T. S. hagi Cafe de Flore OÜ vastu töövaidluses (Cafe de Flore OÜ taotlus T. S. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-1/1889/18) ja Cafe de Flore OÜ hagi T. S. vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
18.04.2019.a., 07.10.2019.a., 10. august 2020.a.
Hagihind
1719,92 eurot (tööandja hagi) Hageja / kostja: T. S. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)
Menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja (riigi õigusabi korras):
Advokaat Aleksei Forstiman (Advokaadibüroo narlex; e-post: [email protected])
Kostja / hageja:
Cafe de Flore OÜ (RK 12518073, asukoht: Valge tn 18 c, Tallinn, Harjumaa)
Kostja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaat Kristiina Lee; Vandeadvokaat Kristiina UrbSemjonov (Advokaadibüroo Küllike Namm, lai tn 9, 10133 Tallinn; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
Rahuldada T. S. hagi. 1(18)
1.1 Lõpetada T. S. ja Cafe de Flore OÜ vahel 02.01.2014.a sõlmitud tööleping TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 21.09.2018.a. Cafe de Flore OÜ-l teha vastav kanne töötamise registris. 1.2 Välja mõista Cafe de Flore OÜ-lt T. S. kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 506 (viissada kuus) eurot 17 senti.
2.Jätta rahuldamata Cafe de Flore OÜ hagi T. S. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes.
Poolte menetluskulud jätta Cafe de Flore OÜ kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE KÄIK
1.T. S. esitas 26.09.2018.a. Tööisnpektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Cafe de Flore OÜ vastu, milles nõudis tööandjalt saamata jäänud töötasu 2018. aasta augustikuu eest summas 519, 75 eurot, töölepingu lõpetamist TLS § 91 lg 2 alusel ning vastavalt TLS § 109 lg 1 hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 1442, 74 eurot. Cafe de Flore OÜ esitas 22.10.2018 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada T. S. poolt 17.09.2018.a. töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lugeda töötaja ja tööandja vahel 02.0.2014.a. sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 17.09.2018.a. 22.10.2018.a. avalduses (täpsustatud avaldus 18.12.2018.a.) palus Cafe de Flore Oü T. S.lt välja mõista töölepingu tahtliku rikkumisega tekitatud kahju summas 1727, 52 eurot.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 16.01.2019.a. otsusega T. S. nõuded osaliselt: Lõpetas Cafe de Flore ja T. S. vahel 02.01.2014.a sõlmitud töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 21.09.2018.a.; Mõistis välja OÜ-lt Cafe de Flore T. S. kasuks hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel brutosummas 506, 17 eurot; Sama otsusega jättis töövaidluskomisjon rahuldamata Cafe de Flore nõuded T. S. vastu tröölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ning kahju hüvitamiseks
3.Cafe de Flore OÜ esitas maakohtule taotluse vaadata T. S. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus töövaidlusasjas nr 4-/1889/18 hagina ning võtta menetlusse Cafe de Flore hagi T. S. vastu kahju 1727, 52 euro hüvitamise nõudes ning töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamise nõudes. 07.03.2019.a. määrusega võttis kohus hagid menetlusse (ja luges T. S. töövaidluskomisjonile esitatud aavalduse hagiavalduseks TVLS § 58 lg 5).
2(18)
T. S. HAGI
4.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus T. S. välja mõista tööandjalt Cafe de Flore OÜ-lt saamata jäänud töötasu ajavahmiku 01. august 2018 – 30 august 2018.a. summas 519, 75 eurot (brutto), hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 1442, 74 eurot ning lõpetada tööleping erakorraliselt töötaja algatusel vastavalt TLS § 91 lg 2 tööandjapoolse töölepingu rikkumise tõttu.
5.T. S. töötas kelner-ettekandja ametikohal Cafe de Flore OÜ-ga 02.01.2014.a sõlmitud töölepingu alusel kuni 31.12.2018.a. 17.09.2018.a. teatas avaldaja tööandjale, et soovib töölepingu lõpetada (erakorraliselt üles öelda) kuna tööandja rikkus töölepingu p 3.3, 3.2, töölepingu lisa 1 (kelner-ettekandja ametijuhendi) p 2.8, 3.7, 3.11 T. S. märgib, et tööandja hilines lepingu kehtivuse ajal korduvalt töötasu maksmisega (töölepingu p 3.3 rikkumine), töötasu maksmisega hilineti regulaarselt 10 ja rohkem päeva. 2018. augustikuu eest maksti T. S.le alles 08.10.2018 so ühekuise viivitusega. Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 2 on tööandja kohustatud maksma töötajale tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, TLS § 91 lg 2 p 2 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Tööandja teavitas 04.09.2018 käskkirjaga, et viivitab augustikuu töötasu maksmisega kuni töötajate tekitatud kahju suuruse väljaselgitamiseni. Töötasu väljamaksmisega viivitamine on seadusevastane. Ei vasta tõele ja asjakohatu on tööandja väide, et töötasu väljamaksmisega viivitamine oli tingitud poolte läbirääkimistest. Isegi töötajate 05.09.2018 kirjaliku nõude töötasu väljamaksmiseks hiljemalt 10.09.2018 jättis tööandja tähelepanuta. Töötasu väljamaksmisega viivitamine oli töötaja jaoks töölepingu oluline rikkumine, kuivõrd tegemist oli töötaja ainsa sissetulekuga (mis on väike) millega tuleb ülal pidada alaealist last. Töötaja ütles töölepingu erakorraliselt üles 17.09.2018 so mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai. T. S. on seisukohal, et töötajapoolne töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seaduslik, ning ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt kehtiv TLS § 100 lg 4 kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ualtuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kuna töövaidluskomisjon mõistis töötaja kasuks välja hüvitise ühe kuu töötasu ulatuses ja töötaja ei ole osalist rahuldamist vaidlustanud, palub T. S. tööandjalt välja mõista hüvitise töövaidluskomisjoni väljamõistetud ulatuses.
6.Hageja leiab, et tööandja rikkus - kelner-ettekandja ametjuhendi p 3.3 (kolmandate isikute töötaja töökohale lubamise keeld). Mingisugust käskkirja ega töölepingu lisa õpilase kui kolmanda isiku õpetamiseks ei olnud, töötaja pole andnud nõusolekut ega allkirja õpilase õpetamise kohta. Tööandja ei ole töötajat selleks instrueerinud ega ka täiendavat tasu määranud õpilase õpetamise eest. kelner-ettekandja ametijuhendi p 2.8 (igakuise inventuuri tegemine) Inventuuri teostas asutuse juht igakuiselt mitu aastat järjest ning mingisuguseid pretensioone ei olnud kelner-ettekandjate tööle. kelner-ettekandja ametijuhendi p 3.11 – jälgida töödistsipliinist kinnipidamist Tööandja paigaldas jälgimiskaamerad naiste riietusruumi, mis on lubamatu, lugupidamatu töötajate suhtes, riivates nende väärikust ja privaatsust 03.-04.09.2018.a teostatud kontrolli tulemusel loodi töökohal ebaterve õhkkond, tööandja süüdistas alusetult töötajaid väljamõeldud rikkumistes. Tulemuseks oli töötajate stress ja võimetus normaalselt oma töökohustusi täita . 3(18)
Videojälgimise paigaldamist ei selgitatud teavitatud ega küsitud kelleltki nõusolekut. töölepingu p 1.5 – töötajate puhke – ja lõunaaja võimaldamine kelner-ettekandja ametijuhendi p 2.7 – jookide ja teiste toodete tellimine ja vastuvõtmine koos kvaliteedi kontrollimisega Töötaja ei ole toidu kvaliteedi ekspert, tööandja poolt on märkimata ettenägematud asjaolud. Tööandja alandab tähtaja ületanud kauba hinda järgmisel päeval (koogid ja saiatooted). Kelner-ettekandja 3.2 – muude ettenägematute ülesannete täitmine vastavalt vajadusele või korraldusele. Töötajale jääb selgusetuks mida tööandja on silmas pidanud. T. S. jälgis tähelepanelikult nimetatud p täitmist – kooskõlas selle punktiga on kliendi soov määrav ja kliendil alati õigus, samuti keelduda tellimusest ja muuta tellimust kelner-ettekandja ametijuhendi p 4.3 – kaitsevahendid Töökohal puudus geel käte desinfitseerimiseks, kuigi baarileti juures on kontakt nii raha kui toiduainetega Töötasu arvestamise aluseks on T. S. võtnud maksuameti töötajate registrist andmed 12 kuu töötasu (brutopalk) kohta 5770,97 : 12 =480,91 x 3 kuud = 1442,74 eurot.
