Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus kassatsiooniastmes, mille OÜ HT Management peab hüvitama Activity OÜ-le, ja mõista OÜ-lt HT Management Activity OÜ kasuks välja 1470 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludest tuleb OÜ-l HT Management tasuda Activity OÜ-le võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Kassatsioonkaebusele lisatud tõend – AS-i POOHTECH 2017. a majandusaasta aruande kavand – tagastada esitajale.
1.Aktsiaselts POOHTECH (hageja I) ja Activity OÜ (hageja II) esitasid 28. juunil 2017 Harju Maakohtule ühise hagi, milles palusid kohustada kostjat kui hageja I aktsionäri hääletama järgmise sisuga aktsionäride üldkoosoleku otsuste poolt: „Kinnitada aktsiaseltsi POOHTECH 2013. a majandusaasta aruanne, 2014. a majandusaasta aruanne ja 2015. a majandusaasta aruanne, mis esitati kinnitamiseks AS-i POOHTECH 12. juuni 2017. a aktsionäride üldkoosolekule.“ Hagejad palusid asendada hääled kui tahteavaldused kohtuotsusega ning lugeda eelnimetatud aktsionäride otsused vastuvõetuks alates hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-des 32 ja 138 sätestatud hea usu põhimõtet. 12. juunil 2017 toimunud hageja I aktsionäride korralisel üldkoosolekul hääletas kostja 2013.–2015. a majandusaastate aruannete kinnitamise otsuste vastu. Kuna hagejal I on kaks võrdse osalusega aktsionäri – kostja ja hageja II, siis jagunesid hääled võrdselt ja aruanded jäid kinnitamata. Kostja keeldus aruannete kinnitamise poolt hääletamast seetõttu, et soovib saavutada aktsiaseltsi äriregistrist kustutamise ja sundlõpetamise. Kostja ei esitanud enne üldkoosolekut ega üldkoosolekul ühtegi argumenti, miks ta aruannete kinnitamise vastu hääletab, märkides üksnes, et tal ei ole konkreetseid vastuväiteid. Selles olukorras tuleb kaitsta aktsiaseltsi õigusi, vältida tema kahjustamist ja tagada jätkuvus. Ühingu lõpetamisotsuse vastuvõtmiseks on vaja 2/3 poolthäälteenamust ja 50% suurust osalust omav aktsionär ei pea saama pahatahtlikult saavutada äriühingu registrist kustutamist ega sundlõpetamist. Kostja käitumine on pahauskne ja kahjustab ühingut, samuti kahjustab see teise aktsionäri huve. Hagejale I kuulub 42,5% aktsiatest Ridango AS-is (Ridango). Need aktsiad annavad hagejale I aktsionäriõigused, mis on seaduse järgi üle 1/3 osalust omaval aktsionäril. Hageja I likvideerimisel jaotataks Ridango aktsiad kostja ja hageja II vahel ja sellega väheneks jaotamise tulemusel tekkivate aktsiaosaluste väärtus. Lisaks soovib kostja, et hageja I likvideeritaks seetõttu, et hageja I aktsionäride üldkoosolek otsustas esitada Herty Tammo kui hageja I endise juhatuse liikme vastu kohtusse enam kui 64 000 euro suuruse kahju hüvitamise nõude, mis tulenes 2013. a lõpus tehtud tehingutest. Kui hageja I registrist kustutataks, siis kaoks isik, kes saaks H. Tammo vastu nõudeid esitada. See tekitab kahju mõlemale hagejale.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle kas läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Hagi on õiguslikult perspektiivitu. Kohtuotsusega ei saa asendada aktsionäride tahteavaldusi tagasiulatuvalt ja muuta juba vastu võetud otsuse sisu ega hääletustulemusi. Ebaõigest üldkoosoleku otsusest vabanemiseks tuleb esitada vastava otsuse kehtetuks tunnistamise nõue, seda hagejad aga teinud ei ole. Majandusaasta aruande kinnitamisele vastuhääletamine ei saa olla hea usu põhimõtte vastane. Kostja ei pea hääletama aruande kinnitamise poolt ega vastuhääletamist põhjendama. Lisaks ei ole praegu tuvastatav, et kostja kahjustaks kellegi huve. Hageja I likvideerimise käigus Ridango aktsiate võõrandamine ei mõjuta aktsiate väärtust. Hagejal II ja kostjal on hageja I juhtimises põhimõttelised erimeelsused, mida ei ole hageja II tõttu võimalik lahendada. Tegemist ei ole patiseisuga. Hagejad ise käituvad vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja II kasutab hagejat I ära kostja ja hageja II vaheliste erimeelsuste lahendamiseks. Hea usu põhimõttega oleks kooskõlas hoopis see, kui hageja I kogu vara müüdaks ja saadav raha jaotataks aktsionäride vahel.
