Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-162-11 Tartu, 6. veebruar 2012. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull OÜ Peetri Agro menetluskulude kindlaksmääramise avaldus Tallinna Ringkonnakohtu 23. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-4059 Stora Enso Eesti AS määruskaebus Hageja OÜ Peetri Agro (registrikood 10388531), esindaja vandeadvokaat Mart Sikut Kostja Stora Enso Eesti AS (registrikood 11511985), esindaja vandeadvokaat Martin Triipan 16. jaanuar 2012. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada tsiviilasjas nr 2-10-4059 tehtud Harju Maakohtu 17. märtsi 2011. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. augusti 2011. a määrus.
2.Teha uus määrus, millega mõista Stora Enso Eesti AS-lt OÜ Peetri Agro kasuks menetluskuludena välja 2897 (kaks tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse) eurot 24 senti. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada Stora Enso Eesti AS-le 8. septembril 2011 vandeadvokaat Martin Triipani poolt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Peetri Agro (hageja) esitas 26. jaanuaril 2010 hagi Stora Enso Eesti AS (kostja) vastu 254 852 krooni saamiseks. Võlgnevus tekkis müügilepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmise tõttu. Samuti palus hageja välja mõista 46 080 krooni suuruse viivitusintressi.
2.Harju Maakohus rahuldas 30. septembri 2010. a otsusega hagi ja jättis menetluskulud täielikult kostja kanda.
3.Hageja esitas 2. novembril 2010 maakohtule taotluse, milles palus menetluskulude katteks kostjalt välja mõista 48 932 krooni (riigilõiv 27 500 krooni ja õigusabikulud 21 432 krooni).
4.Kostja esitas avaldusele vastuväited. Vastuväite kohaselt ei ole kõik hageja taotletud õigusabikulud seotud praeguse tsiviilasja menetlusega ning põhjendatud ei ole nende väljamõistmine. Tsiviilasja menetlusega ei ole seotud OÜ Sikuti Advokaadibüroo arve nr 297 teine rida "Pankrotihoiatuse (10.11.2009) koostamine, Stora Enso vastusega (28.12.2009) tutvumine + konsultatsioon kliendiga + läbirääkimised kostja lepingulise esindajaga asja lahendamiseks väljaspool kohut" ning neid kulusid kostja hüvitama ei pea. Hageja taotletud õigusabikulusid tuleb vähendada 3000 krooni ja käibemaksu võrra, s.o 3600 krooni võrra.
5.Hageja vaidles vastu kostja seisukohtadele, et arve nr 297 teine rida ei ole seotud tsiviilasja menetlusega. Nimetatud kulu on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 ja § 144 p 4
tähenduses kohtuväline kulu (kohtueelse menetluse kulu), mis on otseselt seotud tsiviilasjaga.
6.Harju Maakohus mõistis 17. märtsi 2011. a määrusega kostjalt välja hageja menetluskulud 48 932 krooni ehk 3127 eurot 32 senti (riigilõiv 27 500 krooni + õigusabikulud 21 432 krooni). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 § 1 lg 1 sätestab varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasjas hinnaga kuni 300 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 100 000 krooni. Kohtuasjas oli tsiviilasja hinnaks 254 852 krooni. Kohtunikuabi leidis, et hageja menetluskulud on vastavuses kehtestatud piirmääraga. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maakohus leidis, et pankrotihoiatuse koostamine ja sellega seotud hilisem kostja vastusega tutvumine oli seotud selles tsiviilasjas menetletud võlanõudega. Nende toimingute eesmärgiks oli jõuda võlanõudes kokkuleppele. Kaks tundi on mõistlik ja põhjendatud aeg selliste õigustoimingute tegemiseks. Kohtuvaidluse asjaolusid arvestades on hageja menetluskulud taotletud suuruses põhjendatud ja vajalikud.