7.Kohtumenetluses jäi T. S. hüvitise nõude juurde ulatuses, mille mõistis välja töövaidluskomisjon – 506. 17 eurot. Töötasu maksti talle välja 08.10.2018.a.
CAFE DE FLORE OÜ VASTUVÄITED
8.Cafe de Flore Oü ei nõustu töötaja väidetega nagu oleks tööandja töötasu maksmisega oluliselt hilinenud. Tööandja on seisukohal, et töötajal puudus alus tööleping erakorraliselt üles öelda. Töötasu maksti välja igakuiselt vahemikus 6.-9. kuupäev Tööandja juhib tähelepanu TLS § 91 lg 4, mille kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Seoses 2018.a augustikuu töötasu väljamaksmisega märgib tööandja, et poolte vahel toimusid läbirääkimised vastastikuste nõuete tasaarveldamiseks. Kuivõrd toimusid läbirääkimised, viibis ka töötasu maksmine. Kui selgus, et läbirääkimised luhtusid, maksis tööandja välja ka töötasu. Tööandja tegi 04.09.2018.a. käskkirjaga töötajatele teatavaks augustikuu töötasu maksmisega ootamise seoses sellega, et avastati raha omastamine baari töötajate poolt. Töötasu maksmisega ootamine oli seotud seoses vajadusega selgitada välja tekkinud kahju suurus ning tuvastada töötajad, kes olid raha omastanud.
9.Tööandja ei nõustu T. S. hagis toodud etteheidetega. kelner-ettekandja ametijuhendi p 3.3 rikkumine. Viidatud punkt sätestab töötaja kohustused, mille kohaselt ei tohi töötaja lubada töökohale kõrvalisi isikuid (nt ei tohi töötaja lubada enda tuttavat kohviku leti taha). Tööandjal on õigus lubada töökohale kolmandaid isikuid, tööandja ei saa rikkuda ametijuhendi p 3.7, kuivõrd selles on sätestatud töötaja kohustused. Tööandja osundab, et tavapraktikas juhendavad kauem töötanud töötajad uuemaid, seejuures ei tähenda juhendamine, et vanem töötaja oleks kauem tööl, st töötajate tööaeg ja –maht ei muutu. Vastupidi, uuem töötaja/praktikant pigem vähendab teiste töötajate töökoormust. kelner-ettekandja ametijuhendi p 2.8 – igakuise inventuuri tegemine. Tööandjale jääb arusaamatuks, kuidas on vastav töötaja väide seostatav tööandja tegevusega. P 2.8 kohaselt on töötaja üheks põhiülesandeks igakuise inventuuri tegemine. Ametijuhendi p 2.8 ei näe ette kohustusi tööandjale 4(18)
töötaja ametijuhendi p 3.11 – Ametijuhendi p 3.11 sätestab samuti kohustused töötajale ning seega ei saa nimetatud punktile tuginedes teha etteheiteid tööandjale Töötaja väited nagu oleks tööandja käitunud ebakorrektselt, lugupidamatult, lubamatult, esitanud alusetuid süüdistusi, tekitanud stressiolukorra, ei vasta tõele. Tööandja avastas töötaja rikkumise, kontrollis seda ning andis sellest töötajale teada. Tööandja ei nõustu ka sellega, et videokaamerate paigaldamine oleks lubamatu või kedagi põhjendamatult riivav. Videokaamerad paigaldati 2014. aasta juulikuus tööandja vara kaitseks, mitte töötajate jälgimiseks või nende privaatsuse rikkumiseks. Kohvik asub kaubanduskeskuses, kus toimub vahetult kohviku kõrval pärast kohviku sulgemist sageli erinevaid üritusi. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) kuni 14.02.2019.a, kehtinud redaktsiooni § 14 lg3 tulenes, et isikute või vara kaitseks võib isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Andmesubjekti nõusolekut asendab sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavakstegemine. Eeltoodust tulenevalt võis tööandja kasutada videovalvet. Riietusruumis videokaamerat ei ole nagu eksitavalt märgib T. S.. Videovalve paigaldamisest olid töötajad teadlikud ja kellelgi selles osas pretensioone ei olnud. Hämmastaval kombel on töötaja leidnud et videovalve rikub tema õigusi alles 4 aasta möödudes selle paigaldamisest. TLS § 91 lg 4 juhindudes ei saa töötaja põhimõtteliselt enam vastavalt väitele toetuda. kelner-ettekandja ametijuhendi p 1.5 - töötaja väide viidatud sätte rikkumisele tööandja poolt on alusetu. Töötajal oli/on alati võimalik teha puhkamiseks või söömiseks pausi, mida töötajad ka tegid ja teevad. Töötaja ei ole varem kunagi teinud tööandjale etteheiteid töötajate puhke- ja lõunaajaga seonduvalt ning seeläbi on tegemist otsitud etteheitega. kelner-ettekandja ametijuhendi p 2.7 – töötaja on ametijuhendile alla kirjutanud 02.01.2014. Milles seisneb väidetav tööandja rikkumine, jääb arusaamatuks kelner-ettekandja ametijuhendi p 3.2- viidatud punkt sätestab töötaja kohustuse täita vajadusel muid ettenägematuid ülesandeid. Arvestades et tegemist on töötajale ettenähtud kohustusega, ei saa töötaja nimetatud punktile viidates teha etteheiteid tööandjale kelner-ettekandja ametijuhendi p 4.3. Tööandja juhib tähelepanu, et töökohal on olemas kätepesuvahend koos valamuga, toidu serveerimiseks on olemas erinevad abivahendid (tangid, labidad, lusikad jms), mida oma töös hoolas ja kohusetundlik kelnerettekandja saab ja peab kasutama. Töötaja väide nagu oleks mingid vahendid puudu, ei vasta tõele.
10.Töötaja on teinud rea alusetuid etteheiteid tööandjale. T. S. lõpetas tööandjaga töölepingu vahetult pärast seda, kui töötaja oli saanud teadlikuks sellest, et tööandja on avatanud töötaja ebaseadusliku ja tööandjat kahjustava tegevuse. Arvestades, et tööandja hinnangul on töötaja avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tühine (TLS § 104 lg 1) , esitas tööandja 12.10.2018 töövaidluskomisjonile vastuavalduse. Cafe de Flore OÜ palub jätta T. S. nõuded rahuldamata.
CAFE DE FLORE OÜ HAGI
11.Tööandja leiab, et töövaidluskomisjoni otsus on ebaseaduslik ning taotles TVLS § 58 lg 3 ja 4 alusel et kohus vaataks T. S. avalduse läbi hagina ning jätaks avalduse rahuldamata, tuvastaks 17.09.2018.a. esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse ning lõpetaks 5(18)
pooltevahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 21.09.2018.a. ning mõistaks T. S.lt välja kahju summas 1727, 52 eurot.
