Tartu linna Tartu Linnavalitsuse kaudu hagi M. S. i ja H. S. i vastu eluruumi vabastamise ja eluruumist väljatõstmise nõudes M. S. i 21.09.2021 vastuhagi Tartu Linnavalitsuse ja J. M. i vastu tuvastusnõudes M. S. i 10.02.2022 vastuhagi Tartu Linnavalitsuse ja J. M. i vastu tuvastusnõuetes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu, registrikood 75006546, esindaja A. Ö. Kostja I: M. S. , isikukood: XXX Kostja II: H. S. , isikukood: XXX; esindaja M. S.
Asja läbivaatamine ja otsuse Istung 14.02.2022 resolutsiooni kuulutamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tartu Linna Tartu Linnavalitsuse kaudu hagi M. S. i ja H. S. i vastu täies ulatuses.
2.Kohustada M. S. it ja H. S. it vabastama ning Tartu linnale üle andma XXX asuv eluruum. Kui kostjad keelduvad selle eluruumi vabatahtlikult vabastamisest, siis tõsta nad eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3.Keelduda M. S. i 21.09.2021 ja 10.02.2022 vastuhagide menetlusse võtmisest.
4.Keelduda kostjate riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest.
6.Määrata hageja menetluskuluks riigilõiv 225 ja mõista see summa kostjatelt hageja kasuks välja.
7.Asendada jõustunud kohtuotsuses kohtuotsuse avalikustamisel H. S. i isikuandmed tähemärkidega ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi.
8.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Haginõuded ja põhjendused
1.Tartu Linn Tartu Linnavalitsuse kaudu esitas 11.10.2019 hagi (täpsustatud 01.11.2019), mille kohaselt Tartu linnale kuulub Tartu linnas asuv eluruum XXX . Tartu Linnavalitsuse 03.12.1998. a korraldusega nr XXX otsustati anda nimetatud eluruum M. S. ile üürile. Tartu linna ja M. S. i vahel sõlmiti 16.12.1998. a eluruumi üürileping tähtajaga 5 aastat, so kuni 15.12.2003. a. Tartu Linnavalitsuse 15.12.2005. a korraldusega nr XXX otsustati anda M. S. ile üürile eluruum tähtajaga 1 aasta ning üürileping muutus VÕS § 310 lg 1 alusel tähtajatuks. Eluasemekomisjoni 05.12.2017. a protokollilise otsusega otsustati öelda korraliselt üles M. S. iga 16.12.1998. a sõlmitud eluruumi üürileping seoses võlgnevusega. Kostjale teatati, et eluruumi üürileping lõpeb 28.03.2018. a. 12.01.2018. a esitas M. S. Tartu Maakohtule hagi Tartu linna vastu üüri kõrvalkulude koosseisus hooldustasude nõudmise õigusvastaseks tunnistamiseks, hooldustasude lugemiseks üüri ettemaksuks ning üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-18-582). 25.09.2018. a kohtuotsusega rahuldati M. S. i hagi osaliselt. Kohus jättis rahuldamata M. S. i hagi Tartu linna vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 25.02.2019. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25.09.2018. a otsus muutmata. Riigikohtu määrusega 19.06.2019. a jäeti M. S. i kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Tartu Linnavalitsus saatis kostjatele 27.06.2019. a kirja ja palus eluruumi XXX vabatahtlikult vabastada ning linnale üle anda 30.08.2019. a. Korduva ettepaneku eluruumi vabatahtlikuks vabastamiseks saatis linn kostjatele 23.08.2019. a. Pärast kirjalikke pöördumisi on linnavalitsuse töötajad püüdnud telefoni teel pöörduda M. S. i poole, et selgitada eluruumi kohtuvälise vabastamise võimalusi. M. S. ei ole hageja telefonikõnedele vastanud ega eluruumi vabatahtlikult vabastanud. 2(9)
Rahvastikuregistri seaduse § 65 lg 1 kohaselt esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab. M. S. i elukohana on rahvastikuregistrisse kantud eluruum XXX . Hagejale teadaolevalt on H. S. üürnik M. S. iga koos elav täisealine perekonnaliige ja kasutab vaidlusalust eluruumi oma elukohana. H. S. ei ole nõustunud käesoleva ajani eluruumi XXX vabatahtlikult vabastama ja linnale üle andma.
