Muud › Muud hagiasjad

2-17-124505 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhimenetluses jätsid Harju Maakohus 03.05.2019 ja Tallinna Ringkonnakohus 22.11.2019 otsustega hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Riigikohus tühistas 25.05.2020 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2019 lahendi. Asja uuel läbivaatamisel rahuldas Tallinna Ringkonnakohus 26.02.2021 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kõigis astmetes kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 06.09.2021 määrusega. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema menetluskulud kokku 15 386,60 eurot, millest: − õigusabikulud maakohtus 4485 eurot (käibemaksuta); − õigusabikulud ringkonnakohtus 6759 eurot (käibemaksuga), millele lisandub istungite ajakulu; − õigusabikulud Riigikohtus 3477 eurot (käibemaksuga); − riigilõivud 650 eurot; − tõlkekulud 15,60 eurot. Hagejale osutati maakohtu menetluses õigusabi tunnihinnaga 100–125 eurot (käibemaksuta), ringkonnakohtus keskmise tunnihinnaga 152,77 eurot (käibemaksuga) ning Riigikohtus keskmise tunnihinnaga 155,92 eurot (käibemaksuga). Istungitel osalemise tunnitasuks oli 150 eurot (käibemaksuga). Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu, vaidlustades kõik hageja menetluskulud täies ulatuses. Hageja esitatud mahus ei olnud menetluskulud kostjale ettenähtavad ega kooskõlas hea usu põhimõttega. Menetluskulud ületavad hageja põhinõuet üle nelja korra. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus määras 22.12.2021 määrusega kindlaks hageja menetluskulud 2165,60 euro ulatuses ja mõistis selle summa kostjalt välja. Ühtlasi kohustas maakohus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-17-124505 peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1. Sellele vaatamata vähendas maakohus hageja põhjendatud õigusabikulu 1500 eurole (käibemaksuta), arvestades tsiviilasja hinda ning asjaolu, et pooled vaidlesid põhiliselt vaid selle üle, kas kostja nõustus elektroonilises keskkonnas hageja tingimustega. Hageja õigusabikulude summas 8470,86 eurot väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebamõistlik ja ebaõige kostja suhtes ning vastuolus TsMS § 162 lg-ga 4.

2-17-124505

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue määrusega suurendada hagejale hüvitatavaid menetluskulusid 8209,08 euro võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. TsMS § 654 lg 22 ja § 463 lg 2 koostoimes esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures maakohtu määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kostja määruskaebus jääb rahuldamata. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 14.04.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17 ja seal viidatud praktika). Põhjendamatu on hageja etteheide, mille kohaselt on maakohus rikkunud diskretsioonipiire, jättes määruses üksikasjalikult välja toomata, milliseid konkreetseid tegevusi ja millises määras pidas kohus põhjendatuks/põhjendamatuks. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või kuludokumendis. Maakohus on arvestanud tsiviilasja keerukust, asja sisu ja tõendite mahtu ning jõudnud tsiviilasja käiku arvesse võttes järeldusele, mille kohaselt saab põhjendatud ja vajalikuks pidada hageja lepinguliste esindajate ajakulu maakohtus kokku 30 tundi, apellatsioonimenetluses 20 tundi ning kassatsioonimenetluses 22,3 tundi. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus aktsepteeris asja õiguslikku keerukust ja mahukust arvestades küllaltki kõrget tunnitasu, aga hindas kriitiliselt esindajate ajakulu. Selline lähenemine on üks võimalus kohtu diskretsiooni teostamisel. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud ja ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale, v.a järgnevalt käsitletus. Osaliselt põhjendatud on hageja kriitika seoses maakohtu poolt istungiteks kulunud aja arvestamata jätmisega. Siiski ei ole see nii 06.03.2019 istungi puhul, mille ajakulu sisaldus hageja 11.03.2019 kulunimekirjas. 28.10.2019 ja 05.02.2021 istungite eest taotletud ajakulu 2,4 tundi (= 1 + 1,4) on vajalik ja põhjendatud ning maakohus ei ole seda kahtluse alla seadnud. Maakohus on määruse põhjenduste kohaselt kahe apellatsioonimenetluses peetud istungiga küll arvestanud, kuid mõistnud lepingulise esindaja kulu tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuga) vaid 1,2 tunni eest. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse parandada ja suurendab apellatsioonimenetluse eest välja mõistetavat lepingulise esindaja kulu 180 euro võrra (= 1,2 × 150 eurot / h). Hagejaga tuleb nõustuda ka selles, et maakohus on ebaõigesti mõistnud kõik menetluskulud välja käibemaksuta, kuigi hageja on valdavas osas taotlenud menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Ka selle eksimuse saab ringkonnakohus kõrvaldada, mõistes hüvitise hageja õigusabikulude eest välja koos käibemaksuga (v.a maakohtu menetlus, mille puhul hageja käibemaksu hüvitamist ei taotlenud). Maakohus lähtus menetluskulusid kindlaks määrates õigesti sellest, et vandeadvokaat M. Peetsalu ei teinud maa- ja ringkonnakohtus menetlustoiminguid ega esitanud ühtegi menetlusdokumenti. Kolleegium nõustub maakohtuga, et M. Peetsalu võis küll hageja esindajat S. Urgast kontrollida, teda büroosiseselt juhendada ja nõustada, kuid selliseid kulusid ei pea kandma menetluse vastaspool. Hagejat esindas professionaalne advokaat, kelle tunnitasu eeldab

