Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-17-117146
Otsuse kuupäev
Tartu, 5. juuni 2019
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi RAAM Arhitektid AI OÜ vastu 330 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu EUROPARK ESTONIA kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
330 eurot
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Urmas Volens ja Arsi Pavelts Kostja RAAM Arhitektid AI OÜ
Asja läbivaatamise kuupäev
6. mai 2019, kirjalik menetlus
2-17-117146 parkimisaladele ja sõiduki parkimise eest jäeti tasumata 11 korral ajavahemikul 19. august 2014 kuni 26. märts 2016. Iga korra eest nõuab hageja leppetrahvi 30 eurot.
2-17-117146 Maakohus jaotas tõendamiskoormise õigesti ja kostja ei tõendanud, et hagiavalduses loetletud aegadel kasutas sõidukit keegi konkreetne füüsiline isik. Hageja saab nõuda parkimislepingust tulenevate kohustuste täitmist sõiduki omanikult või vastutavalt kasutajalt. Põhjendatud ei ole ka kostja kaebuse väide, mis käsitleb pargitud sõiduki tuvastamist. 30 euro suurune leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur. Hageja ei ole leppetrahvinõudest teatanud mõistliku aja jooksul. VÕS § 159 lg 2 järgi tuleb leppetrahvi teade esitada mõistliku aja jooksul. Parkimislepingu puhul peab mõistlik aeg andma parkimise korraldajale piisava võimaluse selgitada, kes oli parkimislepingu teine pool. Teisest küljest tuleb arvestada sõiduki omaniku või vastutava kasutaja huviga säilitada sõiduki tegeliku kasutamise andmeid piiratud aja jooksul. Selles osas näeb liiklusseadus (LS) § 72 lg 2 ette andmete säilitamise kuue kuu pikkuse tähtaja, mida tuleb ühtlasi pidada mõistlikuks ajaks VÕS § 159 lg 2 tähenduses. Hageja väitel teatas ta leppetrahvinõudest iga kord, pannes vastava teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kostja väidab, et ta ei ole teateid kätte saanud ja hageja ei ole ka vastupidist tõendanud. Kostjale ei teatatud rikkumistest ka 12. veebruari 2015 või 2. aprilli 2015 leppetrahviteadete menetlemise käigus. Kostja sai kätte 5. juuni 2017 nõudekirja kõigi 11 parkimise kohta. Nõudekirja saamise ajaks oli viimasest parkimislepingu rikkumisest möödunud enam kui aasta, st kauem kui mõistlik aeg. Kõigist varasematest rikkumistest oli möödunud veelgi pikem aeg. Hageja ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes tõendanud, et ta valis leppetrahvist teatamiseks mõistliku viisi. Hagejale olid hiljemalt 13. novembril 2014 teada nii kostja kui ka sõiduki vastutava kasutaja isik ja kontaktandmed. Alates 2014. aasta augustist kasutati sõiduki parkimiseks mitmeid telefoninumbreid, mis olid hagejale teada. Sellises olukorras ei ole piisav ega TsÜS § 70 tähenduses mõistlik, kui parkimise korraldaja jätab ainult teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele ega üritagi leppetrahvist teatada sidevahendeid või postiteenust kasutades. Kohaliku omavalitsuse nõutava viivistasu otsuse kohta näeb LS § 188 lg 3 ette kindlad edastamisviisid, mis peavad tagama lisaks sõidukile paigutatud teatele veel ka omaniku või vastutava kasutaja teavitamise. Hageja ei ole ka tõendanud iga rikkumise puhul leppetrahvi saamise soovi kajastava tahteavalduse jätmist sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Sõidukist tehtud fotodelt nähtub, et esiklaasile on osal juhtudest paigutatud punane ja kollane lipik, aga neist viimase sisu ei ole võimalik tuvastada. Punane lipik on vähemalt osal juhtudest piisavalt sarnane hageja esitatud hoiatuskaardiga, aga sellelt ei nähtu leppetrahvi saamise soovi. Hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda VÕS § 159 lg 2 järgi.
2-17-117146 Põhjendamatu on ringkonnakohtu etteheide, et hageja on jätnud kasutamata LS § 188 lg-s 3 nimetatud kättetoimetamisviisid. Võrdlus kohaliku omavalitsuse viivistasu otsuste edastamisega LS § 188 lg 3 järgi on alusetu, kuna erinevalt kohaliku omavalitsuse üksusest ei ole eraparkla operaatoril võimalik saada liiklusregistrist, liikluskindlustuse registrist ega rahvastikuregistrist andmeid selle kohta, kes on parkimistingimusi rikkunud sõiduki omanik või vastutav kasutaja. LS § 188 lg-s 3 nimetatud edastamisviisidest saab hageja täita ainult leppetrahvinõude paigutamise parkimistingimuste rikkumisega seotud sõiduki tuuleklaasi kojamehe vahele. Kui ka viimast pidada lubamatuks, ei jää eraparkla operaatoril oma nõuete maksmapanekuks ühtegi muud mõistlikku viisi peale sõiduki rataste lukustamise või sõiduki teisaldamise. See ei ole aga parkimisteenuse kasutajate huvides. Hageja on toimetanud leppetrahvinõuded kostjale kätte mõistlikul viisil TsÜS § 70 tähenduses ega ole kaotanud leppetrahvi nõudmise õigust VÕS § 159 lg 2 alusel. Eluliselt ebausutav on kostja väide, et ta ei ole ühtegi leppetrahviteatist kätte saanud, kuigi talle on korduvalt neid tuuleklaasile kojamehe alla jäetud. Kostjale kuuluv sõiduk teisaldati kahel korral, mistõttu ei saanud leppetrahvi võlgnevus olla kostjale teadmata.
2-17-117146 et ringkonnakohus leidis õigesti, et hinnata tuleb, kas esinevad TsÜS §-s 70 nimetatud tahteavalduse edastamise eeldused ning kas hageja teatas kostjale leppetrahvinõuetest mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 järgi.
Henn Jõks (allkirjastatud digitaalselt)
Ants Kull (allkirjastatud digitaalselt)
Villu Kõve (allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Luik (allkirjastatud digitaalselt)
Malle Seppik (allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tampuu (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.