2.Võlaõigusseaduse § 334 lg 1 kohaselt on üürnik kohustatud lepingu lõppemisel üüritud asja tagastama. Hageja ja kostjate vahel eluruumi XXX kasutamiseks sõlmitud tähtajatu üürileping on korraliselt üles öeldud, kohtuvaidlus ülesütlemise õiguspärasuse kohta on lõppenud ning seetõttu tekkis kostjatel kohustus üürilepingu lõppemisel eluruum linnale tagastada. Kuna Tartu linn on XXX eluruumi omanik, siis on hagejal õigus asi kostjatelt välja nõuda asjaõigusseaduses sätestatud alustel. Vastavalt AÕS § 80 lõikele 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kuna üürileping on lõppenud, siis puudub kostjatel õiguslik alus eluaseme kasutamiseks ning hagejal on omanikuna õigus nõuda asja võõrast valdusest välja ja selle tagastamist. Arvestades, et hagejal ei ole õnnestunud kostjatega kohtuväliselt jõuda eluruumi vabastamiseni, siis palub hageja kohtul rahuldada Tartu linna hagi kostjate vastu, kohustada kostjaid vabastama XXX eluruum ning määrata otsuse täitmise viis kindlaks selliselt, et kui kostjad keelduvad XXX eluruumi vabatahtlikult vabastamisest, siis tõsta nad nimetatud eluruumist välja koos neile kuuluvate asjadega täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kostjate vastuväited
3.Kostjad vaidlevad 01.02.2020 vastuses hagile vastu. Kostjad ei ole nõus, et Tartu Maakohus asja menetlusse võttis, sest Tartu linna nimel on selle esitanud isik, kellel puudus Tartu linna pädeva haldusorgani (Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni) volitus kostjate vastu hagi algatamiseks. Kostjad ei võta hagi õigeks. Hageja on kostjate vastu hagiavalduse kohtusse andnud seadusliku aluseta ja õigusvastaselt.
4.Kohtuistungil 14.02.2022 leidsid kostjad, et Tartu linna ja M. S. i vahel 16.12.1998. a sõlmiti eluruumi üürileping kehtib jätkuvalt ning kostjatel on olemas õiguslik alus eluruumi valdamiseks.
5.M. S. on esitanud asjas kokku 3 vastuhagi – 07.05.2021, 21.09.2021 ning 10.02.2022 (täiendatud 13.02.2022). 02.06.2021 määrusega keeldus kohus 07.05.2021 esitatud vastuhagi menetlusse võtmisest. Tartu Ringkonnakohtu 18.08.2021 määrusega jäeti M. S. i määruskaebus maakohtu määrusele rahuldamata ning maakohtu 02.06.2021 määrus muutmata. Riigikohtu 13.12.2021 määrusega jäeti M. S. i määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata. Seega on Tartu Maakohtu 02.06.2021 määrus jõustunud.
6.Kohus kuulas 14.02.2022 kohtuistungil ära poolte seisukohad seoses vastuhagidega ning keeldus istungil tehtud määrusega menetlusse võtmast 21.09.2021 ning 10.02.2022 esitatud vastuhagisid. Kohus käsitab vastuhagidega seonduvat otsuse p II. I
Kohtuotsuse põhjendused
3(9)
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8.AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata.
9.Riigikohus on selgitanud (nt 3-2-1-178-14, p 11), et AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et hageja on korteriomandi omanik, kostja on korteriomandi valdaja ning kostja valdab korteriomandit õigusliku aluseta. Kui kohus lahendab vindikatsioonihagi, mille aluseks on hageja väide, et kostjal ei ole korteriomandi valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust korteriomandit vallata, või mitte.
