Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.04.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-21-125
Haldusasi
X kaebus Viimsi Vallavolikogu 15.12.2020 otsuse nr 70 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Karl Kask Vastustaja – Viimsi vald, esindaja KLJ, nõustaja MM Kolmas isik – Account OÜ, esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.05.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Viimsi valla ja Account OÜ apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
15.04.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viimsi valla ja Account OÜ apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.05.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-125 muutmata.
2.Mõista X ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulude katteks Viimsi vallalt välja 8215 (kaheksa tuhat kakssada viisteist) eurot ja Account OÜ-lt 3365 (kolm tuhat kolmsada kuuskümmend viis) eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.05.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-21-125 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Xle kuulub elamumaa sihtotstarbega kinnistu, mis piirneb Account OÜ omandis oleva Lubja tee 2 kinnistuga. 13.10.2009 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (rohevõrgustiku TP) järgi paikneb Lubja tee 2 kinnistu rohevõrgustiku puhveralaks reserveeritud alal ja haljastul nr 24. Kinnistu piirneb kohaliku tähtsusega Lubja klindiastangu maastikukaitsealaga.
2.Viimsi Vallavolikogu kehtestas 15.12.2020 otsusega nr 70 Lubja tee 2 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu (DP), millega kavandati Lubja tee 2 kinnistule kahekorruseline maksimaalselt 1500 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga ärihoone ning parkla kuni 60 parkimiskohaga. DP-ga otsustas vald muuta kahte kõrgema astme planeeringut. Esmalt 29.04.2008 kehtestatud Lubja klindiastangu piirkonna üldplaneeringut (ÜP), muutes ala maakasutuse juhtotstarbe maatulundusmaast ärimaaks, teiseks rohevõrgustiku TP-d. Rohevõrgustiku TP muutmist põhjendas vald sellega, et haljastu nr 24 eesmärk on kõrghaljastusega puhverriba rajamine maastiku liigendamiseks ja piirnevate elamualade kaitseks maanteelt lähtuvate häiringute eest. 110 kV õhuliini kaitsevööndi tõttu on puude istutamine kinnistul aga välistatud. Piirnevatel aladel pole elamukrunte, mida puhverriba abil teest lähtuvate mõjude eest kaitsta. Haljastu nr 24 alale ei kavandata hooneid, vaid haljasala ja parkla. Kinnistu asub külasid ühendava tiheda liiklusega sõidutee ääres. Valla hinnangul sobib sinna teeninduse või kaubanduse otstarbega hoone, mida hakkavad kasutama kohalik kogukond ja transiitliiklejad. Praegu on tegu valdavalt monofunktsionaalse elamupiirkonnaga. Ärihoone rajamine aitab tuua teenuseid ja töökohti elukohtadele lähemale ning vähendada pendelrände probleemi. Ka teisele poole Lubja teed on piirkonna üldplaneeringuga kavandatud ärimaa, mis annab eelduse uue sõlmpunkti tekkeks.
3.X esitas 18.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavolikogu 15.12.2020 otsuse nr 70 tühistamiseks. DP on vastuolus avalike huvidega ja rikub ka kaebaja subjektiivseid õiguseid. DP läheb vastuollu avaliku huviga tagada rohevõrgustiku toimimine. Kõrgema astme planeeringud keelavad rohevõrgustiku vähendamise üldplaneeringut muutvate DP-dega ning uue hoonestuse rajamise. Intensiivse ja pidevalt üldplaneeringuid muutva kinnisvaraarenduse tõttu on Lubja ja Pärnamäe külade rohealad oluliselt vähenenud või kahjustada saanud. Arendused on nihkunud kõrge loodusväärtusega Lubja klindiastangule järjest lähemale, mitmetel juhtudel (sh praegusel) selle servale, ohustades nii astangut kui ka rohevõrgustiku terviklikkust. Kõnealune haljasala on puhvriks inimasustuse ja astangu vahel, samuti klindiastangu all asuvale rohevõrgustiku tuumalale, mis on metsloomade elupaigaks ja toitumisalaks. Piirkonna rohealasid kasutavad puhkamiseks ja toitumiseks tuhanded rändlinnud. Rohevõrgustiku aladel liiguvad põdrad, kitsed, rebased ja väiksemad metsloomad (mäger, nugis jne). Teha oleks tulnud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH eelhinnang on pealiskaudne ja ekslik: selle järgi ei mõjuta DP teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja toimimist. Kavandatava tegevuse mõju Lubja klindiastangule ja kaebaja õigustele pole analüüsitud. Viidatud on haljastu nr 24 eesmärkidele, kuid eiratud on rohevõrgustiku TP seda 2(15)
3-21-125 osa, mille järgi on puhveralade eesmärgiks leevendada intensiivse inimtegevuse survet tuumaladele ja tugialadele. Märgitud on, et alal ei asu kaitsealuseid liike, kuid hindamata on jäänud kavandatu mõju teistele liikidele. Analüüsitud pole erosioonist lähtuvat ohtu Lubja klindiastangu maastikukaitsealale. Üldplaneeringu ja rohevõrgustiku TP muutmiseks pole põhjust. Ei ole põhjendatud, miks on ärihoone vaja rajada just rohevõrgustiku alale. Teadmata funktsiooniga ärihoone rajamine ei lahenda pendelrände probleemi, arvestades Viimsi valla elanike arvu. Ärihoones võivad tööd leida mujal elavad inimesed, mispuhul pendelränne hoopis suureneb. See, et tegu oleks ärihoone jaoks logistiliselt hea asukohaga, oli teada juba kõrgema astme planeeringute koostamise ajal ega ole erandlikuks põhjuseks, mis õigustaks nende muutmist. Välja pole selgitatud DP mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele: heitgaaside hulk, valgusreostus ja müra tase suureneb ning privaatsus väheneb. Mõju leevendavaid meetmeid pole kaalutud ega kehtestatud. Arvestatud pole kõrgepingeliinist lähtuvate ohtudega.
