Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-89-07 Tartu, 10. oktoober 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik OÜ Profit Pluss hagi OÜ Algen (pankrotis) vastu 5 512 536 krooni saamiseks. Viru Ringkonnakohtu 28. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-5715 OÜ Algen (pankrotis) määruskaebus OÜ Profit Pluss (registrikood xxxxxxxx) esindaja vandeadvokaat Anto Kasak OÜ Algen (pankrotis) (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Heldur Otti 17. september 2007. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 28. veebruari 2007. a määrus ja saata OÜ Algen määruskaebus Viru Maakohtu 28. märtsi 2006. a määruse peale samale ringkonnakohtule menetlemiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Advokaadibüroole Järve, Otti, Laretei OÜ Algen määruskaebuselt 19. märtsil 2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Profit Pluss esitas 14. märtsil 2006. a Viru Maakohtule hagi OÜ Algen vastu 5 512 536 krooni saamiseks. 24. märtsil 2006. a esitati kohtule kompromiss, millele olid alla kirjutanud hageja seadusliku esindajana Boris Sumnikov ja kostja seadusliku esindajana Aleksandr Korban. Viru Maakohus kinnitas 28. märtsi 2006. a määrusega kompromissi ja lõpetas asja menetluse. Kompromissi kohaselt kohustus kostja kompromissis ettenähtud tähtaegadel ja korras tasuma hagejale 5 000 000 krooni. Kohtumäärus toimetati kostjale kätte 3. aprillil 2006. a aadressile Sõpruse 6-5, Kallaste.
2.Kostja esitas maakohtu 28. märtsi 2006. a menetluse lõpetamise määruse peale 7. juulil 2006. a määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Määruskaebusele oli alla kirjutanud kostja juhatuse liige Gennadi Grigorov. Määruskaebuse kohaselt ei olnud A. Korbanil volitust esindada kostjat kohtumenetluses, kuna OÜ Algen osanike
17.oktoobri 2005. a koosolekul kutsuti tagasi kogu juhatus, sealhulgas ka A. Korban. A. Korban vaidlustas osanike otsuse Tartu Maakohtus. Koosoleku otsust ei ole kehtetuks tunnistatud. Viru Maakohtu 28. märtsi 2006. a määrust ei ole kostjat esindama õigustatud isikule kätte toimetatud enne
19.juunit 2006. a, mistõttu määrus ei saanud jõustuda 3. mail 2006. a.
3.Tartu Maakohtu 30. augusti 2006. a otsusega kuulutati välja kostja pankrot.
4.Hageja leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
Kompromissi sõlmimisel 23. märtsil 2006. a ja selle kinnitamisel maakohtus 28. märtsil 2006. a oli A. Korban äriregistri kande järgi kostja juhatuse liige. Äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 2 esimese lause järgi kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov ning see kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes lugeda registrisse juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Kostja on määruskaebuse esitamisega hilinenud, kuna 30-päevane määruskaebuse esitamise tähtaeg on lõppenud. Kaevatav määrus jõustus 3. mail 2006. a. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole alust.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Viru Ringkonnakohus leidis, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Juriidilisele isikule või ametiasutusele toimetatakse TsMS § 318 lg 2 kohaselt menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene teisiti. Teiste isikutega suhetes loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 järgi juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Äriregistri kande järgi olid
