ABB ja FJB hagi LOGiT Eesti AS vastu 05.04.2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09. jaanuari 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LOGiT Eesti AS apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: ABB (sünniaeg XX.XX.XXXX) Hageja II: FJB (sünniaeg XX.XX.XXXX) hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aet Bergmann ja Margus Sorga Kostja: LOGiT Eesti AS (registrikood 10069174), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres
Istungi toimumise aeg
11. aprill 2017, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 09. jaanuari 2017 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja LOGiT Eesti AS kanda.
Välja mõista LOGiT Eesti AS-lt menetluskulude hüvitis 1881,31 eurot solidaarselt ABB ja FJB kasuks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ABB ja FJB esitasid 20.05.2016 Harju Maakohtule hagi LOGiT Eesti AS vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tunnustamiseks. 19.09.2016 hagi täpsustuses palusid hagejad tuvastada kostja 05.04.2016 üldkoosoleku otsuse, mille kohaselt on kostja nõukogu liikmed WGM jun., VM, HO ja BS, tühisust üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu ning vastuolu tõttu heade kommetega. Alternatiivselt palusid hagejad tunnistada kostja 05.04.2016 üldkoosoleku otsuse kehtetuks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejatele 50% kostja aktsiatest. 25% kostja aktsiatest kuulub GOAS-le ja 25% Müller Umwelttechnik GmbH & Co KG-le. Kostja põhikirja kohaselt peab kostjal olema neli nõukogu liiget ja kaks juhatuse liiget. Aktsionäride huve peab esindama kummagi poole pealt kaks nõukogu liiget ja üks juhatuse liige.
3.Aktsionäride 05.04.2016 kordusüldkoosolekul oli päevakorras kostja nõukogu valimine. Kostja juhatus tegi oma ettepaneku nõukogu liikmete kandidaatide osas koosoleku kokkukutsumisel. Hageja I esitas oma otsuse eelnõu nõukogu liikmete valimiseks (B kandidaadid) 01.04.2016 kell 22:27 juhatuse liikmele AT-le e-mailiga. Koosolekul selgus, et aktsionärid GOAS ja Müller Umwelttechnik GmbH & Co KG olid 11.03.2016 esitanud oma otsuse eelnõud (S kandidaadid ja M kandidaadid). Kuna hagejatele ei tehtud enne üldkoosoleku toimumist S ja M kandidaate teatavaks, vaidlesid nad koosolekul vastu nende hääletusele panekule.
4.Hääletusel kogusid kõik juhatuse esitatud kandidaadid võrdselt hääli. Hoolimata hagejate vastuväidetest viidi läbi hääletus ka S ja M kandidaatide osas, kes kõik kogusid võrdselt hääli. Koosoleku juhataja AT keeldus läbi viimast hääletust B kandidaatide osas, põhjendades seda sellega, et eelnõud esitati hilinemisega. Hagejad esitasid sellele vastuväite ja viisid läbi hääletuse B kandidaatide osas, kes kõik kogusid võrdselt hääli. AT korraldas hoolimata hagejate vastuväidetest liisuheitmise ainult juhatuse, S ja M kandidaatide osas. Vastavalt koosoleku otsusele luges koosoleku juhataja liisuheitmise tulemusel vastuvõetuks otsuse, et kostja nõukogu liikmed on WGM jun., VM, HO ja BS.
5.Üldkoosoleku otsus on tühine (ÄS § 296), kuna hääletusele pandi kandidaadid, keda ei olnud teistele aktsionäridele teatavaks tehtud (ÄS § 2931 lg 6) ja kuna kostja keeldus ebaõigesti hagejate kandidaatide hääletusele panemisest (ÄS § 2931 lg 4). Seaduse mõtte kohaselt peab juhatus aktsionäre informeerima uute otsuste eelnõude laekumisest. Varem on kostja aktsionäridega e-posti teel suhelnud ja jooksvalt olulistest asjaoludest informeerinud. ÄS § 2931 lg 5 teine lause, mille kohaselt ei ole otsuste eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, ei kohaldu juhatuse poolt kokku kutsutud üldkoosoleku korral.