10.Poolte vahel pole vaidlust selles, et XXX kuulub hagejale. Kinnistusraamatust nähtuvalt on Tartu linn, XXX korteriomandi (registriosa nr XXX ) ainuomanikuks Tartu linn. Vaidlust pole ka selles, et M. S. ja Tartu linn sõlmisid 16.12.1998 XXX kasutamiseks eluruumi üürilepingu ega selles, et mõlemad kostjad kasutavad vaidlusalust eluruumi. Kostjate peamine sisuline vastuväide seisneb selles, et 16.12.1998 üürileping ei ole kostjate arvates lõppenud.
11.Kohtul tuleb tuvastada, kas hageja ja kostjate vahel on õigussuhe, mille alusel on kostjatel õigust eluruumi vallata. Kuivõrd kostjad tuginevad 16.12.1998 üürilepingule, tuleb kohtul anda hinnang, kas selle üürilepingu alusel on kostjatel jätkuvalt õigus vaidlusaluse korteriomandi valdamiseks.
12.Kohus on tuvastanud, et Tartu Maakohtu 25.09.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-582 jättis kohus rahuldamata M. S. i hagi Tartu linna vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohus leidis selles otsuses muuhulgas, et M. S. i ja Tartu linna vahel 16.12.1998 sõlmitud üürileping eluruumi XXX Tartus kasutamiseks muutus alates 15. detsembrist 2003 VÕS § 310 lg 2 alusel tähtajatuks. Tartu Ringkonnakohus nõustus 25.02.2019 kohtuotsuses maakohtu järeldustega ning jättis M. S. i apellatsioonkaebuse rahuldamata. 19.06.2019 määrusega jättis Riigikohus M. S. i kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustus 19.06.2019. Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-582 on tuvastatud, et M. S. i ja Tartu linna vahel 16.12.1998 sõlmitud üürileping eluruumi XXX Tartus kasutamiseks on lõppenud korralise ülesütlemisega. Ülesütlemine on kehtiv. Üürileping lõppes 28.03.2018. Tulenevalt TsMS § 434 on kohtuotsus kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Tulenevalt TsMS § 457 lg 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.
4(9)
Tsiviilasjas nr 2-18-582 on kohus lahendanud M. S. i hagi ning muuhulgas jätnud hagi rahuldamata Tartu linna Tartu Linnavalitsuse kaudu vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks. Kuivõrd kohtuotsus on jõustunud, on kohtuotsus menetlusosalistele haginõude lahendamise osas kohustuslik.
13.Ühtegi muud sisulist vastuväidet ega õiguslikku alust, mis annaks kostjatele seadusliku õiguse XXX eluruumi vallata, peale 16.12.1998 sõlmitud üürilepingu ei ole kostjad kohtule esitanud. Kuivõrd see üürileping on lõppenud 28.03.2018, puudub alates üürilepingu lõppemise ajast kostjatel seaduslik õigus hageja eluruumi valdamiseks.
14.Kohus on tuvastanud ka asjaolu, et hageja on korduvalt andnud kostjatele tähtaja eluruumi vabatahtlikuks vabastamiseks ning hagejale üleandmiseks. Vastavad kirjad on kostjatele edastatud 27.06.2019 ning 23.08.2019. Kostjad ei ole hageja eluruumi vabatahtlikult vabastanud ega hagejale üle andnud. Ka käesolevas menetluses ei ole kostjad avaldanud, et nad nõustuksid vabatahtlikult eluruumi vabastama ja hagejale üle andma.
15.Kohus leiab eelneva alusel, et AÕS § 80 lg 1 sätestatud eeldused on täidetud, hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on tõendanud, et ta on korteriomandi omanik ning kostjad valdavad hageja korteriomandit. Kostjad ei ole tõendanud neil õigusliku aluse olemasolu XXX korteriomandi valdamiseks. Seega puudub kostjatel omaniku suhtes õigus korteriomandit vallata.