5.märtsist 1997. a kuni esindusõiguse üleminekuni pankrotihaldurile 5. septembril 2006. a kostja juhatuse liikmed G. Grigorov ja A. Korban. Kande järgi võis juhatuse liige esindada äriühingut üksinda. Maakohtu 28. märtsi 2006. a määrus on allkirja vastu kostjale kätte toimetatud 3. aprillil 2006. a tema seaduslikule esindajale juhatuse liikmele A. Korbanile tema enda kohtule esitatud aadressil. Arvestades TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud menetluse lõpetamise määrusele ettenähtud 30-päevast edasikaebetähtaega, tulnuks kostjal esitada määruskaebus kohtule hiljemalt 3. mail 2006. a. Määruskaebus on esitatud 7. juulil 2006. a. Avaldust menetlustähtaja ennistamiseks koos määruskaebusega esitatud ei ole. Seega ei olnud tegemist tähtaegselt esitatud määruskaebusega ning maakohus oleks pidanud keelduma määruskaebuse menetlusse võtmisest.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kostja leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti ÄS § 34 lg-d 2 ja 3, TsÜS § 34 lg-d 1 ja 2 ning rikkus TsMS § 664 lg-t 2. Ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt oli A. Korban kostja seaduslik esindaja 5. märtsist 1997. a
5.septembrini 2006. a, on ebaõige. Arvestades ÄS § 34 lg-tes 2 ja 3 ja Riigikohtu lahendites tsiviilasjades nr 3-2-1-36-06 ja nr 3-2-1-39-05 avaldatud seisukohti ei ole äriregistri juhatuse liikme kandel õigustloovat tähendust. Õigustloov tähendus on juhatuse liikme valimisel ja tagasikutsumisel äriühingu pädeva organi otsuse alusel. Ringkonnakohus, omistades äriregistri kandele õigustloova tähenduse, on ebaõigesti kohaldanud ÄS § 34 lg-d 2 ja 3. Ebaõige on ka ringkonnakohtu järeldus,
mille kohaselt maakohtu 28. märtsi 2006. a määrus on allkirja vastu kostjale kätte toimetatud
3.aprillil 2006. a. Asjas ei tulnud kohaldada TsÜS § 34 lg-d 1 ja 2. Kohtute seaduse § 16 lg-test 1 ja 2 ja ÄS § 22 lg-st 1 tulenevalt on äriregister kohtusüsteemi osa, mistõttu ei saa kohus olla kolmandaks isikuks ÄS § 34 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Kostja ei ole asjas esitanud registrikaardi ärakirja. Seetõttu pidi maakohus ise tulenevalt TsMS § 363 lg 6 mõttest kontrollima kostja juhatuse liikme pädevust registrist, sealhulgas oleks maakohus pidanud kontrollima ka äriregistri menetlusteavet. Viru Maakohtus toimunud tsiviilasja menetlusest, selle aluseks olnud lepingust ja maakohtu 28. märtsi 2006. a asja menetluse lõpetamise määrusest sai kostja teada 19. juunil 2006. a. Kuna maakohus jättis kostja juhatuse liikme volitused kontrollimata ja sellest tulenevalt edastas määruse isikule, kes ei olnud menetlusosalise seaduslik esindaja, on maakohus rikkunud TsMS § 226 lg-t 1, § 2, § 318 lg-t 1. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 664 lg-t 2 sama seaduse § 669 tähenduses.
8.Hageja leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus ei ole kohaldanud valesti materiaalõiguse norme ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Äriregistri kanne omab õiguslikku tähendust. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. ÄS § 34 lg 2 esimese lause järgi kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena. Kohus ei pea lisaks äriregistri registrikaardil kajastatule kontrollima menetlusteavet sisuliselt. Kompromissi sõlmimise ja kinnitamise ajal oli A. Korbani tagasikutsumise otsus maakohtus vaidlustatud, mistõttu registriosakonna menetlus oli peatatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada ja asi saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule menetlemiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. Pankrotiseaduse § 43 lg 5 alusel on pankrotihaldur andnud kostjale nõusoleku kassatsiooni korras määruskaebuse esitamiseks.
10.Määruskaebuses leiab kostja, et ta on esitanud määruskaebuse maakohtu 28. märtsi 2006. a määruse peale tähtaegselt. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu 28. märtsi 2006. a määrus on allkirja vastu kostjale kätte toimetatud 3. aprillil 2006. a tema seaduslikule esindajale A. Korbanile viimase poolt kohtule esitatud aadressil. Kostja väidab, et ta sai määrusest ja kohtumenetlusest teada
19.juunil 2006. a.
