Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.10.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-8191
Tsiviilasi
MTÜ Väike-Peetri külaselts hagi OÜ Agenor vastu tunnistada sundtäitmine täiteasja nr 022/2015/2785 lubamatuks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.12.2016 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
Osaühing Agenor apellatsioonkaebus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 3 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (vastustaja): MTÜ Väike-Peetri külaselts (registrikood 80284023, asukoht Tähnase põik 2, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond, 75312), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martti Peetsalu
ja
Kostja (apellant): OÜ Agenor (registrikood 10700098, aadress Kelgumäe 27/6, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond, 75301), seaduslik esindaja ÜT Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 16.12.2016 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulud jätta OÜ Agenor kanda.
3.Välja mõista OÜ-lt Agenor MTÜ Väike-Peetri külaselts kasuks 1520,40 eurot apellatsiooniastme ja kassatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Agenor MTÜ-le VäikePeetri külaselts tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates
menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MTÜ Väike-Peetri külaselts (edaspidi hageja, külaselts) esitas 29.05.2015 Harju Maakohtule hagi OÜ Agenor (edaspidi kostja, Agenor) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2015/2785 ja taotluse hagi tagamiseks ning palus jätta kõik menetluskulud OÜ Agenor kanda. Kohtutäitur Elin Vilippus on 14.05.2015 koostanud täitmisteate võlgnikule täiteasjas 022/2015/2785, millest nähtuvalt on kostja esitanud kohtutäiturile avalduse, milles nõuab hageja ja kostja vahel 06.03.2012 sõlmitud ja notariaalselt tõestatud lepingu punkti 5.5 kohaselt 3 268,85 euro tasumist. Lisaks täitmisavaldusele on kohtutäitur koostanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Nimetatud lepingu punkti 5.5 järgi kohustub hageja tasuma kostjale 50% Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Tähnase tee 5 asuva kinnistu (registriosa nr 11591702) omanike poolt vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest makstavatest tasudest, millest on maha arvestatud liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud otsesed kulud. Nimetatud kohustuste mittetäitmisel on Agenoril õigus nõuda külaseltsilt leppetrahvi 0,1% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest.
2.Hageja arvates tuleb sundtäitmine lubamatuks tunnistada järgmistel põhjustel. Kostjal puudub nõue, mistõttu on kostja alustanud alusetult täitemenetlust nõude osas, mida ei ole olemas. Tähnase tee 5 kinnistu osas tasutud liitumistasu osas puudub liitumispunkti väljaehitamise otseseid kulusid ületav osa, millest kostjal oleks lepingu p 5.5 alusel olnud õigus 50% saada. Hageja ei ole liitumistasu saanud ja puuduvad täitemenetluses esitatud nõude eeldused. Lepingu punkti 5.5 reguleerib ostjale, st külaseltsile omanike poolt tasutavast liitumispunkti ehituskulusid ületavast liitumistasust 50% tasumist müüjale, so Agenorile. Tähnase tee 5 omanik on tasunud liitumistasu AS-le ELVESO, mitte hagejale. Hageja ei ole liitumistasu saanud. Lepingu p 5.5 ei sätesta, et hageja peaks tasuma kostjale 50% omaniku poolt kolmandale isikule tasutud ehituskulusid ületavast liitumistasust.
