Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-64-09 Tartu, 17. juuni 2009. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Jaotusettepaneku kinnitamine osaühingu TALLEVAR pankrotimenetluses Tartu Ringkonnakohtu 3. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-14758 Osaühingu TALLEVAR (pankrotis) määruskaebus Määruskaebuse esitaja osaühing TALLEVAR (pankrotis, registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti Pankrotihaldur Sirje Tael Vastustaja AS MOKTER (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Aldo Kaljurand 25. mai 2009. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Ringkonnakohtu 3. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-14758 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 17. septembri 2007. a otsusega välja osaühingu TALLEVAR (edaspidi osaühing) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela (edaspidi pankrotihaldur). Pankrotihaldur esitas 23. mail 2008 kohtule kinnitamiseks osaühingu pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku ja taotles, et esialgseks halduri tasuks määrataks 325 712 krooni suuruselt pankrotivaralt 53 828 krooni 21 senti.
2.Tartu Maakohus määras 25. septembri 2008. a määrusega pankrotihaldurile esialgse halduri tasu 53 828 krooni 21 senti ja kinnitas esitatud jaotusettepaneku. Maakohtu määruse kohaselt on jaotusettepanek koostatud osaühingu 12. veebruari 2008. a nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete nimekirja alusel. Nõuete kaitsmise koosolekul pandi kaitsmisele üheksa võlausaldaja nõuded kokku 2 261 437 krooni 71 sendi ulatuses. Kokku tunnustati nõuete kaitsmisel seitsme võlausaldaja nõudeid 1 171 789 krooni 71 sendi ulatuses. Pankrotihaldur esitas vastuväite viie võlausaldaja nõudele, sh 338 250 krooni 5 sendi suurusele osale AS-i MOKTER (edaspidi aktsiaselts) nõudest. Pankrotihalduri vastuväide põhines asjaolul, et aktsiaseltsi kasuks tehtud kohtuotsuse jõustumisest arvates tekkinud viivis, mida arvutati kuni pankroti väljakuulutamiseni, on ebamõistlikult suur. Vastuväite saanud võlausaldajatest mitte keegi ei pöördunud kohtusse nõude tunnustamise hagiga. Pankrotihalduri taotlusest nähtuvalt on ta avaldanud pankrotiseaduses ettenähtud teate jaotusettepaneku kohta 9. mail 2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiasjast ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Seega tuleb pankrotihalduri taotlus rahuldada ja esitatud jaotusettepanek kinnitada. Aktsiaseltsi nõudest jäi 338 250 krooni 5 senti
tunnustamata.
3.Aktsiaselts esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles, et määrus tühistataks jaotusettepaneku kinnitamise osas ja tehtaks uus määrus, millega jätta jaotusettepanek kinnitamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on oluliselt rikutud pankrotiseaduse sätteid, sh jõustunud kohtuotsusega rahuldatud nõuete kaitsmise korda ning sellega oluliselt rikutud pankrotimenetluses võlausaldajate õigusi. Harju Maakohtu 20. veebruari 2007. a jõustunud tagaseljaotsusega on osaühingult aktsiaseltsi kasuks välja mõistetud kokku 880 595 krooni 8 senti. Aktsiaselts esitas osaühingu pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles on palunud pankrotimenetluses rahuldada kohtuotsusega väljamõistetud põhinõude 343 386 krooni 6 senti, viivise 242 432 krooni 2 senti (nõudeavalduses on viivise summa ekslikult kokku liidetud, peaks olema 158 680 krooni 68 senti), jooksva viivise 353 357 krooni 8 senti, tasutud riigilõivu 17 500 krooni ja teenustasu kohtus esindamise eest 7670 krooni, kokku 964 436 krooni 6 senti (kuna viivise summa on ekslikult liidetud, peaks olema 880 595 krooni 8 senti). Osaühing vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tartu Ringkonnakohus tühistas 3. detsembri 2008. a määrusega maakohtu määruse osas, millega kinnitati jaotusettepanek, ja tegi uue määruse, millega jättis jaotusettepaneku kinnitamata ning tagastas selle pankrotihaldurile uue jaotusettepaneku koostamiseks. PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. PankrS § 55 lg-st 3 tulenevalt peab haldur muu hulgas selgitama välja