12.Juulis 2018.a avastas tööandja analüüsides müügikoguseid, et sissetulek jookide (kohv ja tee) müügist on võrreldes eelmiste aastatega oluliselt vähenenud, ehkki müüdavate (magus-)toitude kogus on jäänud samale tasemele. Nimetatu tekitas tööandjas kahtlusi, kuivõrd tavapäraselt tellivad kohviku kliendid magustoidu juurde ka joogi (kohv või tee) nagu varasemate aastate tulemused ka näidanud olid. Kontrollinud kassasüsteemi andmeid, avastas tööandja, et kui kliendid tellisid kohvi või teed, siis vahetult enne arve sulgemist kohv või tee arvelt kustutati. Tellimuse tühistamine toimus ainult sel juhul, kui klient maksis sularahas. Makseterminaaliga makstes joogitellimust ei tühistatud. Tellimuste tühistamine toimus süstemaatiliselt kolme ettekandja, sh T. S. poolt. Lisaks avastas tööandja kassasüsteemi andmete kontrollimise käigus, et T. S. ja veel kaks töötajat müüsid kondiitritooteid 50%-lise soodustusega vastuolus tööandjapoolsete juhistega, tekitades sellega tööandjale rahalise kahju. Baariletil seisis tööandja silt, millelt võis lugeda, et alates 17.15 kuni 19.00 müüakse kondiitritooteid 50% soodsamalt. Töötaja kasutas soodustust müümisel ka väljaspool nimetatud kellaaegasid. Kuivõrd igal töötajal, kes kassasüsteemiga töötas, oli isiklik parooliga konto, oli tööandjal võimalik teha väljavõte kassasüsteemist iga töötaja kohta eraldi.
13.05.09.2018 jäid kõik 3 töötajat, sh S., kelle suhtes rikkumised olid tuvastatud, üheaegselt töövõimetuslehele, pannes tööandja väga raskesse olukorda. Tööandja on seisukohal, et töötajate tegevus oli kooskõlastatud ning vastuolus hea usu põhimõttega. 08.09.2018 toimus kohtumine tööandja ja kolme rikkumise toime pannud töötajaga. Töötajatele esitati ülevaatamiseks kassa tehingute andmed ja videosalvestised. Töötajatele pakuti kompromissi, mille kohaselt nad hüvitavad vabatahtlikult tööandjale tekitatud kahju (kahju peetakse kinni nende töötasust). Üks ettekandja tunnistas oma tegu ning nõustus hüvitama oma töötasust tekitatud kahju. E. G. kirjutas ka seletuse rikkumise asjaolude kohta. Teine ettekandja tunnistas tööandja vestluse käigus üles ainult need teod, mille kohta oli olemas videosalvastus. T. S. eitas oma süüd täies ulatuses ning keeldus kahju hüvitamisest.
14.14.09.2018 täpsustas tööandja kahjusumma, mis oli tekitatud T. S. tegevusega. 14.09.2018 akti kohaselt oli ajavahemikus 12.07.2017 - 04.09.2018 T. S. tegevusega tekitatud kahju kokku 1727, 52 eurot, millest - 376, 73 eurot on kahju, mis oli tekitatud kondiitritoodete 50% soodustuste süsteemi rikkumise tulemusena; - 757, 07 eurot on kahju mis oli tekitatud kohvi ja muude jookide müügi kassasüsteemist kustutamise ja sularaha omastamise tulemusena kui kohvi ja muude jookide tellimuse eest sularahas maksmisel vahetult enne arve kinni panemist tellimus tühistati, kuid kohv oli seejuures kliendile juba serveeritud. Jookide eest makstud raha võttis töötaja kassast endale. 14.09.2018.a. akt toimetati töötajale elektronposti vahendusel 12.10.2018.a. ning tähitud kirjaga töötaja elukohta. - 593,72 eurot on kahju, mis on tekitatud allahindluse „-10% kaupluse ostjad“ kasutamise reeglite osas. Allahindluse reeglite kohasel antakse allahindlust ainult neile klientidele, kes sooritavad ostu kaupluses „x“ ja esitavad ostu kohta kassatšeki. Töötaja on kohustatud tegema talle esitatud tšekile märke selle kohta, et klient sai allahindluse tšeki esitamisega, st allahindlus ühekordne. Tööandja tuvastas, et arve sulgemisel ning tasumisel sularahas, vahetult enne arve sulgemist, kasutas töötaja allahindlust 10%, kuid seda olukorras, kus klient ei näidanud töötajale tšekki ostu sooritamise kohta kaupluses x „ Tööandja tuvastas, et klient maksis kauba eest täismaksumuse, allahindlust kasutati töötaja poolt pärast kliendilt raha saamist, st töötaja võttis vahesumma endale. 6(18)
Andnud töötajale mõistliku aja (5 päeva) aktiga tutvumiseks ning sellele töötajapoolselt vastust saamata, esitas tööandja 20.09.2018.a. T. S.le TLS § 88 lg 1 p 5 ja 7 alusel töölepingu ülesütlemise avalduse eelneva hoiatuseta ning etteteatamistähtaega järgimata (TLS § 97 lg 3). 27.09.2019.a. menetlusdokumendis (III kd tl 35-37) täpsustas tööandja, et arve nr 4117048 on ta eksinud, ning vähendas kahjunõuet 7, 60 eurot võrra (1727,52 -7,60) . Lõplik kahjunõue jäi 1719,92 eurot.
15.Poolte vahel 02.01.2014.a. sõlmitud töölepingu p 5.7 kohaselt on töötaja kohustatud hoidma heaperemehelikult tema kasutusse antud vara ning täitma nimetatud vara hoidmiseks ja kasutamiseks ettenähtud tingimusi. Töötaja vastutab tema kasutusse antud tööandja vara säilimise eest ning töötaja peab tööandjale hüvitama oma töökohustuste rikkumisega põhjustatud kahju. Tööandja on seisukohal, et töötaja rikkus lepingu p 5.7 kohustusi süüliselt ning tekitas sellega tööandjale kahju. Kuivõrd töötaja manipuleeris teadlikult kassasüsteemi kustutades arvetelt read, sularaha kassast võtmisel kui ka soodustuste omavolilise tegemisel, tuleb töötaja süü vormiks lugeda tahtlus VÕS § 104 lg 2 tähenduses. Rikkumise vabandatavuse alused (VÕS § 103 lg 1 ja 2) puuduvad. Tööandja on seisukohal, et töötaja täitis oma töökohustusi tööandja suhtes ebalojaalselt ning vajalikku hoolsuse määra järgimata (TLS § 16 lg 1 ja 2 tähenduses). Tööandja on seisukohal, et kui töötaja ei oleks tahtlikult kassasüsteemiga manipuleerinud, müügiridu kustutanud ning juhiste vastaselt soodustusi teinud ning sularaha endale kassast võtnud, ei oleks tööandjale kahju tekkinud. Töötajapoolse käitumise ning tööandjal kahju tekkimise vahel on olemas põhjuslik seos. Tööandja on seisukohal, et T. S. vastutab tööandjale tekitatud kahju eest TLS § 74 lg 1 alusel kohus tekitatud kahju ulatuses.
16.Cafe de Flore Oü ei nõustu töötaja väidetega nagu oleks tööandja töötasu maksmisega oluliselt hilinenud. Tööandja on seisukohal, et töötajal puudus alus tööleping erakorraliselt üles öelda. Töötasu maksti välja igakuiselt vahemikus 6.-9. kuupäev Tööandja juhib tähelepanu TLS § 91 lg 4, mille kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Seoses 2018.a augustikuu töötasu väljamaksmisega märgib tööandja, et poolte vahel toimusid läbirääkimised vastastikuste nõuete tasaarveldamiseks. Kuivõrd toimusid läbirääkimised, viibis ka töötasu maksmine. Kui selgus, et läbirääkimised luhtusid, maksis tööandja välja ka töötasu. Tööandja tegi 04.09.2018.a. käskkirjaga töötajatele teatavaks augustikuu töötasu maksmisega oootamise seoses sellega, et avastati raha omastamine baari töötajate poolt. Töötasu maksmisega ootamine oli seotud seoses vajadusega selgitada välja tekkinud kahju suurus ning tuvastada töötajad, kes olid raha omastanud.
T. S. VASTUVÄITED
17.T. S. tööandja nõuetega ei nõustu. T. S. on seisukohal, et ei ole oma tegevusega tööandjale kahju tekitanud. Töötaja ei ole oma töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Tööandja nõue on tõendamata ja töötaja süü puudub. Tõõandja ei ole tõendanud, et T. S. tühistas süstemaatiliselt tellimusi kassasüsteemis ja omastas sellega sularaha Kui toimus tellimuse tühistamine, oli see tingitud kas kliendi 7(18)
keeldumisega tellimusest (tellimuse muutmisega) või kliendi sooviga valitut asendada või ettekandja tehtud vigade parandamisega. Sellega ei saabunud tööandjale kahjulikku tagajärge ning alusetu ja paljasõnaline on tööandja väide, et töötaja omastas raha. Tööandja on igakuiselt viinud läbi inventuure, kuid ei ole esitatud tõendeid inventuuriga tuvastatud puudujääkide kohta. Vale on tööandja väide, et igal töötajal, kes kassasüsteemiga töötas, oli isikliku parooliga konto. Tegelikult kasutasid tööandja korralduse kohaselt töötaja kassasüsteemi kontot ka õpilased (kirjavahetus L. L., kes töötas tööandja juures T. S.ga ühes vahetuses ja kasutas tema kassasüsteemi kontot.