3.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 6 lg 9 järgi võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu üksnes tehtud kulutuste ulatuses. Vee-ettevõtjal ei ole õigust saada kasu. Riigikohus on leidnud, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse järgne hinnaregulatsioon on imperatiivne, st kokkulepe seadusjärgsest hinnast kõrgema hinna
kohta on TsÜS § 87 järgi tühine (Riigikohtu 22. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 37). TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele raha maksnud isikule ehk Tähnase tee 5 omanikule. Seega, isegi kui eeldada kostja väidete õigsust, et AS-i ELVESO vastuses päringule toodud rahasummad sisaldavad ka kasumiosa, siis ei ole väidetavale kasumiosale õigust hagejal, AS-l ELVESO ega kostjal, vaid see tuleb tagastada Tähnase tee 5 omanikule. Kostja vastuväited hagile
4.Kostja vaidleb täies ulatuses hagile vastu ja palub menetluskulusid jätta hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Eelkõige ei ole hageja tõendanud, et kogu Tähnase tee 5 kinnistu omaniku poolt tasutud liitumistasu oleks kulunud seoses liitumiseks vajalike ehitustöödega, arvestades ÜVVKS § 6 lg 6 punktis 1 sätestatud erisusi (TsMS § 230 lg 1, ÜVVKS § 6 lg 9). Kostja hinnangul ei piisa asjaolu, et kogu liitumistasu kulus liitumiseks vajalikele ehitustöödele, tõendamiseks ainult sellest, et hageja lisab AS ELVESO 25.05.2015 kirja. Selle kirja valguses ei ole võimalik hinnata tehtud töid ega nende mahtu; hinnata tehtud tööde vajalikkust ja põhjendatust. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, millest koosneb määratlemata mõiste „arendustasu“.
5.Lepingu punkti 5.5 sõnastusest ei saa välja lugeda, et liitumistasu tuleks maksta külaseltsile. Nimetatud sõnastuse seisukohast on oluline, et Läike tee 1 või Tähnase tee 5 kinnistud liituvad vee- ja kanalisatsioonitrassidega; vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumistasust tuleb maha arvata liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud otsesed kulud; alles jäävast summast kohustub külaselts tasuma kostjale 50%. Eeltoodud tõlgendust toetab ka VÕS § 29 lg 1 sätestatu, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Käesolevaga kinnitab kostja, et soovis lepingu punkti 5.5 sõnastuses saavutada eelpool nimetatud eesmärke ning tõlgendab lepingu punkti 5.5 sellest lähtuvalt.
6.Hageja ja AS ELVESO vahel on 21.08.2012 sõlmitud isiklike kasutusõiguste seadmise leping, isikliku kasutusõiguse üleandmise leping, mille esemeks on ettevõtte tegevuseks vajaliku nelja kinnistu koormamine isiklike kasutusõigustega AS ELVESO kasuks. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et ettevõtte on üle läinud või alternatiivselt on hageja ettevõtte AS-le ELVESO kasutada andnud. Seetõttu ei saa välistada, et kostja ees vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest mitte ainult hageja, vaid ka
AS ELVESO.
7.Vaidlust ei ole selle üle, et Tähnase tee 5 omanik on maksnud AS-le ELVESO rahalisi vahendeid, kuid kostjale raha laekunud ei ole,. Kostja avalduste peale hageja ei ole reageerinud. Kostja algatas täitemenetluse oma õiguste kaitseks. Vastupidiselt hageja arvamusele, et hagejal puudub tänaseks juba igasugune kohustus kostja ees, on kostja seisukohal, et hageja on antud situatsioonis solidaarvastutaja ning sellisel juhul on kostja valik, kelle käest ta nimetatud tasu maksmist nõuab. Kostja tõendamiskohustuseks on tõendada tulu laekumine nimetatud lepingu alusel, samuti sellest kokku lepitud summaosa mittelaekumine kostjale ehk siis hageja kehtiva kohustuse tõendamine. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus rahuldas hagi, tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 022/2015/2785 lubamatuks, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja
menetluskulude katteks 5 757,20 eurot ja viivise kohustuse täitmisega viivitamisel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Hageja tugineb hagiavalduse esitamisel asjaolule, et kostjal puudub nõue ja täiteasja nr 022/2015/2785 menetlust on alustatud nõude osas, mida ei ole olemas. Tähnase tee 5 kinnistu osas tasutud liitumistasu osas puudub liitumispunkti väljaehitamise otseseid kulusid ületav osa, millest kostjal oleks poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 5.5 alusel olnud õigus 50 % saada. Kostja vastava hageja seisukohaga ei nõustu.