2(9)
2-17-9986
3.Harju Maakohus rahuldas 15. jaanuari 2018. a otsusega hagi. Maakohus kohustas kostjat hääletama hageja I aktsionärina otsuste poolt, millega kinnitatakse 2013., 2014. ja 2015. a majandusaasta aruanded, mis esitati 12. juuni 2017. a aktsionäride üldkoosolekule. Kohus asendas kostja hääled kui tahteavaldused kohtuotsusega ja luges üldkoosoleku otsused vastuvõetuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus määras kindlaks ja mõistis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulu 6182 eurot (sh käibemaks). Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja I patiseisus. Äriühingu ja aktsionäride vahelised erimeelsused on toonud kaasa sundlõpetamise ohu (äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3). Kostja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja tõttu ei ole hageja I vaatamata jõupingutustele suutnud pika aja jooksul kinnitada 2013.–2015. a majandusaastate aruandeid. Ekslik on kostja väide, et ta ei pea selles olukorras hääletama aastaaruannete kinnitamise poolt ega vastuhääletamist põhjendama. Hagejat I ohustab kostja tõttu registrist kustutamine (sundlõpetamine) ja asjaoludest nähtuvalt ei ole see hageja I huvides. Asjas ei ole võimalik tuvastada mõistlikku põhjust, miks oleks sundlõpetamine ühingu või aktsionäride huvides. Ekslik on kostja seisukoht, et patiseisust väljumiseks on seaduse mõttega kooskõlas äriühingu sundlõpetamine. Hageja I on tegutsev äriühing, mille juhatus ja nõukogu ning teine aktsionär ei soovi ühingut lõpetada. Peale kinnitamata aruannete ei ole ühtegi sundlõpetamise alust. Kohtule esitatud majandusaasta aruannetest ei nähtu, et hageja I oleks majanduslikes raskustes. Tegu on kasumliku äriühinguga. Kuigi seadus ei kohusta aktsionäre hääletama majandusaasta aruande kinnitamise poolt, on järjepidev põhjendusteta vastuhääletamine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjal kui 50% osalusega aktsionäril on hea usu põhimõttest tulenev kohustus hääletada aastaaruannete kinnitamise poolt. Hea usu põhimõtte vastane käitumine ei tähenda, et kahju peab olema juba tekkinud. Küll aga tekib kahju siis, kui hageja I sundlõpetatakse. Likvideerimisel ei saa vara võõrandada nii soodsalt, kui tavapärases majandustegevuses. Lisaks soovib hageja II aktsiaseltsi tegevust jätkata, kuid aastaaruannete kinnitamise ebaõnnestumine takistab seda. Kostja väide, et hagejate käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, on paljasõnaline ja tõendamata. Hagejad ei nõua üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist ja nad ei soovi tagasiulatuvalt muuta 12. juuni 2017. a üldkoosoleku otsuste sisu. Hagejate nõue on suunatud tulevikku, kostja hääled soovitakse asendada kohtulahendiga alates lahendi jõustumisest.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda. Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. juuni 2018. a otsusega Harju Maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja I hagi kostja vastu, ja jättis hagi selles osas läbi vaatamata. Samuti tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hageja I menetluskulud kostja kanda ja määras kindlaks hagejale I hüvitatavate menetluskulude suuruse. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebuse rahuldas ringkonnakohus osaliselt. 3(9)
2-17-9986 Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt oli menetluskulude suurus maa- ja ringkonnakohtus, mille kostja pidi hagejale II hüvitama, kokku 8206 eurot 40 senti. Ringkonnakohus märkis, et välja mõistetud menetluskuludelt peab kostja tasuma alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib TsÜS §-st 32 tuleneda aktsionäri õigus nõuda ülejäänud aktsionäridelt kindla sisuga tahteavalduse andmist ja selle asendamist kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 järgi. Kuid aktsiaseltsil endal ei ole sellist õigust. Hageja I püüab panna maksma õigust, mida tal materiaalõiguse järgi ei ole. Seega tuleb hageja I hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hageja