Luminor Liising AS (endine ärinimi AS Nordea Finance Estonia) hagi OSAÜHINGU TALLCHART ja Tallchart Transport OÜ vastu asjade väljanõudmiseks või asjade väljanõudeõiguse loovutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.06.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Luminor Liising AS-i apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
440 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Luminor Liising AS (endine ärinimi AS Nordea Finance Estonia, registrikood 10237140), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Lember Kostja I: OSAÜHING TALLCHART (registrikood 10541719), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anto Kasak ja Erik Lepikson Kostja II: Tallchart Transport OÜ (registrikood 12461019), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anto Kasak ja Erik Lepikson
Kohtuistungi toimumise aeg
12.02.2018, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.06.2017 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata Luminor Liising AS-i hagi OSAÜHINGU TALLCHART kohustamiseks anda Luminor Liising AS-ile välja roomikekskavaator Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja roomikekskavaator Kobelco tehasetähisega YQ1310420 ning Tallchart Transport OÜ kohustamiseks anda Luminor Liising AS-ile välja roomikekskavaator Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja
roomikekskavaator Kobelco tehasetähisega YQ13-10929. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada.
2.Tühistada Harju Maakohtu 12.06.2017 otsus osas, milles tühistati Harju Maakohtu 10.10.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Jätta Harju Maakohtu 10.10.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena.
3.Tühistada Harju Maakohtu 12.06.2017 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha uus menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 12.06.2017 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 6.1 Võtta vastu Luminor Liising AS-i 03.05.2017 avaldus hagist osaliselt loobumiseks ning lõpetada menetlus Luminor Liising AS-i hagis OSAÜHING TALLCHART ja Tallchart Transport OÜ vastu kohustada OSAÜHINGUT TALLCHART andma Luminor Liising AS-ile roomikekskavaatorid Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja YQ13-10929 ning Tallchart Transport OÜ-d andma Luminor Liising AS-ile roomikekskavaatorid Kobelco tehasetähisega YQ13-10420 ja YQ13-10985. 6.2 Rahuldada Luminor Liising AS-i hagi OSAÜHINGU TALLCHART kohustamiseks anda Luminor Liising AS-i valdusse roomikekskavaator Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja roomikekskavaator Kobleco tehasetähisega YQ1310420 ning Tallchart Transport OÜ kohustamiseks anda Luminor Liising AS-i valdusse roomikekskavaator Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja roomikekskavaator Kobelco tehasetähisega YQ13-10929. 6.3 Kohustada OSAÜHINGUT TALLCHART andma Luminor Liising AS-i valdusse roomikekskavaator Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja roomikekskavaator Kobelco tehasetähisega YQ13-10420. 6.4 Kohustada Tallchart Transport OÜ-d andma Luminor Liising AS-i valdusse roomikekskavaator Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja roomikekskavaator Kobelco tehasetähisega YQ13-10929. 6.5 Jätta rahuldamata Luminor Liising AS-i hagi OSAÜHINGU TALLCHART ja Tallchart Transport OÜ vastu kohustada OSAÜHINGUT TALLCHART ja Tallchart Transport OÜ-d loovutama Luminor Liising AS-ile roomikekskavaatorite tehasetähisega YQ13-10925, YQ13-10929, YQ13-10420 ja YQ13-10985 kaudse valduse aluseks olevast õigussuhtest tulenev asja väljanõudeõigus. 6.6 Jätta Harju Maakohtu 10.10.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena. 6.7 Poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta nende endi kanda. Pooltel puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses
sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Nordea Finance Estonia (uue ärinimega Luminor Liising AS) (hageja) esitas 05.10.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse ning 06.10.2016 selle täpsustuse, milles palus kohustada OSAÜHINGUT TALLCHART (kostja I) ja Tallchart Transport OÜ-d (kostja II) andma hagejale välja roomikekskavaator Kobelco, tehasetähis YQ13-10929; roomikekskavaator Kobelco, tehasetähis YQ13-10420; roomikekskavaator Kobelco, tehasetähis YQ13-10985 ja roomikekskavaator Kobelco, tehasetähis YQ13-10925. Alternatiivselt palus hageja, kui kostjad on eelnimetatud vara kaudseks valdajaks, kohustada kostjaid loovutama hagejale vara kaudse valduse aluseks olevast õigussuhtest tulenev asja väljanõudeõigus. Harju Maakohus rahuldas 10.10.2016 määrusega hagi tagamise avalduse ning kohustas kostjaid andma eelnimetatud vara kohtutäiturile hoiule. 03.05.2017 kohtuistungil loobus hageja kostja I vastu roomikekskavaatorite tehasetähisega YQ13-10929 ja YQ13-10925 ning kostja II vastu roomikekskavaatorite tehasetähisega YQ13-10420 ja YQ13-10985 väljanõudmisest.
