsMS § 653
kohaselt põhjendama, miks ta tunnistajate ütlusi teisiti hindab, kuid ei ole neid tõendeid otsuses käsitlenud.
14.Ringkonnakohus leidis, et hageja kahju on tõendatud inventuuriaktiga ja kostja ei ole vastupidiseid tõendeid esitanud. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta TsMS § 654 lg 5 teise lause, mille kohaselt, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, tuleb võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta. Kostja on maakohtus avaldanud mh seda, et hageja ei ole poolte töösuhte ajal kordagi inventuuri teinud ning tal ei olnud kauba laoseisust ülevaadet (tl 30). Ringkonnakohus ei ole kostja vastuväiteid otsuses hinnanud. Samuti ei ole ringkonnakohus maakohtu otsust tühistades hinnanud maakohtu analüüsitud tõendeid, mille alusel maakohus leidis, et hageja väidetav kahju ei ole tõendatud (maakohtu otsuse p 13), rikkudes sellega TsMS §-s 653 sätestatut. Ringkonnakohus on hinnanud üksnes inventuuriakti ja kostja seletuskirja, jättes muud tõendid käsitlemata. Lisaks ei ole ringkonnakohus kostjalt kahjuhüvitist välja mõistes arvestanud sellega, kas ja mis ulatuses oleks hagejal võimalik E. Kummerilt äraviidud kaupu tagasi saada. Juhul, kui asjad on alles, ei ole hagejale kahju tekkinud. Kui aga alles on osa asjadest, on kahju tekkinud osaliselt.
15.Kui töötaja rikkus süüliselt töölepingust tulenevat kohustust, mille eesmärgiks oli kahju ärahoidmine (VÕS § 127 lg 2), tuleb selgitada, kas töötaja vastutab tekkinud kahju eest. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Seega peab kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse süülise rikkumise tulemusena (vt ka nt Riigikohtu
7.detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-05, p 12). Ringkonnakohtu otsusest ei selgu üheselt, kas ringkonnakohtu arvates tekkis hagejal kahju töökohalt lahkumisega või sellest, et kostja ei teatanud asjade äraviimisest hagejale. Vähemalt osaliselt on ebaloogiline ja vastuoluline ringkonnakohtu järeldus, et kostja ei võinud lubada E. Kummeril viia kauplusest asju ära vaatamata sellele, et tal võis olla lubatud kauplusest ajutiselt lahkuda, kui sinna jäi E. Kummer. Kui hageja asjad viidi ära ajal, mil kostja oli hageja loal töökohalt ajutiselt eemal, ei saanud kostja hageja asjade äraviimist takistada.
16.Ringkonnakohus ei ole kooskõlas TLS § 74 lg-ga 2 põhjendanud oma seisukohta, et kostja vastutab TLS § 74 lg 2 järgi 2000 euro ulatuses, rikkudes sellega ka TsMS § 654 lg-t 4. Töötaja vastutuse ulatuse määramiseks võimaldab TLS § 74 lg 2 arvestada töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahju vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seotud tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, milliste asjaoludega on kostja vastutuse ulatuse kindlaksmääramisel arvestatud. Ainuüksi see, et töölepingut rikuti hooletusest, mitte tahtlusega, ei anna kohtule õigust jätta otsuses kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramise asjaolud märkimata.
Kolleegium märgib lisaks, et asja uuel läbivaatamisel ei saa ringkonnakohus mõista kostjalt hageja kasuks kahjuna välja rohkem kui 2000 eurot, kuna hageja ei ole vaidlustanud ringkonnakohtu otsust osas, milles jäi hagi rahuldamata.
17.Kuigi kostja ja E. Kummer võisid tekitada hagejale kahju ühiselt ja võivad seetõttu vastutada VÕS § 137 lg 1 alusel hageja ees ka solidaarselt, on ringkonnakohus konstateerinud E. Kummeri vastutuse olemasolu ilma selle eeldusi tuvastamata.
18.Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha, kas ja kui, siis millises ulatuses vastutab kostja hagejale tekkinud kahju eest. Selleks tuleb teha kindlaks, kas hagejale on tekkinud kahju, kas kostja on oma töökohustusi süüliselt rikkunud ning kas hageja kahju ja kostja rikkumine on põhjuslikus seoses.
19.Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse ja asi saadetakse uueks lahendamiseks ringkonnakohtule, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
20.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.