II nõude rahuldamist puudutavas osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Praeguses asjas vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas 50% suuruse osalusega aktsionäril on õigus põhjendusteta keelduda majandusaasta aruannete kinnitamisest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole nõustunud hageja I majandusaasta aruannete kinnitamise poolt hääletama ega ole vastuhääletamist põhjendanud. Ekslik on kostja seisukoht, nagu saaks hageja II nõuda vaid selle üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist, millega majandusaasta aruanded jäid kinnitamata. Hageja ei pea juba toimunud üldkoosoleku otsuseid vaidlustama, sest ta soovib, et aruannete kinnitamise otsused loetaks vastu võetuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Aktsionärid võivad hilisema otsusega alati uuesti otsustada aruannete kinnitamise ja see, et need jäid varasemal koosolekul kinnitamata, ei välista aruannete kinnitamist tulevikus. ÄS § 334 lg 1 järgi kinnitab majandusaasta aruande aktsionäride üldkoosolek ja sama paragrahvi teise lõike esimese lause järgi peab juhatus esitama kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile kuue kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest. Kui aastaaruannet ei õnnestu mingil põhjusel kinnitada, ei ole seda võimalik ka registripidajale esitada. Olukorras, kus seadus näeb äriühingule ette kohustuse teatud otsus vastu võtta (nt kinnitada majandusaasta aruanne), on osanikul või aktsionäril kohustus sellise otsuse poolt hääletada. Vastuhääletamist võiks õigustada see, kui aruanne ei vastaks nõuetele või kui aktsionärile poleks antud aega aruandega tutvuda (ÄS § 332 lg 4). Sellistele asjaoludele ei ole kostja tuginenud. TsÜS §-st 32 tuleneva kohustamisnõude rahuldamise eeldusena ei pea olema tuvastatud, et ühe aktsionäri hea usu põhimõtte vastase käitumise tõttu on teisel aktsionäril tekkinud kahju. Ekslik on kostja järeldus, et kuna hageja I on holding-tüüpi ühing, ei saa hagejale I kuuluvate Ridango aktsiate võõrandamine hageja I võimalikul sundlõpetamisel hagejale II kahju tekitada. Aktsiate müügihind võib sõltuda sellest, kas need võõrandatakse likvideerimismenetluses või tavapärases tegevuses. Registrist kustutamine ja sundlõpetamine ei ole tavapärane õiguskaitsevahend olukorras, kus aktsionärid ei suuda kokku leppida aktsiaseltsi tegevuse jätkamises.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse hageja II osas jõusse, ja teha selles osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asja vaidlustatud osas uueks läbivaatamiseks kas maavõi ringkonnakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja II kanda.
4(9)
2-17-9986 Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei tulene ÄS § 334 lg-st 1 aktsionärile kohustust hääletada majandusaasta aruande kinnitamise poolt. Aktsionär ei pea vastuhääletamist põhjendama. Eeldades aktsionäri kohustust hääletada majandusaasta aruande kinnitamise poolt, on ringkonnakohus pidanud majandusaasta aruande kinnitamisele vastu hääletamist automaatselt aktsionäri pahauskseks käitumiseks, kuigi TsÜS § 139 järgi tuleb heausksust eeldada. Ringkonnakohus pööras ekslikult tõendamiskoormuse ümber ja leidis, et kostja peab tõendama, et ta käitus heauskselt. Kuigi erandlikel asjaoludel võib aktsionäril TsÜS § 32 ja § 138 lg 1 järgi olla kohustus hääletada üldkoosoleku otsuse poolt, ei ole hageja praeguses asjas tõendanud, et kostja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt või et hagejatele on tekkinud kahju. Äriühingu õigusvõime säilimine ei ole seadusega kaitstud õigushüve. Mittetegutsevad ja äriühingu fiktsiooni kuritarvitavad ühingud tuleb sundlõpetada. Mittetegutsevaks äriühinguks on seejuures ka äriühingud, kus ei suudeta aktsionäride vastuolude tõttu majandusaasta aruande kinnitamises üksmeelele jõuda. Seadus ei võimalda aktsionäril sellisest ühingust ka lahkuda. Likvideerimismenetluses ei teki hagejale II kahju. Likvideerimisel müüb likvideerija vara kohase vastusoorituse