AB “Lietuvos draudimas”, AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kaudu, hagi S N vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: AB “Lietuvos draudimas”, rk 110051834, AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kaudu, rk 12831829; lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Kostja: S N, ik xxxx; lepinguline esindaja Gertu Pillenberg Kolmas, iseseisva nõudeta isik kostja poolel: Swedbank P&C Insurance AS, rk 11269248, lepinguline esindaja Triin Kivipõld
Hagi hind
1102,41 eurot
Menetlusviis
Suuline menetlus – istung 04.05.2018
RESOLUTSIOON:
1.Lõpetada menetlus AB “Lietuvos draudimas”, AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kaudu, hagis S N vastu osaliselt, s.o põhinõude 895,83 euro osas seoses hagist loobumisega.
2.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas”, AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kaudu, hagi S N vastu vähendatud ulatuses osaliselt.
3.Välja mõista kostjalt S N hageja AB “Lietuvos draudimas”, AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kaudu, kasuks 112 eurot.
4.Mitte rahuldada hageja AB “Lietuvos draudimas”, AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kaudu, nõuet viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 08.07.2017.
5.Jätta seoses nõudest osalise loobumisega ja hagi osalise rahuldamisega hageja menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja kostja ning kolmanda isiku menetluskulud 9% ulatuses hageja kanda.
6.Välja mõista kostjalt S N hageja AB “Lietuvos draudimas”, AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kaudu, kasuks menetluskulud summas 1069,65 eurot.
7.Välja mõista hagejalt AB “Lietuvos draudimas”, AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kaudu, kostja S N kasuks menetluskulud summas 3,95 eurot ja kolmanda isiku Swedbank P&C Insurance AS kasuks menetluskulud summas 4,76 eurot.
8.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt S N välja hageja AB „Lietuvos draudimas“, AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kaudu, kasuks menetluskulu summas 1065,70 eurot.
9.Välja mõista kostjalt S N hageja AB „Lietuvos draudimas“, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, kasuks viivis menetluskuludelt (1065,70 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Hageja nõue.
1.08.09.2017 /korrigeeritult 20.09.2017/ esitatud hagi kohaselt on hageja UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaal üldõigusjärglane, kes omakorda on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglane. 31.10.2014 läks Codan Forsikring A/S Eesti filiaali (registrikood 11299485) kindlustusportfell ja kindlustusettevõtte üle UAB-le DK “PZU Lietuva”, vastavalt Codan Forsikring A/S ja UAB DK “PZU Lietuva” vahel sõlmitud kindlustusportfelli ja kindlustusettevõtte ülemineku lepingutele. Eestis esindas ülevõtjat UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaal. Tegemist oli VÕS § 182 lg 2 järgse ettevõtte üleminekuga. Ettevõtte üleminekul toimub üldõigusjärglus. Hageja on omakorda UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali (registrikood 12378577) üldõigusjärglane alates 31.05.2015. Hageja on kindlustusandja üldõigusjärglane, kellele on seaduse alusel üle läinud kahjustatud korteriomaniku nõue kostja vastu.
2.Asjaolud: 04.05.2017 toimus xxxx korteris kahjujuhtum, kus läbi lae tunginud vesi rikkus korteri siseviimistluse ja kahjustada sai ka köögimööbel. Nimetatud korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja üldõiguseellase, Codan Forsikring A/S Eesti filiaali, poolt kindlustuslepinguga, kodukindlustuse poliis nr 640508933 (I kd tlk 16). Kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks on kodukindlustuse tingimused K100/2013 (I kd tlk 22). Hagejale teatas kahjust kindlustusvõtja (kahjustatud korteri omanik) hageja kõnekeskuse vahendusel (I kd tlk 30). Hageja ja kindlustusvõtja leppisid kokku, et kahjustada saanud korteri vaatab üle ja kahju suuruse teeb kindlaks hageja koostööpartner Xxxx OÜ.
3.Xxxx OÜ vaatas üle kahjustada saanud korteri, koostas vara ülevaatuse akti (I kd tlk 31), korteri mõõtkavas plaani (I kd tlk 32) ning võttis kindlustusvõtjalt vastu kahjuavalduse (I kd tlk 32). Korteri ülevaatuse käigus selgus, et veekahju tagajärjel on kahjustada saanud korteri nr xxxx köögi ja esiku lagi ning köögi seinakapid. Korteri nr xxxx remondiks tegid hinnapakkumise FIE K V summas 462,30 eurot (I kd tlk 34). Hageja hinnangul vastas hinnapakkumine kahjustuste suurusele. Kahjustada saanud köögikappide asenduseks tegi hinnapakkumise Xxxx OÜ summas 633,43 eurot (I kd tlk 35). Hageja hüvitas korteri remondimaksumuse FIE K V arve alusel (I kd tlk 36) summas 462,40 eurot (I kd tlk 37). Hageja hüvitas köögikappide maksumuse Xxxx OÜ arve alusel (I kd tlk 38) summas 433,43 eurot (I kd tlk 39). Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja, kahjustatud korteri omaniku, kanda.
4.Xxxx OÜ esitas hagejale kahju kindlaks tegemise kulude arve summas 112 eurot (I kd tlk 40). Hageja hüvitas nimetatud arve summas 112 eurot (I kd tlk 41). Korteriühistu selgituse kohaselt põhjustas korteri nr xxxx kahjustumise sama maja korteris nr 5 toimunud veekahju, mille põhjustas WC loputuskasti täitevooliku purunemine (I kd tlk 42). Kostja on korteriomandi, millest kahju alguse sai, xxxx (registriosa nr xxxx), omanik (I kd tlk 44).
5.Hageja koostööpartner Xxxx OÜ esitas kostjale 20.06.2017 tagasinõude nr 3682, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 07.07.2017 (I kd tlk 45). Hageja on hüvitanud kahjustatud korteri remondimaksumuse summas 462,40 eurot, köögikappide maksumuse summas 433,43 eurot ja kahju suuruse kindlaks tegemise kulu summas 112 eurot. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on otsene varaline kahju kokku 1007,83 eurot (462,40+433,43+112). Hageja põhinõue on 1007,83 eurot. Kostja ei ole tagasinõudele vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kostja kahju hüvitanud. Seetõttu leiab hageja, et ta on teinud kõik endast oleneva, et lahendada poolte vaheline vaidlus ilma kohtu abita.
6.Hagi õiguslik põhjendus VÕS § 182 lg 2 esimese lause kohaselt ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõudeks on mõista kostjalt välja hageja poolt tasutud veekahju hüvitis ja kahju kindlaks tegemise kulu seoses 04.05.2017 xxxx asuvas korteris, mis oli kindlustatud hageja üldõiguseellase poolt kindlustuslepinguga, poliis nr 640508933, toiminud kahjujuhtumiga, ning viivised.
7.Tulenevalt VÕS § 1 lg-st 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
8.Hageja on kindlustuslepingu alusel hüvitanud otsese varalise kahju ja kahju suuruse kindlaks tegemise kulu kokku summas 1007,83 eurot (hageja põhinõue). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks kantud kulusid. Riigikohus on oma lahendis RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13 p. 12 leidnud, et üldjuhul tuleb pidada kolmanda isiku poolt kahjustatud eseme ülevaatust ja vigastuste kindlakstegemist vajalikuks, st VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikuks. Selliste kulutuste tegemine aitab hankida võimaliku tulevase kohtuvaidluse jaoks tõendeid ning seeläbi vähendada ka tulevikus poolte vahel kahju tekkimise asjaolude üle vaidluse tekkimise võimalust. Kahju kindlaks tegemise kulu summas 112 eurot on VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsese varalise kahju osa.
VÕS § 492 lg 1 alusel läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja on omandanud kindlustusandja õigused, sh nõude kostja vastu, VÕS § 182 lg 2 alusel.