18.Tööandja ei ole andnud T. S.le ega teistele ettekandjatele selgeid juhiseid soodustuste rakendamise kohta. Tööandja muutis pidevalt oma varem antud juhiseid. Tööandja lubas müüa tooteid 50% soodustusega töötajale kassa nupu kaudu ja seda võis teha ka enne 17.15, kus juures on see toimunud N. K. teadmisel ja selles osas ühtegi märkust tehtud ei ole. Tööandja teine juhatuse liige A. S. vaatas kohvikusse paigaldatud kaamerast, et kohvikus on tema tuttavad ning helistas igal ajal kohviku töötajale, et tehtaks allahindlust tema tuttavatele. Tööandja teadmisel ja loal oli lubatud müüa tooteid 50% soodustusega igal ajal kõrvalkaupluste töötajatele, samuti praakkaupa või tooteid, mille kehtivusaeg lõppemas. T. S. väidab, et 50% soodustuse rakendamiseks pagari- ja kondiitritoodetele alates 17.15 juhised /reeglid puudusid. Tööandja neid kehtestanud ei olnud. Soodustus 50% oli fikseeritud kassa tööprogrammis, töötajate ID kaartide alusel, samuti klientide jaoks fikseeritud karraprogrammis ja klientide ID kaardi alusel. Kohvikus aitöölise- nõudepesijana kuni 2018.a maikuuni töötanud G. S. seletuskirjast tulenevalt tegelikkuses kohviku juhtkond 50% allahindlust ID kaardi alusel talle ei teinud, sest töötaja ostis ise kassa kaudu kondiitritooteid enne 17.15, kasutamata ID-kaarti kassanupu -50% abil, sest tema teada seda kohviku töötajatel polnud keelatud teha. Kohviku juhata N. K. kostitas kohviku töötajaid kondiitritoodetega ja baaridaamid tegid talle soodustusi kassa nupu -50% ilma tema ID kaarti kasutamata ja sellist tegevust juhtkonna poolt ei takistatud, vaatamata sellele et ei vaadatud kas see toimus enne 17.15 või pärast 17.15. Turvafirma X AS turvatöötaja V. A. märgib oma kirjalikus seletuses, et töötas kaubanduskeskuses ning ostis korduvalt kondiitritooteid soodustusega 50% õhtul, makstes nende eest alles järgmisel hommikul või järgmisel päeval. Lapsehoolduspuhkusel viibiv kohviku töötaja L. K. selgitab oma seletuskirjas, et kondiitritooted kohviku töötajate jaoks löödi kassas läbi ilma ID kaarti kasutamata, kassanupu -50% abil, kohviku töötajatele oli kõik -50% nii enne kui pärast 17.15. Eeltoodust tulenevad ka kassa erinevused soodustuse -50% kasutamise ja arvete kustutamise osas, mida tööandja T. S.le ette heidab. Cafe de Flore OÜ-s ei olnud kindlat -50% soodustuse kasutamise korda. Töötaja on seisukohal, et tööandja konstrueeris oma nõude spetsiaalselt kättemaksuks selle eest, et töötaja esitas tööandja vastu 17.09.2018 avalduse töösuhte lõpetamiseks töötaja algatusel, so TLS § 91 lg 2 alusel tööandjapoolse töölepingu rikkumise tõttu.
19.Vale on tööandja väide, et allahindlust. et „-10% kaupluste ostjatele“ võis anda ainult kaupluse „X“ klientidele kes sooritavad ostu kauplusest. Tegelikult sai sellist allahindlust tööandja juhiste kohaselt ka „X“, „X“ ja „X“ klientidele. Kirjavahetuses „X“ töötaja N. G. kinnitab, et selle kaupluse ostjad said samuti kohvikus 10% allahindlust. Tööandja juhatuse liikmed lubasid teha allahindlust 10% ka tšekki esitamata selleks, et mitte kaotada klienti, kes võis ostutšeki ära visata.
20.T. S. leiab, et tööandja ei ole tõendanud kahju tekitamist tööandjale. Tööandjapoolsed väited töötajapoolse raha omastamise / kõrvaldamise suhtes tekkisid ca aasta enne töösuhte 8(18)
lõppemist, töötajad olid pideva järelevalve all, igakuiselt teostati inventuure. Pretensioone tööandjal ei olnud. Tööandjapoolsed süüdistused, dateerimata akt ja käskkiri, millega tööandja hakkas töötasust kinnipidamise teel väidetavat kahju töötajalt välja nõudma hakkas, ilmusid välja alles töövaidluskomisjoni menetluse käigus. Tööandja pole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat tõendit selle kohta, et T. S. on tööandjale väidetava kahju tekitamises süüdi. Tööandja jälgimiskaameraga tehtud salvestused ei näita töötajapoolset rahaliste vahendite omastamist. Tööandja esitatud koondfailid ei tõenda kahju suurust 1727, 52 eurot. T. S. leiab, et esitatud koondfailid ei ole dokumentaalsed tõendid TsMS § 229 lg 2 ja § 272 tähenduses. Koondfailide näol ei ole tegemist algdokumendiga.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et T. S. hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, Cafe de Flore OÜ hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
22.T. S. esitas 26.09.2018.a. Tööisnpektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Cafe de Flore OÜ vastu, milles nõudis tööandjalt saamata jäänud töötasu 2018. aasta augustikuu eest summas 519, 75 eurot, töölepingu lõpetamist TLS § 91 lg 2 alusel ning vastavalt TLS § 109 lg 1 hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 1442, 74 eurot (I kd tl 29-32). Cafe de Flore OÜ esitas 22.10.2018 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada T. S. poolt 17.09.2018.a. töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lugeda töötaja ja tööandja vahel 02.01.2014.a. sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 17.09.2018.a (I kd tl 64-72). 22.10.2018.a. avalduses (täpsustatud avaldus 18.12.2018.a.) palus Cafe de Flore Oü T. S.lt välja mõista töölepingu tahtliku rikkumisega tekitatud kahju summas 1727, 52 eurot ( I kd tl 108-113, II kd tl 47-48). Töövaidluskomisjon rahuldas 16.01.2019.a. otsusega T. S. nõuded osaliselt: Lõpetas Cafe de Flore ja T. S. vahel 02.01.2014.a sõlmitud töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 21.09.2018.a.; Mõistis välja OÜ-lt Cafe de Flore T. S. kasuks hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel brutosummas 506, 17 eurot; Sama otsusega jättis töövaidluskomisjon rahuldamata Cafe de Flore nõuded T. S. vastu tröölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ning kahju hüvitamiseks (I kd tl 10-18) Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 järgi kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama paragrahvi 4. lõike järgi kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. T. S. ei ole kohtule esitanud hagi asja lahendamiseks töövaidluskomisjoni rahuldamata jäetud osas (töövaidluskomisjon mõistis välja hüvitise 1 kuu keskmise palga ulatuses, T. S. taotles avalduses kolme kuu hüvitist). Seega selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. 9(18)
Tööandja esitas maakohtule taotluse Tayana S. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud osas ja hagi töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudega.
