Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ele Liiv ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.06.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-9986
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi POOHTECH ja Activity OÜ hagi OÜ HT Management vastu üldkoosoleku otsuste poolt hääletamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.01.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ HT Management apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Aktsiaselts POOHTECH (registrikood 11257334) Hageja Activity OÜ (vastustaja) (registrikood 10675383) Hagejate esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter Kostja (apellant) OÜ HT Management (registrikood 10408088), esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp
Istungi toimumise aeg
17.05.2018
Istungil osalenud isikud
Hagejate esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter ja kostja esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp
1(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-9986
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2018 otsus osas, millega rahuldati Aktsiaseltsi POOHTECH hagi OÜ HT Management vastu Aktsiaseltsi POOHTECH üldkoosoleku otsuste 2013. a, 2014. a ja 2015. a majandusaasta aruannete kinnitamise poolt hääletamise kohustamiseks ning jätta vastavas osas hagi läbi vaatamata. Samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti hageja Aktsiaseltsi POOHTECH menetluskulud kostja kanda ning määrati kindlaks Aktsiaseltsile POOHTECH hüvitatavate menetluskulude suurus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Rahuldada OÜ HT Management apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Lugeda Harju Maakohtu 15.01.2018 otsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: "1. Rahuldada Activity OÜ hagi OÜ HT Management vastu üldkoosoleku otsuste 2013.a, 2014. a ja 2015. a majandusaasta aruannete kinnitamise poolt hääletamise kohustamiseks.
2.Kohustada OÜ-d HT Management Aktsiaseltsi POOHTECH aktsionärina hääletama Aktsiaseltsi POOHTECH aktsionäride üldkoosoleku otsuste poolt järgmiselt: 2.1 kinnitada Aktsiaseltsi POOHTECH 2013. a majandusaasta aruanne, milline esitati kinnitamiseks Aktsiaseltsi POOHTECH 12.06.2017 aktsionäride üldkoosolekule; 2.2 kinnitada Aktsiaseltsi POOHTECH 2014. a majandusaasta aruanne, milline esitati kinnitamiseks Aktsiaseltsi POOHTECH 12.06.2017 aktsionäride üldkoosolekule; 2.3 kinnitada Aktsiaseltsi POOHTECH 2015. a majandusaasta aruanne, milline esitati kinnitamiseks Aktsiaseltsi POOHTECH 12.06.2017 aktsionäride üldkoosolekule.
5.Jätta läbi vaatamata Aktsiaseltsi POOHTECH hagi OÜ HT Management vastu üldkoosoleku otsuste 2013.a, 2014. a ja 2015. a majandusaasta aruannete kinnitamise poolt hääletamise kohustamiseks."
4.Rahuldada hagejate 23.05.2018 taotlus ringkonnakohtu 17.05.2018 istungi protokolli parandamiseks osaliselt ning sõnastada protokolli 2. lehekülje seitsmenda lõigu esimene lause järgmiselt: "K.Schotter: Selgitan omalt poolt, et nõukogus on 3 liiget." Muus osas jätta hagejate taotlus istungi protokolli parandamiseks rahuldamata.
6.Maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud hageja Activity OÜ menetluskulud jätta täies ulatuses kostja OÜ HT Management kanda, muud
2(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-9986 maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta neid kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda.
7.Rahuldada hageja Activity OÜ taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
8.Määrata kindlaks OÜ HT Management poolt Activity OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista OÜ-lt HT Management Activity OÜ kasuks välja maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (koos käibemaksuga) kokku summas 8206 eurot 40 senti (sh esindaja kulu 7556 eurot 40 senti ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650 eurot).
9.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb OÜ-l HT Management tasuda Activity OÜ-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts POOHTECH (hageja I) ja Activity OÜ (hageja II) esitasid 28.06.2017 Harju Maakohtule hagi, milles paluvad hagi tagada ja rahuldada. Hagi rahuldamisel palusid hagejad kohustada kostjat kui hageja I aktsionäri hääletama järgmiste aktsionäride üldkoosoleku otsuste poolt: kinnitada hageja I 2013. a majandusaasta aruanne, 2014. a majandusaasta aruanne ja 2015. a majandusaasta aruanne, mis esitati kinnitamiseks hageja I 12.06.2017 aktsionäride üldkoosolekule. Hagejad palusid asendada kostja vastavad tahteavaldused. Lisaks palusid hagejad lugeda viimati nimetatud aktsionäride otsused vastuvõetuks alates hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisest käesolevas tsiviilasjas. Kõik menetluskulud paluti välja mõista ja jätta kostja kanda.
2.Hagejad leiavad, et kostja on rikkunud tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) §-s 32 ja §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtte järgimise ja üksteise õigustatud huvidega arvestamise kohustusi. 12.06.2017 toimunud hageja I aktsionäride korralisel üldkoosolekul hääletas kostja 2013. – 2015. a majandusaasta aruannete ja kasumi jaotamise otsuste vastu. Hääled jagunesid võrdselt ja aruanded jäid üldkoosolekul kinnitamata. Kostja 50% aktsionärina on keeldunud hääletamast hageja I majandusaasta aruannete kinnitamise poolt, eesmärgiga saavutada aktsiaseltsi registrist kustutamine ja/või sundlõpetamise menetluse läbiviimine.