6.Kostja ei võinud keelduda hageja kandidaatide hääletusele panemisest. Õige ei ole kostja väide, et eelnõu oleks tulnud saata hiljemalt 31.03.2016. Otsuse eelnõu esitati tähtaegselt,
s.o ÄS § 2931 lg 4 kohaselt mitte hiljem kui kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist. Vaidlust ei ole, et eelnõu saadeti 01.04.2016 ja üldkoosolek toimus 05.04.2016.
7.Üldkoosoleku läbiviimine juhataja poolt on vastuolus heade kommetega (ÄS § 3011 lg 1 p 2). AT ignoreeris õigusvastaselt hagejate huve ja esindas ainult teiste aktsionäride huve. AT koosoleku juhatajana eksis ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Seisukoht, et koosoleku juhatajal on ainsana õigus panna koosolekul hääletamisele nõukogu liikme kandidaate, võimaldab kuritarvitusi ja jätab aktsionäridele vähem õigusi kui on koosoleku juhatajal. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
9.Otsuse vastuvõtmisel ei rikutud põhikirja nõudeid. Põhikirjast ei tulene nõuet, et aktsionäride huve peaks esindama kaks nõukogu liiget ja üks juhatuse liige kummaltki poolelt. Hagejate väide, et iga aktsionäri huve peaks esindama üks nõukogu liige, on demagoogiline ega ole siiras. Hagejad ise ei hääletanud GS ega WM nõukogusse valimise poolt.
10.Otsuse vastuvõtmisel ei rikutud ÄS § 2931 lg-t 6. Äriseadustik ei kohusta juhatust edastama aktsionäridelt saadud otsuste eelnõusid teistele aktsionäridele, vaid tegema eelnõud kättesaadavaks. Juhatus ei takistanud aktsionäridel eelnõudega tutvumist. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt tuli koosolekuga seotud korralduslikes küsimustes pöörduda juhatuse liikme AT poole. Hagejad ei väljendanud enne üldkoosolekut soovi otsuse eelnõudega tutvuda. Äriseadustik eristab selgelt termineid kättesaadavaks tegema ja saatma.
11.Isegi kui kostja oleks rikkunud § 2931 lg-t 6, ei oleks see ÄS § 2931 lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. ÄS § 2931 lg 5 kohaselt ei ole aktsionäride, audiitori või nõukogu poolt koostatud otsuste eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine oluline rikkumine. Vahetegu seisneb eelnõude koostajas, mitte koosolekut kokku kutsuvas organis, nagu leiab hageja. Kui aktsionäridel puudub võimalus tutvuda teiste aktsionäride poolt esitatud eelnõudega, ei oma tähtsust, kas koosoleku kutsus kokku juhatus või aktsionär(id).
12.Hagejate väidetav eelnõudest mitteteadmine ei saanud nende õigusi kuidagi rikkuda. Hagejad saavad vältida sobimatute kandidaatide valituks osutumist konkureerivate kandidaatide ülesseadmisega. Puudub alus arvata, et hagejad oleks käitunud teisiti, kui juhatus oleks neile S ja M esitatud kandidaadid saatnud.
13.Hagejad esitasid oma kandidaadid hilinenult. Otsuse eelnõu esitamine üldkoosoleku päevakorra juurde on õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud toiming, s.o ühepoolne tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes, mis allub TsÜS-s ja eriseadustes sätestatud kehtivuse eeldustele. Kuigi e-kiri otsuse eelnõudega jõudis kostja juhataja e-posti teenusepakkuja serverisse 01.04.2016 kell 22.27, ei järeldu sellest, et eelnõud tuleb lugeda esitatuks samal ajal. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt ei piisa tahteavalduse kättesaaduks lugemiseks selle jõudmisest saaja elu- või asukohta. Saajal peab olema mõistlik võimalus sellega ka tutvuda. E-kirja saab lugeda kättesaaduks e-kirja saaja serverisse jõudmise päevale järgneval päeval, kuna eelduslikult tekib saajal mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda järgmisel päeval (Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-129-15 p 18 ja 3-2-1-123-07 p 12). Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-123-07 p 12). Ka majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku puhul ei saa eeldada seda, et ta kontrolliks oma majandustegevusega seotud e-posti nädalavahetustel.