23.Tsiviilasja materjalide kohaselt: - poolte vahel oli 02.01.2014.a sõlmitud tööleping (I kd tl 34-37), mille kohaselt asus T. S. asus Cafe de Flore OÜ -s tööle kelner – ettekandjana (lepingu p 2.1). Töölepingu lisaks on kelner-ettekandja ametijuhend (I kd tl 38-39). 17.09.2018 esitas T. S. tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse (I kd tl 41), milles teatab, et ütleb üles poolte vahel sõlmitud töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 21.09.2018.a. Tööandja ei ole eitanud töötaja ülesütlemisavalduse kättesaamist vaidlustanud T. S. tugineb ülesütlemisavalduses tööandjapoolsetele töölepingu ja selle lisaks oleva kelner-ettekandja ametijuhendi rikkumistele tööandja poolt (so töölepingu p 3.3, 1.5; ametijuhendi p 2.8, 3.7, 3,11, 3,2 , 4.3).
24.Töölepingu lisaks oleva kelner-ettekandja ametijuhendi punktide rikkumised, mida tööandjale ette heidab (2.8, 3.7, 3,11, 3,2 , 4.3) ei ole kohtu arvates asjakohased. Kelner -ettekandja ametijuhend sätestab kelner ettekandja põhiülesanded (p 2 jj) ja kohustused ( p 3 jj) , õigused (p 4 jj) ning viidatud punktides toodud ülesannete / kohustuste rikkumised ei ole etteheidetavad tööandjale
25.Töölepingu seaduse (TLS) § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist. Põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust (lg 3). Töötaja on töölepingu ülesütlemise vorminõuet järginud. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus selle tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vt Riigikohtu 09.04.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14; 07.12. 2011. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Tööandja on T. S. avalduse kätte saanud.
26.T. S. tugineb töölepingu ülesütlemisel töötasu maksmisega viivitamisele (töölepingu p 3.2 ja 3.3). Vaidlust ei ole selles, et tööandja teostas kontrolli ajavahemiku 12.07.2017 -04.09.2018 eest ning avastas töötajatepoolsed rikkumised. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 3.3 järgi makstakse töötajale töötasu üks kord kuus iga kuu 4-7 kuupäevadel pangaülekandega töötaja pangaarvele (I kd tl 35). Augusti 2018.a. töötasu ei maksnud tööandja välja töölepingu järgi kokku lepitud kuupäeva(de)l. TLS § 28 lg 2 p 2 tulenevalt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja korras. TLS § 33 sätestab töötasu maksmise aja, koha ja viisi. Töötasu tuleb maksta vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 10(18)
27.TLS § 92 lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Töötaja viitab, et tööandja on pidevalt olnud tema töötamise perioodil viivituses töötasu maksmisega. Cafe de Flore pangakonto väljavõtte kohaselt 01.09.2017 -17.09.2018 (I kd tl 85) on teostatud töötasu väljamakseid T. S.le paaripäevase hilinemisega 09.10.2017, 08.12.2017, 09.02.018, 08.08.2018, 11.07.2018 (I kd tl 85) Kohus nõustub tööandjaga, et eeltoodut ei saa pidada oluliseks TLS § 28 lg 2 p 2 rikkumiseks
28.2018. augustikuu ja septembrikuu töötasu kanti töötajale üle 08.10.2018 (I kd tl 92) 04.09.2018.a. andis Cafe de Flore OÜ juhatuse liige N. K. käskkirja, milles teavitas töötajaid (kelner-ettekandjaid, sh T. S.t), et augustikuu töötasu peetakse kinni (viivitatakse) kuni töötajate poolt tekitatud kahju suuruse täieliku selgumiseni (I kd tl 86) 05.09.2018 saatsid töötajad e-kirja töötasu nõudega (I kd tl 40) Tööandja sellele ei reageerinud. Kohtu hinnangul saab töötajate 05.09.2018.a. e-kirja lugeda nende poolseks hoiatuseks (VÕS § 196 lg 2 mõttes), millest tööandja pidi aru saama, et ka tööandjal tuleb oma lepingulisi kohustusi täita ning sellele võib järgneda töötaja poolne erakorraline töölepingust ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.
29.Tööandja väidab, et töötasu kinnipidamine /viivitamine ei olnud T. S.le üllatuslik, sellest tööandja teavitas töötajaid ja kuna käisid läbirääkimised, siis oli põhjendatud töötasu kinnipidamine /viivitamine. Kohus eeltooduga ei nõustu. Vastab tõele, et töötasu maksmisega viivitamine ei tulnud töötajale üllatuslikult, kuid tööandja jätab tähelepanuta, et tööandjal puudus selleks seaduslik alus. TLS § 78 lg 1 sätestab, et kohtuväliselt võib tööandja oma nõuded töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Vaidlust ei ole selles, et töötaja kirjalikku nõusolekut tööandja võimaliku nõude tasaarvestamiseks töötaja töötasu nõudega ei olnud. Kohus juhib tähelepanu, et isegi juhul kui tööandjal olnuks töötaja kirjalik nõusolek, pidanuks ta TLS § 78 lg 4 alusel tasaarvestamisel arvestama TMS § 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut, st ei saanuks kinni pidada /tasaarvestada kogu töötasu ulatuses. Lisaks eeltoodule osundab kohus, et TLS § 74 lg 4 kohaselt olnuks tööandjal aega töötaja vastu võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamisega 12 kuud (üks aasta), selle aja jooksul oleks olnud piisavalt aega nii kahjunõude suuruse tuvastamiseks kui tõendite kogumiseks. Kohus ei nõustu tööandja väitega, et augustikuu 2018 töötasu maksmisega viivitus ei olnud oluline TLS § 91 lg 2 p 2 mõttes kuna töötaja ülesütlemisavalduse esitamise kuupäevaks oli viivitus vaid 10 päeva. Tööandja jätab tähelepanuta, et 04.09.2018 käskkirjaga anti selgelt mõista, et töötasu väljamaksmisega viivitatakse teadmata aeg (st ebamääraselt ajani mis kulub kahju suuruse kindlakstegemiseks). Töötajale andis see selge signaali, et tööandja ei kavatse töötasu maksta lähemal ajal. Olukorras, kus töötasu konkreetse tööandja juures on töötaja ainuke sissetulek, võib selle maksmata jätmine ja teadmatus kas ja millal kavatseb tööandja töötasu maksta, seada töötaja ja tema perekonna (lapse) raskesse majanduslikku olukorda. 11(18)
30.Tööandja juhib tähelepanu TLS § 91 lg 4, mille kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. 04.09.2018. teavitas tööandja käskkirjaga, et viivitab töötasu väljamaksmisega Arvestades, et tööandjal puudus seaduslik alus töötasu väljamaksmisega viivitamiseks võimalike tasaarvestuste tegemiseks, oli augustikuu 2018 töötasu väljamaksmisega viivitamine oluline rikkumise TLS § 91lg 2 p 2 mõttes, ning töötajapoolne töölepingu ülesütlemine põhjendatud ja seaduslik. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et tööandja ise võttis töövaidluskomisjoni istungil omaks, et töötasu kinnipidamine oli vale (tunnistas rikkumist I kd tl 50) Ka ei olnud töötasu väljamaksmisega viivitamine põhjustatud läbirääkimistest poolte vahel ja kui läbirääkimised luhtusid maksti töötasu välja, nagu püüdis kohtule muljet jätta tööandja käesolevas kohtumenetluses, vaid tööandja teadmatus, et töötaja töötasu ei saa kinni pidada sel viisil nagu seda tööandja. Tööandjat töövaidluskomisjonis esindanud esindaja märkis, et tööandja ei teadnud, et töötasu saab kinni pidada ainult teise poole kirjalikul nõusolekul,“... Kui pöördusid minu poole, siis maksti kõik välja...“ (I kd tl 50). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et töötaja ülesütlemine töölepingust 17.09.2018 avalduse alusel TLS § 91 lg 2 p 2 järgi alates 21.09.2018.a. oli seaduslik ja põhjendatud ainuüksi töötasu väljamaksmisega viivitamise tõttu. T. S. tugines ka töölepingu p 1.5 rikkumisele tööandja poolt (st ei võimaldanud lõunavaheaega, puhkepausi tööpäeva kestel), kuid eeltoodud väide on tõendamata.