eest. Vara müük konfliktiolukorras on tavapärane ka ÄS § 167 lg 3 järgi. Majandusaasta aruannete kinnitamine ei aita aktsionäride erimeelsusi lahendada. Tegelikult on hoopis hageja II pahauskne. Hagi rahuldamise korral säilib hageja II kui 50% suuruse osalusega aktsionäri ainuvõim aktsiaseltsi juhtimise ja raha kasutamise üle, mis ei ole kooskõlas seaduse mõtte ega hea usu põhimõttega. Hagi ei ole esitatud kujul võimalik rahuldada. Hageja II soovib, et kohus kohustaks kostjat tegema kehtivas üldkoosoleku otsuses tooduga võrreldes teistsugused tahteavaldused ja asendaks need kohtuotsusega. Kohtuotsusega ei saa aktsionäride tahteavaldusi tagasiulatuvalt asendada ega juba vastu võetud otsust muuta. Ebaõigest üldkoosoleku otsusest vabanemiseks tuleb esitada vastava otsuse kehtetuks tunnistamise nõue, seda aga praegu esitatud ei ole. Lisaks hindasid kohtud tõendeid ilmselgelt ebaõigesti ja jätsid põhjendamatult vastu võtmata ja hindamata kostja esitatud seisukohad ja tõendid. Kostja esitas 21. novembri 2017. a menetlusdokumendiga lisatõendid ja taotles maakohtult lisatõendite kogumist, et tõendada, et hageja II kuritarvitab hea usu põhimõtte vastaselt hageja I juhtimisel kujunenud olukorda, et hageja I on teinud väga suuri kulutusi õigusabile, et hageja I ei tegutse ja et hagejad sekkuvad kahjustavalt Ridango majandustegevusse. Kui kohus oleks kostja tõendid vastu võtnud, siis oleks ilmne, et hageja II kasutab hagejat I pahauskselt isiklikes huvides ja H. Tammo vastu on põhjendamatult esitatud suur rahaline nõue. Kostja esitas koos kassatsioonkaebusega hageja I 2017. a majandusaasta aruande kavandi, millest nähtub, et dividenditulu, mida hageja I saab Ridangost, on väiksem kui hageja I õigusabikulud. Hagejal I ei ole muud tegevust kui õigusvaidluste pidamine.
7.Hageja II vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja II jätta kostja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada. Ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
9.Kassatsiooniastmes on vaidluse all üksnes hageja II nõue kostja vastu. Osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu hageja I hagi rahuldava otsuse ja jättis hageja I hagi läbi 5(9)
2-17-9986 vaatamata, on ringkonnakohtu otsus jõustunud, kuna selle otsuse osa peale ei ole kassatsioonkaebust esitatud. Seega ei ole hageja I ka kassatsioonimenetluse osaline.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas olukorras, kus osalus aktsiaseltsis jaguneb võrdselt kahe aktsionäri vahel ja on vajalik otsustada majandusaasta aruande kinnitamine, saab üks aktsionäridest nõuda, et kohus kohustaks teist, varem majandusaasta aruande kinnitamise vastu hääletanud aktsionäri hääletama majandusaasta aruande kinnitamise otsuse poolt ning asendaks aktsionäri hääled kui tahteavaldused kohtuotsusega.
11.TsÜS § 33 lg 1 esimese lause kohaselt on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 näeb ette, et kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavaldust tegema, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus.
12.Kolleegium on varem leidnud, et osanikule võib hea usu põhimõttest (TsÜS § 32) tuleneda kohustus mitte kahjustada ühingut, mille väljendusena võib ta olla kohustatud hääletama n-ö patiseisust väljatulemiseks vajalike otsuste poolt (vt Riigikohtu 27. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 35). Samuti on kolleegium leidnud, et korteriühistu liikmele võib hea usu põhimõttest tuleneda mh kohustus mitte kahjustada ühistut ja panustada selle juhtimisse, mille väljendusena võib ta mh olla kohustatud hääletama maja valitsemiseks vajalike otsuste poolt või nõustuma valitsemiseks vajalike kokkulepetega, kusjuures vajalik tahteavaldus on võimalik kohtulahendiga asendada TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 esimese lause alusel (vt Riigikohtu
13.veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde ja leiab, et samasugune kohustus võib hea usu põhimõttest tuleneda ka patiseisus oleva aktsiaseltsi aktsionärile.