11.Tähitud kirjaga menetlusdokumendi kättetoimetamine on sätestatud TsMS §-s 313. Vastavalt selle paragrahvi 1. lõikele tõendab dokumendi kättetoimetamist dokumendi tähitud saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamatult kohtule tagastada. Asja materjalides on kostjale saadetud ja kohtule tagastatud väljastusteade (tl 19). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 313 lg 3 p 7 kohaselt tuleb väljastusteatele märkida dokumendi vastuvõtnud isiku nimi ja allkiri ning dokumendi kättesaamise kuupäev, välja arvatud, kui dokument jäeti seaduses märgitud põhjusel tegelikult üle andmata. Juriidilise isiku puhul tuleb menetlusdokument TsMS § 318 lg 2 kohaselt kätte toimetada juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Maakohtu 28. märtsi 2006. a määruse kättetoimetamisel ei
ole järgitud TsMS § 313 lg 3 p-s 7 sätestatut, sest väljastusteatest ei nähtu, kes võttis kohtu saadetud menetlusdokumendi vastu. Kuna väljastusteatest ei nähtu isiku nime ega ka tema seost kostjaga, siis leiab kolleegium, et praegusel juhul ei saa kindlalt väita, et kohtumäärus on kostjale väljastusteatel märgitud kuupäeval kätte toimetatud. Kostja väitel on temale maakohtu 28. märtsi 2006. a määrus väljastatud 19. juunil 2006. a. Kostja esitas määruskaebuse 7. juulil 2006. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg-s 2 on sätestatud, et menetluse lõpetamise määruse puhul on määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kostja on määruskaebuse esitanud tähtaja jooksul.
12.Eelnevat kinnitab kolleegiumi arvates ka see, et toimikust nähtuvalt ei kontrollinud maakohus poolte esindajate esindusõigust. Vastavalt TsMS § 221 lg-le 1 tõendab seadusliku esindaja esindusõigust dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek. Asja menetlemisel maakohtus ei olnud kohtule esitatud dokumenti, millest nähtuks, kes on kostja ja hageja seaduslik esindaja. Esindusõiguse kontroll on sätestatud TsMS §-s 226. Kuna maakohtul puudusid andmed kostja seadusliku esindaja kohta, siis on väär ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu määrus on kostja seaduslikule esindajale 3. aprillil 2006. a kätte toimetatud.
13.Vastuseks määruskaebuse väitele ÄS § 34 kohaldamisest märgib kolleegium järgmist. Äriseadustiku § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega. Seega jääb kolleegium tsiviilasjade nr 32-1-54-05 ja nr 3-2-1-39-05 otsustes avaldatud seisukohale.
14.Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et kohus peab esindaja volituste kontrollimisel kontrollima enda algatusel lisaks registriandmetele ka äriregistri menetlusteavet. Äriseadustiku § 22 lg 1 kohaselt on registripidajaks maakohtu registriosakond. Kassaatori seisukoht on vastuolus TsMS § 363 lg-ga 6, mille kohaselt hõlmab kohtu poolt kontrollitav teave juriidilise isiku osas üksnes registrikaardi ärakirja, registri väljavõtet või registreerimistunnistust. Äriregistri menetlusteavet peab kohus kontrollima neil juhtudel, kui kohtul tekib kahtlusi äriregistri kande õigsuses. Praegusel juhul oli aga ringkonnakohtul määruskaebuse menetlemisel teada, et kostja seadusliku esindajana äriregistrisse kantud A. Korbani osas oli äriregistri kanne ebaõige.
15.Kolleegium peab vajalikuks märkida lisaks, et ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu kostja apellatsioonkaebuse p-s 3 esitatud väitele, et kostja on olnud tsiviilasja menetluses esindamata. Riigikohtule esitatud määruskaebuses märkis kostja, et ta sai kohtumenetlusest teada alles 19. juunil 2006. a. Määruskaebuses väidetu on kooskõlas ka asja materjalidega. Vastavalt TsMS § 362 lg-le 1 loetakse hagi esitatuks ja kohtu menetluses olevaks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 1 kohaselt võetakse hagiavaldus menetlusse määrusega mõistliku aja jooksul. Toimiku materjalidest ei nähtu, et
kohus oleks kostjale üldse hagiavalduse ärakirja saatnud. Maakohus määras hagejale 21. märtsil 2006. a puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (tl 11). Puuduste kõrvaldamise asemel esitati 23. märtsil 2006. a kohtule kinnitamiseks poolte kompromiss. Seega on maakohus teinud lõpplahendi tsiviilasjas, mida kohus seaduse kohaselt ei ole menetlusse võtnud. Samuti on rikutud TsMS § 431 lg 1 kolmandat lauset, mille kohaselt kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.