Kuna 01.04.2016 järgnev päev oli laupäev, saab eeldada, et kiri jõudis kostjani alles 04.04.2016 ehk hilinenult.
14.Koosoleku protokollist ei nähtu hagejate väide, nagu oleks koosoleku juhataja asunud seisukohale, et eelnõud oleks tulnud saata 31.03.2016. Hagejad ei saanud mõistlikult eeldada, et kostja juhataja kontrollib oma e-posti reede õhtul kell 22.27. Tahteavalduse kättetoimetamise ja selle tõendamise riski kannab saatja, kuna tema valib teate saatmise viisi (Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-50-12 p 13; 3-2-1-123-07 p 14). Hagejate väitel, et nad kostja aktsionäridena ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud, ei ole õiguslikku sisu. Hagejad, keda esindas vandeadvokaat, ei saa taotleda enda suhtes tavapärasest madalama hoolsusstandardi rakendamist. Kui eelnõud esitatakse pärast seaduses sätestatud tähtaega, ei pea neid hääletamisele panema. Esimese astme kohtu otsus
15.Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas kostja 05.04.2016 üldkoosoleku otsuse, mille kohaselt on kostja nõukogu liikmed WGM jun., VM, HO ja BS, tühisuse. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt solidaarselt hagejate kasuks menetluskulude hüvitisena välja 4775,06 eurot.
16.Otsuse kohaselt on aktsiaseltsil kohustus teha talle esitatud otsuse eelnõud kättesaadavaks aktsionäridele aktsiaseltsi poolt määratud kohas (ÄS § 2931 lg 5). Otsuse eelnõude aktsionäridele kättesaadavaks tegemise nõude (ÄS § 2931 lg-s 6) täitmata jätmisel võib olla tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega. Sellest näeb erandi ette ÄS § 2931 lg 5 teine lause, mille kohaselt ÄS § 2931 lg-s 2 (mis reguleerib aktsionäride poolt üldkoosoleku kokkukutsumisel enne üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist päevakorrapunktide kohta otsuste eelnõude koostamist ja esitamist) nimetatud otsuste eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Tuginedes ÄS § 2931 lg 5 teisele lausele ei ole mõistlik järeldada, et ka kõikidel muudel juhtudel, kui otsuste eelnõud ei ole tehtud kättesaadavaks, ei oleks see samuti üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.
17.ÄS § 2931 lg-s 6 sätestatud kohustuse rikkumine ei pruugi olla iseenesest üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, kui aktsionäridele on tagatud võimalus tutvuda otsuste eelnõudega eelnevalt teatatud korras (ÄS § 294 lg 4 p 9). Tähtsust ei oma, et aktsionäre on ka varasemates üldkoosoleku pidamisega seotud administratiivsetes küsimustes kutsutud üles ühendust võtma juhatuse liikme AT-ga. Asjaolu, et hagejad oleks võinud ise huvi tunda, kas keegi on esitanud üldkoosoleku otsuse eelnõusid, ei mineta üldkoosoleku kokkukutsuja kohustust teavitada aktsionäre otsuste eelnõudega tutvumise kohast ja korrast.
18.Etteheide, et aktsionär peab ise huvi tundma, kas on esitatud mingeid eelnõusid olukorras, kus aktsionär võib ka eeldada, et mingeid eelnõusid ei esitata, ei ole hea usu põhimõtte kohaselt tõsiseltvõetav (TsÜS § 32). Varasemalt on juhatus jaganud aktsionäridega informatsiooni. Üldkoosoleku kutses märgitud kostja juhatuse liikme AT telefoninumbri teatamisega ei olnud seega tehtud hagejatele teatavaks või kättesaadavaks teiste aktsionäride poolt 11.03.2006 esitatud otsuse eelnõud nõukogu liikmete kandidaatide ülesseadmise kohta.