9.Kostja on korteriomandi xxxx (registriosa nr xxxx), millest veekahju alguse sai, omanik. Korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Kahjustatud korteriomaniku nõue kostja vastu on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud hagejale. Kahju põhjustas kostja korteris toimunud veekahju. Hageja hinnangul on kostja korteriomandi omanikuna rikkunud seadusest tulenevat kohustust hoida tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on kostja kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Hageja hinnangul saab kostja korteriomanikuna mõjutada oma korterisiseste veetorude ja nende osade tehnilist seisukorda ja vajadusel puudustega osad õigeaegselt remontida või asendada. KOS § 11 lg 3 toodud sätet kordab ka VÕS § 103 lg 1, millest tulenevalt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
10.Hageja üldõiguseellase poolt kindlustatud korter sai kostja korteris toimunud veekahju tagajärjel kahjustada. Hageja koostööpartner vaatas kahjustada saanud korteri üle ja fikseeris kahjustused. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 128 lg-test 1-3 tulenevalt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13 p. 12).
11.Kahju põhjuseks oli kostja korteriomandis toimunud veekahju ja selle tõttu tekkinud veeläbijooks hageja poolt kindlustatud korteriomandisse. Ilma kostja korteris toimunud veekahjuta ei oleks vesi hageja poolt kindlustatud korterisse tunginud. Seega oli kostja rikkumise ja hageja poolt kindlustatud korterile tekkinud kahju vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.
12.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja nõudis kostjalt 20.06.2017 tagasinõude kirjas nr 3682 kahju hüvitamist. Tagasinõude kohaselt palus hageja kahju hüvitada hiljemalt 07.07.2017. Kostja tagasinõuet ei tasunud. Seega muutus nõue sissenõutavaks alates 08.07.2017. Kuna kostja ei ole nõuet tasunud, on hagejal kostja suhtes viivise nõue VÕS § 113 alusel.
Hageja on esitanud tõendid, et korterile nr xxxx põhjustatud otsese varalise kahju suurus kokku on 1007,83 eurot. Viivised hagi esitamise seisuga 08.09.2017 (periood 08.07.2017 kuni 08.09.2017 ehk 64 päeva eest) on 14,02 eurot (1007,83 * 64 * 0,0219% = 14,02)
13.Hageja menetluskulu käesolevas tsiviilasjas on seotud Xxxx OÜ poolt osutatud õigusabiga kokku summas 300 eurot - 3 tundi, hinnaga 100 eurot tund. Hageja poolt on tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Hageja menetluskulu seisuga 08.09.2017 on kokku 500 eurot (300 + 200).
14.28.09.2017 menetlusdokumendis (I kd tlk 103) hageja vähendas haginõuet ning palub kostjalt välja mõista 129,89 eurot ja viivise sellelt alates 27.09.2017 kuni põhinõude (129,89 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja on hageja arvelduskontole 26.09.2017 teinud ülekande summas 895,83 eurot. Seega on kostja menetluse käigus tunnistanud nõuet osaliselt. Hageja loeb, et vastavalt VÕS § 88 lg 8 on kostja tasunud esmalt viivise põhinõudelt (1007,83 eurot) perioodi 08.07.2017 kuni 26.09.2017 eest summas 17,89 eurot ja põhinõude osaliselt summas 877,94 eurot (895,83-17,88). Seega on algne põhinõue (1007,83 eurot) alates 27.09.2017 vähenenud summani 129,89 eurot (1007,83-877,94). Seoses asjaoluga, et kostja on kahjusumma osaliselt tasunud, palub hageja vähendada hagi eset alates 27.09.2017 kuni summani 129,89 eurot. Hageja loobub osaliselt põhinõudest summas 877,94 eurot. Menetluskulu palub hageja jätta TsMS § 168 lg 5 kohaselt kostja kanda ja mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.1.Esimene alternatiiv: Hagejale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud korteriomaniku kahjunõue kostja vastu, nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1. Lähemalt on hageja seda nõuet põhjendanud hagivalduses.
15.2.Teine alternatiiv: Hagejal on kostja vastu kahju kindlaks tegemise kulu nõue summas 112 eurot VÕS § 1037 lg 1 alusel. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Rikkumiskondiktsioon on suunatud kahjustatud isiku absoluutse õiguse rikkumisele. Hageja hinnangul on VÕS § 1037 lg 1 alusel esitatud nõude eeldused täidetud: Kostja on rikkunud alumise naabri (õigustatud isik) korteriomandi. Selles vaidlus puudub. Kostja poolse rikkumisega põhjustati kahju, mis koosneb kolmest osast: korteri siseviimistluse kahjustamine summas 462,40 eurot – VÕS § 132 lg 3; köögimööbli kahjustamine summas 433,43 eurot – VÕS § 132 lg 1; kahju kindlaks tegemise kulu summas 112 eurot – VÕS § 128 lg 3. Kuna kostja eest on kahju kindlaks teinud Xxxx OÜ, kellele on hageja hüvitanud vastava kulu 112 eurot, siis on kostja 112 euro võrra alusetult rikastunud. Rikastumine seisneb selles, et kostja ei ole tasunud veekahju kindlaks tegemise kulu, mille ta on ise alumisele naabrile põhjustanud. Kostja on hoidnud kokku 112 eurot hageja arvel ehk 112 euro võrra rikastunud. Kahju põhjustamisega kaasneb ka vajadus teha kindlaks kahju (VÕS § 128 lg 3). Riigikohus on kolmanda isiku poolt kahjustatud eseme ülevaatust ja vigastuste kindlakstegemist pidanud üldjuhul vajalikuks (3-2-1-19-13 p 12). Puudub igasugune põhjendus, miks peaks käesolevat olukorda pidama erandlikuks. Senine vaidluse käik näitab, et ilma kahju kindlaks tegemata ei olnud kostja nõus kahju hüvitama. Hageja hinnangul peab kostja (kahju põhjustaja) andma välja kahju kindlaks tegemise kulu, mille ta on säästnud. Hageja toonitab üle, et algselt jättis kostja hageja nõude rahuldamata põhjendusega, et kahju on kindlaks tegemata (fotod on esitamata).
