Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
29.juunil 2018.a, Tallinnas
Hagihind
2-17-117146 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi RAAM Arhitektid AI OÜ vastu 330 euro nõudes 330 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn) Hageja volitatud esindaja Kädi Sacik-Korn (e- post: [email protected]) Kostja: RAAM Arhitektid AI OÜ (registrikood 11470542, asukoht Telliskivi 60, 10412 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja volitatud esindaja Juhan Raudsepp (e- post: [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista RAAM Arhitektid AI OÜ-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv kogusummas 330 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja RAAM Arhitektid AI OÜ kanda.
4.Välja mõista RAAM Arhitektid AI OÜ-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu summas 75 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi RAAM Arhitektid AI OÜ vastu leppetrahvi kogusummas 330 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga 679MLL vastutav kasutaja vähemalt alates 02.07.2008.a ning sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavatele parkimisaladele ja hageja tuvastas, et sõiduki parkimise eest oli jäetud 11 korral ajavahemikul 19.08.2014.a kuni 26.03.2016.a tasumata. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagi ei ole esitatud õige kostja vastu. Perioodil august 2014.a kuni detsember 2014.a kasutas tööalaselt sõidukit RAAM Arhitektid AI OÜ osanik Iman Morshedi, samuti kasutas Iman Morshedi sõidukit ka perioodil aprill 2015.a kuni august 2015.a. Ka 2016.a märtsis toimunud väidetava tasu maksmata parkimise puhul oli sõiduki kasutajaks Iman Morshedi. Hageja peab oma nõude esitama parkimislepingu sõlminud isiku, mitte aga sõiduki omanikuks oleva juriidilise isiku vastu. Lisaks eelnevale välistab hageja nõude rahuldamise ka see, et VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda juhul kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja esitas oma leppetrahvinõude alles 05.06.2017.a ja seega on ta VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Rõhutada tuleb ka asjaolu, et hagejal oli sõiduki omanik teada juba alates 13.11.2014.a, seega puudusid hagejal igasugused põhjused leppetrahvi nõude esitamisega viivitada ja VÕS § 159 lg 2 tulenev leppetrahvi nõudmise õiguse kaotamine on tulenenud vaid hageja enda tegevusest (antud juhul tegevusetusest). Hageja poolt esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ning neilt ei selgu, et fotodel olev sõiduk kuuluks kostjale. Kohtul tuleb välja selgitada, millistel tingimustel parkimislepingud sõlmiti. Hageja tüüptingimused on tühised. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista õigusabikulu summas 640 eurot. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 330 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel ning on seda pooltele selgitanud 04.10.2017.a kohtumääruse punktis 3 (t/l 106107).
5.TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui
tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
6.Kuivõrd menetlusosalised enda ärakuulamist kohtult taotlenud ei ole, siis on kohus 29.01.2018.a kohtumäärusega otsustanud lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses kooskõlas TsMS § 404 lg 1 (t/l 157).
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.Poolte vahel on vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) kas hagiavaldus on esitatud õige kostja vastu; 2) hageja ei ole mõistliku aja jooksul nõudnud kostjalt leppetrahvi tasumist; 3) hageja poolt esitatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, et tegemist on kostjale kuuluva sõiduautoga; 4) hageja tüüptingimused on tühised.
9.Kostja leiab, et hageja ei saa nõuda leppetrahvi tasumist kostjalt, kuna leping on sõlmitud sõidukijuhiga, mitte auto omaniku või muu isikuga. Kohus vastava kostja seisukohaga ei nõustu.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Riigikohus on 26.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
11.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS §
108.VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
12.Riigikohus on 25.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et hagejal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. LS § 72 lg-te 2 ja 3 järgi peab mootorsõiduki teisele isikule kasutada andnud vastutav kasutaja mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama mh andmed mootorsõidukit kasutanud isiku kohta.
13.Riigikohus on 26.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt selle kohta lähemalt Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31).
14.Kuivõrd antud juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja poolt tehtud leppetrahvide ajal kasutas sõiduautot registreerimisnumbriga 679MLL Iman Morshedi, siis on põhjendatud hageja leppetrahvi nõue kostja vastu. Vastupidi, hageja on tõendanud, et sõiduauto registreerimisnumbriga 679MLL vastutavaks kasutajaks on kostja ning kasutajateks on Kaja Vilmer, Juhan Raudsepp, Iman Morshedi ja Alice Laanemägi (t/l 31).
15.Samuti nähtub hageja poolt kohtule esitatud mobiilse parkimise väljavõttest, et sõidukit on perioodil 01.08.2014.a kuni 01.01.2015.a pandud parkima ainult numbrilt +372 53 40 2476, perioodil 01.04.2015.a kuni 01.08.2015.a oli sõidukit pandud parkima peamiselt numbrilt +372 53 40 2476, kuid viiel korral ka numbrilt +372 53 54 8475, 2016. aasta märtsis on sõidukit pandud parkima kahel korral numbrilt +372 53 54 8475 (t/l 141-146). Hageja poolt kohtu ette toodud avaliku teabe järgi kuulub telefoninumber +372 53 40 2476 kostjale (t/l 134).