19.On mõistlik arvata, et kui üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei sisalda piisavat teavet aktsionäride eelnõudega tutvumise korra ja koha kohta, siis tehakse esitatud eelnõud aktsionäridele teatavaks selliselt, et nendega on võimalik tutvuda mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist. Tõendatud on, et kostja 05.04.206 aktsionäride üldkoosoleku
teade ei võimaldanud hagejatel tutvuda esitatavate otsuste eelnõudega ning see ei vastanud ÄS § 294 lg 4 p 9 nõuetele. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates vajalike andmete märkimata jätmine on oluline rikkumine, mille tõttu hagejad ei saanud teostada oma hääleõigust ja avaldada läbimõeldud arvamust. Kostja rikkus oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
20.Õige ei ole kostja seisukoht, nagu oleks hagejad üldkoosoleku otsused heaks kiitnud. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ilmnes üldkoosolekul ja hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas, et hagejad oleks pidanud koosolekult lahkuma. Hagejad ei hääletanud otsuste poolt ja väljendasid selgesõnaliselt oma vastuseisu. Asjaoluga, et hagejatele oli tagatud õigus üldkoosolekul hääletada, ei kiitnud hagejad heaks üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid. Hagejad hääletasid otsuste vastu.
21.Kuna üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, on üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised ja ei ole põhjust hinnata hageja teisi käsitlusi üldkoosoleku otsuste tühisuse või kehtetuse kohta. Apellatsioonkaebus
22.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
23.Kohus kohaldas ebaõigesti ÄS § 2931 lg-t 5. Kostjal ei ole seadusest tulenevat kohustust edastada aktsionäride eelnõud teistele aktsionäridele. Õige ei ole kohtu järeldus, et § 2931 lg 5, mis viitab § 2931 lg-le 2, kohaldub vaid olukordades, mil üldkoosoleku on kokku kutsunud aktsionärid. ÄS § 2931 lg 2 loetleb otsuste eelnõud, liigitades need nende koostajate järgi, st üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on vaid see, kui kättesaadavaks ei tehta juhatuse koostatud eelnõusid.
24.Põhjendamata on kohtu järeldus, et aktsionäride poolt esitatud otsuse eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine siis, kui koosoleku kutsuvad kokku aktsionärid, ent võib siiski olla oluline rikkumine, kui koosoleku kutsub kokku juhatus. Kohus rikkus TsMS § 442 lg 8 kui jättis vastamata kostja väitele, et selline tõlgendus ei ole praktiliselt toimiv ning viib absurdsete lahendusteni.
25.Juhatus rikub otsuse eelnõude kättesaadavaks tegemise kohustust vaid siis, kui ta takistab aktsionäridel eelnõudega tutvumist. Kostja ei ole eelnõudega tutvumist takistanud. Puudub vaidlus, et hagejad ei väljendanud soovi enne üldkoosolekut otsuse eelnõudega tutvuda. Ebaõige on kohtu järeldus, et olukorras, kus aktsionärid ei olnud teadlikud, kas on esitatud uusi otsuste eelnõusid, ei ole neile hea usu põhimõttest lähtuvalt võimalik ka ette heita vastavasisulise informatsiooni küsimata jätmist.
26.Kohus samastas ebaõigesti mõisted kättesaadavaks tegema ja teatavaks tegema. Äriseadustik ei kohusta juhatust saadud otsuste eelnõusid edastama, vaid tegema need kättesaadavaks.
27.Kohus leidis ebaõigesti, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud ÄS § 2941 lg 4 p 9 mõttes nõuetekohaselt märgitud kohta, kus on võimalik tutvuda aktsionäride esitatud otsuste eelnõudega. Koosoleku kutses sisalduv viide on mõistlikkuse standardi kohaselt tõlgendatav kui viide üldkoosolekuga seotud dokumentide, sh aktsionäride esitatud otsuste eelnõudega tutvumise korra kohta. Praktikas on pooled sellist märkust läbivalt kasutanud ja hagejad ei ole kordagi väitanud, et see rikuks nende õigusi üldkoosolekuga seotud teabe saamisel.
28.Üldkoosoleku kokkukutsumise korra väidetav rikkumine ei saanud raskendada hagejatel nende õiguste teostamist üldkoosolekul. Hagejatel oli võimalik takistada soovimatute isikute nõukogusse valimist vastukandidaatide esitamisega, mida nad ka tegid, kuid hilinemisega.