16.Tulenevalt TsMS § 45 lg 1 esimesest lausest võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on taotlenud määrata kindlaks otsuse täitmise viis selliselt, et kui kostjad keelduvad eluruumi vabatahtlikult vabastamisest, siis tõsta nad nimetatud eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus märgib, et TMS § 180 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ka otsuse täitmise viisi kindlaksmääramise osas. II
Vastuhagid
17.M. S. esitas lisaks 07.05.2021 esitatud vastuhagile kohtule veel kaks vastuhagi 21.09.2021 ning 10.02.2022 (täiendatud 13.02.2022). Kohus kuulas lähtudes TsMS § 372 lg 3 sätestatust pooled vastuhagide menetlusse võtmise osas 14.02.2022 istungil ära ning jättis mõlemad vastuhagid istungil tehtud määrusega menetlusse võtmata. Lähtudes TsMS § 442 lg 5, § 464 lg 2 ning § 464 lg 3 teisest lausest vormistab kohus vastuhagide menetlusse võtmata jätmise käesoleva otsuse resolutsioonis ning toob ära kohtu põhjendused.
18.Kohus on menetluses korduvalt juhtinud kostjate tähelepanu asjaolule, et kohus jätab tähelepanuta kõik kostjate seisukohad, vastuväited ja tõendid, millega kostjad püüavad käesolevas menetluses taas asuda vaidlustama 16.12.1998 sõlmitud üürilepingu ülesütlemist, mille kohta on olemas jõustunud kohtulahend. Kohtud on juba eelnevalt hinnanud üürilepingu ülesütlemise kehtivust ja õiguspärasust. Eelnevale tuginedes jättis kohus menetlusse võtmata M. S. i 07.05.2021 esitatud vastuhagi.
5(9)
19.Kostjad on pärast 07.05.2021 vastuhagi menetlusse võtmata jätmist esitanud veel 2 vastuhagi, milles püüavad jätkuvalt sisuliselt uuesti alustada vaidlust 16.12.1998 sõlmitud üürilepingu ülesütlemise ning selle asjaolude osas. 21.09.2021 vastuhagis Tartu linna ja J. M. i vastu taotleb M. S. tuvastada asjaolu, et Tartu linn ei ole teinud otsust M. S. iga 1998. a sõlmitud XXX munitsipaaleluruumi üürilepingu ülesütlemiseks ei 2017. aastal ega ka hiljem. 10.02.2022 vastuhagis Tartu linna ja J. M. i vastu taotleb M. S. : 1) Tuvastada asjaolu, et Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjon ei ole andnud juhist või volitust Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonnale ega selle juhatajale K. J. ile M. S. iga sõlmitud XXX munitsipaaleluruumi üürilepingu lõpetamiseks; 2) Tuvastada asjaolu, et Tartu Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-582 punktis 13 kirjutatud väide, et „asjakohatu on hageja väide, et Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni haldusaktil hagejaga üürilepingu lõpetamise kohta puuduvad komisjoni liikmete allkirjad.“ ei vasta tõele; 3) Tuvastada asjaolu, et tsiviilasjas nr. 2-18-582 ei menetlenud kohus Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni või mõne muu haldusorgani haldusakti või mõne muu otsuse kehtivuse või kehtetuse tuvastamist ega tühistamist; 4) Tuvastada Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja K. J. i 15.12.2017 avaldusega nr XXX tehtud eraõigusliku tahteavalduse tühisus; 5) Tunnistada õigusvastaseks munitsipaaleluruumi XXX üürniku M. S. i ja tema pereliikme H. S. i vastu eluruumist väljatõstmise hagi menetlemine enne, kui on tuvastatud, kas Tartu linn või tema mõni selle haldusorgan on teinud otsuse M. S. iga üürilepingu lõpetamiseks ning võimaldatud M. S. il seda otsust vaidlustada
20.Nii 21.09.2021 ning 10.02.2022 esitatud vastuhagiga soovib M. S. jätkuvalt vaidlustada 16.12.1998 sõlmitud üürilepingu ülesütlemist, saavutada üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine ning seega ka üürisuhte edasikestmine. Kohus jääb oma 02.06.2021 määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et arvestades M. S. i tegeliku tahtega saavutada tema ning Tartu linna vahel 16.12.1998 sõlmitud eluruumi XXX üürilepingu jätkumine, on kohus seisukohal, et selline vaidlus samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel on kohtus juba olnud arutusel ning vaidluses on olemas jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-582.