15.3.Kolmas alternatiiv:
Hagejal on kostja vastu õigusvastase kahju hüvitamise nõue summas 112 eurot VÕS § 1043 alusel (delikti nõue). Objektiivne teokoosseis: Kostja korteris purunes WC loputuskasti voolik. Selle tulemusena sai kahjustada hageja kindlustusvõtja korter. Seega on kostja vastutav alumise korteri kahjustamise eest KOS § 11 lg 1 alusel. Õigusvastasus: Kostja tegu on õigusvastane VÕS § 1045 lg 5 ja 7 alusel. Kostja teo õigusvastasust eeldatakse. Kostja korteris purunenud veevooliku tagajärjel said kahjustada hageja ja alumine naaber. Kostja on rikkunud KOS § 11 lg 1 toodud kohustust. Kahju: Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on hüvitanud (välja maksnud) järgmised summad: 462,40 eurot – korteri remont ehk kahju VÕS § 132 lg 3 tähenduses; 433,43 eurot – köögimööbli asendamine ehk kahju VÕS § 132 lg 1 tähenduses; 112,00 eurot – kahju kindlaks tegemise kulu ehk kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kahju summas 112 eurot on saanud hageja või hageja kindlustusvõtja. Diferentsihüpoteesi kohaselt on tegemist hageja vara vähenemisega 112 euro võrra ehk hageja kahjuga. Hageja vara on pärast kahju tekitanud sündmust vähenenud 112 euro võrra võrreldes kahjule eelnenud olukorraga. Põhjuslik seos: Kui kostja ei oleks veekahju põhjustanud, siis ei oleks olnud hagejal kohustust kahju suurust kindlaks teha. Seega on kahju tekitanud sündmuse ja hagejale põhjustatud kahju (112 euro) vahel põhjuslik seos ning hagejale on tulenevalt kostjast tekkinud kahjulik tagajärg. Eesti õiguse kohaselt on kahju hüvitamise peamine eesmärk kannatanud isikule tema kahju korvamine. Kahjustatud isik tuleb asetada võimalikult samasse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekkinud (3-2-1-130-15 p 13). Kostja teadis, et alumise korteri kahjustamisega kaasneb vajadus teha kindlaks kahju suurus. Asjaolu, et kahju suurus on kindlaks tegemata, on kostja toonud esile põhilise argumendina, miks ta ei olnud nõus hüvitama hageja nõuet kohtuväliselt. Kostja leiab oma 16.10.2017 hagivastuse p 4.4, et ilma fotodeta esitatud nõue ei ole aktsepteeritav. Kostja selgitab oma vastuses, et ta ootas hagejalt fotode esitamist (kostja vastuse p 4.6). Kostja jätkab, et fotod olid vajalikud kahju suuruse hindamiseks kolmandale isikule. Kostja oli oma korteri kindlustanud. Seega pidi kostja ette nägema, et ka alumise naabri korter on kindlustatud. Seega pidi kostja ka ette nägema, et kui alumine naaber on käitunud sama mõistlikult kui kostja, st on kindlustanud oma korteri, siis kaasneb kindlustusandjale VÕS § 489 lg 1 tulenev kohustus teha viivitamata kindlaks hüvitamisele kuuluv kahju suurus. Kostja selgitab oma 20.03.2018 seisukoha p-s 2.2, et ta on teadlik vastavast kindlustusandja kohustusest. Vaatamata oma teadmisele jääb kostja passiivseks ja ei võta omalt poolt ette ühtegi sammu, et ise kahju suuruses selgusele jõuda. Kostjal ei oleks olnud keeruline minna alumise naabri ukse taha ja paluda võimalust põhjustatud kahjuga tutvuda ja küsida luba kahjustused pildistada, et tema kindlustusandja (kaasatud kolmas isik) saaks põhjustatud kahju hüvitada. Süü: Kostja süüd VÕS § 1050 lg 1 alusel eeldatakse. II Kostja seisukohad.
16.Kostja oma kirjalikus vastuses ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostja ei vaidlusta väidet, et tema korteris toimus 04.05.2017 veeavarii, mis kahjustas hageja kindlustusvõtja korterit. Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja ja tema kindlustusvõtja kokku, et kahjustada saanud korteri vaatab üle ja kahju suuruse teeb kindlaks hageja koostööpartner Xxxx OÜ. Kostja ei ole nõus hageja sellise tegevusega. Kostja leiab, et see on põhjendamatu kahju tekitaja kulude suurendamine. Xxxx OÜ 24.05.2017 arvel nr 167098 on näidatud, et arve esitati
varakahjude hindamise eest, mis tähendas kahju tekkepõhjuste tuvastamist ja kinnistusraamatu väljavõtet. Kahju saanud korteris käidi kohapeal kahel korral: 10.05.17 ja 11.05.2017. Tekkepõhjuseid ei saanud Xxxx OÜ kindlaks teha kahjukannataja korterist. Vara ülevaatusaktis nenditi, et kostja korteris lõhkes veetoru ja kahjustada sai kahjukannataja köök ja esik. Hageja sai kahju põhjuse teada korteriühistult. Seega nentida korteriühistu andmete põhjal ilma kostja korteris xxxx käimata, et „purunes krt xxxx WC poti külmavee suruvoolik“, ei saa kindlasti pidada tekkepõhjuste kindlakstegemiseks, mille eest maksta 112 eurot. Pigem oli see lihtsalt põhjendamatu kulu suurendav tegevus. Kostja tunnistas 05.05.2017 avalduses oma kindlustusandjale, et lõhkes veetoru tema korteris.
17.Seega leiab kostja, et tagasinõudes märgitud kahju kindlaks tegemise kulud, summas 112 eurot on kindlustusandja tegevusega seotud kulud ning neid kulusid ei saa lugeda kahju tekitamisega seoses olevateks kuludeks, mida peaks kostja maksma. Kindlustusandja saab tagasinõude esitamisel nõuda ainult sellise kahju hüvitamist, sh selliste mõistlike kahju kindlaks tegemise kulude hüvitamist, mida saaks nõuda kindlustusvõtja. Kostja hinnangul ei ole tagasinõudes märgitud kahju kindlaks tegemise kulud, kahjustatud vara ülevaatusega seotud kulud, mõistlikud ega põhjendatud ning on kahju kindlaks tegemiseks ebavajalikud. Kostja leiab, et kahju kindlaks tegemise kulud on kindlustusandja tegevusega seotud kulud ning need kulud ei kuulu hüvitamisele. Isegi juhul, kui kindlustusvõtja/kahju kannatanu oleks kasutanud kolmanda isiku abi kahjustuste fikseerimisel ning tal oleksid sellised kulud tekkinud, ei oleks need kulutused mõistlikud ning samuti oleks tegemist võlausaldaja kahju vähendamise kohustuse rikkumisega (VÕS § 139 lg 2 alusel).
18.Hageja koostööpartner Xxxx OÜ esitas kostjale 20.06.2017 vormistatud tagasinõude, mis ei ole allkirjastatud. Seega saab seda lugeda tagasinõude projektvariandiks, sest see pole korrektselt vormistatud. Sellel ei olnud õiguslikku tähendust, see ei kehtinud. Kostja sai selle kätte paberkandjal postkastist 21.06.2017 ning saatis oma kindlustusandjale edasi. Tagasinõude projektvariandi juures ei olnud samuti lisadena fotosid, mida tõendab ka tagasinõude nr 3682 projektvariandi lisade loetelu. Seega kehtivat tagasinõuet ei ole kostja seisuga 16.10.2017 saanud.
19.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja 20.06.2017 esitatud tagasinõudele vastuväiteid esitanud ega kahju hüvitanud. Kostja vaidleb hageja väitele vastu. Kostjal ei olnud kohustust mittekehtivale tagasinõudele mingisuguseid vastuväiteid esitada. Kui kohus loeb, et tagasinõue on kehtivalt esitatud, siis selgitab kostja järgmist. Kostja kindlustusandja Swedbank P&C Insurance AS palus 04.07.2017 e-kirjaga (I kd tlk 112) hagejalt fotosid kahju kohta. Kostja e-kirjale ei vastanud ega esitanud fotosid. Kostja leiab, et kindlustusandja on professionaal ning kui talle esitatakse nõue kahju kohta fotomaterjali esitamiseks, siis on see arusaadav, et nõuet pole aktsepteeritud (nõue ei ole olnud terviklik) ilma fotosid nägemata – seda saab lugeda kostja vastuväiteks, mis oli esitatud õigeaegselt. Kostja sai fotod alles koos hagiga 21.09.2017 ning koheselt esitas ta need oma kindlustusandjale. 26.09.2017 oli hagejale kahjusumma 895 eurot ja 83 senti makstud (I kd tlk 113).
20.Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et tagasinõude esitamise, kostja poolt kahju maksmata jätmise ning vastuväidete esitamata jätmisega on kostja teinud kõik endast oleneva, et vaidlus lahendada kohtuväliselt. Hageja esitas kahju tekitajale (kostjale) tagasinõude projekti. Muud nimetatud tegevused – kahju maksmine ja vastuväidete esitamine on kahjutekitaja tegevused ning neid ei saa mõistliku inimese seisukohalt lugeda hageja tegevusteks ega ka lugeda tegevusteks, mis aitavad kaasa kohtuvälise lahenduse saavutamisele. Seega leiab kostja, et lihtsalt tagasinõude projekti esitamine ei ole hageja poolt kõige endast oleneva tegemine, et vaidlus lahendada kohtuväliselt.