2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja NETRELLA OÜ vahel sõlmitud seitse liisingulepingut, milliste objektiks olid mh roomikekskavaatorid Kobelco, tehasetähisega YQ13-10929, YQ13-10420, YQ13-10985 ja YQ13-10925. 30.08.2016 on hageja edastanud NETRELLA OÜ-le liisingulepingute ülesütlemise teated. Liisingulepingute ülesütlemise põhjuseks oli NETRELLA OÜ võlgnevus hageja ees. 01.09.2016 alustas hageja volitusel liisingulepingute objektiks oleva vara tagastusteenusega tegelema Credit Expert OÜ. Credit Expert OÜ esindaja võttis telefonil ühendust NETRELLA OÜ endise juhatuse liikme ATga, kes oli kõikides liisingulepingutes NETRELLA OÜ esindajaks ja kes oli osade liisingulepingute osas ka käendajaks. AT keeldus telefoni teel vara asukoha kohta teavet andmast ja soovis näha liisingulepingute ülesütlemise teatisi. 01.09.2016 edastas Credit Expert OÜ liisingulepingute ülesütlemise teatised ATle. Credit Expert OÜ korduvatele telefonipöördumistele ja korduvale e-kirjale AT ei vastanud. Credit Expert OÜ-le laekunud teabe alusel külastati 05.09.2016 kostja I territooriumi Keilas, Ülejõe tee 2, kus asusid roomikekskavaatorid Kobelco, tehasetähistega YQ13-10929 ja YQ13-10420. Järgnevalt suhtlesid Credit Expert OÜ esindajad kostja I omaniku JV-ga, kes informeeris, et omandas kõik liisingulepingute objektiks olevad roomikekskavaatorid 2015.a AT ettevõttelt, hinnaga 110 000 eurot ekskavaator, mistõttu kuulub vaidlusalune vara kostjale I. 07.09.2016 edastas kostja I Credit Expert OÜ-le vastuse, et liisingulepingute objektiks olevad roomikekskavaatorid ostis kostja I 2015 augustis ja septembris Osaühingult Treemen Invest. Kaks ekskavaatoritest on käesolevaks ajaks üle antud kostjale II.
3.Liisinguvõtja NETRELLA OÜ, kes liisingulepingute alusel vara valdas, ei olnud õigustatud vara omandit ühelegi isikule üle andma, kuna vara omandiõigus kuulus hagejale. Eelnevast pidi olema teadlik Osaühing Treemen Invest, kes on NETRELLA OÜ osanik. Samuti on mõlema ühingu juhatuse liikmed AT ja JV pikaajalised tuttavad. Lähtudes sellest, et kostjate juhatuse liige ja osanik JV on AT-ga rallispordi kaudu tihedalt seotud ja muuhulgas sponsoreerib AT ralliettevõtet, siis ei ole eluliselt usutav, et kostja I ei olnud Osaühingult
Treemen Invest ekskavaatorite omandamisel teadlik, et tegemist on liisinguandjale (hagejale) kuuluva varaga, mida NETRELLA OÜ ega Osaühing Treemen Invest ei olnud õigustatud võõrandama. Seosed eelnimetatud isikute vahel kinnitavad, et kostja I ei omandanud ekskavaatoreid tavapärastel turutingimustel heauskse omandajana, vaid oli teadlik, et AT võõrandas ekskavaatorid eesmärgiga hoiduda liisingulepingute täitmisest ja hagejale vara tagastamisest. On välistatud, et kostja I või kostja II võiksid olla vara heausksed omanikud, mistõttu ei ole kostjatel võimalik vara väljaandmisest keeldumisel tugineda heauskse omandamise vastuväitele. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja I omandas Osaühingult Treemen Invest ajavahemikul juuli kuni september 2015 neli roomikekskavaatorit tehasetähtistega YQ13-10985, YQ13-10925, YQ13-10420 ja YQ1310929. Roomikekskavaatorite võõrandamistehingud sõlmis Osaühing Treemen Invest esindajana juhatuse liige HÄ ja kostjat I esindas võõrandamistehingutes juhatuse liige GP. Roomikekskavaatorite eest väljastati kostjale I arved, roomikekskavaatorid anti kostjale I üle ning kostja I tasus roomikekskavaatorite eest vastavalt väljastatud arvetele. Kostja I andis 26.05.2016 kaks kõnealustest roomikekskavaatoritest tehasetähisega YQ13-10925 ja YQ13-10929 mitterahalise sissemaksena üle kostjale II. Seega kuuluvad nimetatud kaks roomikekskavaatorit käesoleval hetkel kostjale II.