3(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-9986
3.Kostja ei esitanud enne üldkoosoleku ega üldkoosolekul mitte ühtegi argumenti miks ta aruannete kinnitamise vastu hääletab. Koosoleku juhataja ja hageja II esindajate küsimustele üldkoosolekul kostja esindajad keeldusid vastamast, märkides, et neil konkreetsed vastuväited puuduvad ning soovisid ilma igasuguse diskussioonita lihtsalt eelnõud maha hääletada.
4.Kaalumisel on aktsiaseltsi õigused ja huvid ning vajadus vältida äriühingu kahjustamist ja tagada tema jätkuvus. Seadus nõuab seltsi lõpetamise ja likvideerimise otsuste vastuvõtmiseks 2/3 poolthäälteenamust, mis näitab, et seadusandja tahteks on olnud välistada 50% aktsionärile võimalus taolise patiseisu tekitamise kaudu äriühingu lõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise saavutamine.
5.Lisaks on kostja tegevus aruannete kinnitamise poolt hääletamast keeldumisel suunatud pahausksele kahju tekitavale eesmärgile – hageja I lõpetamisele ja registrist kustutamisele ning hageja II õiguste otsesele rahalisele kahjustamisele. Hagejale I kuulub 42,5% aktsiatest Ridango AS-is. Need aktsiad annavad hagejale I aktsionäriõigused Ridango AS-is, mis on seaduse järgi üle 1/3 omaval aktsionäril. Hageja leiab, et seetõttu on ilmne, et hageja I likvideerimine, mille tagajärjel kostja soovib ilmselt saavutada Ridango AS-i aktsiaosaluse jaotamist tänaste hageja I aktsionäride kostja ja hageja II vahel, toob lõppkokkuvõttes kaasa vastava aktsiaosaluse väärtuse vähenemise.
6.Hageja I aktsionäride 28.12.2016 üldkoosolek otsustas esitada HT kui endise hageja I juhatuse liikme vastu kohtusse kahjunõude summas enam kui 64 000 eurot tulenevalt 2013. a lõpus tehtud tehingutest ja toimingutest ning sellekohase avalduse politseile. Kostja soovib pahauskselt saavutada olukorda, kus kaoks ära isik, kes tema vastu saaks nõudeid esitada. Hageja I võimatus esitada ja saada rahuldatud oma nõudeid kostja vastu tekitab vastava nõude kaotusest tulenevalt kahju nii otseselt hagejale I kui kaudselt ka hagejale II. Kostja vastuväited
7.Kostja palub jätta hagiavalduse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning määrata menetluskulude jaotuses menetluskulud kogu ulatuses hagejate kanda.
8.Kostja leiab, et hagejate hagi on õiguslikult perspektiivitu. Kostja on välja toonud Riigikohtu seisukohad, millele tuginedes kostja on kokkuvõtvalt leidnud, et kohtuotsusega ei saa asendada aktsionäride tahteavaldusi tagasiulatuvalt ja seeläbi juba vastu võetud otsuse sisu/hääletustulemusi muuta ning ebaõigest üldkoosoleku otsusest vabanemiseks tuleb esitada vastava otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Hagejad ei nõua üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist.
9.Majandusaasta aruande kinnitamisele vastuhääletamine ei saa olla kostja hinnangul käsitletav hea usu põhimõtte vastase tegevusena. Samuti puudub kohustus hääletada
4(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-9986 majandusaasta aruande kinnitamise poolt ning vastuhääletamist ei pea põhjendama. Lisaks ei ole praegusel juhul tuvastatav kostja poolt kellegi huvide kahjustamise eesmärk. Kostja leiab, et hageja I likvideerimise käigus Ridango AS-i aktsiate võõrandamine ei mõjutaks kuidagi nende väärtust. Hagejal II ja kostjal on hageja I juhtimise osas põhimõttelised erimeelsused, mida ei ole võimalik hageja II tõttu ületada. Seetõttu ei ole tegemist nn „patiseisust välja tulemise“ situatsiooniga.
10.Kostja hinnangul käituvad hagejad vastuolus hea usu põhimõttega. Antud juhul on kujunenud olukord, kus hageja II kasutab hagejat I ära kostja ja hageja II vaheliste erimeelsuste lahendamiseks. Kostja hinnangul oleks kujunenud olukorras mõistlik ja hea usu põhimõttega kooskõlas, kus hageja I kogu vara lõppkokkuvõtteks müüakse sh võimalikud nõuded HT, hageja II vastu ning jaotatakse saadav raha. Maakohtu otsus
11.Harju Maakohus rahuldas 15.01.2018 kohtuotsusega hagi. Maakohus kohustas kostjat hageja I aktsionärina hääletama aktsionäride üldkoosoleku otsuste poolt, millega kinnitatakse 2013.a, 2014.a ja 2015.a majandusaruanded, mis esitati 12.06.2017 aktsionäride üldkoosolekule. Kohus asendas sellekohased kostja tahteavaldused kohtuotsusega ning luges nimetatud otsused vastuvõetuks alates kohtuotsuse jõustumisest käesolevas tsiviilasjas. Menetluskulud jäid kostja kanda solidaarselt hagejate kasuks summas 6182 eurot (sh käibemaks). Samuti mõistis kohus välja kostjalt solidaarselt hagejate kasuks viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
12.Kohus asus seisukohale, et tegemist on oma iseloomult patiseisuga, kus kahe 50% osalust omava aktsionäri vahel on erimeelsused, mis on kaasa toonud formaalselt äriühingu sundlõpetamise eelduste tekkimise (äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3).