13.Kolleegium selgitab, et selleks, et isiku tahteavalduse saaks lugeda kohtulahendiga asendatuks, peavad olema täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused. Esmalt peab isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest vm õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha. Teiseks peab tahteavaldusel, mille andmiseks isikut kohustatakse, olema kindel sisu, mis on tuvastatav kas seaduse või lepingu alusel. Kolmandaks peab kohtuotsus kohustama isikut tahteavaldust tegema. Eeltoodust tuleneb, et selleks, et aktsionäri häält TsÜS § 68 lg 5 järgi kohtuotsusega asendada, peab aktsionäril olema tulenevalt seadusest, põhikirjast või muust õiguslikust alusest kohustus hääletada teatud viisil. Samuti peab olema võimalik teha kindlaks otsuse sisu, mille poolt aktsionäri hääletama kohustatakse.
14.Kohtute tuvastatud ja vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja II ja kostja hageja I aktsionärid ja kummalegi kuulub 50% aktsiatega määratud häältest. Kostja on keeldunud hääletamast majandusaasta aruannete kinnitamise otsuste poolt, mistõttu ei ole olnud võimalik aruandeid kinnitada ega esitada seaduses sätestatud korras registripidajale.
15.Majandusaasta aruande kinnitamist reguleerib ÄS § 334, mille lg 1 esimese lause kohaselt kinnitab majandusaasta aruande üldkoosolek. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause kohaselt peab juhatus esitama kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.
16.Kolleegium märgib, et kuigi seaduses ei ole otsesõnu sätestatud, et aktsionär peab hääletama majandusaasta aruande kinnitamise otsuse poolt, võib selline kohustus tuleneda ÄS § 334 lg-test 1 6(9)
2-17-9986 ja 2 koostoimes TsÜS §-dega 32 ja 138 ning ÄS §-dega 60 ja 71. ÄS § 60 lg-d 1–3 nende koostoimes näevad ette, et kui äriühing ei esita registripidajale kinnitatud majandusaasta aruannet seaduses sätestatud tähtaja jooksul ega ka talle registripidaja poolt antud täiendava tähtaja jooksul, siis võib vastavalt sellele, kas ühingul on võlausaldajaid või mitte, ühingu kas sundlõpetada või registrist kustutada. ÄS § 71 lg 1 näeb ette, et seaduses ettenähtud andmete (sh majandusaasta aruande) esitamata jätmisel võib registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmeid esitama kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
17.Kolleegium on ka varem väljendanud seisukohta, et äriühingu registrist kustutamine või selle sundlõpetamine on ühingu jaoks raske tagajärg ja äärmuslik abinõu (vt Riigikohtu 11. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-12, p 10). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja märgib, et aktsionäril ei ole õigust blokeerida majandusaasta aruande kinnitamist eesmärgiga saavutada ühingu sundlõpetamine ning vara jagamine. Eeltoodust tulenevalt on olukorras, kus aktsiaseltsi majandusaasta aruanne on koostatud seaduse nõudeid järgides, patiseisus aktsiaseltsi aktsionäril, kelle hääleta ei saa otsust vastu võtta, kohustus hääletada majandusaasta aruande kinnitamise poolt, et vältida aktsiaseltsile kahjulikke tagajärgi (registrist kustutamine, sundlõpetamine, trahvimine).
18.Kohtud leidsid õigesti, et hääletades eelnimetatud olukorras majandusaasta aruannete kinnitamise vastu, ei käitunud kostja kooskõlas hea usu põhimõttega. Ekslik on kostja kassatsioonkaebuse seisukoht, et kohus eeldas pahausksust ja rikkus sellega TsÜS §-s 139 sätestatud heausksuse eeldust. See, et praeguses olukorras ei ole aktsiaseltsile ega teisele aktsionärile veel kahju tekkinud, ei ole oluline, kuna hea usu põhimõtte vastase käitumise tuvastamiseks ei pea kahju olema juba tekkinud. Piisab ka nt ühingu jaoks raske tagajärje tekitamise eesmärgist. TsÜS § 138 lg 2 järgi ei ole õiguse teostamine mh lubatud selliselt, et selle teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Lisaks on kolleegium oma varasemas praktikas aktsionäride ja aktsiaseltsi ning aktsionäride omavahelist suhet määratledes leidnud, et nende suhe äriühinguga ja omavahel ei piirdu üksnes TsÜS § 138 järgse üldise hea usu põhimõtte järgimise kohustusega ja deliktiõigusest tuleneva teisele isikule kahju tekitamise keeluga, vaid et aktsionäridevahelise suhte määrab eelkõige TsÜS § 32, millest tulenevalt peavad aktsionärid omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 26; 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 31; 29. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 21). Praeguses asjas kostja nende huvidega ei arvestanud.