31.Vastavalt TLS § 100 lg 4 Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kuna töövaidluskomisjon mõistis töötaja kasuks välja hüvitise ühe kuu töötasu ulatuses ja töötaja ei ole osalist rahuldamist vaidlustanud, palus T. S. tööandjalt välja mõista hüvitise töövaidluskomisjoni väljamõistetud ulatuses 506, 17 eurot (so 1 kuu keskmise töötasu ulatuses). Cafe de Flore OÜ 05.10.2018.a. tõendi kohaselt oli T. S. keskmine töötasu 506, 17 eurot (I kd tl 101) Kohtu hinnangul on 1- kuulise hüvitise nõue põhjendatud. Kohus arvestab töösuhte lõpetamise asjaolusid, sh võimalikke mõlema poole rikkumisi, tööandja reaktsiooni töötaja töötasu nõudele (töötasu nõuet ja töötaja ülesütlemise teadet ignoreeris, esitas 20.09.2018 seevastu omapoolse töölepingust ülesütlemise teate) aga ka asjaolu, et töötamise registri andmetel asus T. S. koheselt (24.09.2018) tööle teise tööandja juures.
32.Kuna kohus rahuldab T. S. nõude – lõpetab Cafe de Flore OÜ ja T. S. vahel 02.01.2014 sõlmitud töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 21.09.2018, jääb rahuldamata Cafe de Flore OÜ nõude T. S. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 5, 7 alusel. Kuivõrd töötaja on töölepingu kehtivalt üles öelnud, ei saa tööandja juba üles öeldud lepingut uuesti üles öelda. Töötaja ütles lepingu 17.09.2018 tahteavaldusega üles alates 21.09.2018, esitas selle tööandjale ning tööandja on selle kätte saanud. 12(18)
Tööandja esitas teatise töölepingu ülesütlemisest TLS § 88 lg 1 p 5 ja 7 alusel alates 20.09.2018.a. ning saatis töötajatele 20.09.2018. Tööandja tegi Maksu- ja Tolliameti töötamise registris kande töölepingu lõpetamise aluse kohta alates 20.09.2018 TLS § 88 lg 1 p 5 . Tööandjal tuleb töötamise registris muuta töölepingu lõpetamise kanne.
33.Cafe de Flore OÜ on on esitanud T. S. vastu kahju hüvitamise nõude. Tööandja leiab, et T. S. on tekitanud tööandjale varalise kahju kasutades selleks kassasüsteemi manipuleerimist - kohviku klientidele kohvi / tee müümine selliselt, et töötaja kustutas kassasüsteemist müüdud joogi ning võttis kliendilt raha endale; - allahindluse „-10%“ kaupluse ostjad lubamatu kasutamine - allahindluse „-50% pagar ja kondiiter“ lubamatu kasutamine. Hageja on esitanud kostja vastu nõude TLS § 72 ja § 74 lg 2 alusel. Vastavalt TLS § 72 kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. TLS § 74 lg 2 tulenevalt kui töötaja on töölepingut rikkunud tahtlikult, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest . Tööandja leiab, et töötaja rikkus töölepingut tahtlikult, eesmärgiga tööandja arvel rikastuda. T. S. on seisukohal, et tööandja ei ole tõendanud temapoolset kahju tekitamist, raha omastamist (täitmata kahju hüvitamise materiaalsed eeldused).
34.Töötaja tekitatud kahju hüvitamise eelduseks on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine, kahju olemasolu, põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel ning töötaja üü kahju tekkimisel (TLS § 72 , VÕS § 127 lg 4). TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada VÕS-is ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hinnatakse vastavalt TLS § 16. TLS § 16 lg 1 järgi peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi (TLS § 16 lg 2). Hagejal on õigus nõuda kostjatelt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse, või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg 1 ja 2) (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15 p 12) TLS § 74 on erisäte VÕS § 115 jj, mis tulevad kohaldamisele ulatuses, milles TLS § 74 ei sätesta erisusi. Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
35.Tööandja väitel põhjustas töötaja kahju allahindluste lubamatu kasutamisega. Vaidlust ei ole selles, et ühest konkreetset dokumenti (juhendit), milles tööandja oleks ette näinud soodustuste /allahindluste rakendamise tingimused, ei ole. 13(18)
Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et tööandjal pole üheseid ja kõigile üheselt selge olevaid juhiseid soodustuste rakendamiseks. 35.1 Cafe de Flore OÜ heidab T. S.le ette, et lubamatu „-50% kondiitri- ja pagaritoodetele“ rakendamisega, müüdi pagari- ja kondiitritooteid -50% allahindlusega enne lubatud aega (17-15 -19.00), tekitati tööandjale kahju 376, 73 eurot ( I kd tl 33) Vaidlust, et ole selle, et ajavahemikul 17.15-19.00 võis / tuli kasutada kondiitri- ja pagaritoodetele allahindlust „-50% pagari- ja kondiiter“. Tööandja väidab, et töötaja, olles teadlik allahindluse kasutamise tingimustest, kasutas allahindlust olukorras, kus seda kasutada ei olnud lubatud. Töövaidluskomisjonile tööandja poolt esitatud A. S. (töötas kohvikus kelner ettekandjana 05.06.2016-01.04.2018.a) selgituse kohaselt kehtisid kohvikus -50% pagar ja kondiiter soodustus alates 17.15 kuni 19.00 kõikidele pagari ja kondiitritoodetele (pirukad, saiakesed, tordid). Muul ajal seda allahindlust kasutada ei saanud (I kd tl 97). Töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud T. V. kirjalikest ütlustest (II kd tl 167 ) tulenevalt ostis tööandja N. K. regulaarselt kondiitritooteid 50% soodustusega enne kella 17.15, kasutamata seejuures ID kaarti, vaid kasutas ettekandja soodustust kassas. 10.08.2020 kohtuistungil tunnistajana ülekuulatuna selgitas T. V., et enne 17.15 oli lubatud müüa neid kondiitritooteid 50%-lise allahindlusega, mille realiseerimise tähtaeg hakkas lõppema, kuid mitte enne kella 10.00. Kohviku töötajatele ja Niina poe X töötajatele oli lubatud kogu aeg kondiitritoodete allahindlusega müük (-50%). Samuti tööandja juhatuse liikmed kasutasid seda allahindlust (III kd tl 105) T. V. selgitas , et erinevate nuppudega olid kassasüsteemis soodustused üksteisest erinevad, oli nupp 50%, 5%, 10% ja 15% sushidelt. Oli nupp -50% kogu arvele. Konkreetset nuppu -50% pagar ja kondiiter ei olnud, oli ainult 50%, täpselt ei mäleta. Tunnistaja väitis, et -50% nupuga võisid nad ka töötajatele allahindlust teha, oli 2 erinevat nupu -50% pagar ja kondiiter ja -50% kogu arvelt (III tl 110). Oma töötajatele kasutati nuppu -50% kogu arvelt (III tl 110 pöördel) Tunnistaja selgitas, et info kondiitritoodete allahindluse kohta seisus A4 kassa juures ja et soodustus on alates
17.15.Silt pandi üles selleks ajaks (III kd tl 110 pöördel) 35.2 Kohus nõustub, et on tõendatus see, et alates 17.15-19.00 sai kondiitritooteid 50% allahindlusega müüa, kassasüsteemi väljatrükist on näha, et T. S. on kasutanud seda allahindlust ka enne 17.15 (I kd tl 117-200, II kd tl 1-27). Kohtu hinnangul ei ole aga tõendatud see, et nimetatud tegevusega on tööandjale põhjustatud varaline kahju hagis toodud ulatuses. T. S. ja tunnistajate ütluste kohaselt oli mitu nuppu, millega sai rakendada 50% soodustust. Kuigi nupud olid erinevad (nt -50% kogu arvelt või -50% pagar ja kondiiter), ei ole tõendatud, et seda nuppu ei kasutatud nt töötajatele või tööandjale toodete müügiks (juhul kui arve koosnes nt ainult kondiitritoodetest). Kohus nõustub, et kondiitritoodete müük allahindlusega ajal, mis seda on keelatud teha, võib tekitada varalise kahju (kas otsese varalise kahju või saamata jäänud tulu näol), kuid täööandja esitatud kassasüsteemi väljatrükis toodu ei tõenda kohtu hinnangul töötajapoolset kahju tekitamist. Tõendab küll, et töötaja on kasutanud „-50 pagar ja kondiiter“ nuppu enne 17.15, kuid ei ole tuvastatav ega tõendatud, et seda kasutas töötaja isikliku kasu saamiseks ja tööandjale varalise kahju tekitamiseks. 35.3 Allahindluse „-10% kaupluse ostjad“ lubamatu kasutamine seisneb tööandja hinnangul selles, e T. S., olles teadlik allahindluse kasutamise tingimustest, kasutas allahindlust tingimustel, mil seda kasutada ei olnud lubatud. 14(18)