13.Kohus leidis, et kostja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja käitumise tõttu ei ole hageja I suutnud kinnitada pika aja jooksul 2013.a-2015.a majandusaasta aruandeid vaatamata mitmetele püüdlustele. Kohus ei lugenud piisavaks kostja põhjendust, et tal puudub kohustus hääletada aruannete kinnitamise poolt ning tal puudub kohustus oma vastuhääletamist põhjendada. Kostja käitumine on reaalselt tekitanud hageja I suhtes sundlõpetamise eelduste tekkimise ning hagejat I ohustab sundlõpetamine, sealjuures puudub ratsionaalne vajadus kohaldada sundlõpetamist ettevõtte suhtes. Mõistlikult ei ole selgitatav ega tuvastatav, kuidas või mis asjaoludel on sundlõpetamine hageja I ja/või teise 50% osalusega aktsionäri huvides.
14.Kohus ei nõustunud kostja tõlgendusega, mille kohaselt võib praeguses olukorras patiseisust väljumiseks pidada tavapäraseks ja seaduse eesmärgiga kooskõlas olevaks lahenduseks ettevõtte sundlõpetamist. Käesoleval juhul ei ole põhjust asuda seisukohale, et hageja I oleks ilma reaalse tegevuseta ettevõte, kuivõrd 50% aktsionäridest, juhatus ja nõukogu on selgelt vastu sundlõpetamise realiseerumisele
5(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-9986 ning peale kinnitamata aruannete puuduvad muud sundlõpetamise alused. Kohtule esitatud hageja I 2013–2015. aastate majandusaasta aruannetest ei nähtu muu hulgas majanduslike raskuste esinemist ning tegemist on kasumliku ettevõttega.
15.Kohus asus seisukohale, et hea usu põhimõtte vastane käitumine ei eelda juba tekkinud kahju tuvastamist. Käesoleval juhul pole seaduses otseselt sätestatud kohustust hääletada majandusaasta aruannete kinnitamise poolt, kuid see ei tähenda, et järjepidev vastuhääletamine kinnitamisele ei saaks lõpuks kvalifitseeruda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks. Sellises olukorras võib siiski lõpuks tuleneda kohustus hääletada teatud kindlal viisil.
16.Lisaks nõustus kohus sellega, et hageja I sundlõpetamise tagajärjel on tõenäoline kahju tekkimine. Väljaspool likvideerimismenetlust on võimalik leida sobiv hetk vara võõrandamiseks, mil on võimalik vara realiseerimisest saada parim võimalik tulemus. Kõige selle juures oli kohtu hinnangul siiski oluline asjaolu, et hageja I 50% osalusega aktsionär on näidanud üles selget tahet tegevust jätkata ja ei soovi sundlõpetamist. Tegevuse jätkamist takistab formaalselt kostja poolt majandusaasta aruannete kinnitamisest keeldumine.
17.Kostja väide, et hagejate käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega on paljasõnaline ja tõendamata. Õigusvaidluste pidamine ja sellele rahaliste vahendite panustamine ei saa olla iseenesest pahauskne tegevus. Samuti ei tõenda kuidagi hagejate pahatahtlikku käitumist iseenesest fakt, et kostja suhtes on jäetud kriminaalmenetlus algatamata.
18.Kohus nõustus hagejatega, et käesoleval juhul hagejad ei nõua üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist. Samuti ei ole nõude sisuks tahe muuta 12.06.2017 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsuste sisu vastupidiseks. Hagejate nõue on suunatud tulevikku, mida kinnitab see, et kostja asjakohased tahteavaldused soovitakse asendada kohtulahendiga ning jõustada alates kohtulahendi jõustumisest.
19.Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud kostja kanda, määras rahaliselt hüvitatavate kulude suuruseks 6182 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd hagejad esitasid dokumente menetluses ühiselt ja sama lepingulise esindaja kaudu, siis pidas maakohus põhjendatuks, et menetluskulud tuleb mõista kostjalt välja solidaarselt hagejate kasuks. Apellatsioonkaebus
20.Kostja on esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub apellatsioonkaebuse rahuldada, maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagejate hagi rahuldamata. Kostja palub määrata menetluskulude jaotuses menetluskulud kogu ulatuses hagejate kanda.
21.Kostja leiab jätkuvalt, et hagi ei ole võimalik esitatud kujul rahuldada, sest 12.06.2017 toimunud üldkoosoleku vaidlustamise eelduseks on üldkoosoleku otsuse kehtivuse
6(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-9986 vaidlustamine, mida hagejad teinud ei ole, ning kehtiva üldkoosoleku vastuhäält ei ole võimalik tagantjärgi muuta poolthääleks. Kuna hagejad ei ole vaidlustanud üldkoosoleku otsust, kus kostja hääletas 2013.–2015. a majandusaasta aruannete kinnitamisele vastu, siis jääks paralleelselt kehtima üldkoosoleku otsus, millega on jäänud kinnitama 2013. – 2015. a majandusaasta aruanded. Riigikohu praktika kohaselt on selline olukord lubamatu. Mõeldamatu on, et üheaegselt on õigusjõus üksteisega vastuolus olevad äriühingu otsused.
22.Kostja on endiselt seisukohal, et kohtuotsusega ei saa asendada aktsionäride tahteavaldusi tagasiulatuvalt ja seeläbi juba vastu võetud otsuse sisu/hääletustulemusi muuta. Hea usu põhimõttega vastuolus käitumine eeldab lisaks mõne kuritarvituse ja seeläbi kellegi huvide kahjustamise eesmärgile ka seotud tegevuse/kahju tõendamist.