10.Kinnistu Tähnase tee 5 omanik on 12.02.2015 e-kirja teel teatanud kostjale, et on sõlminud AS-ga ELVESO ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise lepingu ning tasunud 2013.a kevadel liitumistasusid 4 881,70 eurot.
11.Kohtule esitatud AS ELVESO 25.05.2015 kirjast nr 4-7/990-1 nähtub, et Tähnase tee 5 17.05.2013 sõlmitud liitumislepingu nr VK-LL 166-15.05.2013 järgi on liitumistasu kujunenud järgmiselt: (i) Arendustasu ühisveevärgiga liitumisel 371,80 eurot, millele lisandub käibemaks (ii) Arendustasu ühiskanalisatsiooniga liitumisel 196,28 eurot, millele lisandub käibemaks (iii) Liitumiseks vajalike ühisveevärgi torustike ja liitumispunkti ehitustööde maksumus summas 1 500 eurot, millele lisandub käibemaks (iv) Liitumiseks vajalike ühiskanalisatsioonitorustike ja liitumispunkti ehitustööde maksumus summas 2 000 eurot, millele lisandub käibemaks (I köide tl 44-45, II köide tl 103-105).
12.ÜVVKS § 6 lg 9 järgi võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu üksnes tehtud kulutuste ulatuses. Vee-ettevõtjal ei ole õigust saada kasu. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 32-1-113-11, p-s 37 leidnud, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse järgne hinnaregulatsioon on imperatiivne, st kokkulepe seadusjärgsest hinnast kõrgema hinna kohta on TsÜS § 87 järgi tühine. Seega kui ka AS-le ELVESO tasutud liitumistasu oleks sisaldanud kasumiosa, ei oleks hagejal õigust seda saada, vaid see tuleks tagastada Tähnase tee 5 omanikule.
13.Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt puudub kostjal nõue, kuivõrd Tähnase tee 5 kinnistu osas tasutud liitumistasu osas puudub liitumispunkti väljaehitamise otseseid kulusid ületav osa, millest kostjal oleks lepingu punkt 5.5 alusel olnud õigus saada 50 %. Hageja ei ole käesoleval juhul saanud Tähnase tee 5 kinnistu omanikult liitumistasu, vaid nimetatud liitumistasu on tasutud AS-le ELVESO. Kohtu hinnangul ei tulene poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 5.5, et hagejal on kohustus kostjale tasuda 50 % liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud otsestest kuludest ka juhul, kui omanik on tasunud tasu kolmandale isikule. Seega ei ole kostja nõue hageja vastu sissenõutavaks muutunud ning sundtäitmine täiteasjas nr 022/2015/2785 on lubamatu. Apellatsioonkaebus
14.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
15.Poolte vahel on vaidlus kehtiva lepingu ja selles seatud kehtiva kohustuse osas. Hageja väidab, et temale ei ole liitumisest mingeid summasid laekunud ning, et Tähnase tee 5 liitumistasuks oli vaid AS ELVESO teostatud tööd 9 m pikkuse trassiosa rajamise eest. Maakohus leidis ebaõigesti, et lepingu järgi saab kostja nõuda liitumistasu vaid siis, kui see laekub hagejale. Maakohtu otsus on osas, milles leidis, et AS ELVESO poolt esitatud liitumistasu nõue koosnes vaid otsestest kuludest liitumispunkti ehitamiseks, olulises osas motiveerimata.
16.Hageja on tahtlikult edastanud kogu vee-ettevõtluse tervikuna ja toimivana AS-le ELVESO, millega andis õigused ja kohustused üle AS-le ELVESO. AS-l ELVESO oli
õigus ja kohustus esitada liitumistasu arve tegelike kulude alusel, mille olulisemateks komponentideks on kostja poolt teostatud ning AS-le ELVESO üle läinud põhitrassi rajamise kulud, mis on juba lihtsal proportsionaalsel hinnangul vähemalt 3/5 kogu liitumistasu komponendist. AS ELVESO küsis summasid nii enda teostatud kulude kui ka suurel määral üle antud bilansi ehk eelnevate kulutuste arvelt.