7.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega vähendada hageja taotletud õigusabikulusid 3000 krooni ja käibemaksu võrra, s.o 3600 krooni ehk 230 euro 8 sendi võrra. Maakohus leidis valesti, et pankrotihoiatuse koostamise kulud on tsiviilasja kohtueelse menetlusega seotud kulud. Pankrotimenetlus ning hagimenetlus on alternatiivsed menetlused ning isiku nõuet ei ole võimalik samal ajal läbi vaadata nii hagimenetluses kui ka pankrotimenetluses. Kulud, mis on seotud pankrotimenetluse ettevalmistamisega, ei saa olla seotud hagimenetluse ettevalmistamisega. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. augusti 2011. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et pankrotihoiatuse koostamise kulusid saab pidada praeguse tsiviilasjaga seotud kohtueelse menetluse kuludeks. Õige on maakohtu järeldus, et need on kantud tsiviilasjas rahuldatud nõude sissenõudmise eesmärgil. Asjaolu, et hageja otsustas pärast pankrotihoiatuse tegemist kohtu poole pöördumise viisina mitte pankrotiavalduse esitamise, vaid hagimenetluse kasuks, ei välista pankrotihoiatuse tegemisega seotud kulude kuuluvust kohtueelselt kantud menetluskulude hulka. Tegemist on ühe ja sama võla sissenõudmiseks tehtud kohtueelsete kulutustega. Vastupidiselt kostja tõlgendusele, on asjaolu, et nõuet ei ole võimalik samal ajal läbi vaadata nii hagimenetluses kui ka pankrotimenetluses, ringkonnakohtu arvates õigustuseks, mis annab aluse paigutada pooleli jäetud pankrotimenetluse ettevalmistamise kulud käiku läinud hagimenetluse kulude hulka. Kostja tõlgendus, mille kohaselt ei peaks maksekohustust põhjendamatult vältida püüdnud võlgnik võla sissenõudmise eesmärgil enne hagi esitamist tehtud pankrotihoiatusega seotud kulutusi hüvitama, ei ole kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 2, mille kohaselt
peab pool, kelle kahjuks otsus tehti, kandma mh ka vajalikud kohtuvälised kulud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kostja esitas määruskaebuse Riigikohtule, milles palub teha uus määrus, millega tühistada Harju Maakohtu 17. märtsi 2011. a määrus ja määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 2897 eurot 24 senti, juhindudes Harju Maakohtu 30. septembri 2010. a otsuses sisalduvast menetluskulude jaotusest. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tema ei pea hüvitama pankrotihoiatusega seotud menetluskulusid. Pankrotihoiatuse eesmärk on valmistada ette võimalus pankrotiavalduse esitamiseks tulevikus. Kulud, mis on seotud pankrotimenetluse ettevalmistamisega, ei saa olla samal ajal seotud hagimenetluse ettevalmistamisega. Kostja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et tegemist on ühe ja sama võla sissenõudmiseks tehtud kohtueelsete kulutustega. Pankrotimenetluse algatamise eeldused ei kattu hagi esitamise eeldustega. Pankrotiavalduse lahendamisel ei ole peaküsimuseks nõue, vaid maksejõuetuse põhistamine. Seega ei pruugi pankrotiavalduse koostamisel põhiline aeg kuluda mitte nõudega seotu analüüsimisele, vaid hoopis maksejõuetuse põhistamise võimalikkuse analüüsile. See aga ei puutu hagimenetlusse.
10.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, leides, et maakohtu ja ringkonnakohtu määrused menetluskulude määramise osas on õiged ja seaduslikud ning määruste tühistamiseks ei ole alust.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada. Uue määrusega rahuldab kolleegium TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 2897 eurot 24 senti. Määruskaebus tuleb rahuldada.
12.Harju Maakohus rahuldas 30. septembri 2010. a otsusega hagi kostja vastu ja jättis menetluskulud täielikult kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramist (väljamõistmist) saab menetlusosaline kulujaotuse kohta tehtud lahendi alusel nõuda TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lahendi jõustumine tähendab, et selle korralise vaidlustamise võimalused on ammendunud, eelkõige edasikaebetähtaeg on möödunud või kaebus on jäetud rahuldamata (TsMS § 456, § 466 lg 3, § 478 lg 3) (vt ka Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus asjas nr 3-2-1-18-11, p 15 ja 25. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-2-1-102-11, p 14). Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 9. novembril 2010. Hageja esindaja esitas 2. novembril 2010 hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt.