23.Hagejad ei ole tõendanud kostja hea usu põhimõtte vastast käitumist ja hagejatele seeläbi tekkivat kahju, mis oleks hagi rahuldamise eelduseks. Põhjendusteks toob kostja välja selle, et hageja I näol on tegemist sisuliselt holding-tüüpi ettevõttega ning likvideerimismenetluse kestel Ridango AS-i aktsiate võõrandamise näol ei saa kahju tekkida. Samas ei esita hagejad kahju tekkimise väite tõendamiseks ühtegi tõendit ega suutnud selgitada kahju tekkimist kuidagi 29.11.2017 toimunud istungil. Maakohtu otsuses sisalduv järeldus, et likvideerimismenetluses võib tõenäoliselt hagejatele kahju tekkida, on oletuslik. Maakohtu otsusest jääb arusaamatuks, kuidas saaks Ridango AS aktsiate või muu vara müügist õige hinna eest kuidagi kahju tekkida.
24.Hagejatel ei ole tegelikult õigustatud huvi hageja I säilimise vastu, vaid hagejate eesmärgiks on vastupidiselt läbi hageja I säilimise kostjale hea usu põhimõtte vastaselt kahju tekitamine ja patiseisu säilitamine. Kostja on endiselt seisukohal, et majandusaasta aruande kinnitamise otsuse puhul aktsionäril ei ole kohustust majandusaasta aruande kinnitamise poolt hääletada ning aktsionär ei pea hääletamist põhjendama või kiitma majandusaasta aruannete kinnitamisega hagejate pahauskset tegevust heaks. Hagi ei kuulu sisuliselt rahuldamisele, sest majandusaasta aruannete kinnitamisele vastu hääletamist ei ole võimalik käsitleda hea usu põhimõtte vastase tegevusena.
25.Maakohus on asunud antud asjas otsuses ebaõigele seisukohale, et ainuüksi kostja tegevus, mis võib viib äriühingu kui õigusliku fiktsiooni lõppemiseni, saab olla oma olemuselt hea usu põhimõttega vastuolus. Vastuoluliselt põhjendab maakohus hagi rahuldamist kui patiseisust välja tulemist, kuid hoopis vastupidiselt kinnistab maakohus hageja I kui äriühingu tegevuse jätkumise tagamise näol hoopis olemasolevat patiseisu. Mõeldamatu oleks, et hageja I juhtimine hakkabki toimuma ja seisneb pidevalt erinevate hagide esitamises.
26.Maakohus on jätnud täiesti analüüsimata kostja väite, et ÄS § 383 kohaselt kohaldatakse likvideerijale juhatuse liikme vastutusega sarnast vastutust, mistõttu ei ole tõenäoline, et likvideerija hagejat I kahjustaks. Sarnaselt ei ole maakohus
7(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-9986 analüüsinud kostja väidet, et hagejatel oleks ÄS § 381 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 602 lg 1 koostoimes õigus taotleda pädeva likvideerija määramist.
27.Maakohus on otsuses õigesti leidnud, et käesoleval juhul on hagejal II ja kostjal hageja I juhtimise osas juba aastaid kestnud põhimõttelised erimeelsused, mida ei ole võimalik ületada. Seetõttu ei ole antud asjas hagi rahuldamise korral tegemist hagejate viidatud nn „patiseisust välja tulemise“ situatsiooniga. Olukorrast, kus hageja I tegevus ja juhtimine on halvatud 50:50 aktsionäride vastuolude tõttu, aitaks välja tulla hagi rahuldamata jätmine ning hageja I tegevuse lõpetamine ja likvideerimise tulemusel saadavate vahendi hageja II ja kostja vahel võrdne jagamine. Mõeldamatu oleks, et hageja I juhtimine hakkab toimuma lõpmatult kohtu poolt määratavate isikute kaudu ja seisneb pidevalt üksnes erinevate vastastikuste hagide ja kuriteokaebuste esitamises, milleks kulutatakse hageja I rahalisi vahendeid (võttes selleks, kui dividendilaekumisest ei piisa, laenu juurde).
28.Hageja II kasutab hagejat I ära kostja ja hageja II vaheliste erimeelsuste lahendamiseks. Mõistmatu on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole suutnud tõendada, et hageja II kuritarvitab hageja I kui juriidilise isiku fiktsiooni ja vahendeid ainuisikuliste erimeelsuste lahendamiseks kostja ja viimasega seotud isikutega. Seda enam olukorras, kus 29.11.2017 istungil on hagejate esindaja kinnitanud, et hageja II on väljastanud garantiikirja hageja I menetluskulude kandmiseks negatiivse lahendi saamisel. Ainuüksi kirjeldatud garantiikirja väljastamine hageja II poolt peaks olema kostja hinnangul piisav hageja II ja seotud isikute hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumise tuvastamiseks. Hagejate enda 14.11.2017 menetlusdokumendi p-is 1.15.1. viidatud magistritöös on asutud seisukohale, et hääleõigust ei tohi kasutada üksnes isiklike huvide saavutamiseks, milleni hagejad üritavad käesolevas asjas jõuda.