21.Kui kohus loeb, et tagasinõue on kehtivalt esitatud, siis kostja täpsustab, et talle ei ole saadetud ühtegi hoiatust maksmata arve kohta, mis reeglina käibes on tavapärane. Kostjale ei ole antud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks edaspidi VÕS § 114 alusel. Kostja on käitunud heas usus, oodanud hagejalt fotosid kahju kohta, et neid oma kindlustusandjale otsuse tegemiseks esitada ning seejärel, kui need on aktsepteeritavad, ka põhjendatud kahju hüvitada. Kostja ei ole mingil moel kahju hüvitamist vältinud.
22.Ka leiab kostja, et hageja ei ole käitunud hea usu põhimõttest VÕS § 6 lähtuvalt, kuna ei võtnud kostjaga pärast tagasinõude projekti esitamist ühendust. Hageja ootas tegevusetult ning lõpptulemina esitas hagi. Kostja leiab, et antud vaidlust oleks olnud võimalik lahendada kohtuväliselt kohut koormamata.
23.Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud ka kahjusummale viivise. Kostja vaidleb viivisenõudele vastu. Kostja ei ole viivituses, kuna tagasinõue ei ole esitatud kehtivalt. Kui kohus loeb, et tagasinõue on esitatud kehtivalt, siis selgitab kostja järgmist. Kostja ootas hagejalt kahju kohta fotosid. Kostja kindlustusandja Swedbank P&C Insurance AS palus kostja nõusolekul 04.07.2017 e-kirjaga hagejalt fotosid kahju kohta. Fotod kahjustunud korterist olid vajalikud kostja kindlustusandjale, et hinnata kahju suurust ja kahjusumma põhjendatust. Hageja e-kirjale ei vastanud ega esitanud fotosid. Kostja sai fotod alles koos hagiga 21.09.2017 ning koheselt esitas ta need oma kindlustusandjale. 26.09.2017 oli hagejale veeavariist põhjustatud otsene kahjusumma 895 ja 83 senti makstud.
24.Kostja vaidlustab osaliselt hageja tõendid. Hageja esitatud tagasinõue ei ole kehtivalt esitatud – sellel puudub nõude esitaja allkiri. Kostja juhib tähelepanu veel asjaolule, et FIE K V on teinud hinnapakkumise 22.06.2017, kuid arve on esitatud juba 05.06.2017. Ka on hagi punktis 5 nimetatud K. V esitatud arve summaks 462,30 (462,40 asemel).
25.Kostja on hagejale hüvitanud veeavariist tekkinud otsese varalise kahju kokku summas 895 eurot ja 83 senti 26.09.2017. Antud veeavariist põhjustatud otseseks varaliseks kahjuks VÕS § 128 lg 3 alusel saab lugeda kahjustatud korteris otseselt vee tagajärjel tekkinud kahju. Kostja on oma kohustuse hageja ees täitnud vaatamata tagasinõude kehtetusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest vastavalt VÕS § 76 lg 2. Kostja ei ole oma kohustust rikkunud, on veeavariist põhjustatud otsese kahju hüvitanud ja ei ole sellega viivitusse sattunud (VÕS § 100 alusel).
26.20.11.2017 esitatud seisukohas märgib kostja lisaks, et tunnistab, et 21.09.2017 esitatud tagasinõudel oli allkiri ning palub kohtul oma vastuses esitatud väidet, et „tagasinõue ei olnud esitatud kehtivalt“, mitte arvesse võtta. Kostja leiab, et vara ülevaatuse akt, vara ülevaatuse aktiskeem on üleliigsed tõendid. Kostja peab jätkuvalt rõhutama, et ülevaatuse aktiga, vara ülevaatuse akti-skeemiga on põhjendamatult nõudesummat suurendatud. Vara ülevaatuse akti-skeemilt on näha, et kahjustunud ala on märgitud ristikestega, ristikesed on suvaliselt skeemil, sealt ei lähtu kahjustunud ala suurus, selle ulatus – järelikult tõend sisaldab otstarbetut infot. Vara ülevaatuse akt on samuti ebamäärane, sisaldades infot, et „lael on veekahjud“ – konkreetset kahjude suurust, ulatust ei selgu. Seega need tõendid on asjakohatud. Kostja on nõus, et hageja tõendab hagi oma tõenditega, kuid on ebaloomulik, et hageja võib nö põhjendamatul hulgal igasuguseid tõendeid kahju korral teha lasta (erinevaid ekspertiise, analüüse, hinnangud), mis põhjendamatult kostja kulusid suurendavad ning samas ei tõenda asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
27.20.03.2018 esitatud kostja täiendavas seisukohas märgib kostja, et hageja on viidanud oma 27.10.17 menetlusdokumendis TsMS I kommenteeritud väljaande § 143 p-le 3.3.1.3, mida hageja tõlgendab meelevaldselt selliselt, et hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid kahju suuruse
kohta võimaldavad hagejal nõuda tõendi saamiseks tekkinud kulu VÕS § 128 lg 3 järgi kahju hüvitamise sätete alusel ning leiab, et ei oma tähtsust, et hageja puhul on tegemist isikuga, kes oma igapäevase majandustegevuse raames pakub kindlustuskaitset. Hageja peab kahju kindlaks tegemise kulu vajalike tõendite hankimise kuluks. Kostja sellise tõlgendusega ei nõustu. Nimelt on viidatud kommentaaride punktis 3.3.1.3 kommentaari kirjutaja Andra Pärsimägi ka märkinud, et ekspertarvamuse kasutamine hilisemas võimalikus kohtumenetluses, ei muuda seda veel kohtumenetluse jaoks hangitud dokumendiks.
28.Olukorras, kus kindlustusandja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju, lähevad kindlustusandjale üle õigused, mis olid kindlustusvõtjal kahjutekitaja suhtes. VÕS § 489 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja kindlaks tegema, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga ja missuguses ulatuses peab ta tekkinud kahju hüvitama. VÕS § 492 lg-st 1 tulenevalt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kuuluva kahju hüvitamise nõue. Võlaõigusseaduse II kommenteeritud väljaande § 492 p 3.2 kohaselt ei ole kindlustusandjal õigust enda makstud summast suuremat kahju tekitajalt tagasi nõuda. Mitte üksnes kindlustusvõtja, vaid ka kindlustusandja ei tohi sellest aspektist rikastuda. Tuleb silmas pidada, et nõude sisulisest üleminekust saab rääkida vaid ulatuses, milles see nõue kindlustusvõtjal või kindlustatud isikul algselt tekkis. Eeltoodust tulenevalt on üheselt selge, et kindlustusandjale saab üle minna üksnes nõue, mis oleks kahjustatud korteri omanikul olnud kahju põhjustanud korteri omaniku vastu ehk korteri kahjude taastamiseks kulunud rahaline nõue.
29.Hageja viitab korduvalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-19-13 p-le 12, milles kohus ütleb, et üldjuhul tuleb pidada kolmanda isiku poolt kahjustatud eseme ülevaatust ja vigastuste kindlakstegemist vajalikuks, st VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikuks. Selliste kulutuste tegemine aitab hankida võimaliku tulevase kohtuvaidluse jaoks tõendeid ning seeläbi vähendada ka tulevikus poolte vahel kahju tekkimise asjaolude üle vaidluse tekkimise võimalust. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et eelnimetatud Riigikohtu lahendis on vaidlus kahe eraisiku vahel tulenevalt liiklusõnnetusest. Nimetatud lahend ei ole analoogia korras kohaldatav käesoleva vaidluse eseme suhtes, kuna hageja näol on tegemist professionaalse kindlustusandjaga, kelle ametiülesannete täitmist reguleerivad VÕS-i erisätted. Hagiavalduse lisa nr 5 p-s 11.3. on märgitud kindlustusandja kohustusena käsitleda ja kindlaks teha hüvitatava kahju suurus. Seega on kahju kindlaks tegemise kohustus hageja lepingujärgne ülesanne ning kostja ei vastuta hageja lepingujärgse kohustuse täitmise kulude eest. Hageja ametiülesannete täitmisel tekkinud kahjukäsitluse kulu ja dokumentatsioon ei ole TsMS § 143 lg p-le 2 vastav menetluskulu, kuna tegemist ei ole kohtumenetluse jaoks hangitud dokumendi saamise kuluga, vaid kulu, mida kindlustusandja peab kandma, et tegutseda kindlustusettevõttena.