5.Kuivõrd roomikekskavaatorid olid enne võõrandamistehinguid Osaühing Treemen Invest valduses, siis tuleb eeldada, et Osaühing Treemen Invest oli tehingute sõlmimise ajal roomikekskavaatorite omanik. Kostja I ja Osaühing Treemen Invest on saavutanud kokkuleppe roomikekskavaatorite omandi üleandmises kostjale I, samuti on üle antud roomikekskavaatorite valdus. Kuivõrd roomikekskavaatorite omand on kostjale I üle läinud, siis ei saa hageja olla enam roomikekskavaatorite omanik, mistõttu puudub hagejal nõudeõigus kostjate vastu. Osaühingu Treemen Invest omandiõiguse puudumine roomikekskavaatorite suhtes on tõendamata ning isegi juhul, kui Osaühingul Treemen Invest polnud omandiõigust, siis on kostja I roomikekskavaatorid omandanud heauskselt. Kostja I ei teadnud ega pidanud teadma, et Osaühingul Treemen Invest puudus roomikekskavaatorite suhtes omandiõigus juhul, kui see puudus. Tutvus hageja poolt nimetatud isikute vahel või nimetatud isikute kokkupuude autospordiga ei tõenda kostja I teadlikkust väidetava omandiõiguse puudumisest. Asjaolu, et kolm inimest tunnevad üksteist, ei viita ega tõenda, et nendevahelised tehingud on automaatselt pahausksed. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, mille kohaselt oli kostja I roomikekskavaatoreid omandades pahausklik. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus võttis 12.06.2017 otsusega vastu hageja 03.05.2017 avalduse hagist osaliselt loobumiseks ning lõpetas menetluse nõudes kohustada kostjat I andma hagejale roomikekskavaatorid Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja YQ13-10929 ning kostjat II andma hagejale roomikekskavaatorid Kobelco tehasetähisega YQ13-10420 ja YQ1310985. Maakohus jättis rahuldamata hagi kostja I vastu nõudes kohustada kostjat I andma hagejale roomikekskavaatorid Kobelco tehasetähisega YQ13-10420 ja YQ13-10985 ja kostja II vastu nõudes kohustada kostjat II andma hagejale roomikekskavaatorid Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja YQ13-10929. Maakohus jättis rahuldamata hagi kostjate I ja II vastu nõudes kohustada kostjaid loovutama hagejale roomikekskavaatorite tehasetähisega YQ13-10925, YQ13-10929, YQ13-10420 ja YQ13-10985 kaudse valduse aluseks olevast õigussuhtest tulenev asja väljanõudeõigus. Maakohus tühistas 10.10.2016
kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõud, millega kohustati kostjaid andma vaidlusalused roomikekskavaatorid kohtumenetluse ajaks kohtutäituri hoiule. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt mõlema kostja kasuks välja menetluskulud summas 2995 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja NETRELLA OÜ vahel olid sõlmitud 17.07.2015 ja 05.08.2015 liisingulepingud, mille alusel andis hageja 22.07.2015 ja 17.08.2015 NETRELLA OÜ valdusesse ja kasutusse hagejale kuuluvad roomikekskavaatorid Kobelco tehasetähisega YQ13-10929, YQ13-10420, YQ13-10985 ja YQ13-10925. Vaidlust ei ole, et 30.08.2016 on hageja edastanud NETRELLA OÜ-le liisingulepingute ülesütlemise teated seoses NETRELLA OÜ võlgnevusega hageja ees, paludes tagastada liisingulepingute alusel üle antud vara, kuid liisingulepingute objektiks olevat vara ei ole senini hagejale tagastatud. Vaidlust ei ole ka selles, et hagi esitamise ajal 05.10.2016 olid kaks ekskavaatorit tehasetähisega YQ13-10985 ja YQ13-10420 kostja I otseses valduses ja kaks ekskavaatorit tehasetähisega YQ13-10929 ja YQ13-10925 kostja II otseses valduses.
8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kostjad väidavad, et kostja I omandas roomikekskavaatorid Osaühingult Treemen Invest. Tuvastatud on, et roomikekskavaatorite eest väljastati kostjale I arved, roomikekskavaatorid anti kostjale I üle 31.07.2015, 27.08.2015 ja 16.09.2015 ning kostja I tasus roomikekskavaatorite eest vastavalt väljastatud arvetele. Vaidlust ei ole, et kostja I andis 26.05.2016 kaks roomikekskavaatorit tehasetähistega YQ13-10925 ja YQ13-10929 mitterahalise sissemaksena üle kostjale II. AÕS § 95 lg 1 kohaselt on isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on omandaja pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. AÕS § 90 lg 1 kohaselt vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
9.Vaidlust ei ole, et hageja ei ole NETRELLA OÜ-le üle andnud vaidlusaluste ekskavaatorite omandiõigust, mistõttu on tõendatud hageja väide, et NETRELLA OÜ-l ei olnud õigust anda ekskavaatorite omandiõigust Osaühingule Treemen Invest. Vaidlust ei ole, et NETRELLA OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks kuni 22.08.2016 oli AT. Pooled ei vaidle, et Osaühing Treemen Invest on NETRELLA OÜ osanik ja Osaühingu Treemen Invest juhatuse liige kuni 14.09.2016 oli HÄ. Samuti ei vaidle pooled, et alates veebruarist 2016 on NETRELLA OÜ ja Treemen Invest OÜ juhatusse nimetatud Läti Vabariigi kodanik SM. Pooled ei vaidle, et kostja I juhatuse liige ja ainuosanik on JV ning kostja II juhatuse liige ja osanik on samuti JV. Vaidlust ei ole, et roomikekskavaatorite üleandmise ajal oli Osaühingu Treemen Invest esindajaks juhatuse liige HÄ ning kostjat I esindas tollane juhatuse liige GP.
10.Kohus leidis, et hageja on veenvalt põhistanud, et Osaühing Treemen Invest NETRELLA OÜ osanikuna pidi olema teadlik, et NETRELLA OÜ ei ole õigustatud Osaühingule Treemen Invest omandit üle andma. Vaidlust ei ole, et Maksu- ja Tolliamet on 03.11.2016 maksuotsuses Osaühing Treemen Investi suhtes tuvastanud, et roomikekskavaatorite võõrandamistehinguid ei ole toimunud ja osaühingul puudus vara käsutamise õigus, sest ta ei ole ise roomikekskavaatoreid soetanud. Kohus leidis, et käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust maksuotsus, mis rajanes maksumenetluse tulemustel, mille eesmärgiks oli
kontrollida Osaühingu Treemen Invest maksude deklareerimist. Käesoleva tsiviilasja pooltele ei ole maksuotsus siduv. Kuna vaidlust ei ole, et roomikekskavaatorid on kostjate valduses, siis on tuvastatud, et hoolimata hageja arvamusest, kas Osaühingul Treemen Invest oli õigus anda üle ekskavaatorid, on ekskavaatorid üle antud kostjale I. Kuivõrd roomikekskavaatorid olid enne võõrandamistehinguid Osaühingu Treemen Invest valduses ja kostja I sai ekskavaatorite valduse Osaühingult Treemen Invest, siis leidis kohus, et on põhjendatud arvata, et kostja I võis eeldada, et Osaühing Treemen Invest on ekskavaatorite omanik.