29.Vastuoluline ja pooli ebavõrdselt kohtlev on maakohtu menetlusnormide rikkumine, mille tulemusena jätab maakohus hageja II hea usu põhimõttega vastuolus olevat tegevust kirjeldavad kostja tõendid vastu võtmata ja tõendite kogumise taotluse rahuldamata. Seejuures heidab maakohus kostjale ette, et viimase esitatud väited hageja II ja seotud isikute hea usu põhimõttega vastuolus oleva tegevuse kohta ei ole tõendatud. Maakohus on rikkunud oluliselt hagimenetluse võistlevuse põhimõtet, hinnanud esitatud tõendeid ilmselgelt ebaõigesti ning on jätnud hindamata kostja esitatud seisukohad/tõendid ega ole esitanud eelneva kohta ühtegi põhjendust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1, § 436 lg 1 ja 4 ja § 442 lg 8, § 631 lg 1 ja 2). See tõi endaga kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on eelistanud ilma igasuguste põhjendusteta ühte tõendit teistele ega ole tõendeid koosmõjus analüüsinud ning on jõudnud seetõttu ebaõige lahendini.
30.Hagejad käituvad vastuolus hea usu põhimõttega, sest käesolevas asjas hagi rahuldamine võimaldaks hagejal II kui 50% aktsiate omanikul säilitada hagejas I kujunenud patiseis ja kindlustada ainukontroll. Hageja II kasutab sisuliselt kõik hageja I rahalised vahendid ära hageja II isiklikes huvides peetavate õigusvaidluste 8(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-9986 pidamiseks ning ka Ridango AS-i tegevuse kahjustamiseks. Sisuliselt on kostjale kuuluvate hageja I aktsiate likviidsus hageja I kaudu hageja II kontrolli all, millist situatsiooni kasutab hageja II kostja vastu läbirääkimiste käigus põhjendamatute nõuete esitamiseks.
31.Materiaalõiguslikult ning tõendite õigel hindamisel ja kogumisel oleks pidanud maakohus jätma hagejate hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada osas, millega rahuldati hageja I hagi kostja vastu hageja I üldkoosoleku otsuste 2013. a, 2014. a ja 2015. a majandusaasta aruannete kinnitamise poolt hääletamise kohustamiseks, ning jätta vastavas osas hagi läbi vaatamata. Eelmärgituga seoses tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, millega jäeti hageja I menetluskulud kostja kanda ning määrati kindlaks hagejale I hüvitatavate menetluskulude suurus. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
34.TsMS § 3 lg 1 järgi saab isik üldjuhul kohtusse pöörduda enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagejad on esitanud kostja vastu TsÜS § 68 lg 5 kohase nõude tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. TsÜS § 68 lg-s 5 kirjeldatud nõude rahuldamise eelduseks on sama sätte kohaselt see, et isikul (kostjal) on tekkinud lepingu või seaduse alusel kohustus täpselt kindlaks määratava sisuga tahteavalduse tegemiseks. Hagejate hinnangul tuleneb kostja kohustus hääletada majandusaasta aruannete kinnitamise poolt praegusel juhul TsÜS §-st 32 koosmõjus TsÜS §-ga 138. TsÜS § 32 järgi peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
35.Kolleegium leiab, et TsÜS §-st 32 võib aktsionärile tuleneda õigus nõuda ülejäänud aktsionäridelt kindla sisuga tahteavalduse andmist ja selle asendamist kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 järgi. Samas ei tulene TsÜS §-st 32 sellist õigust ühingule (aktsiaseltsile) endale ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja I nõudel ka muud õiguslikku alust. Vastava nõudeõiguse olemasolu aktsiaseltsil ei kinnita ka senine kohtupraktika, mh poolte viidatud Riigikohtu 29.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-189-14. Seega on hageja I püüdnud käesolevas asjas panna maksma õigust, mida tal materiaalõiguse järgi ei ole. Eeltoodu tõttu tuleb jätta hagi hageja I osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-157-11, p 30).
9(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-9986
36.Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse TsMS § 426 lg 1 järgi, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
37.Hageja II nõude rahuldamist puudutavas osas on maakohtu otsus ringkonnakohtu hinnangul seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ning ei pea neid vajalikuks korrata (TsMS § 654 lg 6).
38.Vastuseks ülalkäsitlemata apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et kostja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on otsust põhjalikult põhjendatud ja kuivõrd otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks, kui kohus on otsust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu menetluses menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse hageja II nõude rahuldamise osas otsuse tühistamiseks.
39.Kolleegium nõustub hagejaga II, et käesolev vaidlus on eelkõige õiguslik vaidlus selle üle, kas 50% aktsionäril on õigus sisulisi põhjusi esitamata keelduda majandusaasta aruannete heakskiitmisest. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole nõustunud hageja I majandusaasta aruannete kinnitamise poolt hääletama ning ei ole seda põhjendanud (kostja leiab, et ei pea keeldumist põhjendama).
40.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja II ainsaks õiguskaitsevahendiks oleks esitada nõue hageja I üldkoosoleku otsuse, millega majandusaasta aruanded jäid kinnitamata, tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Käesolevas asjas ei ole hageja eesmärgiks vaidlustada juba toimunud üldkoosoleku otsuseid. Hagejad nõuavad kostja kohustamist hääletama majandusaasta aruannete kinnitamise poolt. Vastavad üldkoosoleku otsused taotlevad hagejad lugeda vastuvõetuks hagiavalduse rahuldamisel kohtuotsuse jõustumise aja seisuga, mitte tagasiulatuvalt. Seetõttu ei ole ka kostja poolt viidatud kohtupraktika käesoleval juhul asjakohane.