19.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et äriühingu õigusvõime säilimine ei ole seadusega kaitstud õigushüve. Kostja leiab, et mittetegutsevad ja äriühingu fiktsiooni kuritarvitavad ühingud tuleb sundlõpetada ja et selliseks äriühinguks on ka patiseisus äriühingud. Kolleegium selgitab, et ÄS § 60 mõtteks on kustutada registrist sellised äriühingud, mis on varatud ega tegutse. Äriühing, mille osanikud või aktsionärid ei suuda omavaheliste vastuolude tõttu võtta vastu ühingu tegevuseks vajalikke otsuseid, ehk nn patiseisus äriühing ei ole mittetegutsev äriühing ÄS § 60 mõttes. Samuti ei ole õige kostja väide, et kuna hageja I on nn holding-äriühing, siis ta tegelikult ei tegutse. Kolleegium märgib, et äriühingu tegevus võib piirduda ka vara valdamisega.
20.Iseenesest on õige, et majandusaasta aruannete kinnitamine ei aita aktsionäride erimeelsusi lahendada. Kolleegium nõustub kostjaga, et seadus ei näe ette võimalust konfliktiolukorras aktsiaseltsist väljuda, ja märgib, et Eesti õiguses puuduvad vähemusosanike ja –aktsionäride väljumismehhanismid, kuid see ei tähenda, et neid puuduolevaid mehhanisme saaks asendada äriühingu sundlõpetamisega.
7(9)
2-17-9986 Ühinguõiguse üldpõhimõtte järgi tuleb aktsionäride või osanike huvide vastandlikkuse korral eelistada ühingu üldisi huve (vt ka Riigikohtu 29. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 36). See tähendab, et eelistada tuleb olukorda, mille kohaselt äriühing jääb tegutsema.
21.Kuigi kostja viitab sellele, et vara müük konfliktiolukorras on ÄS § 167 lg 3 järgi tavapärane, ei ole praegusel juhul tegu osaühinguga, vaid aktsiaseltsiga. Aktsionäri ei ole võimalik aktsiaseltsist mõjuval põhjusel välja arvata. Samuti ei saa osanik ÄS § 167 järgi osaühingust omal algatusel väljuda, sest ÄS § 167 lg 1 järgi on võimalik välja arvata üksnes ühingut kahjustavalt käitunud osanik.
22.Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et kostjat ei saa kohustada tegema kehtivas üldkoosoleku otsuses tooduga võrreldes teistsugust tahteavaldust (andma teise sisuga häält). Kolleegium märgib, et aktsionäridel on pärast seda, kui majandusaasta aruande kinnitamine ebaõnnestub, alati võimalik teha hiljem uus otsus, millega otsustada, et aruanne siiski kinnitatakse. Aastaaruande kinnitamine on formaalne toiming, millega ühing deklareerib, et tema majanduslik seisund oli majandusaasta lõppedes just selline, nagu aruandes märgitud. Seega ei ole olukorras, kus aastaaruanne kinnitatakse hiljem, vaja võtta arvesse ühingu hilisemat majandusseisu ega muid asjaolusid. Teisiti oleks siis, kui otsustataks näiteks dividendi maksmist, sest see, kas ühing võib dividendi maksta, sõltub sellest, kas ühingul on jaotatavat kasumit või mitte (ÄS § 157 lg 3 ja § 278; vt ka Riigikohtu 29. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 41).