11.Hageja arvates pidi kostja I olema teadlik, et Osaühing Treemen Invest ei ole õigustatud kostjale I ekskavaatoreid üle andma seetõttu, et NETRELLA OÜ juhatuse liige AT ja Osaühingu Treemen Invest juhatuse liige HÄ ja kostja I praegune juhatuse liige ja ainuosanik JV on pikaajalised tuttavad, nad on seotud rallispordi kaudu ja nad kõik tegutsevad Keilas. Kuna ka GP-ga, kes kostja I esindajana võttis Osaühingult Treemen Invest vastu ekskavaatorid, seotud äriühingud asuvad samal Keila aadressil kostjatega, siis on hageja arvates ilmne, et kõik isikud on omavahel seotud. Kohus ei nõustunud hagejaga, et eelpoolnimetatud isikute omavahelistest seostest või asukohast lähtudes saaks eluliselt pidada usutavaks, et kostja I või GP kostja I esindajana teadis, et Osaühingul Treemen Invest puudub õigus anda üle ekskavaatoreid kostjale I. Asjaolud, et JV on olnud AT kardimeeskonna Talvar Racing suursponsor või, et Osaühing Treemen Invest juhatuse liige HÄ on olnud NETRELLA OÜ endise juhatuse liikme AT kaardilugejaks, ja et 2014 on AT ja HÄ esitanud AT Keila kultuuripreemia kandidaatideks, ei luba järeldada muud, kui et eelnimetatud isikud rohkemal või vähemal määral üksteist tunnevad. Hageja ei ole põhistanud oma väiteid, kuidas JV kui kostja I osaniku väidetavat teadmist, et Osaühingul Treemen Invest ei ole õigust ekskavaatoreid kostjale I üle anda, omistada kostjale I ja kostja I seaduslikule esindajale GP-le, kes võttis Osaühingult Treemen Invest vastu ekskavaatorid. Kohus leidis, et ei ole mõistlik arvata, et ainuüksi isikute omavahelisest võimalikust läbikäimisest saaks järeldada isikute teadmist ka nende isikute juhtimisel olevate äriühingute tehingutest. Sellist kohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kostja I on ekskavaatorid saanud enda valdusse vahetult peale hageja ja NETRELLA OÜ vahel liisingulepingute sõlmimist. Ei ole põhjust eeldada, et isikud oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimiksid muul moel kui heas usus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I või kostja I nimel ekskavaatorid vastu võtnud GP või kostja I osanik JV oleks olnud teadlik, et Osaühing Treemen Invest ei ole õigustatud kostjale I ekskavaatoreid üle andma.
12.Hageja arvates pidi kostja I siiski teadma, et Osaühing Treemen Invest pole õigustatud ekskavaatorite omandit üle andma, sest kostja I on olnud raskelt hooletu. Ekskavaatorite omandamise asjaolud kinnitavad, et kostja I ei ole järginud vara omandamisel käibes tavaliselt oodatavat hoolsust. Hageja leiab, et kostja I oleks pidanud aru saama, et Osaühingul Treemen Invest pole õigust ekskavaatoreid üle anda, sest Kobelco tüüpi roomikekskavaatorite ametliku maaletooja Konekesko Eesti AS-i kinnitusel on aastatel 2013-2016 ilma finantseeringuta ekskavaatorite väljaoste olnud kõigest 10% kõigist juhtudest ning ülejäänud 75 % ekskavaatoritest on olnud liisinguvara. Kohus leidis, et kui kostja I on ise nelja ekskavaatori eest tasunud nende ostuhinna täielikult, siis ei ole kuidagi mõistlik arvata, et kostja kui vastava valdkonna eriteadmistega isik, kelle igapäevaseks majandustegevuseks on veoautode, haagiste ja rasketehnika müük ja rent, pidi eeldama, et ostja pole nende nelja ekskavaatori omanik seetõttu, et ostjal pole olnud kindlasti raha ekskavaatorite väljaostmiseks ja võiks arvata, et need ekskavaatorid on hoopis mõne liisingufirma vara. Kohus ei nõustunud hagejaga ka selles, et kui müügiportaalidest ei nähtu käesoleval hetkel ühtegi müügipakkumist sarnastele Kobelco roomikekskavaatoritele, kuid
seal on teistsugused roomikekskavaatorid, siis võiks pidada tavapäratuks nelja uue ekskavaatori omandamist. Ka hageja ise on liisingulepingute alusel andnud üle just neli uut ekskavaatorit. Kui isik, kel on neli uut ekskavaatorit soovib neid müüa, siis ei saa kohtu arvates pidada seda kuidagi tavapäratuks, kui on olemas ostja, kel oleks soov soetada endale neli ekskavaatorit seda teeb, mitte ei peaks müügitehingust loobuma. Hageja etteheide, et kostja oleks pidanud ekskavaatorite omandamisel kontrollima ekskavaatorite omandiõigust tõendavaid dokumente, ei tulene seadusest. Kui on teada, et ekskavaatorid ei ole kantud liiklusregistrisse ja on üldteada, et ka liiklusregistri kanne ei oma sõiduki puhul omandiõigust tõendavat tähendust, siis ei ole mõistlik eeldada, et ostja küsiks müüjalt, kas ehk need ekskavaatorid ei ole äkki liisingufirma omand. Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1118-02 tõdenud, et ostja kohustuseks ei ole tutvuda varasemate omandamistehingutega ning isegi kui ostja tutvuks kõigi omandamistehingute aluseks olevate dokumentidega, siis ei pea ta eeldama, et mõni eelnev tehing ei vasta seadusele. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostjatel on dokumendid, mis on kostja I sõnul omandatud koos roomikekskavaatoritega. Kuigi hageja arvates ei ole esitatud dokumentidest võimalik järeldada, et need on kostjale I antud koos roomikekskavaatorite valdusega, siis ei ole ka hageja tõendanud vastupidist, et need oleksid üle antud hiljem, et sellega tõendada hageja väidet, et kostjad ei tundnud huvi dokumentide vastu. Kui seaduses on sätestatud eeldus, et vallasasja valdaja on selle omanik, siis ka roomikekskavaatori kui vallasasja valdaja puhul on valdaja samuti eelduslikult omanik ning hageja etteheited, et roomikekskavaatori omanik peaks ilmtingimata kontrollima valdaja käsutusõiguse olemasolu mingite hagejale teadaolevate dokumentide alusel, ei tulene heauskse omandamise eeldusena seadusest.