41.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et hagi rahuldamise välistab juba see, et sellisel juhul jääks paralleelselt kehtima kaks vastuolus olevat aktsionäride üldkoosoleku otsust. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja selline väide õiguslikult põhjendatud. Kolleegium nõustub hagejaga II, et aktsionärid saavad hilisema otsusega üldjuhul alata otsustada teisiti kui varem otsustati ning see on äriühingute igapäevases tegevuses tavapärane. Asjaolu, et majandusaasta aruanded jäid hageja I aktsionäride 12.06.2017 üldkoosolekul kinnitamata, ei välista nende kinnitamist tulevikus.
10(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-9986
42.Kostja arvates on ÄS § 334 lg 1 kohane majandusaasta aruande kinnitamise otsus aktsionäri diskretsiooniotsus ning aktsionäril ei ole kohustust majandusaasta aurande kinnitamise poolt hääletada. Aktsionär ei pea kostja arvates hääletamist kuidagi ka põhjendama või kiitma majandusaasta aruannete kinnitamisega hagejate pahauskset tegevust heaks. Kolleegium sellise käsitlusega ei nõustu. TsMS § 334 lg 1 järgi kinnitab majandusaasta aruande aktsionäride üldkoosolek ning sama paragrahvi teise lõike esimese lause järgi peab juhatus esitama kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile kuue kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest. Kui aastaaruannet ei õnnestu mingil põhjusel kinnitada, ei ole seda seega võimalik ka registripidajale esitada. Kolleegium leiab sarnaselt hagejaga II, et juhtudel, kus seadus näeb äriühingule ette kohustuse teatud otsus vastu võtta (nt kinnitada majandusaasta aruanne), on osanikul või aktsionäril põhimõtteliselt kohustus taolise otsuse poolt hääletada. Majandusaasta aruande kinnitamise vastu hääletamist võiks õigustada see, kui aruanne ei vastaks nõuetele või kui aktsionärile poleks antud vajalikku aega aruandega tutvuda (ÄS § 332 lg 4). Sellistele asjaoludele ei ole kostja käesolevas asjas aga tuginenud. Majandusaasta aruande kinnitamine ei tähenda kolleegiumi arvates aktsionäri või osaniku pool ühingu (praegusel juhul hageja I) tegevuse heaks kiitmist. Soovi korral võib aktsionär otsuse poolt hääletamisel lasta vastava reservatsiooni üldkoosoleku protokollis fikseerida.
43.Samuti ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud apellatsioonkaebuses toodud paralleel aktsiaseltsi netovara seaduse nõuetega vastavusse viimise kohta (ÄS § 301 ja § 341 lg 1). Käesolevas asjas hagetav nõusolek ei pane aktsionärile kohustust rahaliste sissemaksete tegemiseks vms.
44.Kostja leiab, et hageja II ei ole mh tõendanud kostja väidetavast hea usu põhimõtte vastasest käitumisest hagejatele tekkivat kahju. Kostja hinnangul on see aga Riigikohtu poolt 29.10.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14 tehtud otsus p-de 28–31 kohaselt hagi rahuldamise üheks eelduseks. Kolleegium leiab, et TsÜS §-le 32 tugineva kohustamisnõude rahuldamise eelduseks ei ole selle tuvastamine, et ühe aktsionäri hea usu põhimõtte vastase käitumise tõttu on teisel aktsionäril tekkinud kahju. Liiatigi võib pärast kahju tegelikku tekkimist kohustamisnõude esitamine muutuda aktsionäri jaoks juba sisutuks. Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14 on kostja teinud ebaõiged järeldused. Riigikohtu otsuse p-dest 21 ja 36 võib ringkonnakohtu hinnangul teha vastupidise järelduse – aktsionäride omavaheline suhe (ja suhe äriühinguga) ei piirdu üksnes TsÜS § 138 järgse üldise hea usu põhimõtte järgimise kohustusega ja deliktiõigusest tuleneva teisele isikule kahju tekitamise keeluga.
45.Kostja järeldus, et kuna hageja I on holding-tüüpi ühing, ei saa hagejale I kuuluvate Ridango AS-i aktsiate võõrandamine hageja I võimalikul sundlõpetamisel hagejale II kahju tekkida, on kolleegiumi hinnangul oletuslik. Kuna Ridango AS on vaidlustamata asjaoludel suure käibega tegutsev äriühing, väljendub hagejale I kuuluvate Ridango
11(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-9986 AS-i aktsiate hetkeväärtus eelkõige vabades rahavoogudes, mida aktsiad selle omanikule tulevikus sisse toovad. Kolleegium nõustub hagejaga II, et aktsiate müügihind ajas võib ka oluliselt muutuda ning teatud ajahetkel võib olla kasulik aktsiaid mitte võõrandada, vaid lasta ettevõttel ja seega ka selle aktsiate väärtusel ajas kasvada, enne kui üldse kaaluda aktsiate müüki. Hageja I sundlõpetamisel ja likvideerimisel tuleks aga Ridango AS-i aktsiad vältimatult müüa, kusjuures likvideerimismenetluse toimingute tegemise aeg on piiratud. Seega võib Ridango AS-i aktsiate müük likvideerimismenetluses kahjustada hageja II õigusi ja huve.