21.Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 4 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
22.Arvestades asjaoluga, et jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-582 on juba tuvastatud vaidlusaluse üürilepingu ülesütlemise kehtivus, jätab maakohus M. S. i 21.09.2021 ning 10.02.2022 vastuhagid menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Kohus on kostjatele istungil selgitanud, et neil on õigus vastuhagide menetlusse võtmata jätmist vaidlustada apellatsioonkaebuses.
23.Kohus märgib ka seda, et tulenevalt TsMS § 373 lõikest 1 on kostjal vastuhagi esitamise õigus hageja vastu. Samas on hagil ja vastuhagidel erinevad pooled. Hagi poolteks on Tartu linn ning M. ja H. S. . Vastuhagi kostjateks on Tartu linn ja J. M. . Seega ei kattu asjas ka menetlusosaliste ring. 6(9)
24.Täiendavalt on kohus seisukohal, et vastuhagid tuleb jätta menetlusse võtmata ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohtu hinnangul ei ole vastuhagidega võimalik taotletavat eesmärki saavutada, arvestades asjaoluga, et üürilepingu lõppemine 28.03.2018 on jõustunud kohtuotsusega juba tuvastatud.
25.Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjate ilmne eesmärk on takistada arvukate asjakohatute vastuhagide, taotluste ja kaebuste esitamisega hagiavalduse menetlust ning asja lahendamist. Muuga ei saa ratsionaalselt põhjendada, miks on kostjad esitanud niivõrd palju vastuhagisid ning muid üksteist kordavaid mahukaid ja kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohast ainetuid menetlusdokumente.
26.Kohus on menetluses juhtinud kostjate tähelepanu TsMS § 200 lõigetele 1 ja 2, mille kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohus leidis, et suurel hulgal asjakohatute taotluste ning tõendite esitamine võib olla menetlusosalise poolt oma õiguste kuritarvitamine. 20.04.2021 määruses tegi kohus kostjatele ettepaneku lähtuda tsiviilasjas nr 2-18-582 tehtud kohtuotsusest ning selles menetluses tuvastatud asjaoludest ning hoiduda käesolevas asjas perspektiivitust vaidlusest üürilepingu ülesütlemise kehtivuse üle. Kohus leiab, et kostjad on oma menetlusõigusi asja menetlemisel ka pärast kohtu selgitusi ning esimese vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumist uute vastuhagide ning arvukate asjakohatute menetlusdokumentide esitamisega kuritarvitanud. III
Kostjate vastuväited kohtu tegevusele
27.06.02.2022 menetlusdokumendis esitasid kostjad rea vastuväiteid maakohtu tegevuse kohta TsMS § 333 lg 1 alusel, mille kohus lahendas 14.04.2022 istungil suulise määrusega vastavalt TsMS § 333 lg 1 teisele lausele ning § 464 lg 2 esimesele ja teisele lausele.
28.Kohus selgitas kostjatele 14.02.2022 istungil, et jätab kõik 06.02.2022 esitatud vastuväiteid rahuldamata. Kohus märgib täiendavalt järgmist.
29.Seonduvalt vastuväitega, mille kohaselt on maakohus õigusvastaselt viivitanud M. S. i 21.09.2021 teise vastuhagi menetlusse võtmisel, on kohus 24.01.2022 kirjas pooltele selgitanud, et nii 07.05.2021 kui 21.09.2021 vastuhagi sisuks on M.S. iga sõlmitud üürilepingu ülesütlemise vaidlustamine. Seejuures on teine vastuhagi esitatud ajal, mil esimese vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine ei olnud veel kõrgema astme kohtute poolt lahendatud. Riigikohtu 13.12.2021 määrusega jäeti M. S. i määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata. Seega on Tartu Maakohtu 02.06.2021 määrus jõustunud 13.12.2021. Arvestades TsMS § 371 lg 1 p 5 sätestatuga ei olnud sellises menetluslikus olukorras otstarbekas lahendada teise vastuhagi menetlusse võtmist kuni esimese vastuhagi võimaliku menetlusse võtmise selgumiseni. Kohus ei leia, et oleks asjaolusid arvestades õigusvastaselt viivitanud hagi menetlusse võtmise lahendamisega.