2-17-124505 ka seda, et esindaja tunneb piisavalt seadust ja kohtupraktikat ning on võimeline klienti menetluses iseseisvalt esindama. Teise esindaja täiendava ajakulu vajalikkust ja põhjendatust ei ole võimalik tuletada ka võimalusest, et menetlus jätkub Riigikohtus, kus hagejat esindaks M. Peetsalu. Kassatsiooniastme menetluskulude nimekiri sisaldas menetluse käigu ja sisuga kurssi viimiseks piisavat ajakulu, mida maakohus ei ole vähendanud. Seega on M. Peetsalu saanud end hageja kassatsiooniastmes esindamiseks vaidlusega kurssi viia ega pidanud seda tegema varasemalt, kui hagejat esindas teine advokaat. Küll aga nõustub kolleegium hagejaga, et maakohus on TsMS § 162 lg-le 4 tuginedes menetluskulusid alusetult täiendavalt vähendanud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu (vt nt Riigikohtu 03.06.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18 ja 27.02.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 12). Menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses ning kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seejuures on maakohus õigesti selgitanud, et Riigikohtu praktika kohaselt võib ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele (vt Riigikohtu 14.04.2021 määrust tsiviilasjas 2-19-10324, p 19). Seega puudus alus hageja õigusabikulusid pärast nende vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist täiendavalt piirata. Lisaks õigusabikulule mõistis maakohus hageja menetluskuluna välja riigilõivud 650 eurot ja tõlkekulud 15,60 eurot. Kostja vaidlustas määruskaebuses tõlkekulude põhjendatuse, kuid ei selgitanud, miks ei saa apellatsioonimenetluses esitatud tõendi (väljavõte kasutajatingimuste versioonide kohta) hankimine koos tõlkega olla põhjendatud menetluskuluks. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist TsMS § 143 p-des 1 ja 2 nimetatud asja läbivaatamise kuluga, mis on põhjendatud ja hüvitatav. Esindajate tunnitasude põhjendatust menetlusosalised määruskaebustes vaidlustanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 9709,08 eurot (maakohtu menetluses 3000 eurot käibemaksuta, ringkonnakohtus 3232,08 eurot käibemaksuga (= 152,77 × 18,8 + 150 × 2,4) ja Riigikohtus 3477 eurot käibemaksuga), millele lisanduvad riigilõivud 650 eurot ja tõendi hankimise ning tõlkimisega seonduvalt 15,60 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 10 374,68 eurot. Ringkonnakohus suurendab hageja hüvitatavaid menetluskulusid 8209,08 euro võrra (= 10 374,68 – 2165,60). Eelnev on kooskõlas menetluse käigu, teostatud menetlustoimingute ja asja keerukusega. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.