46.Kostja hinnangul on maakohus jätnud analüüsimata kostja väite, et ÄS § 383 kohaselt kohaldatakse likvideerijale juhatuse liikme vastutusega sarnast vastutust, mistõttu ei ole tõenäoline, et likvideerija hagejat I kahjustaks. Sarnaselt pidanuks maakohus analüüsima kostja väidet, et hagejatel oleks ÄS § 381 lg 2 ja TsMS § 602 lg 1 koostoimes õigus taotleda likvideerija määramist ning ei ole mõistlik eeldada, et kohus määraks ebapädeva likvideerija. Sellega seonduvalt rõhutab kolleegium veelkord, et TsÜS §-le 32 tugineva kohustamisnõude rahuldamise tingimatuks eelduseks ei ole kahju tekkimise tuvastamine hagejal. Kostja väited põhinevad ebaõigel eeldusel, nagu olekski sundlõpetamismenetlus majandusaasta aruannete esitamata jäämise tõttu tavapärane menetlus olukorras, kus aktsionärid ei suuda kokku leppida aktsiaseltsi tegevuse jätkamises.
47.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu kostja etteheide, et maakohus on jätnud hindamata hagejate hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumise. Maakohus on kostja neid väiteid käsitlenud (otsuse lk-del 7 ja 8) ning ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Ka ringkonnakohus leiab, et kostja poolt välja toodud asjaoludel (õigusvaidluste pidamine, kriminaalmenetluse algatamata jätmine jne) ei saa pidada hagejate käitumist hea usu põhimõtte vastaseks. Eelmärgitut arvestades ei saanud ebaõiget lahendit kaasa tuua ka see, et maakohus jättis rahuldamata kostja 21.11.2017 menetlusdokumendis esitatud taotlused nende tõendite vastuvõtmiseks ja kogumiseks, millega kostja väidetavalt kõnealuseid väiteid tõendada soovis. Samas ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks viidatud taotluste rahuldamata jätmisel menetlusõiguse norme rikkunud.
48.TsMS § 442 lg 5 esimese lause järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga veel lahendamata taotlused. Mõlemad pooled on esitanud taotluse ringkonnakohtu 17.05.2018 istungi protokolli parandamiseks. Kohus allkirjastas protokolli 22.05.2018. Protokolli 2. lehekülje seitsmendas lõigus on kajastatud hagejate esindaja selgitus, mille kohaselt on hageja I juhatuses kolm liiget, kellest üks on hageja II poolt määratud, teine kostja poolt määratud ja kolmas liige on kohtu poolt nimetatud asendusliige. Hagejad on palunud 23.05.2018 taotluses paranda protokolli märgitud esindaja selgitust järgmiselt: nõukogus on 3 liiget, üks on kostja I poolt määratud, teine on kostja esindaja (HT õemees VP) ja kolmas liige on kohtu poolt nimetatud asendusliige. Samuti on hagejad palunud täiendada protokolli 2. lehekülje üheksandat
12(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-9986 lõiku seonduvalt hagejate esindaja vastusega hageja I õiguste rikkumise kohta lausega järgmise lausega "Tuletan samast hea usu ja mittekahjustamise põhimõttest."
49.Kostja on 25.05.2018 esitatud taotluses leidnud, et protokolli teisel leheküljel kostja lepingulise esindaja lehekülje ülevalt teise seletuse lõpus on refereeringu lõpust jäänud välja kostja lepingulise esindaja istungil antud selgitus, et hageja I kontrollimist hagejaga II seotud isikute poolt kinnitab asjaolu, et hageja II on väljastanud kostjaga seotud vaidluste menetluskulude katmiseks garantiikirja. Kostja palub parandada istungi protokolli viidatud refereeringut täiendava lausega: "Hageja II poolt hageja I tegevuse üle kontrolli omamist kinnitab ainuüksi asjaolu, et hageja II on väljastanud hagejale I kostja vastu algatatud menetlustega seotud kulude finantseerimise tagamiseks garantiikirja ja kasutab hagejat I enda isiklikes huvides."
50.Pooled vaidlevad vastaspoole protokolli parandamise taotlusele vastu. Hagejad on 31.05.2018 esitatud seisukohas avaldanud, et juhul kui kohus lisab protokolli kostja taotletud lause, on vajalik lisada ka hagejate esindaja poolt sellele vastuseks öeldu: "Garantiikiri väljastati vastavalt üldkoosoleku otsusele, kulude hüvitamise garanteerimine on igati heauskne tegevus."
51.Kolleegium leiab, et hagejate taotlus protokolli parandamiseks tuleb osaliselt rahuldada ning sõnastada TsMS § 53 lõikest 2 ja lõike 4 teistest lähtudes protokolli 2. lehekülje seitsmenda lõigu esimene lause järgmiselt: "K.Schotter: Selgitan omalt poolt, et nõukogus on 3 liiget." Ülejäänud osas kajastab protokoll ringkonnakohtu hinnangul istungi olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist (TsMS § 51 lg 1). Seetõttu jätab kohus muus osas hagejate taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata kostja taotlus protokolli parandamiseks. Seonduvalt kostja taotlusega protokolli parandamiseks märgib kolleegium, et TsMS § 51 lg 1 p 8 järgi märgitakse poole vastuväidete põhisisu protokolli ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Vastavalt TsMS § 53 lg 4 teisele lausele lisatakse vastuväited, millega kohus ei nõustu, protokollile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
52.Maakohus on rahuldanud hagi mõlema hageja osas ning jätnud kulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Maakohus on lugenud hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 5532 eurot (sh käibemaks), millele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650 eurot. Eelmärgitut arvestades rahuldas maakohus hagejate menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldused osaliselt ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud summas 6182 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd hagejad esitasid dokumente menetluses ühiselt ja sama lepingulise esindaja kaudu, pidas maakohus põhjendatuks mõista menetluskulud välja hagejate kasuks solidaarselt.