13.Hageja ei ole tõendanud, et kostja I pidi teadma, et Osaühingul Treemen Invest ei ole õigust kostjale I üle anda ekskavaatoreid. Seega on tuvastatud, et kostja I on omandanud vaidlusalused roomikekskavaatorid heauskselt. Kuna kostjale II andis ekskavaatorid tehasetähistega YQ13-10929 ja YQ13-10925 kostja I, kes omandas need ekskavaatorid heauskselt, siis on tuvastatud, et ekskavaatorite tehasetähisega YQ13-10929 ja YQ1310925 omanikuks on kostja II ja ekskavaatorite tehasetähisega YQ13-10985 ja YQ1310420 omanikuks on kostja I. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tema on ekskavaatorite omanik, mille väljanõudmist ta kostjatelt nõuab, siis tuleb hageja nõue ekskavaatorite väljanõudmiseks nii kostjate otsesest valdusest kui ekskavaatorite kaudse valduse üleandmiseks hagejale jätta rahuldamata.
14.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistas kohus 10.10.2016 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu. Kuna hageja on osadest nõuetest kostjate vastu loobunud ja ülejäänud nõuetes jäi hagi rahuldamata, siis jättis kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 4 , TsMS § 162 lg 1). Maakohus leidis, et kostjate lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu on 49,5 tundi ning lähtudes tunnihinnast 120 eurot, on õigusabikulud põhjendatud summas 5940 eurot (käibemaksuta). Samuti kuulub väljamõistmisele riigilõiv 50 eurot. Kuna kostjate poolt menetluses tehtud toimingud on tehtud ühiselt mõlema kostja jaoks, siis on põhjendatud jagada menetluskulud vastavalt kostjate soovile võrdsetes osades. Seega mõistis kohus mõlema kostja kasuks välja 2995 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.11.07.2017 esitas hageja Harju Maakohtu 12.06.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja palub teha asja
esimese astme kohtule saatmata uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohus tuvastanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid õigesti ega arvestanud, et kostja I ainuosanik oli Osaühingu Treemen Invest käsutusõiguse puudumisest teadlik. Kohus on kohaldanud ebaõigesti TsÜS § 31 lg-t 5, mille kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Kohus on puudulikult ja liialt kitsendavalt analüüsinud üksnes seda, kas tehingu tegemisel osalenud kostja I juhatuse liige GP oli müüja käsutusõiguse puudumisest teadlik ega ole analüüsinud kostja I ainuosaniku JV rolli vara omandamises. Osaühingu puhul on osaniku pädevus laiem, kui aktsiaseltsi puhul. Nii on osanikel võimalus võtta vastu juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid, neil on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Eelnev on eriti oluline olukorras, kus JV on kostja I ainuosanik ja praeguseks ka ainuke juhatuse liige. Kohus on jätnud analüüsimata, et JV kostja I ainuosanikuna pidi vara omandamise ajal olema teadlik, et Osaühingul Treemen Invest ei olnud õigustatud vara omandit üle andma. Sellele viitavad vaidluse asjaolud ja tõendid kogumis, kuna isegi mitmeid kuid pärast väidetavat vara heauskset omandamist oli JV tuttaval ja liisinguvõtja NETRELLA OÜ juhatuse liikmel AT-l endiselt õigus ja võimalus ekskavaatoreid kasutada.