29.Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata ÄS § 296, mille kohaselt on üldkoosoleku otsuse tühisus välistatud, kuna üldkoosolekul olid esindatud kõik aktsionärid. Kui koosolekul on kohal kõik aktsionärid ja nad on koosoleku pidamisega nõus, siis on koosoleku kokkukutsumise korra eesmärgid täitunud iseenesest ja koosolek on taas otsustusvõimeline. Kohtu järeldus, et hagejad ei kiitnud koosolekul osalemisega üldkoosoleku pidamist heaks, on vastuolus seaduse ja õiguspraktikaga. ÄS § 296 ei eelda aktsionäride heakskiitu koosoleku pidamiseks, vaid asjaolu, et üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid.
30.Kohus käsitles ÄS §-s 296 sätestatud olukordasid ebaõigesti kumulatiivsetena. Arusaamatu on kohtu tõlgendus, et hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas, et hagejad oleks pidanud üldkoosolekult lahkuma, et selgesõnaliselt väljendada oma vastuseisu üldkoosoleku toimumise suhtes. Just aktsionäride puudumine toobki kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kõik aktsionärid olid üldkoosolekul kohal ja andsid selle aruteludes osalemisega selge tahteavalduse üldkoosoleku pidamiseks. Üldkoosolekul osalenud ja hääletamisvõimaluse saanud aktsionär ei saa hiljem tugineda üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. Asjaolu, et teatud aktsionärid esitasid päevakorrapunktide osas vastuväiteid, ei oma tähtust, kui nad olid üldkoosolekul esindatud ja said otsuste vastuvõtmisel osaleda. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
33.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtu menetluses esitatud väiteid. Maakohus on käsitlenud neid otsuses piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
34.Maakohus tuvastas õigesti, et 05.04.2016 aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda, mistõttu on koosolekul vastuvõetud otsus nõukogu liikmete valimise kohta ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel tühine.
35.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega ÄS § 2931 lg 5 ebaõige kohaldamise kohta. Kostjal ei olnud kohustust edastada aktsionäride GOAS ja Müller Umwelttechnik GmbH & Co KG otsuse eelnõud teistele aktsionäridele, kuid tal oli ÄS § 2931 lg-s sätestatud kohustus teha eelnõu teistele aktsionäridele kättesaadavaks viivitamata pärast nende esitamist aktsiaseltsile, sest tegemist oli ÄS § 2931 lg 4 alusel esitatud aktsionäride eelnõuga, millele sama paragrahvi lg 6 viitab.
36.ÄS § 294 lg 4 p 9 järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumise teates olema märgitud koht, kus on võimalik otsuste eelnõudega ning nende dokumentidega tutvumise kord. 05.04.2016
koosoleku kokkukutsumise teates märgitud lauset, et koosolekuga seonduvates küsimustes tuleb võtta telefoni teel ühendust kostja juhatuse liikme AT-ga, ei saa lugeda ÄS § 294 lg 4 p-s 9 sätestatud nõude täitmiseks. Mõistlikkuse standardi kohaselt ei saa seda lauset tõlgendada viitena aktsionäride esitatud otsuste eelnõudega tutvumise korra kohta, nagu kostja leiab.
37.See, kas varasemate koosolekute kokkukutsumise teadetes on kasutatud sama lauset või mitte, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hagejate väitel on juhatus neid varasemalt ise informeerinud koosolekuga seonduvatest olulistest asjaoludest. Kostja ei ole seda ümber lükanud.
38.Seadusega on vastuolus kostja väide, nagu rikuks juhatus otsuse eelnõude kättesaadavaks tegemise kohustust vaid siis, kui ta takistab aktsionäridel eelnõudega tutvumist. Kuna hagejad ei teadnud ega pidanud teadma, et teised aktsionärid on esitanud otsuse eelnõu, on kohatu kostja etteheide, et hagejad ei väljendanud enne üldkoosolekut soovi otsuse eelnõuga tutvuda. Hagejad said eelnõu esitamisest teada alles üldkoosolekul.
39.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei teinud aktsionäride otsuse eelnõud hagejatele kättesaadavaks. Kohus ei samastanud mõisteid kättesaadavaks tegemine ja teatavaks tegemine, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab.