17.Kohus jättis täitmata selgituskohustuse ja ei selgitanud kostjale, et ta peab esitama täiendavaid tõendeid. Vastustaja seisukoht
18.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
19.Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2017 otsusega tühistati maakohtu otsus täielikult ja saadeti tsiviilasi uueks arutamiseks samale maakohtule.
20.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.04.2018 otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus märkis, et praeguses asjas oleks ringkonnakohus saanud asja ise lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata mh ka hageja vastuses apellatsioonkaebusele esiletoodut, mille kohaselt on kostja esitanud kaebuses uusi väiteid väidetava tulu jagamise kohta kolmanda isiku ja hageja vahel. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
22.Hagi esemeks on sundtäitmise lubamatuks tunnistamine täiteasjas. Sellise hagi esitamise õiguslikuks aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
23.Käesolevas asjas on täitedokumendiks hageja ja kostja vahel 06.03.2012 sõlmitud notariaalne vee-ettevõtte müügileping, mille p-s 5.5 leppisid pooled mh kokku, et hageja kohustub tasuma kostjale 50% Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Tähnase tee 5 asuva kinnistu omanike poolt vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest makstavatest tasudest, millest on maha arvestatud liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud otsesed kulud.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on tekkinud lepingu punkti 5.5 alusel kostjale raha maksmise kohustus.
25.Hageja leiab, et tal ei ole raha maksmise kohustust, kuna 1) hageja ei ole lepingu p-s 5.5 nimetatud liitumistasusid saanud ja 2) Tähnase tee 5 kinnistu eest AS-le ELVESO tasutud liitumistasu osas puudub liitumispunkti väljaehitamise otseseid kulusid ületav osa, millest kostjal oleks olnud õigus saada 50%.
26.Kostja vaidles hagile vastu eelkõige põhjustel, et 1) lepingu järgi ei ole oluline, kellele liitumistasu makstakse; 2) kui hageja on AS-le ELVESO ettevõtte üle andnud või kasutada andnud, siis vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest nii hageja
kui AS ELVESO; 3) hageja ei ole tõendanud, et kogu Tähnase tee 5 kinnistu omanike poolt tasutud liitumistasu kulus liitumiseks vajalikele ehitustöödele.
27.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Täitemenetluses võlgnikuna osalev isik saab selle hagiga panna maksma kõik oma vastuväited täitedokumendi järgsele võlale. Sellise hagi puhul tuleb kindlaks teha, kas hagejal on tekkinud kostja ees sissenõutavaks muutunud raha tasumise kohustus.
28.Riigikohus on leidnud, et hageja peab lepingu alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades üksnes põhistama (tegema usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust korraldada, ning kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13 p 17 ja selles viidatud otsus nr 3-2-1-64-12, p 16).
29.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul teinud usutavaks, et kostjal ei pruugi tema vastu nõuet olla. Seega on kostja ülesanne tõendada kohtumenetluses, et tal on nõue, mille ulatuses ta võib täitemenetlust korraldada. Tulenevalt tõendamiskoormise jaotusest pidi kostja esile tooma ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sealjuures näitama ära liitumispunkti väljaehitamise tegelikud kulud, ilma milleta ei ole võimalik nõude suurust määrata. Kuna kostja seda ei teinud, rahuldas maakohus põhjendatult hagi. Eeltoodu alusel on asjakohatu kostja väide, et hageja oleks pidanud tõendama, et kogu Tähnase tee 5 kinnistu omanike poolt tasutud liitumistasu kulus liitumiseks vajalikele ehitustöödele.