30.Arvestades eeltoodust ning kolmanda isiku esitatud seisukohti ja tõendeid kooskõlas Eesti Liikluskindlustuse Fond ja Eesti Kindlustusseltside Liidu käsitlusega, on kostja hinnangul tõendatud, et hageja ei saa oma kahju kindlaks tegemise kohustust kindlustusandjana käsitleda kahjuna. Arvestades, et hageja ei ole õigustatud nõudma kahjuhüvitisena kahjukäsitluse kulu, ei saa hageja ka sellelt summalt viivist nõuda. VÕS § 113 kohaselt on viivisenõude esitamise õigus olukorras, kus võlgnik on rahalise kohustuse täitmisega viivituses.
31.Kostja ei korda kolmanda isiku vastuväiteid viivise arvestusele tulenevalt hageja poolsest suutmatusest edastada kahjukäsitlusega seotud materjale kostja kindlustusandjale. Kostja nõustub kolmanda isikuga ning leiab, et hageja on käitunud pahatahtlikult ning fotode esitamata jätmisega teadlikult tekitanud olukorra, kus ta teab, et kolmas isik ei hüvita kahju enne fotode nägemist. Seega puudus kostjal mistahes võimalus viivisnõude tekkimiseta nõue tasuda. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb täielikult jätta rahuldamata.
Kostja leiab 11.04.2018 esitatud seisukohas, et VÕS § 1037, § 1043 ja § 1045 ei kuulu antud juhul kohaldamisele Hageja ei ole veenvalt esile toonud, kuidas rikkus kostja hageja isiklikku õigust selliselt, et selle tagajärjel rikastus kostja hageja arvelt või tekitanuks hagejale õigusvastaselt kahju. Hageja mõttekäik ning selgitused on ebapädevad ja ei kuulu lepingulises suhtes kohaldamisele. Kostja ei ole hageja arvelt säästnud kahju kindlakstegemise kulu, kuna kohustuse täitmine lasus hagejal tulenevalt lepingulisest suhtest enda kliendiga (antud juhul kahjukannataja). Kahjukannataja nõuded tulenevad kostja vastu korteriomanike omavaheliste kohustuste täitmise nõuetest, mitte alusetu rikastumise või deliktiõiguse sätetest. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 32-1-186-12, et /.../Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et praeguses vaidluses tuleb kohaldada KOS § 11. Kolleegium on leidnud oma varasemas lahendis, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt nt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10; 7. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15). KOS § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud oma korteriomandi reaalosa kasutamisel hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodut kinnitab ka Riigikohtu lahend ts.asjas nr 3-2-1-103-13, kus kolleegium selgitab, et juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandi juurde kuuluvat mõttelist osa kasutades või hallates, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. KOS § 11 lg 3, mis sätestab korteriomaniku vastutusest vabastamise eeldused (vt eespool), on sama sisuga mis VÕS § 115 lg 1 puhul kohaldamisele kuuluv VÕS § 103 lg 3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-15-18478 märkinud, et VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta mingit tema õigust eelkõige tema omandit või valdust ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. VÕS § 1037 lg 3 esimene lause sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. /.../ VÕS § 1037 lg 1 järgi saab nõuda rikkumise teel saadu hüvitamist. See tähendab loogiliselt võttes seda, et hüvitada tuleb juba toimunud rikkumise teel saadu.
33.VÕS 492 lg 1 alusel läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Riigikohus on ts.asjas nr 32-1-51-11 (p. 19) leidnud, et kahju hüvitamist saab võlaõigusseaduse järgi nõuda eelkõige kahel alusel: VÕS § 115 lg 1 järgi mõne olemasoleva (lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva) kohustuse rikkumisele tuginedes või kahju õigusvastasele tekitamisele (deliktile) tuginedes VÕS § 1043 jj alusel. Käesoleval juhul on tegemist lepingulise nõudega, millest tulenevalt ei saa kohaldada delikti sätteid. Kostja palub kohtul hagi jätta rahuldamata; jätta hageja edaspidi tekkida võivad ja kostja menetluskulud AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda. III Kolmanda isiku seisukoht
34.Maakohtu 03.11.2017 määrusega on menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel kaasatud AS Swedbank P & C Insurance, kes on seisukoha esitanud 27.11.2017.
35.Kolmas isik hüvitas 25.09.2017 kahju summas 895,83, s.o 08.09.2017 hagiavalduse p-s 6 märgitud korteri remondi maksumuse ning selles osas hageja hagist ka loobus. Käesolevaks ajaks on vaidlus üksnes kahe asjaolu üle: kahju kindlaks tegemise kulu hüvitamine summas 112 eurot; hageja viivise nõue.
36.Kahju kindlaks tegemise kulu Kahjusid käis hageja poolt kindlaks tegemas Xxxx OÜ ning esitas selle eest hagejale arve summas 112 eurot. Kolmas isik leiab, et kahju kindlaks tegemise kulu ei kuulu kostja poolt hüvitamisele. Kui kindlustusandja kasutab kolmanda isiku abi oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse kindlaks tegemiseks, siis see on kindlustusandja kulu. Seda kulu ei teinud kahju kannatanu. VÕS § 492 kohaselt läheb kindlustusandjale üle kahju hüvitamise nõue.
37.2015 aprillis on Eesti Liikluskindlustuse Fond ja Eesti Kindlustusseltside Liit koostanud käsitluse „Nõude käsitlemise, sh kahju kindlakstegemise, kulu sissenõudmine“, mille kohaselt piirneb tagasinõudeõigus tavaliselt väljamakstud hüvitisega ning kindlustusandja (käesolevas juhul hageja) ei või nõuda kahjunõude käsitlemise, sh kahju suuruse kindlakstegemise kulu, mida kindlustusandja ise kandis (I kd tlk 151). Dokument viitab VÕS § 489 lg-le 1, mis paneb kindlustusandjale kohustuse teha kindlaks kahju suurus, teisisõnu on see kohustus nõuet käsitleda. Kindlustusandjal on nõude käsitlemise kohustus, seega ka kohustus kanda nõude käsitlemisega seotud kulu. Selle kulu kandmise kohustust ei saa edasi anda. Käsitlus sai teoks tulenevalt kindlustusandjate erinevast praktikast ning kolmandale isikule teadaolevalt on hageja ainuke kindlustusandja, kes nimetatud juhendist tulenevaid põhimõtteid ei järgi.
38.Hageja ei saa käsitlemisega seotud kulu sisse nõuda ka VÕS § 128 lg 3 alusel. Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu käsitluse kohaselt nimetatud säte ei kohaldu, sest kahju kindlakstegemise kohustus on kindlustusandjal ja enda kohustuse täitmist ei saa käsitleda kahjuna.
39.Eeltoodust tulenevalt on kolmas isik seisukohal, et hageja ei saa kostjalt tagasinõude käigus kahju käsitlemisega ehk Xxxx OÜ vahendusel kahjude kindlaks tegemise kulu tagasi nõuda. Kahju käsitlemise kulu ei ole käsitletav kahjuna VÕS § 492 mõttes, mistõttu puudub kostjal nimetatud kahju hüvitamise kohustus. Kuna õigustamatu on selle kulu tagasinõudmine, siis ei saanud hageja ka sellelt summalt viivist nõuda.