võlausaldajate nõuded. Vaidlusaluse jaotusettepaneku koostamisel on haldur rikkunud aktsiaseltsi kui võlausaldaja õigusi ning ei ole taganud selles osas pankrotimenetluse seaduslikkust. PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Harju Maakohus mõistis 20. veebruari 2007. a tagaseljaotsusega osaühingult aktsiaseltsi kasuks välja 502 067 krooni 28 senti põhivõlgnevuse ja viivise katteks ning kohustas osaühingut maksma aktsiaseltsile viivitusintressi 0,5% tasumata põhinõudest (166 335 krooni 40 senti) alates 29. augustist 2006 kuni kohustuse täitmiseni ja viivitusintressi 0,05% põhinõudest (177 051 krooni 20 senti) alates
29.augustist 2006 kuni kohustuse täitmiseni. See tagaseljaotsus on jõustunud. Aktsiaseltsi arvestuse kohaselt oli viivitusintress jõustunud kohtuotsuse alusel kuni 17. septembrini 2007 (kuni osaühingu pankroti väljakuulutamiseni) kokku 353 357 krooni 80 senti. Seega on jõustunud kohtuotsusega osaühingult aktsiaseltsi kasuks kokku välja mõistetud 855 425 krooni 8 senti. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga
lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 103 lg 4 alusel tulnuks aktsiaseltsi 855 425 krooni 8 sendi suurust nõuet tunnustada ilma kaitsmiseta ning halduril ei olnud seadusest tulenevat õigust esitada sellele vastuväiteid. Vaatamata sellele, et eelviidatud Harju Maakohtu otsuse resolutsioonis ei olnud viivitusintress summaliselt välja toodud, ei saanud haldur teha sellest järeldust, et nimetatud osa kohta ei ole jõustunud kohtuotsust. TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas Eesti kohtu jõustunud otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Nimetatud sättest tulenevalt ei saaks aktsiaselts ka menetluslikult halduri põhjendamatult esitatud vastuväite tõttu PankrS § 106 lg 1 alusel nõude tunnustamise hagiga kohtusse pöörduda. Seetõttu on ekslik halduri vastuses väljendatud seisukoht, et aktsiaselts oleks pidanud esitama hagi nõude tunnustamiseks. PankrS § 106 lg 1 näeb ette võimaluse tunnustada nõuet, mida kohus ei ole enne tunnustanud. PankrS § 145 lg 2 kohaselt jätab kohus jaotusettepaneku kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui ettepanekust ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi. Halduri poolt aktsiaseltsi nõude 353 357 krooni 80 sendi ulatuses kaitsmiseta tunnustamata jätmine rikub aktsiaseltsi kui võlausaldaja PankrS § 103 lg-s 4 sätestatud õigusi ning seetõttu rikub tema õigusi ka kohtule esitatud jaotusettepanek. PankrS § 145 lg 2 alusel tuleb halduri esitatud jaotusettepanek jätta kinnitamata ja tagastada see haldurile uue jaotusettepaneku koostamiseks. Menetluskulud määratakse kindlaks TsMS 18. peatüki 5. jaos ettenähtud korras. Kui asja lahendanud esimese astme kohus on teinud menetluskulude kindlaksmääramise määruse ja see on jõustunud, siis saab seda käsitada PankrS § 103 lg 4 tähenduses tunnustamist mittevajava nõudena.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Osaühing esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta jõusse maakohtu määrus. Määruskaebuse kohaselt ei vaidlustanud aktsiaselts pankrotihalduri tegevust tema nõude osaliselt kaitsmisele panemisel. Samuti ei esitanud aktsiaselts hagi PankrS § 106 lg 1 järgi. Seega jäi tunnustamata nõude osa, millele pankrotihaldur esitas vastuväite. Pankrotihalduril on õigus esitada nõuete kaitsmise menetluses vastuväiteid viivitusintressi kohta, kui see on kasvanud ebamõistlikult suureks. Pankrotihaldur vaidles vastu ka teiste võlausaldajate ebamõistlikele viivisenõuetele ja saavutas sellega võlausaldajate võrdse kohtlemise ja ka võlgniku huvidega arvestamise. Ringkonnakohtu seisukoht võib viia ebaõiglase ja hea usu põhimõttega vastuolus oleva lahenduseni. Kui aktsiaselts oleks teadlikult hoidunud tagaseljaotsusega tunnustatud nõude täitmisest täitemenetluses, võinuks viivis kasvada põhivõlast kümneid kordi suuremaks. Ringkonnakohtu seisukoht ei võimaldaks sellistel juhtudel nõude peale vastuväiteid esitada. Ringkonnakohus ei ole vastanud ka kõikidele määruskaebuse peale esitatud vastuses märgitud seisukohtadele.