17.Kohus on kohaldanud vääralt AÕS § 95 lg 2 ja tuvastanud valesti sätte kohaldamise eeldused. Erialakirjanduses on selgitatud, et heauskse omandamise välistab raske hooletus, millest tulenevalt omandaja ei saanud teadlikuks, et võõrandajal puudub käsutusõigus. Nõutava hoolsuse määr ei pruugi isikute (omandajate) puhul olla ühtne, nt võib rääkida eri standarditest vastavas valdkonnas kogemustega ettevõtjate ning eriteadmistega isikute puhul (vt P. Varul jt . Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, lk 442, p 3.3.3). Hageja poolt esile toodud asjaolud kogumis tõendavad, et kostja I ei järginud roomikekskavaatorite omandamisel tavapärast hoolsuskohustust, kui jättis ekskavaatorite omandiõigust tõendavad dokumendid kontrollimata. Kostjad ei ole isegi väitnud, et nad oleksid astunud mistahes samme müüja käsutusõiguse väljaselgitamiseks. Seetõttu ei ole asjakohane ka maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-02. Kui lähtuda maakohtu tõlgendusest, et vallasasja omandamisel piisab sellest, et müüjal on asja valdus, mille tõttu võib ostja igal juhul ja alati eeldada, et müüja on asja omanik, siis kaotaks AÕS § 95 lg-s 2 sätestatud hoolsuskohustuse järgimise nõue igasuguse mõtte. Raske hooletus vara omandamisel, mis välistab vara heauskse omandamise, eeldab tehingu asjaolude igakordset analüüsimist. AÕS § 95 lg 2 kohaldamine ei eelda, et ostja oleks pidanud rikkuma mingit seaduses sõnaselgelt sätestatud dokumentide kontrollimise kohustust, vaid ostja hoolsuskohustus tuleb sisustada üldise käibekohustuse standardi abil, mis sõltub tehingu asjaoludest. Vallasja omandaja ei pea ilmtingimata kontrollima vara valdaja käsutusõiguse olemasolu, kuid selline kohustus kaasneb juhul, kui konkreetse tehingu asjaolud viitavad sellele, et vara ei omandata tavapärastel turutingimustel. Maakohus ei ole eelnevat arvesse võtnud ja on leidnud seetõttu ebaõigesti, et ekskavaatorite valduse olemasolu Osaühingul Treemen Invest vabastas kostja I vara omandamisel igasugusest täiendavast hoolsuskohustusest müüja käsutusõiguse väljaselgitamiseks.
18.Tõendite osaliselt arvesse võtmata jätmine ja tõenditele ebaõige kaalu omistamine on viinud väära järelduseni, et tõendid kogumis ei kinnita kostjate pahausksust. Kohus on tõendite puuduliku hindamise tulemusena jätnud tuvastamata, et ekskavaatorite omandamine toimus ebatavalistel asjaoludel – selline vara ei ole Eesti järelturul vabalt kaubeldav, seda tavapäraselt ei osteta kohe välja, vaid finantseeritakse liisinguga, kostja I omandas vara oma
tuttava käest ega ole esitanud ühtegi tõendit lepingueelsete läbirääkimiste ja tehingu tingimuste kohta ning vara kasutas mitmeid kuid pärast väidetavat heauskset omandamist edasi liisinguvõtja. Kirjeldatud asjaolud on piisavad, et panna mõistlik eriteadmistega isik samasuguses olukorras üles näitama keskmisest suuremat hoolsust. Asjas ei ole vaidlust, et kostjad ei ole isegi üritanud müüja käsutusõiguse olemasolu kontrollida. Arvestades, et kostja I sai ekskavaatorite valduse täiesti uuena väga lühikese aja jooksul pärast liisingulepingute sõlmimist, siis oleks kostjal I olnud võimalus lasta ekskavaatorite maaletooja juures jälgimisseadmed aktiveerida ning tellida masinate ametlik hooldus. Asjaolu, et kostjad on vastavad toimingud tegemata jätnud, viitab sellele, et kostjad on soovinud ekskavaatorite omamist kolmandate isikute eest varjata. Kohus on jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormuse, kui heitis hagejale ette, et ta ei ole tõendanud, et ekskavaatorite kasutusjuhend anti kostjatele üle pärast vara omandamist. Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata ka selle, et ajal mil kõik neli ekskavaatorit olid juba mitmeid kuid olnud väidetavalt heauskse kostja I valduses, oli liisinguvõtja NETRELLA OÜ juhatuse liige AT 09.11.2015 teadlik kõikide ekskavaatorite asukohast ning üks neist asus tema lapsepõlvekodus ning tal oli neile maksumenetluses läbiviidud kontrolli ajal ligipääs. Sellest järeldub, et kostjad ei ole omandanud vara tavapärastel turutingimustel.
19.Materiaalõiguse õigel kohaldamisel ja tõendite õigel hindamisel tuleb hagi rahuldada, mistõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
21.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata, tühistati hagi tagamise abinõud ning jäeti menetluskulud hageja kanda. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles võeti vastu hageja avaldus hagist osaliselt loobumiseks ning lõpetati selles osas menetlus. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles hagi jäi rahuldamata ja tühistati hagi tagamise abinõud, samuti menetluskulude osas.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja YQ1310420 kostjalt I ning roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja YQ1310929 kostjalt II väljanõudmiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude osas ning osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja 21). Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
23.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjad omandasid vaidlusalused roomikekskavaatorid heauskselt. AÕS § 95 lg 1 sätestab, et isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Vastavalt AÕS § 95 lg-le 2 on omandaja pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Vaidlust ei ole selles, et hageja omandas roomikekskavaatorid Konekesko Eesti AS-ilt ja andis need liisingulepingute alusel üle NETRELLA OÜ-le. Samuti puudub vaidlus, et hageja ei ole andnud NETRELLA OÜ-le üle roomikekskavaatorite omandit.