40.Hageja viivise nõue Hageja koostööpartner esitas kostjale tagasinõude 20.06.2017, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 07.07.2017. Kahjunõudele ei olnud lisatud kahju ülevaatamisel tehtud fotosid, mistõttu kolmas isik palus esitada kahjujuhtumit tõendavad fotod. Hageja ei saa eeldada, et kostja kindlustusandja hüvitab kahjud pimesi, ilma fotosid nägemata. Kolmas isik saatis 04.07.2017 hagejale kirja, milles palub esitada fotod kahjujuhtumi kohta (I kd tlk 152), kuid kahjuks hageja fotosid ei esitanud, mistõttu ei saanud kolmas isik ka tagasinõudes tulenevaid kahjusid hüvitada. Esimest korda sai kolmas isik fotodele ligipääsu, kui hageja oli kostja vastu hagi esitanud ning hagi lisana fotod lisanud ja kostja nimetatud fotod kolmandale isikule edastas. Kostja on oma vastuses märkinud, et hagi sai ta kätte 21.09.2017. Peale fotodega tutvumist tasus kolmas isik summa 895,83 eurot. Arvestades, et hageja pidas vajalikuks hagile fotode lisamist, tunnistab ta ka ise, et need on vajalikud nõude tõendamiseks, mistõttu on täielikult põhjendatud, et kolmas isik pidas neid samuti vajalikuks kahju nõude ja suuruse põhjendatuse kontrollimiseks. Kolmas isik on seisukohal, et hageja on käitunud pahatahtlikult ning fotode esitamata jätmisega teadlikult tekitanud olukorra, kus ta teab, et kolmas isik ei hüvita kahju enne fotode nägemist. Seega puudus kostjal mistahes võimalus viivisnõude tekkimiseta nõue tasuda.
41.VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt kostja keeldus põhjendatult oma kohustuse täitmisest, kuna hageja otsustas mitte vastata kostja ega kolmanda isiku kirjale ja jätta esitamata fotod kahjude
kohta. Kolmas isik on seisukohal, et hageja viivise nõue ei ole põhjendatud ning hagi tuleb täielikult jätta rahuldamata.
42.Kolmas isik leiab, et kõik hagimenetluses kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja on fotode esitamata jätmisega tekitanud vajaduse hagi esitamiseks, mistõttu ei ole menetluskulude kostja kanda jätmine põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
43.Kolmanda isiku seisukoht alternatiivsele õiguslikule alusele. Kolmanda isiku seisukoht on avaldatud 11.04.2018 kostjaga ühiselt esitatud seisukohas. IV Kohtu seisukoht ja põhjendused.
44.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
45.Hageja esitas 28.09.2017 kohtule loobumise avalduse (I kd tlk 103). Avalduse kohaselt kostja on hageja arvelduskontole teinud ülekande summas 895,83 eurot (laekumise kuupäev 26.09.2017). Hageja loeb, et vastavalt VÕS § 88 lg 8 on kostja tasunud esmalt viivise põhinõudelt (1007,83 eurolt) perioodi 08.07.2017 kuni 26.09.2017 eest summas 17,89 eurot ja põhinõude osaliselt summas 877,94 eurot (895,83-17,88). Seega on hageja seisukoha kohaselt algne põhinõue alates 27.09.2017 vähenenud summani 129,89 eurot. Hageja loobub osaliselt hagist summas 877,94 eurot.
46.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et hageja on loobunud üksnes nõudest summas 877,94 eurot. Olukorras, kus kostja on teinud ülekande summas 895,83 eurot, on õige lugeda, et hageja on loobunud nõudest summas 895,83 eurot. Lisaks eeltoodule ei pea kohus põhjendatuks lugeda VÕS § 88 lg 8 alusel esimeses järjekorras tasutuks viivisenõuet. Nimelt sätestab VÕS § 88 lg 4, et võlausaldaja saab määrata kohustuse täitmise järjekorra, kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud. Juhul kui võlausaldaja on määranud kohustuste täitmise järjekorra, on võlgnikule jäetud võimalus sellele vastu vaielda ja teatada oma määramisest. Sellisel juhul tuleb lähtuda võlgniku poolt tehtud määramisest.
47.Kostja on esimeses menetlusdokumendis – 15.10.2017 vastuses hagile (I kd tlk 110) märkinud, et 26.09.2017 on hagejale makstud veeavariist põhjustatud otsene kahjusumma 895,83 eurot. Samuti märgib kostja, et ei ole oma kohustust rikkunud, on veeavariist põhjustatud otsese kahju hüvitanud ja ei ole sellega viivitusse sattunud. Kostja vastusele lisatud maksekorralduses (I kd tlk 113) on selgituseks märgitud üksnes „ 444390-AL“.
48.Kohus leiab, et kostja vastust saab lugeda VÕS § 88 lg 4 kohaseks teavitamiseks mõistliku aja jooksul peale kohustuse täitmist, mistõttu tuleb lugeda, et kostja on esimeses järjekorras tasunud põhinõude (kahjuhüvitise) osaliselt summas 895,83 eurot. Kostja ei tunnista viivisevõlgnevust, mistõttu ei saa lugeda kohustust täidetuks viivise osas. Kostja on tasunud kahjunõude selgitusega, millele viitamist hageja nõudis kostjale esitatud tagasinõudes. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse eelnimetatud põhinõude osas.
49.Lähtudes eeltoodust kuulub käesolevas kohtuotsuses lahendamisele põhinõudena kahju suuruse kindlakstegemise kulu nõue 112 eurot ning põhinõudelt arvestatud viivise nõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.07.2017.
50.Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele vähendatud põhinõude osas ja ei kuulu rahuldamisele viivise osas.
51.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, kus-millal ning mis asjaoludel toimus kindlustusjuhtum ja kes olid selle osapooled ja sellest tulenevalt puudub vajadus asjakohaste tõendite analüüsimiseks ja hindamiseks. Kohus on asja lahendamisel aluseks võtnud kõik menetlusosaliste poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, millele omakorda käesolevas lahendis on viidatud vastaval poole seisukoha kajastamisel.
52.Tõenditesse puutuvalt on kostja väitnud, et hageja esitatud tagasinõue ei ole kehtivalt esitatud, kuna sellel puudub nõude esitaja allkiri. 20.11.2017 menetlusdokumendis kostja tunnistab, et 21.09.2017 esitatud tagasinõudel oli allkiri ning palub kohtul tema vastuses esitatud sellekohaseid väiteid mitte arvesse võtta. Seega puudub pooltel ka vaidlus tagasinõude kehtivuse osas.
53.Mis puudutab seda, et FIE K V on teinud hinnapakkumise 22.06.2017, kuid arve on esitatud juba 05.06.2017, siis iseenesest ei anna see kuupäevaline dissonants alust väita, et arve oleks ebaõige ja/või võltsitud. Ka hagi punktis 5 nimetatud K. Vi esitatud arve summaks 462,30 euro nimetamine arvel endal kajastuva 462,40 euro asemel on võimalik eksitud 10 sendi osas lugeda hagi asjaolude kajastamise trükitehniliseks marginaalseks eksimuseks, mis asja lahendamist ei mõjuta. Seda enam, et kohe järgmises hagi punktis 6 on sama arve summa vastav arves kajastatule.
54.Poolte vahel on õiguslik vaidlus selles osas, kas hagejal on õigus esitada kahju kindlakstegemise kulu hüvitamise nõue. Kohtus tuvastatu kohaselt on hageja esitanud nõude kostja vastu VÕS 128 lg 3 (põhialus) või VÕS § 489, § 492 (1.alternatiiv) või VÕS § 1037 lg 1 (2. alternatiiv) või VÕS § 1043 (3. alternatiiv) alusel.