40.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ÄS § 2931 lg 5 teine lause ei ole antud juhul kohaldatav. Maakohus on oma seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud. Kohus ei pidanud andma otsuse tegemisel hinnangut sellele, kas seaduses sätestatu järgimine on praktiliselt toimiv ja kas see võib viia absurdsete lahendusteni, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab.
41.Maakohus ei kontrollinud teisi hagejate poolt välja toodud üldkoosoleku otsuse võimalikke tühisuse ja kehtetuse aluseid, sh asjaolu, kas hagejate esitatud otsuse eelnõu oli esitatud hilinemisega või mitte. Seetõttu ei ole kostjal alust tugineda apellatsioonkaebuses sellele, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei saanud raskendada hagejatel nende õiguste teostamist üldkoosolekul, sest nendel oli võimalik takistada soovimatute isikute nõukogusse valimist oma kandidaatide esitamisega, kuid nad esitasid oma kandidaadid hilinemisega. Pealegi ei pruugi kostja seisukoht hagejate otsuse eelnõu hilinemisega esitamise kohta olla õige (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-10-17 p 16, 3-2-1-6-03 p 13).
42.Ebaõige on kostja väide, nagu oleks üldkoosoleku otsuse tühisus ÄS § 296 järgi välistatud, kuna üldkoosolekul osalesid kõik aktsionärid. Koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes tehtud otsus ei ole tühine siis, kui otsuse kiidavad heaks, s.t selle vastuvõtmise poolt hääletavad isikud, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti (TsÜS kommenteeritud väljaanne, § 38 kommentaar p 3.2.2 d, lk 151). Hagejad ei hääletanud otsuse vastuvõtmise poolt.
43.Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja käsitlusega, nagu oleks pidanud hagejad üldkoosolekult lahkuma, saavutamaks üldkoosoleku otsuse tühisuse. Samuti on ebaõige kostja käsitlus, et üldkoosolekul osalenud ja hääletamisvõimaluse saanud hagejad ei saa hiljem tugineda üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. Maakohus on andnud kostja sellekohastele väidetele otsuses õige hinnangu ja ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Menetluskulud
44.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
45.Hagejate menetluskulude hüvitamise taotluse ja selle lisade kohaselt osutas lepinguline esindaja Margus Sorga hagejatele õigusabi 21 tunni ulatuses tunnihinnaga 220,50 eurot (käibemaksuga), mille rahaline väärtus on kokku 4630,50 eurot (käibemaksuga). Arve nr 2017-055 lisa järgi kulus kohtuotsusega tutvumisele 0,4 tundi tunnihinnaga 175 eurot – maksumus 70 eurot, apellatsioonkaebusega tutvumisele 1,4 tundi tunnihinnaga 175 eurot – maksumus 245 eurot ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 15,3 tundi tunnihinnaga 175 eurot – maksumus 2677,50 eurot – kokku 17,1 tundi maksumusega 5670 eurot. Arve nr 2017-070 lisa järgi kulus kohtuistungiks ettevalmistamisele 3,9 tundi tunnihinnaga 175 eurot maksumusega 682,50 eurot. Sellele lisandub kohtuistungil osalemise kulu 52 minuti eest tunnihinnaga 198,45 eurot (käibemaksuga) – maksumus 171,99 eurot.
46.Ringkonnakohus leiab, et hagejate esindaja ajakulu on osaliselt põhjendamatult suur, arvestades asjaolu, et vaidlus ei olnud mahukas ega keskmisest keerulisem ning apellatsioonkaebus sisaldas suures osas kostja seisukohti, millised ta oli esitanud ka maakohtus ja millistele olid hagejad juba vastanud. Põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,4 tundi kohtuotsusega tutvumiseks, 1 tund apellatsioonkaebusega tutvumiseks, 8 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, 1 tund kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja 52 minutit kohtuistungil osalemiseks.
47.Põhjendamatult suur on ka kostja lepingulise esindaja tunnihind. Maakohus pidas hagejate esindaja mõistliku suurusega tunnihinnaks 139,15 eurot (käibemaksuta), s.o 166,98 eurot käibemaksuga, millest lähtub ka ringkonnakohus. Kostjal tuleb hagejatele solidaarselt hüvitada õigusabikulu 1881,31 eurot (käibemaksuga). Reet Allikvere