13.Menetluskuludena palus hageja välja mõista õigusabikulud 21 432 krooni ja tasutud riigilõivu 27 500 krooni, kokku 48 932 krooni. Avaldusele on hageja esindaja lisanud õigusabikulude kandmist tõendava arve nr 297, mis on koostatud 1. novembril 2010. Esitatud arve järgi on hagejale osutatud õigusabi kokku 11 tundi. Hageja esindaja kinnitas avalduses, et need kulud on kantud selle tsiviilasja menetluse tõttu.
Kostja vaidles hageja esindaja esitatud avaldusele vastu. Kostja leidis, et hageja taotletud õigusabikuludest ei ole kõik seotud tsiviilasja menetlusega ning nende väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Kostja arvates ei ole arve teine rida "Pankrotihoiatuse (10.11.2009) koostamine, Stora Enso vastusega (28.12.2009) tutvumine + konsultatsioon kliendiga + läbirääkimised kostja lepingulise esindajaga asja lahendamiseks väljaspool kohut" seotud tsiviilasja menetlusega ja seetõttu taotles ta õigusabikulude vähendamist 3000 krooni, millele lisandub käibemaks 600 krooni, võrra. Kohtud kostja sellise käsitlusega ei nõustunud ja leidsid, et kostja vaidlustatud toimingud olid seotud eesmärgiga jõuda võlanõude osas kokkuleppele. Kolleegium kohtute sellise seisukohaga ei nõustu.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt ka 22. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Praegusel juhul on ringkonnakohus valesti leidnud, et arve nr 297 teisel real kajastatud õigusabiteenus hõlmas ka hagimenetlust. Kostja leidis, et kulud, mis on seotud pankrotimenetluse ettevalmistamisega, ei saa olla samal ajal seotud hagimenetluse ettevalmistamisega. Kolleegium nõustub määruskaebuses märgituga, et pankrotihoiatus koostatakse pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 alusel ning selle hoiatuse eesmärk on valmistada ette võimalus esitada pankrotiavaldus tulevikus. Pankrotihoiatuse esitamine ei ole hagimenetluses seaduses sätestatud kohtueelne menetlus (TsMS § 144 p 4). Seetõttu on õige kostja seisukoht, et ta ei pea hüvitama hageja esitatud arve nr 297 teisel real kajastatud õigusabiteenuse eest tasutut.
15.Kolleegium leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2897 eurot 24 senti (45 332 krooni), st 230 euro 8 sendi (3600 krooni) võrra vähem, kui hageja seda taotles. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldab kolleegium osaliselt. Hinnates menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, märgib kolleegium, et tegemist oli müügilepingutest tuleneva vaidlusega. Hageja kasutatud ja hüvitatav õigusabi oli vajalik ja põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi tuleb välja mõista õigusabikulud põhjendatud ja vajalikus suuruses. Hagi hind on selles asjas Harju Maakohtu 30. septembri 2010. a otsuse alusel 254 852 krooni 27 senti (16 288 eurot). Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 § 1 lg 1 sätestab varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasjas hinnaga kuni 300 000 krooni on esindaja kulude väljamõistmise piirmääraks 100 000 krooni. Hageja taotletav menetluskulude hüvitis jääb selle summa piiridesse.
16.Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 27 500 krooni (1757 eurot 57 senti) ning on palunud ka tasutud riigilõivu hüvitamist. Kuna maakohtu otsus on menetluskulude jaotamise osas jõustunud, tuleb kostjal hüvitada hagejale viimase tasutud riigilõiv.
17.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel avaldajale tagastada tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse
alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon Stora Enso Eesti AS-le.
18.Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.