23.Iseenesest on õige kostja väide, et kohtuotsusega ei saa asendada aktsionäride hääli tagasiulatuvalt ja enamasti on ebaõigest üldkoosoleku otsusest vabanemiseks vaja esitada vastava otsuse kehtetuks tunnistamise nõue, kuid praegusel juhul ei ole see vajalik. Hageja II ei soovi asendada mitte varasemat otsust uuega, vaid soovib, et alates kohtuotsuse jõustumisest oleks võimalik lugeda tehtuks aktsionäride otsus, mille kohaselt oleksid majandusaasta aruanded kinnitatud. Selles olukorras ei ole vaja varasemat aastaaruannete kinnitamata jätmise otsust kehtetuks tunnistada.
24.Kostja leiab, et kohtud rikkusid oluliselt menetlusnorme, kuna jätsid vastu võtmata tema tõendid, mida ta soovis esitada selleks, et näidata, et hageja I (aktsiaselts, mille registrist kustutamist ta aastaaruannete esitamata jätmisega soovib saavutada) on esiteks üksnes holding (asutatud teatud vara valdamiseks) ja teiseks, et hageja II on pahauskne, kuna käib aktsiaseltsi kaudu pidevalt kohtus ja kulutab raha õigusvaidlustele. Kolleegiumi arvates ei rikkunud kohtud tõendeid vastu võtmata jättes menetlusõiguse norme. Kostja ei ole põhjendanud, et nimetatud tõenditel oleks seos majandusaasta aruannete kinnitamise otsusega, ega ole taotlenud nende kogumist asjaolude tõendamiseks, millest võiks sõltuda hinnang sellele, kas kostja on majandusaasta aruannete kinnitamisele vastu hääletades käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega.
25.Kostja esitas kassatsioonimenetluses lisatõendi (hageja I 2017. a majandusaasta aruande kavandi). Riigikohus kui kassatsioonikohus ei ole õigustatud lisatõendeid vastu võtma ega neid hindama. TsMS § 688 lg 5 esimese lause kohaselt ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Kuigi kostja väidab, et ta esitas selle tõendi, tõendamaks, et ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme (keeldus kostja tõendeid vastu võtmast), ei tõenda kõnealune tõend kolleegiumi arvates maaega ringkonnakohtu menetlusõiguslikku rikkumist (vt otsuse p 24). Seega tuleb tõend jätta vastu võtmata. Et tõend on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vaja seda kostjale füüsiliselt tagastada.
26.Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja kostja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb hageja II menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Samamoodi jäävad ringkonnakohtu otsuse järgi kostja kanda ka hageja II varasemates kohtuastmetes kantud menetluskulud. 8(9)
2-17-9986
27.Hagejad on esitanud ühise menetluskulude nimekirja ja palunud määrata kassatsiooniastmes kindlaks ja mõista kostjalt välja lepingulise esindaja kulu 2142 eurot (sh käibemaks), mis koosneb ringkonnakohtu otsuse analüüsist (0,5 tundi), kassatsioonkaebuse analüüsist (0,5 tundi), kassatsioonkaebuse vastuse koostamisest (kokku 11 tundi) ja vastuse lõplikust vormistamisest (0,75 tundi). Kokku on hagejad palunud mõista kostjalt välja lepingulise esindaja tasu 12,75 tunni eest. Tunnitasuks on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegium märgib, et kuna hageja I hagi läbi vaatamata jätmist puudutavas osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud (vt otsuse p 9), siis on vastustajaks Riigikohtus üksnes hageja II. Hagejad on menetluskulude kindlaksmääramise taotluses märkinud, et hagejate menetlusdokumendid on koostatud mõlema hageja kohta ühiselt, ja selgitanud, et kahe hageja kohta vastuse koostamine ei ole kassatsiooniastmes menetluskulusid suurendanud. Arvestades hagejate vastuses toodud väiteid, leiab kolleegium, et menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulu saab pidada hageja II menetluskuluks.
28.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium on varasemas praktikas märkinud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, et sama esindaja on hagejaid esindanud algusest peale, leiab kolleegium, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on vajalik ja põhjendatud hageja II lepingulise esindaja kulu 1470 eurot (s.o 8,75 tundi × 140 eurot + 20% käibemaks). Kolleegiumi hinnangul ei ületa hageja II õigusteenuse tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt 26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Kolleegium märgib, et hageja II on soovinud kohtult menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmist ja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada.
29.Menetluskulude väljamõistmise taotluses on hageja II palunud märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja II kasuks lisaks menetluskuludele TsMS § 177 lg 4 alusel mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.
30.Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Peeter Jerofejev
Villu Kõve
Malle Seppik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.