Tööandja väidab, et nimetatud allahindlust võis kasutada kaupluse „X“ klientidele ainult juhul kui kliendid esitasid kelner-ettekandjale osttšeki kaupluses ostu sooritamise kohta (tööandja 18.12.2018.a. akt II kd tl 50-51, tõlge lk 150, kassa süsteemi väljatrükk II kd tl 52146). Tööandja eelnimetatud väide millegagi tõendatud ei ole. A. S.selgituste kohaselt -10% allahindlus oli lubatud teha ainult poe tšeki esitamisel, kus töötaja tegi märke, et soodustus kasutatud (I kd tl 97) samas ei nähtu viidatust, et soodustus kehtis vaid „X“ klientidele. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud T. V. ütluste kohaselt ... oli süsteem, et mõnedest kauplustest pidid inimesed tulema ja tooma tšeki, siis oli allahindlus 10% (III kd tl 105 pöördel) Samas kinnitas tunnistaja küsimusele, kas tööandja poolt oli lubatud teha allahindlust tšekki esitamata teiste kaupluste ostjatele, kui teise kaupluse ostja ütles, et ta tegi ostu kaubanduskeskuse teisest kauplusest ja soovib saada allahindlust „..... Vaevalt küll“ (III kd tl 106 pöördel) Samas märkis, et kui ostja ütles, et tegi ostu kaubanduskeskuses ja teadis, et peab saama kohvikus allahindlust, siis „..... põhimõtteliselt selline luba oli, kuna oli näha, et inimene tule kauplusest ja mõnikord kaotavad inimesed tšeki ära“ Allahindlust said kaupluste X, X, X ja ilusalong “X“ ostjad ning soodustus kehtis 7 või 14 päeva jooksul ostu sooritamisest Eeltoodud tunnistaja ütlused ei vasta tegelikkusele. Kohtuniku isikliku kogemuse põhjal, ei saanud allahindlust vähemalt mitte kõik tunnistaja loetletud kaupluste ostjad. 35.4 Tööandja esitatud kassasüsteemi väljatrükist nähtub, et klient tasus tegelikkuses arve sularahas täismaksumuses enne, kui töötaja kasutas soodustuse nuppu, st tööandja leiab, et vahesumma võttis töötaja endale (nt 03.09.2018.a. arve nr 4119129) Tööandja esitas töövaidluskomisjonile 18.12.2018.a. (lisa 2) ja kohtule (mälupulk, vt II kd tagakaanel) näited kassasüsteemi väljatrükkidest koos videosalvestustega, kust on näha, et kaupluse kliendid ei ole ostutšekki näidanud, kuid töötaja on kasutanud -10% kaupluse ostjad „ allahindlust (nt 30.08.2018 arve nr 4118809 ja selle juurde kuuluv video 213.180.20.253_01_20181010120752930 klient tasub sularahas, lahkub leti äärest, töötaja rakendab allahindlust pärast seda, millele järgneb kassasüsteemis sularaha makse (vahe allahindluse rakendamise ja süsteemijärgse sularaja makse vahel 2 sekundit, mis ei ole reaalselt võimalik) Sama kuupäeva arve nr 4118831 ja selle juurde kuuluval salvestusel 213.180.20.253_01_20181010134234209 ning arve nr 4118815 , salvestused 213.180.20.253_01_20181010125617685 ; 213.180.20.253_01_20181010125951210 nähtub, et klient ei esita tšekki, kuid töötaja kasutab allahindlust ja seda pärast kliendi poolt raha tasumist. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et T. S. kasutas sularahatehingute puhul allahindlust 10% kaupluse ostjatelt kuigi viimased ostutšekki ei esitanud. Samas ei ole tõendatud tööandjapoolset selget regulatsiooni, millise kaupluse ostjad/kliendid ja/või töötajad said seda allahindlust ja kas oli igal juhul nõutav ostutšekk või oli võimalik soodustust saada ka tšekki esitamata.
36.Tööandja leiab, et tööandja tekitas kahju ka kohvi ja muude jookide (tee) müügi kassasüsteemist kustutamise ja sularaha omastamise tulemusena kui kohvi ja muude jookide tellimuse eest sularahas maksmisel vahetult enne arve kinni panemist tellimus tühistati, kuid kohv oli seejuures kliendile juba serveeritud. Jookide eest makstud raha võttis töötaja kassast endale. 14.09.2018.a. akt toimetati töötajale elektronposti vahendusel 12.10.2018.a. ning tähitud kirjaga töötaja elukohta. 15(18)
36.1 Tööandja märgib, et juulis 2018.a. avastas tööandja müügikoguseid analüüside, et sisesetulek (kohv ja tee) müügist vähenes võrreldes eelmiste aastatega oluliselt, kogus jäi samale tasemele ehkki müüdavate (magus-)toitude) Nimetatu tekitas tööandjas kahtlusi (III kd tl 127) Tööandja avastas kontrollimisel, et T. S. kustutas süstemaatiliselt sularahamaksete puhul arvelt joogi (nt kohv või tee) vahetult enne arve sulgemist. See tähendab, et T. S. müüs klientidele joogi(d), sai selle eest raha, kuid kassasüsteemis kustutas arvelt joogi(d). Tööandja esitas eelkirjeldatud töötaja käitumise tõendamiseks kassasüsteemi väljatrüki (I kd tl 117-200; II kd tl 1-27) ja videosalvestused mälupulgal (II kd ja III kd tagakaanel.) 10.08.2020.a. istungil vaatas kohus koos menetlusosalistega videosalvestustelt nähtuva T. S. toimingud kõrvutades tööandja esitatud kassasüsteemi väljatrüki andmetega (III kd tl 116 pöördel-120 pöördel) T. S. kinnitas, et salvestustel olev naine (klienditeenindaja) on tema (III kd tl 117), T. S. võttis omaks ka selle, et ridu kassasüsteemis kustutas /parandas/ muutis (III kd tl 122), kuid selle põhjuseks võis olla asjaolu, et klient ei soovinud enam jooki või muutis esialgset tellimust. Kohus nõustub, ja kassasüsteemi väljatrükist tuleneb üheselt, et muudatused (rea kustutamised) tegi T. S. ainult sularahamaksete korral, millest saab järeldada, et töötaja eesmärk kassasüsteemi manipuleerimisel võis olla isikliku kasu saamine (endale vahelt raha tegemine). 36.2 Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatus E. G. selgitas, et tema töösuhe lõppes, kuna tööandja avastas probleemid kohviga, tema tasus talle esitatud nõude ära (III kd tl 111). E. G. selgitas väidetava puudujäägi tekkimise kohta, et ta ei löönud kassasüsteemist kohvi läbi ja müüs niisama, märkis arvutisse kohvi, hiljem kustutas selle ja viis kliendile. Tegi seda vaid sularahamaksete korral. Kohtuistungil väitis E. G., et avastas sellise võimaluse ise, nägi kuidas tüdrukud seda tegid. Ta ei näinud, et tüdrukud raha võtsid, kuid nägi, et ridu kassasüsteemis kustutati (III kd tl 111 pöördel) Vahele ei jäänud kohe seetõttu, et tegi ühest kapslist kaks kohvi, raha sai kahe eest, aga üks kanti läbi kassa teist mitte (III kd tl 112) Kui ühest kapslist teha kaks kohvi siis see ei tulegi inventuuri käigus välja. Tunnistaja kinnitas, et igal töötajal oli kassasüsteemi sisenemiseks oma kood (III kd tl 112 pöördel), kuid oli võimalik et kui oli palju rahvast, töötas tema koodidega keegi teine. Praktikantidel oli oma kood (III kd tl 114). Tunnistaja kohtuistungil antud ütlused on kohati vastuolulised tema tööandjale 11.09.2018 antud kirjaliku seletuskirjaga (I kd tl 19-20) Seletuskirjas märgib E. G., et nägi, kuidas teised kelner-ettekandjad kustutavad arvelt kohvi, andes selle kliendile. Pärast seda kui klient tasub sularahas, siis kustutas ta arvelt kohvi ja viis kohvi ära, raha kohvi eest võttis endale. Ühest kapslist tegi 2 kohvi. Kohtu hinnangul on eluliselt usutavam tunnistaja seletuskirjas toodu. Kohus nõustub, et kuna E. G. oli ettekandjatest kõige hiljem tööle tulnud ja T. S. ja T. V. juhendasid teha, sai ta „aimu“ kassasüsteemi manipuleerimise võimalusest kogenumate töötajate kaudu. Samas kinnitas ta nii kirjalikus seletuses kui kohtuistungil, et tegi ühest kapslist kaks kohvi, raha võttis kahe eest, läbi kandis ühe kohvi. Sel juhul on usutav, et inventuuri käigus ei ilmnenudki puudujääki, järelikult ei tekkinud tööandjal ka varalist kahju. 