6.Aktsiaselts leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 695 ja TsMS § 691 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
8.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et kuna aktsiaselts ei esitanud hagi PankrS § 106 lg 1 järgi nõude tunnustamiseks, siis jäi tunnustamata tema nõude osa, millele pankrotihaldur esitas vastuväite. Asjas on tuvastatud, et Harju Maakohus mõistis 20. veebruari 2007. a tagaseljaotsusega osaühingult aktsiaseltsi kasuks välja 502 067 krooni 28 senti põhivõlgnevuse ja viivise katteks ning kohustas osaühingut maksma aktsiaseltsile viivitusintressi 0,5% tasumata põhinõudest (166 335 krooni 40 senti) alates 29. augustist 2006 kuni kohustuse täitmiseni ja viivitusintressi 0,05% põhinõudest (177 051 krooni 20 senti) alates 29. augustist 2006 kuni kohustuse täitmiseni. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna aktsiaseltsi kasuks on jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud kokku 855 425 krooni 8 senti, siis tuli PankrS § 103 lg 4 alusel aktsiaseltsi nõuet tunnustada ilma selle kaitsmiseta hagimenetluse korras. PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Pankrotihalduril ei olnud seega õigust vastuväidet esitada ning aktsiaseltsil ei olnud kohustust esitada nõude tunnustamise hagi.
9.Kolleegium märgib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides järgmist. Erandjuhtudel on võimalik jõustunud kohtulahendi toimet kõrvaldada täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga TMS § 221 järgi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võib võlgnik pärast täitemenetluse alustamist esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument, sh jõustunud kohtulahend. Sellise hagi eesmärgiks on TMS § 221 lg 1 teise lause järgi täitedokumendi täidetavuse, mitte täitedokumendi kehtivuse või õigusjõu kõrvaldamine (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11). Üheks materiaalõiguslikuks vastuväiteks TMS § 221 lg 1 alusel esitatava hagi põhjendamiseks võib olla ka ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 162 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et VÕS § 162 kohaldub ka viivise suhtes. Kuna TMS § 221 lg 2 kohaselt võib vastuväide kohtulahendi korral põhineda vaid sellisel asjaolul, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Muu hulgas võib TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani). TMS § 221 lg 3 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Tegemist on hagi aegumise tähtajaga (vt Riigikohtu 14. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07, p 10). Juhul kui võlgnik on täitemenetluses esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning pärast
seda on välja kuulutatud võlgniku pankrot, võib pankrotihaldur PankrS § 43 lg 1 järgi astuda protsessi võlgniku seadusliku esindajana. Seadus ei näe ette võimalust kohaldada TMS § 221 lg-t 1 olukorras, kus võlgniku vastu ei ole algatatud sundtäitmise menetlust, kuid on algatatud pankrotimenetlus. Kuna aga pankrotimenetlus on sundtäitmise menetluse eriliik, siis saab TMS § 221 lg-t 1 kohaldada pankrotimenetluses analoogia alusel selliselt, et pankrotihalduril on õigus esitada võlgniku seadusliku esindajana hagi jõustunud kohtulahendi täidetavuse vaidlustamiseks. Sellise hagi aegumise tähtaeg on TMS § 221 lg 3 analoogia järgi samuti 30 päeva. See tähtaeg hakkab kulgema ajast, millal pankrotihaldurile teatati nõudest võlgniku vastu PankrS §-s 93 jj sätestatud korras. Enne nõuete kaitsmise koosolekut esitatud sundtäitmise täidetavuse vaidlustamise hagiga vaidlustatud nõue on tunnustamata nõue seni, kuni jõustub selle hagi kohta tehtav kohtulahend. Kui eelnimetatud hagi rahuldatakse, mõjub tehtud kohtuotsus nõude tunnustamise menetluses nagu iga muu jõustunud kohtulahend PankrS § 103 lg 4 järgi. Leppetrahvi või viivise vähendamiseks pankrotihalduri esitatud sundtäitmise täidetavuse vaidlustamise hagi rahuldamise korral on varasema kohtulahendiga rahuldatud nõue tunnustatud PankrS § 103 lg 4 järgi üksnes osas, milles leppetrahvi uue kohtulahendiga ei vähendatud. Juhul kui võlgniku vastu oli algatatud täitemenetlus, võlgnikule oli kätte toimetatud täitedokument, kuid pärast seda algatati võlgniku pankrotimenetlus, siis hakkab jõustunud kohtulahendi täidetavuse vaidlustamise hagi 30-päevane tähtaeg kulgema TMS § 221 lg 3 järgi, s.o alates võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisest.
10.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb osaühingu tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.