30.Põhjendamatu on kostja etteheide maakohtu poolt selgitamiskohustuse rikkumise kohta. 01.06.2016 kohtuistungil on maakohus selgitanud: „Kohus selgitab kostjale asjaolu, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul tuleb kostjal tõendada nõude olemasolu ja kujunemist, mille täitmist täitemenetluses sõutakse. See tähendab seda, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamis nõude menetlemisel on nõude olemasolu tõendamiskoormus kostjal.“ Tõendite väljanõudmise taotluse osas on maakohus märkinud: „Kui kostja soovib oma väidet põhistada tõenditega, mis ei ole tema käsutuses, siis on kostjal võimalus kohtu kaasabi paludes see välja nõuda, kuid sel juhul tuleb tõendit väga konkreetselt kirjeldada ja see peab olema täidetav.“ (I kd, lk 159 pöördel).
31.Vaidlus selle üle, kas hagejal tekkis raha maksmise kohustus ka siis, kui ta ei ole lepingu p-s 5.5 nimetatud liitumistasu saanud, tuleb lahendada lepingu tõlgendamise teel. Pooled on esitanud oma seisukohad selle lepingupunkti tõlgendamise osas. Maakohus on neid õigesti hinnanud. Ringkonnakohus jagab maakohtu arusaama, et lepingu p 5.5 reguleerib ostjale tasutud liitumistasust mingi osa tasumist müüjale. Lepingu punktist 5.5 ei tulene, et hagejal on kohustus maksta kostjale raha ka siis, kui ta ise ei ole raha saanud.
32.Ringkonnakohtu hinnangul on mõlemad pooled pidanud lepingu p-s 5.5 silmas võimaliku kasumi jagamist, mitte kostja poolt varem ehitatud trasside ehituskulusid, mis sisaldusid juba ettevõtte müügihinnas. Kostja on kohtule esitatud taotluses ise märkinud: „Kostjal on põhjendatud kahtlus varasema pikaajalise ehituskogemuse ja turuhindade võrdluse baasil, et Elveso AS esitatud kulud on ülepaisutatud, võivad sisaldada seega kasumiosa, mis oleks pidanud kuuluma jagamisele kostjaga.“ (II kd, lk 78).
33.Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses uusi väiteid väidetava tulu jagamise kohta kolmanda isiku ja hageja vahel, mida maakohtu menetluses ei ole esitatud. Kostja ei ole
põhjendanud uute asjaolude esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses, mistõttu jätab ringkonnakohus kostja uued väited TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda. Samuti jäävad kassatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja kanda.
35.Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 5 757,20 eurot, sellest riigilõiv on 350 eurot ja õigusabikulud koos käibemaksuga on 5407,20 eurot. Maakohus on hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei ole üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur (Riigikohtu
26.oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
36.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
37.Hageja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks kulutused õigusabile, apellatsioonimenetluses summas 1184,40 eurot ja Riigikohtus 336 eurot. Apellatioonimenetluses koosnevad kulutused õigusabile, vastavalt 07.09.2017 esitatud avaldusele, järgmisest toimingutest: kohtuotsuse analüüs ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 4,6 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine 1,7 tundi, millele lisandub kohtuistungil osalemine 0,75 tundi, kokku 7,05 tundi. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Hageja taotleb käibemaksu hüvitamist, kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane. Hageja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
38.12.09.2018 ringkonnakohtule esitatud avalduses jääb hageja oma varasema taotluse juurde ja lisab Riigikohtus kantud õigusabikulu 336 eurot koos käibemaksuga.
39.Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
40.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 1520,40 (1184,40+336) eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
41.Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasjas keerukust ja mahtu, on hageja esindaja tasu 7,05 tunni ulatuses apellatsioonimenetluses ja 2 tunni ulatuses kassatsioonimenetluses põhjendatud ja vajalik kulu ega ole ülepaisutatud. Ka hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 140 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.