55.Kohus nõustub hagejaga, et õiguskirjanduse kohaselt on otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses hõlmatud ka kahju kindlakstegemise kulu. Lisaks sellele kohus nõustub aga ka kostjaga, et hageja tõlgendus Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-1913 p-s 12 käsitletust on ekslik. Kohus küll ütles selles lahendis, et üldjuhul tuleb pidada kolmanda isiku poolt kahjustatud eseme ülevaatust ja vigastuste kindlakstegemist vajalikuks, st VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikuks ja et selliste kulutuste tegemine aitab hankida võimaliku tulevase kohtuvaidluse jaoks tõendeid ning seeläbi vähendada ka tulevikus poolte vahel kahju tekkimise asjaolude üle vaidluse tekkimise võimalust, kuid lahendis on vaidlus kahe eraisiku vahel tulenevalt liiklusõnnetusest, mistõttu see ei ole analoogia korras kohaldatav käesoleva vaidluse eseme suhtes, kuna hageja näol on tegemist professionaalse kindlustusandjaga, kelle ametiülesannete täitmisega kaasnevat kulude nõudmist reguleerivad (VÕS I kommentaarid, § 128 komm 4.2.4) erisätted ehk
VÕS § 491.
56.Kostja leiab, et hagiavalduse lisana nr 5 esitatud Kodukindlustuse tingimused K100/2013 (tlk 22) p-s 11.3. on märgitud kindlustusandja kohustusena käsitleda ja kindlaks teha hüvitatava kahju suurus. Seega on kahju kindlaks tegemise kohustus hageja lepingujärgne ülesanne ning kostja ei vastuta hageja lepingujärgse kohustuse täitmise kulude eest. Pärast nimetatud tingimuste kehtivuse algust (dokumendi tiitellehe kohaselt alates 26.08.2013) on koostatud kostja viidatud ja eelpool käsitletud dokument- 2015 aprillis Eesti Liikluskindlustuse Fond ja Eesti Kindlustusseltside Liit koostatud käsitlus „Nõude käsitlemise, sh kahju kindlakstegemise, kulu sissenõudmine“- millest mittelähtumist ei ole hageja millegagi põhistanud. Kohus leiab, et Eesti Liikluskindlustuse Fond ja Eesti Kindlustusseltside Liidu eelviidatud käsitluse kohaselt on kahju kindlakstegemise kohustus küll kindlustusandjal ja enda kohustuse
täitmist ei saa käsitleda kahjuna, aga kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, millest lähtuvalt tuleks nimetatud juhist lugeda kõigile kindlustusseltsidele täitmiseks kohustuslikuks. Kohus peab seda soovituslikuks juhiseks.
57.Hageja on tõendanud 04.05.2018 istungil esitatud tõenditega (I kd tlk 201), et vähimasti If P&C Insurance AS ei ole samadel alustel esitatud kahju hüvitamise nõudele vastuväiteid esitanud. Ehkki kostja väitel ei tõenda hageja esitatud tõendid seda, et If P&C Insurance AS omapoolselt selliseid nõudeid esitaks, tuleb tõenditest siiski järeldada, et If P&C Insurance AS on, nõuet vaidlustamata, hagejale analoogses olukorras vastava kahju hüvitanud. Ka If P&C Insurance AS saanuks, sarnaselt käesoleva menetluse kostja argumentidega, esitada hageja tollele nõudele vastuväite, et tegemist on kohustusega, mida ametkondlikust juhisest tulenevalt ei ole õigust nõuda.
58.Eelmärgitud dokument viitab VÕS § 489 lg-le 1, mis paneb kindlustusandjale kohustuse teha kindlaks kahju suurus, teisisõnu on see kohustus nõuet käsitleda. Kindlustusandjal on nõude käsitlemise kohustus, seega ka kohustus kanda nõude käsitlemisega seotud kulu. Kostja esitatud juhis kui ametkondlik siseregulatsioon ei välista hageja nõudeõigust VÕS § 128 alusel. Käsitluse väljatöötamine sai kolmandale isikule teadaolevalt teoks tulenevalt kindlustusandjate erinevast praktikast ning ehkki tema väitel hageja olevat ainuke kindlustusandja, kes nimetatud juhendist tulenevaid põhimõtteid ei järgi, on see ümberlükatud hageja tõenditega, ehk et on ka teisi kindlustusandjaid, kes väljatöötatud juhist imperatiivsena ei käsitle.
59.VÕS § 492 kommentaaride p 3.2 kohaselt ei ole kindlustusandjal õigust enda makstud summast suuremat kahju tekitajalt tagasi nõuda. Kohus ei leia, et siinkohal saaks hagejat pidada kostja arvel alusetult rikastunuks. Kindlustusandjale saab küll üle minna üksnes nõue, mis oleks kahjustatud korteri omanikul olnud kahju põhjustanud korteri omaniku vastu ehk korteri kahjude taastamiseks kulunud rahaline nõue, kuid kohus peab võimalikuks käsitleda kahju tervikliku kogumina kogu kindlustusjuhtumisse puutuvalt. Ehk et lisaks sellele summale, mida kostja kindlustusandja on kostjale ja tema omakorda hagejale hüvitanud ja mille osas vaidlus tänaseks ka puudub, kuulub hüvitamisele ka muu nõue, mis on seotud vaidlusaluse kindlustusjuhtumi menetlusega.
60.Eeltoodut arvestades peab kohus võimalikuks, vaatamata kostja ja kolmanda isiku vastuväidetele, jaatada hageja õigust VÕS § 128 lg 3 alusel kahju kindlakstegemise kulu osas nõude esitamiseks. Kuna kostja on 04.05.2018 istungil selgesõnaliselt loobunud VÕS § 139 tuginemisest, siis ei pea ka kohus võimalikuks analüüsida võimalust kahjunõude vähendamiseks ja leiab, et puuduvad ka erandlikud asjaolud kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 tähenduses.
61.Olukorras, kus hageja tegevusvaldkonna (kindlustusandjad) põhiselt on üldise toimimisreeglina otsustatud, et kahju kindlakstegemise kulu nõudeid kahju tekitajate vastu ei esitata, on sellise kahju sissenõudmine, väidetavalt ainsana Eestis neid sisemisi reegleid mittetäitva kindlustusandja kasuks, kohustatud isiku suhtes küll ehk ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõtmatu ja ei tagaks kindlustusvõtjate mõistlikku võrdset kohtlemist analoogsetes olukordades ning seaks kohustatud isikute vastutuse ulatuse sõltuvusse üksnes kindlustusandja isikust, kuid ka see ei anna alust ei hagi rahuldamata jätmiseks ega ka nõutava kahjuhüvitise vähendamiseks.
62.Kuna taotletava kahju nõudmine tuleb lugeda põhjendatuks, oleks hageja õigustatud ka sellelt summalt viivist nõuda. Kohus ei loe aga viivituseks seda, et kostja kindlustusandja poolt makse tegemine on toimunud 5 päeva jooksul peale korrektse dokumentatsiooni saamist. Hageja on ise pidanud võimalikuks anda oma 20.06.2017 tagasinõudes kostjale viivisevabalt aega makse tegemiseks kuni 07.07.2017, ehk 17 päeva, mistõttu summa tasumist 5 päeva jooksul ei saa pidada viivitamiseks.
Kohtu hinnangul on otsese kahjusumma tasumine toimunud viivituseta, st peale kahju hindamiseks vajalike dokumentide (fotode) saamist, mis omakorda kahetsusväärselt hageja enda tegevusest tulenevalt realiseerus alles kohtumenetluse raames.
63.TsMS § 442 lg 8 viimase lause järgi alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kohus leiab, et kuivõrd nõue kuulub rahuldamisele hageja poolt taotletult nn esimesel õiguslikul alusena VÕS § 128 lg 3 järgi, siis hageja esitatud alternatiivseid nõudealuseid kohus ei analüüsi.