24.Selle kohta, et NETRELLA OÜ oleks sõlminud roomikekskavaatorite võõrandamistehingud Osaühinguga Treemen Invest, ei ole tõendeid esitatud. Aga isegi juhul, kui võõrandamistehingud toimusid, pidi Osaühing Treemen Invest olema teadlik, et NETRELLA OÜ ei ole õigustatud temale roomikekskavaatorite omandit üle andma, mistõttu ei saanud Osaühing Treemen Invest olla heauskne omanik. Osas, et Osaühing Treemen Invest pidi olema teadlik NETRELLA OÜ käsutusõiguse puudumisest, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Eeltooduga on tõendatud, et Osaühingul Treemen Invest puudus õigus roomikekskavaatorite omandit kostjale I üle anda.
25.AÕS § 95 lg 2 esimese alternatiivi kohaselt on omandaja pahauskne, kui ta teadis, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et kostja I teadis, et Osaühingul Treemen Invest puudub õigus roomikekskavaatorite omandit üle anda. Üksnes asjaolu, et NETRELLA OÜ tolleaegne juhatuse liige AT, Osaühingu Treemen Invest tolleaegne juhatuse liige HÄ, kostja I tolleaegne juhatuse liige GP ning kostja I osanik ja praegune juhatuse liige JV tundsid üksteist, ei tõenda, et kostja I oli teadlik, et Osaühingul Treemen Invest puudub roomikekskavaatorite käsutusõigus. Ka Tallinna Halduskohtu 14.12.2015 määrusest haldusasjas nr 3-15-3108 nähtuv asjaolu, et NETRELLA OÜ juhatuse liige AT oli 09.11.2015 teadlik roomikekskavaatorite asukohast ja üks neist asus tema lapsepõlvekodus, ei ole piisav, et lugeda tõendatuks, et kostja I teadis Osaühingu Treemen Invest käsutusõiguse puudumisest roomikekskavaatorite suhtes.
26.AÕS § 95 lg 2 teise alternatiivi kohaselt on omandaja pahauskne, kui ta pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Erialakirjanduses on selgitatud, et heauskse omandamise välistab raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine), millest tulenevalt omandaja ei saanud teadlikuks, et võõrandajal puudub käsutusõigus. Raske hooletus eeldab niisuguste asjaolude tähelepanuta jätmist, mis üldjuhul peaksid sarnases olukorras igale mõistlikule isikule silma torkama (P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 442). NETRELLA OÜ sõlmis liisingulepingud roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja YQ13-10925 suhtes 17.07.2015 ja roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10929 ja YQ13-10420 suhtes 06.08.2015 (I kd tl 13-46). Osaühing Treemen Invest andis üleandmise-vastuvõtmise aktidega kostjale I roomikekskavaatorid Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja YQ13-10925 üle 03.08.2015, roomikekskavaatori Kobelco tehasetähisega YQ13-10420 üle 27.08.2015 ja roomikekskavaatori Kobelco tehasetähisega YQ13-10929 üle 16.09.2015 (I kd tl 27-34). Konekesko Eesti AS-i (Kobelco ekskavaatorite maaletooja) 02.11.2016 teatisest nähtuvalt on ekskavaatori ostmine, ilma järelmaksuta või liisinguta, äärmiselt erandlik. Ajavahemikul 2013.a – 2016.a oktoober on maaletoojalt ilma järelmaksuta või liisinguta ekskavaatoreid ostetud mõnel üksikul juhul (II kd tl 108). Kostjate esitatud müügiportaali Mascus 09.01.2017 väljavõttest ei nähtu, et Eestis oleks olnud pakkumises ükski 2016 või 2017 toodetud ekskavaator, sealhulgas ei kajasta väljavõte ühegi Kobelco ekskavaatori pakkumist (II kd tl 153-154). Hageja esitatud müügiportaali Mascus 09.02.2017 väljavõtte kohaselt ei olnud Eestis pakkumises ühtegi Kobelco ekskavaatorit (II kd tl 164). Eeltoodust järeldub, et uusi ekskavaatoreid Eestis järelturul müügil tavaliselt ei ole.
Käesoleval juhul ostis kostja I kahe kuu jooksul neli uut roomikekskavaatorit (sealhulgas kaks esimest ühel päeval) ühe isiku käest (Osaühing Treemen Invest), kusjuures see isik ei ole Kobelco ekskavaatorite maaletooja. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et seda saab pidada tavapäraseks. Arvestades, et uusi ekskavaatoreid, sealhulgas uusi Kobelco roomikekskavaatoreid, ei ole Eestis järelturul tavaliselt müügil, siis saab nelja uue roomikekskavaatori müüki kahe kuu jooksul ühe isiku poolt, kes ei ole Kobelco roomikekskavaatorite maaletooja, pidada ebatavalisteks tehinguteks. Tehingute ebatavalisus pidi olema kostjale I aru saadav, kuna ta ise tegutseb rasketehnika valdkonnas. Sellises olukorras pidi kostjal I tekkima kahtlus, kas Osaühing Treemen Invest ikka on roomikekskavaatorite omanik. Võttes arvesse tehingute ebatavalisust, ei saanud kostja I lähtuda ainult AÕS § 90 lg 1 sätestatud valdaja omandi eeldusest, vaid pidi rakendama tavapärasest suuremat hoolsust Osaühingu Treemen Invest käsutusõiguse kindlakstegemiseks. Asjast ei nähtu, et kostja I oleks teinud midagi Osaühingu Treemen Invest käsutusõiguse kindlakstegemiseks. Materjalidest ei selgu, et kostja I oleks püüdnud kontrollida vara päritolu ning tundud huvi, kas Osaühingul Treemen Invest on dokumente, mis kinnitavad temal käsutusõiguse olemasolu. Kostjad on küll esitanud roomikekskavaatorite vastavussertifikaadid ja väljavõtted kasutusjuhenditest, kuid need ei kajasta andmeid roomikekskavaatorite omaniku kohta, mistõttu ei saa nende pinnalt kontrollida ka käsutusõiguse olemasolu. Arvestades, et maaletoojaks mitteolev isik müüs nelja uut roomikekskavaatorit, oleks kostjal I olnud mõistlik pöörduda ka maaletooja poole. Nii oleks kostjal I olnud võimalus saada teada, et roomikekskavaatorite suhtes on äsja sõlmitud liisingulepingud, millest saanuks kostja I järeldada, et on äärmiselt ebatõenäoline, et Osaühing Treemen Invest saaks olla vara omanik. Võttes arvesse vaidlusaluste tehingute ebatavalisust, ei saa sellist käsutusõiguse kontrolli pidada ebamõistlikuks. Kolleegiumi hinnangul jättis kostja I roomikekskavaatorite ostmisel käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata, mistõttu ei omandanud kostja I roomikekskavaatoreid heauskselt.