30.Seonduvalt vastuväitega, mille kohaselt on õigusvastane, et kohus määras hagi arutamiseks istungi, kuid ei kavatse samal istungil menetleda vastuhagi, samuti vastuväitega, mille kohaselt on õigusvastane määruse tegemata jätmine teise vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta, on kohus kostjatele 24.01.2022 kirjas selgitanud, et tulenevalt TsMS § 372 lg 3 võib kohus vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise
7(9)
lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist. Kohus määras Tartu LV hagi arutamiseks istungi 14.02.2022 ning selgitas, et kuulab pooled istungil M. S. i 21.09.2021 esitatud teise vastuhagiga seonduvalt ära ning otsustab vastuhagi menetlusse võtmise pärast ärakuulamist. Seda kohus on ka teinud, nii 21.09.2021 kui 10.02.2022 esitatud vastuhagi osas.
31.Vastuväide, mille kohaselt ei ole Tartu linn kostjate vastu hagi esitanud, jääb kohtule arusaamatuks. Hagi on esitatud ning kohtu poolt menetlusse võetud. Ka ei vasta tõele kostjate väited, mille kohaselt puudusid hageja esindajal volitused. Kohus on A. Ö. u esindusõigust kontrollinud ning kohtul pole linna esindaja esindusõiguse osas kahtlusi, seda nii hagi kui vastuhagide menetluse osas. A. Ö. u volikiri hageja esindamiseks on kohtuasja toimikus.
32.Ebaselgeks jääb vastuväide, mille kohaselt pidi maakohus vastama viivitamatult M. S. i 28.01.22 taotlusele, mille kohaselt soovib M. S. , et tema vastuhagi menetletakse üksnes vastuhagina vastavalt TsMS § 373 lg 3. Nagu kohus eelnevalt märkis, selgitas ta 24.01.2022 kohtu kirjas, et otsustab vastuhagi menetlusse võtmise pärast poolte ärakuulamist. Seega puudus igasugune alus ja põhjus sellise taotluse lahendamiseks eraldi määrusega enne 14.02.2022 kohtuistungit. IV
Muud lahendatavad küsimused
33.31.03.2021 määrusega andis kohus kostjatele tähtaeg 10 päeva määruse saamisest riigi õigusabi taotluses puuduste kõrvaldamiseks. Kostjatel tuli selgitada, kummale kostjatest riigi õigusabi taotletakse ning esitada kohtule asjakohane riigi õigusabi taotlus ning majandusliku seisundi teatis. Kostjad ei ole puudusi kõrvaldanud. Arvestades TsMS § 442 lg 5 sätestatuga, keeldub kohus TsMS § 3401 lg 1 ja 2 alusel kostjate riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest. Arvestades asjaoluga, et kohus andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pea aasta tagasi, on kostjad ilmselgelt kaotanud huvi riigi õigusabi saamise suhtes.
34.Maakohus rahuldas 03.06.2021 määrusega H. S. i 12.05.2021 taotluse ning määras asendada tsiviilasjas nr 2-19-15949 H. S. i isikuandmed tähemärkidega tulevikus tehtavas ning jõustunud kohtuotsuses. TsMS § 462 lg 2 ja 3 kohaselt andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus lahendab taotluse määrusega. Seega tuleb tsiviilasjas nr 2-19-15949 tehtavas ja jõustunud kohtuotsuses kohtuotsuse avalikustamisel asendada kostja H. S. i isikuandmed tähemärkidega ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi.
V
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 8(9)
36.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.
37.Hageja avaldas, et tema menetluskuluks on riigilõiv 225 eurot. Kohus määrab tasutud riigilõivu menetluskuluna kindlaks ning mõistab selle summa kostjatelt välja.
38.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.