64.Kohus nõustub kostja arvamusega siiski selles osas, et hageja poolt ametiülesannete täitmisel tekkinud kahjukäsitluse kulu ja dokumentatsioon ei ole ka TsMS § 143 p-le 2 vastav menetluskulu, kuna tegemist ei ole kohtumenetluse jaoks hangitud dokumendi saamise kuluga, vaid kulu, mida kindlustusandja peab kandma, et tegutseda kindlustusettevõttena. Menetluskulude jaotamine
65.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
66.TsMS § 168 lõike 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lõige 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 167 lg 1 kohaselt hüvitab iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule.
67.Tulenevalt TsMS § 123, § 124 lõikest 1, § 133 lõikest 1 ja § 134 lõikest 1 esitas hageja hagi hinnaga 1102,41 eurot. Kuivõrd kehtiva õiguse kohaselt ei muuda kõrvalnõuete summa muutmine ajas tsiviilasja hinda, lähtub kohus hagi rahuldamise osakaalu ja menetluskulude jaotust määrates esialgselt esitatud hagi hinnast. Kuna hageja loobus hagist osaliselt summas 895,83 eurot seoses kostja poolt nõude rahuldamisega ja kohus rahuldas ülejäänud nõudest veel 112 eurot, moodustab see kokku 1007,83 eurot ehk proportsionaalselt ligikaudu 91 % esitatud hagi hinnast.
68.Lähtudes eeltoodust määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotise jättes hageja menetluskulud 91 % ulatuses kostja kanda ning kostja ja kolmanda isiku menetluskulud 9 % ulatuses hageja kanda. Riigilõiv
69.Hagi esitamisel hinnaga 1102,41 eurot on hageja tasunud riigilõivu 200 eurot vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõikele 1 ja lisale 1. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kui hageja vähendab nõuet ja seetõttu osaliselt loobub nõudest, siis on tal õigus riigilõivu tagasi saada 50% ulatuses loobutud osalt.
70.Arvestades käesoleva otsuse punktis 67 märgitut, on peale hagist osalist loobumist summas 895,83 eurot, lahendamisel hagi hinnaga 206,58 eurot (1102,41 – 895,83= 206,58). Nimetatud nõudelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 75 eurot. Seega on hagejal TsMS § 150 lg 2 punkti 2 kohaselt õigus taotleda kohtult tasutud riigilõivu osalist tagastamist summas 62,50 eurot (200-75= 125 : 2 = 62,50 eurot) vastavasisulise taotluse esitamisel.
71.Kohus on seisukohal, et tasutud ja tagastamisele mittekuuluva riigilõivu näol summas 137,50 eurot, on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele). Menetluskulud
72.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
73.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.
74.Kohus ei pea põhjendatuks hageja eraldi markeeritud taotlust jätta 02.02.2018 istungi edasilükkamisest tingitud kulud kostja kanda. Tegemist oli eelistungiga, millelt põhiistungile üleminek on võimalik, kui kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud (TsMS § 398 lg 2). Üks eelmenetluslikest ülesannetest TsMS § 392 järgi on menetlusosaliste taotluste väljaselgitamine ja ettevalmistamine põhiistungil arutamiseks. Kostja taotlus anda talle tähtaeg endale esindaja leidmiseks, on lubatud taotlus, mis määrataval põhiistungil võimaldab asja igakülgse arutamise menetluslikult ökonoomselt läbi viia ja tagab poolte võrdse kohtlemise olukorras, kus hagejal on õigusteadmisega isikust lepinguline esindaja. Kohus möönab, et kostja saanuks seda teha 7 päeva enne istungit, kuid antud olukorras ei ole alust kostjale teha ka etteheidet, et ta esitas taotluse asjas määratud esimesel istungil.
75.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on osutatud hagejale õigusabi 11 tunni ja 26 minuti ulatuses, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) kokku summas 1143,33 eurot. Samuti palub hageja hüvitada sõidukulu istungitele 3 x 17 eurot, kokku 51 eurot.
76.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot on mõistlik ja vastab väljakujunenud kohtupraktikale nn mitteadvokaatide poolt osutatava lepingulise esinduse puhul.
77.Kohus ei pea esinduse ajakulu analüüsimisel detailselt käsitlema igat esitatud ajapunkti osist eraldi ja leiab, et antud kaasust, istungite kestust ja esitatud taotlust silmas pidades saab mõistlikuks ajakuluks pidada 10 tundi. Kohus leiab, küsimata juurde vastavaid tšekke, et eluliselt usutav on istungile sõitmisega seotud igakordse kuluna märgitud 17 eurot, kokku 51 eurot.
78.Riigikohus on lahendis 3-2-1-29-17 leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt ka Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).
Kolleegium täpsustas, et menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid, st mitte arvestada seejuures nt hüvitatavat riigilõivu, mida tuleb tasuda seaduses sätestatud suuruses.
79.Kuna hageja õigusabikulud ei ületa esialgse haginõude suurust ehk hagihinda, siis kuuluvad nad kohtu poolt märgitud ulatuses ehk summas 1051 eurot hüvitamisele, koos lisanduva riigilõivuga 137,50 eurot, kokku 1188,50 eurot, mis vastavat menetluskulude jaotusele kuulub kostja poolt hüvitamisele proportsionaalsel summas 1069,65 eurot (1188,50 eurost 90%) .
80.Kostja menetluskuluks on sõidukulu 28.03.2018 ja 04.05.2018 istungitele sõiduga seoses kokku 43,90 eurot. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele 3,95 eurot (9% 43,90-st eurost).
81.Kolmanda isiku menetluskuluks on sõidukulu 28.03.2018 ja 04.05.2018 istungitele sõiduga seoses kokku 52,92 eurot. Seega kuulub hageja poolt kolmandale isikule hüvitamisele 4,76 eurot (9% 52,92-st eurot).
82.TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Juhindudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1065,70 eurot (1069,65 eurot – 3,95 eurot).
83.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
84.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 27.08.2019 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada S Nu apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 28. mai 2018 otsus S Nult kahju kindlakstegemise kulu summas 112 eurot väljamõistmise osas ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta AB “Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) hagi S Nu vastu 112 euro väljamõistmiseks rahuldamata, menetluskulud maakohtu menetluses hageja kanda ning mõista AB-lt “Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) S Nu kasuks välja menetluskulud 43 eurot 90 senti.
4.1.Lõpetada menetlus AB “Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) hagis S N vastu osaliselt, s.o põhinõude 895 euro 83 sendi osas seoses hagist loobumisega.
4.2.Jätta AB “Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) hagi S N vastu vähendatud ulatuses rahuldamata.
4.3.Jätta rahuldamata hageja AB “Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) nõuet viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 8. juulist 2017.
4.4.Jätta menetluskulud maakohtumenetluses hageja AB “Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) kanda.
4.5.Välja mõista hagejalt AB “Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) kostja S N kasuks menetluskulud 43 eurot 90 senti ja kolmanda isiku Swedbank P&C Insurance AS kasuks menetluskulud summas 4 eurot 76 senti.
5.Jätta kostja S N ja kolmanda isiku Swedbank P&C Insurance AS menetluskulud Riigikohtus ja ringkonnakohtus hageja AB “Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) kanda.
6.Kolmandale isikule Swedbank P&C Insurance AS hüvitatavad menetluskulud Riigikohtus ja ringkonnakohtus puuduvad.
7.Välja mõista hagejalt AB “Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) kostja S Nu kasuks menetluskulud Riigikohtus 900 eurot (koos käibemaksuga) ning ringkonnakohtus 75 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 28.05.2018 kohtuotsus 2-17-13363 jõustus osaliselt 03. oktoobril 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (digitaalselt allkirjastatud) Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.