36.3 Tunnistaja T. V. kinnitas, et oli juhtumeid, kus kassasüsteemis oli vaja teha parandusi, nt juhul, kui klient ümber mõtles või midagi muuta soovis, sel juhul vahetati kassasüsteemis ära. Oli ka avatud arveid, et klient tellis veel midagi juurde ja hiljem maksis (III kd tl 107) Oli juhuseid, kus tööandja juhatuse liikmed ei maksnud ise kohe kaua eest, vaid tegid seda 16(18)
hiljem tööpäeva lõpus, sel juhul kehtis kassasüsteemis kanne „arve korrigeerimine“ Oli juhuseid, kus juhatuse liikmed kehtestasid mingi kampaaniatingimused, kuid ise neid ei järginud (III kd tl 108) Tunnistaja kinnitas ka seda, et tööandja juures töötas aeg-ajalt praktikante, kes samuti võtsid tellimusi vastu, mitte alati ei olnud neil oma koode kui kassasüsteemis töötasid, kasutasid töötaja oma. Esimesed päevad tehti toimingud kassasüsteemis kindlasti töötaja juuresolekul (III kd tl 108 pöördel) Oli juhuseid, kus kassas oli ka väike ülejääk, mille võis põhjustada nt inimlik faktor (eksitus).
37.T. S. ja ka ülekuulatud tunnistajad märkisid, et revisjone korraldati igakuiselt, kuid nende käigus midagi ei avastatud. Tööandja märgib, et revisjoni käigus ei kontrollitud kassasüsteemi väljavõtteid selliselt, et nendelt oleks nähtunud töötajapoolne tööandjale kahju tekitamine. Lisaks märgib tööandja, et nähtuvalt tunnistaja T. V. ütlustest oli revisjonide korraldamine mh T. V.ja T. S. ülesanne. Ehk töötaja teostas ise kontrolli oma tegevuse üle. Kelner- ettekandja ametijuhendi p 2.8 kuulub töötaja põhiülesannete hulka muuhulgas igakuise inventuuri tegemine (I kd tl 38). TLS § 15 lg 1 ja 16 lg 1 peab töötaja täitma oma tööülesandeid tööandja suhtes lojaalselt, samasuguse kohustuse sätestab tööandjale TLS § 28 lg 1. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul ka tööandja omapoolsete ülesannete suhtes olnud hooletu: puuduvad töösisekorraeeskirjad, allahindluste/soodustuste juhendid, töötajate kontrolli puudumine. Eeltooduga lõi tööandja ise võimaluse kassasüsteemiga manipuleerimiseks. Konkreetsete reeglite /juhiste ja adekvaatse kontrolli puhul oleks olnud see välditav. Kassasüsteemiga manipuleerimine on tõendatud kassasüsteemi väljatrükiga, selle on omaks võtnud nii T. S. kui kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad. Kohus möönab, et selline töötajate käitumine oli taunitav ja nende eesmärk võis olla isikliku kasu saamine, kuid kohtu hinnangul ei ole tõendatud varalise kahju tekitamine tööandjale. Kohtu hinnangul on töötaja tegevus käsitletav pigem klientide petmisena ja seeläbi võimaliku mainekahju tekitamisega tööandjale. Kohtul ei ole asjas kogutud tõenditele tuginedes kahtlust selles, et Cafe de Flore hagis kirjeldatud toimingud aset leidsid. Samas ei kinnita ükski töövaidluskomisjonile ega kohtule esitatud tõend varalise kahju tekkimist tööandjal, tõendamata on tööandja vara vähenemine (tulu saamata jäämine) hagis toodud ulatuses. Näiteks väidab tööandja, et jookide (kohvi /tee) kustutamisega arvetelt tekitas töötaja kahju 757, 07 eurot, menetluses ei ole aga esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et tööandja oleks kontrolli käigus tuvastanud vahe (puudujäägi) kohvi koguse (kapslite kulu) ja kohvi müügist saadud sissetuleku vahel. Tööandja on küll märkinud, et kahtlusi äratas jookide müügist saadud sissetuleku vähenemine võrreldes eelmiste aastatega, samas kui pagaritoodete müük jäi samaks, kuid ei ole kordagi üheski menetlusdokumendis ega kohtuistungil toonud välja ega tõendanud, kas kulutatud kohvi kogus jäi samaks kui müügist saadud sissetulek vähenes. Tööandja ei ole esitanud ühtegi tõendi tuvastatud puudujäägi kohta. Vastupidi, 03.09.2018 on Cafe de Flore juhatuse liige N. K. koostanud akti, milles on tuvastatud kassa ülejääk 2,68 eurot (I kd tl 96).
38.Töötaja esindaja on vaidlustanud tööandja esitatud CompuCash kassasüsteemi väljatrüki. TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus seda dokumenti tõendina ei arvestaks kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Töötaja ei ole kohtu hinnangul esitanud ühtegi adekvaatset ja arvestatavat põhjendust (isegi näidet), millest tulenevalt oleks süsteemi väljatrükki võltsitud/muudetud. 17(18)
Ainuüksi hüpoteetiline arvamus, et seda on võimalik teha (tuginedes OÜ Digiline õiendile, III kd tl 98) esitamata ühtegi viidet võimalikule või eeldatavale võltsitusele (andmete muutmisel), ei ole võltsituse põhistamine. Töötaja ega tema esindaja ei ole esitanud ka korrektset ja põhjendatud taotlust ekspertiisi teostamiseks X AS maakohtule 18.11.2019 esitatud vastuse kohaselt oleks tööandjal võimalik kaasasüsteemis kandeid muuta ainult häkkimise teenust kasutades, mis ei tundu äriliselt mõttekas olevat (III kd tl 70) Kohus on seisukohal, et tööandja esitatud kassasüsteemi väljatrüki näol on tegemist TsMS § 274 elektroonilise dokumendiga, mis esitatakse kohtule väljatrükina või esitatakse elektrooniliselt formaadis, et oleks võimalik sellega tutvuda ja kohtute infosüsteemis säilitada. Lisaks eeltoodule on tööandja seaduslik esindaja digitaalse allkirjaga kinnitanud, et dokument on ehtne (TsMS § 277 lg 3). Kohus jättis 10.08.2020.a istungil T. S. esindaja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata (III kd tl 121). Samas nõustub kohus, et töötaja esindaja väited väljatrüki võltsitusest ei oma tähtust, kuivõrd T. S. kinnitas, et süsteemi kandeid (ridu) muudeti, võttis omaks, et väljatrükis kajastatud kustutamised on tema tehtud (III kd 122)
39.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus Cafe de Flore kahju hüvitamise nõude T. S. vastu rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
40.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Menetluskulude jaotuse määrab kohus kindlaks vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätestatule. Viidatud sättest tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus jätab Cafe de Flore OÜ hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud jäävad Cafe de Flore kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 2 ja 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.