16.Kohus leiab, et sõiduauto vastutaval kasutajal lasub vastutus ja kohustus teada, kes ja millal autot kasutab. Samuti peab sõiduauto vastutav kasutaja olema valmis neid asjaolusid tõendama. Antud juhul kostja tõendeid selle kohta, et 19.08.2014.a, 10.09.2014.a, 20.10.2014.a, 22.10.2014.a, 12.11.2014.a, 02.04.2015.a, 10.04.2015.a, 21.04.2015.a, 22.05.2015.a, 30.06.2015.a ja 26.03.2016.a kasutas sõidukit Iman Morshedi kohtule esitanud ei ole. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatult esitatud kostja vastu ning leping on sõlmitud hageja ja kostja vahel.
17.Kostja leiab, et hageja ei ole mõistliku aja jooksul nõudnud kostjalt leppetrahvide tasumist. Kohus vastava kostja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd leppetrahvi nõuded on paigaldatud kostja kasutuses olnud sõiduki kojamehe vahele koheselt peale rikkumise tuvastamist. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et hageja on edastanud kostjale e- kirja teel 05.06.2017.a nõudekirja, millises palub tasuda leppetrahvid (t/l 95-98).
18.Lisaks selgitab kohus, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse on hageja Pärnu Maakohtule esitanud 14.08.2017.a ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg kolm aastat ning üldjuhul ei saa pidada aegumistähtaja jooksul esitatud nõudeid hilinenuks.
19.Kostja leiab, et hageja poolt esitatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, et tegemist on kostjale kuuluva sõiduautoga. Kohus vastava kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja poolt kohtule 02.10.2017.a ja 06.12.2017.a esitatud menetlusdokumentidest on näha, et eelpoolviidatud aegadel pargitud sõiduki näol on tegemist kostja kasutuses oleva sõidukiga. Samuti on nimetatud fotodelt võimalik aru saada, millistes parklates on sõidukit pargitud (t/l 32-92, 135-138, 147-156).
20.Samuti leiab kohus, et antud juhul on hageja poolt tõendatud, millistel tingimustel vaidlusalustel aegadel parkimislepingud sõlmiti, kus parkimistingimused ning liiklus- ja teavitusmärgid asetsesid. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt paigaldatud parkimistingimused, liiklus- ja teavitusmärgid viitavad sellele, et isik siseneb tasulisele eraparkla alale.
21.Kostja leiab, et hageja tüüptingimused on tühised, kuivõrd leppetrahvi summa on kordades suurem kui parkimisalal kehtestatud parkimistasu. Hageja vastava kostja seisukohaga ei nõustu.
22.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt
ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
23.Õiguskirjanduses on leitud, et leppetrahvil on seadusest tulenevalt kaks funktsiooni. Ühelt poolt on leppetrahvil kui kohustuse täitmise sunnivahendil võlgniku suhtes preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Teiselt poolt täidab leppetrahv ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ning täitmise funktsiooni. Leppetrahv tagab võlausaldaja jaoks õiguse nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma maksmist kui miinimumhüvitist (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2016, lk 811).
24.Kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue summas 30 eurot ühekordsel rikkumisel ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ei ole kostja kahjuks oluliselt rikutud.
25.Leppetrahvi suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 kehtestatud „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 13 lg 7 alusel on avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise korral linnal õigus nõuda leppetrahvi 31 eurot. Seega vastab hageja nõutud leppetrahv määrale, mis on kehtestatud avaliku linnaruumi kasutamise reegleid eiranule. Kuna äriühingu eesmärk on tulu teenimine ning parkimise korraldamine on hageja põhitegevusala ning seejuures on hagejal oluliselt vähem võimalusi korratu parkija distsiplineerimiseks, siis on kohtu hinnangul põhjendatud nõuda leppetrahvi vähemalt sama suures määras, kui avaliku ruumi kasutamise puhul.
26.Hageja poolt esitatust nähtub, et parkimistrahv summas 30 eurot on parkimisteenuse osutamise valdkonnas tavapärane. Samuti nõustub kohus hageja seisukohaga, et kuivõrd kostjal on tasumata 11 korral esitatud leppetrahvinõuded, siis 30 eurot ei ole selline summa, mis distsiplineerinuks kostjat parkimislepingut täitma (t/l 139 pöördel).
27.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt kehtestatud tüüptingimused ei ole tühised ning kostja poolt kuuluvad tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahvinõuded.
28.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt leppetrahvi kogusummas 330 eurot.
29.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
30.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 330 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
31.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
32.Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda (t/l 28 pöördel). TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
33.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses riigilõivu kokku summas 75 eurot (t/l 1 pöördel, 99). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 75 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada vastavalt TsMS § 138 lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.