27.26.05.2016 andis kostja I roomikekskavaatorid Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja YQ13-10929 üle kostjale II mitterahalise sissemaksena osakapitali suurendamiseks. Arvestades, et TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks, ning seda, et mitterahalise sissemakse üleandmise akti allkirjastas mõlema kostja juhatuse liikmena JV (II kd tl 73), siis pidi kostja II teadma, et kostja I ostis roomikekskavaatorid raskelt hooletult, mistõttu pidi kostja II teadma, et kostjal I ei olnud õigust roomikekskavaatoreid kostjale II üle anda.
28.Arvestades, et kostjad ei omandanud roomikekskavaatoreid heauskselt, siis ei saanud nad roomikekskavaatorite omanikuks, mistõttu on hagejal õigus AÕS § 80 lg 2 alusel nõuda kostjalt I roomikekskavaatorid Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja YQ13-10420 ning kostjalt II roomikekskavaatorid Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja YQ13-10929 enda valdusse. Hagi tuleb selles osas rahuldada. Harju Maakohtu 10.10.2006 hagi tagamise määrusega kohustati kostjaid andma kohtumenetluse ajaks vaidlusalused roomikekskavaatorid kohtutäituri hoiule. Kohtutäitur Toomas Saarma 17.10.2016 vallasasja hoiule võtmise aktist nähtuvalt on kohtumäärus täidetud (II kd tl 80-83). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12 tehtud lahendi p 29 selgitanud, et kaupade väljanõudmist kostjalt ei välista see, et hagi tagamise määruse alusel on kaubad täitemenetluses kohtutäituri vahendusel kostja otsesest valdusest ära võetud. Arvestades, et hagi kostjalt I roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja YQ13-10420 ning kostjalt II roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja
YQ13-10929 väljanõudmiseks kuulub rahuldamisele, siis jääb muutmata maakohtu otsuse resolutsioon osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue kohustada kostjaid loovutama hagejale roomikekskavaatorite väljanõudeõigus. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.
29.Harju Maakohtu 17.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8594 mõisteti Almar Talvarilt hageja kasuks välja 435 513,68 eurot. Otsusest nähtuvalt sisaldab see summa muuhulgas ka vaidlusaluste roomikekskavaatoritega seoses hagejale tekitatud kahju (III kd tl 93-104). Kohtutäitur Toomas Saarma 02.02.2018 teatise kohaselt on Harju Maakohtu 17.10.2017 otsusest tulenev hageja nõue rahuldatud 306 835,51 euro ulatuses. Kolleegiumi hinnangul ei too AT vastu kahjunõude rahuldamine ja selle osaline täitmine kaasa vindikatsiooninõude lõppemist kostjate suhtes. Käesoleval juhul ei ole kahju hüvitamise nõue ja vindikatsiooninõue suunatud sama isiku vastu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12 p-s 19 seoses solidaarkohustusega märkinud, et lahend omab TsMS § 457 lg 1 järgi tähendust üksnes konkreetse kohtumenetluse osaliste suhtes ja ei mõjuta raha väljamõistmist teistelt solidaarvõlgnikelt ega solidaarvõlgnike omavahelisi võimalikke tagasinõudeid.
30.Harju Maakohtu 10.10.2006 hagi tagamise määrusega kohustati kostjaid andma kohtumenetluse ajaks vaidlusalused roomikekskavaatorid kohtutäituri hoiule. Arvestades, et hagi kostjalt I roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja YQ1310420 ning kostjalt II roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja YQ1310929 väljanõudmiseks kuulub rahuldamisele, siis tuleb hagi tagamise abinõud jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena (TsMS § 442 lg 5). Menetluskulude jaotus
31.Arvestades, et hageja loobus osaliselt hagist, hagi rahuldatakse kostjalt I roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja YQ13-10420 ning kostjalt II roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja YQ13-10929 väljanõudmise osas ning hagi jääb rahuldamata roomikekskavaatorite väljanõudeõiguse loovutamise osas, siis tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Sellest tulenevalt puuduvad pooltel menetluskulud, mida rahaliselt kindaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 02.11.2018 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14924 menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud
kõikides kohtuastmetes võrdsetes osades kostjate kanda. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Hageja kassatsioonkaebus rahuldada, kostjate kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.