13(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-9986
53.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning jätab käesoleva otsusega hagi hageja I osas läbi vaatamata. TsMS § 168 lg-st 2 tuleneva üldreegli kohaselt peab hagi läbivaatamata jätmise korral kandma menetluskulud hageja. Kuivõrd hageja II osas hagi täies ulatuses rahuldatakse, kostja ei ole menetluses tuginenud hageja I hagemisõiguse puudumisele ning hageja I menetluses osalemine ei ole kostja menetluskulusid eelduslikult suurendanud, peab kolleegium põhjendatuks jagada poolte mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 4 alusel selliselt, et jätta hageja II menetluskulud kostja kanda ning hageja I ja kostja menetluskulud nende menetlusosaliste endi kanda (mh jätta kostja menetluskulusid hagejalt I välja mõistmata). Menetluskulude jaotamist märgitud viisil toetab ka asjaolu, et menetluskulude väljamõistmine hagejalt I kahjustaks kaudselt tema aktsionäride (hageja II ja kostja) huve.
54.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
55.Maakohus on mõistnud kostjalt hageja II kasuks välja menetluskulud summas 6182 eurot. Kuivõrd hagejad esitasid ühiselt kostja vastu sama nõude samadel asjaoludel ja kasutasid menetluses sama lepingulist esindajat ning ka kostja on hagejate nõudele vastu vaielnud samas mahus, ei ole alust arvata, et hageja II kulud olnuks kaasahageja (hageja I) puudumisel maakohtu menetluses väiksemad. Kostja ei ole apellatsioonkaebuse väidetes menetluskuluse rahalist kindlaksmääramist eraldi ka vaidlustanud. Eelmärgitust johtuvalt ei ole kolleegiumi hinnangul alust muuta maakohtu otsust osas, millega kostjalt mõisteti hageja II kasuks välja maakohtu menetluses kantud menetluskulud.
56.Apellatsioonkaebuses kantud menetluskulude nimekirja esitas hagejate esindaja 17.05.2018 kohtuistungil. Nimekirja põhjal on lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse kulud käibemaksu arvestamata kokku 1980 eurot, koos käibemaksuga 2376 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud õigusabi osutamiseks toiminguid kokku 14 töötunni ulatuses, sh maakohtu otsuse analüüs ja arutelu kliendiga 0,5 tundi; analüüs ja tutvumine kohtuotsusega 0,5 tundi; kohtuotsuse; edasine analüüs ja arutelu kliendiga 0,75 tundi; apellatsioonkaebuse analüüs, vastuargumentide kujundamine ja ülevaate andmine kliendile 2 tundi; apellatsioonkaebuse analüüs ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 2 tundi; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 5 tundi; ringkonnakohtu määruse analüüs ja e-kirja saatmine kliendile 0,25 tundi ning ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks 3 tundi. Eelmärgitule lisandub esindaja osalemine ringkonnakohtu 17.05.2018 istungil, mis istungi protokolli järgi kestis 51 minutit (s.o u 0,8 tundi). Õigusabi on esindaja osutanud hinnaga 140 eurot tund (lisandub käibemaks). Hagejate esindaja kinnituse kohaselt ei ole kumbki hageja käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10), mistõttu palub menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kulud on hagejate kinnitusel
14(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-9986 kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kostjad on 17.05.2018 istungil avaldanud, et jätavad hageja menetluskulude põhjendatuse kohtu hinnata.
57.Kostja esindaja on 17.05.2018 kohtuistungil avaldanud, et palub vastaspoole kulude põhjendatust kohtul kontrollida. Kostja hinnangul ei tohiks apellatsioonkaebusele vastuse koostamise kulud ületada apellatsioonkaebuse koostamise kulusid.
58.TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna apellatsioonkaebus on esitatud mõlema hageja osas samas mahus ning hagejad on apellatsioonkaebusele vastu vaielnud samas mahus, ei ole ka apellatsioonimenetluse kulude osas alust arvata, et hageja II kulud olnuks kaasahageja (hageja I) puudumisel menetluses väiksemad.
59.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse mahtu ning menetluse keerukust arvestades ei ole apellatsioonkaebusele vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu suurem kui 9 tundi (sh maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebuse analüüs, vastuse koostamine ja suhtlus kliendiga). Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures juba maakohtu menetluses esitatud väited, mille osas olid ka hagejad juba maakohtu menetluses oma seisukoha kujundanud. Seetõttu ei eeldanud vastuse koostamine apellatsioonkaebusele esindajalt olulist täiendavat vaidlusaluste faktiliste asjaolude või õigusliku olukorra analüüsi. Samuti ei ole asja mahtu ja keerukust arvestades ajakulu ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks põhjendatud rohkem kui kahe tunni ulatuses. Ajakulu ringkonnakohtu 25.04.2018 määruse analüüsimisele ja kliendile e-kirja saatmisele (kokku 0,25 tundi) on asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalik.
60.Kolleegiumi hinnangul on ka hageja II esindaja ühe tööühiku hind (tunnitasu) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
61.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja II taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja II kasuks välja apellatsiooniastmes kantud esindaja kulud 2024 euro 40 sendi (= 12,05*140*1,2) ulatuses (sh käibemaks).
62.Kokku moodustavad kostjalt hageja II kasuks välja mõistetavad maakohtu menetluses kantud ja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud seega 8206 eurot 40 senti (=6182+2024,40).
63.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja II taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse
15(16)
Tsiviilasi nr: 2-17-9986 jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
64.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.