Viimsi vald ja Account OÜ palusid jätta kaebuse rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 14.05.2021 otsusega kaebuse ja tühistas vaidlustatud otsuse ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 10 600 eurot. Piirkonna monofunktsionaalsus ja sellega kaasnev pendelränne on vastustaja enda varasemate halbade planeerimisotsuste tagajärg. See ei välista siiski üldplaneeringu muutmist nende tagajärgede leevendamiseks. Mida olulisem on muudatus, seda selgemalt peab nähtuma, kuidas huve kaaludes sellise otsuseni jõuti. Ehituskeeluga alale ehitusõiguse andmine on oluline muudatus. Nii DP seletuskirjas kui ka selle kehtestamise otsuses on põhjendamatult keskendutud ainult sellele, et DP alale ulatub haljastu nr 24. Õige on see, et kõnealusel alal ei täida haljastu oma eesmärki, milleks on elamualade kaitse. Kogu Lubja tee 2 kinnistul on aga ka rohevõrgustiku toimimist tagava puhverala funktsioon, mis on jäänud tähelepanuta. DP kehtestamise otsuses pole puhverala üldse mainitud ning selle olemasolu ei kajastu DP põhijoonisel. Puhverala ulatus väheneb DP elluviimise tagajärjel oluliselt. Rohevõrgustiku TP järgi jaguneb võrgustik tuumaladeks, mille lahutamatuks osaks on äärealad (tugi- ja puhveralad). Puhverala on üleminekuala, mis leevendab intensiivse inimtegevuse survet võrgustiku teistele elementidele. TP-st tuleneb, et rohevõrgustik on planeeritud ühtse tervikliku süsteemina, mille toimimisel on oluline roll ka puhveraladel. Puhvri vähendamine tähendab seda, et inimtegevus ja selle mõju liigub tuumalale lähemale. TP seletuskirja järgi (lk 23) on puhverala optimaalseks laiuseks vähemalt 100 m. TP järgi tuleb rohevõrgustiku aladel, sh puhveraladel, säilitada ÜP-s määratud juhtfunktsioon, sellest lahknevat uut maakasutust ei lubata. Eraldi on välja toodud, et uusi suuremahulisi tootmis- ja ärihooneid puhveralale ei ehitata. Ärihoone ja 60-kohalise maapealse parkla rajamine on seega TP eesmärkidega põhimõttelises vastuolus. DP menetluse käigus on piisavalt hinnatud kavandatud tegevuse mõju kaebaja kinnistule. Kaebaja ei ole haldusmenetluse kestel esile toonud seda, et tema huve hakkaks kahjustama naaberkinnistult lähtuv müra ja valgusreostus. Olukorras, kus naaberkinnistu omanik osaleb DP menetluses, kuid ei esita oma huve puudutavaid väiteid, saab otsustajale nendega arvestamata jätmist ette heita vaid juhul, kui kahjulikud mõjud pidid olema ilmsed. Praegusel juhul see nii ei olnud. Parkla jääks kaebaja elamust u 100 m kaugusele.
3(15)
3-21-125
6.Viimsi vald palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus. Vastustaja nõustus halduskohtu otsusega osas, milles kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus jäi rahuldamata. Avalike huvide kaitseks esitatud kaebuse rahuldamise osas on halduskohtu otsus vastuoluline. Vastustaja on asjakohaselt välja selgitanud võimaliku mõju rohevõrgustiku TP-ga määratletud rohevõrgustiku toimimisele, arvestades mh, et Lubja tee 2 kinnistu paikneb tiheda liiklusega tänava ääres ja asub tervikuna elektri kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis, kus ei ole faktiliselt võimalik täita puhveralale omistatud funktsiooni. Seda kinnitas ka KSH eelhindamine. Arvesse on võetud piirkonnas aja jooksul välja kujunenud elulisi asjaolusid ja vajadusi, millest lähtuvalt on kavandatav hoone suure avaliku huviga. Rohevõrgustiku TP kaardil on puhveralaks märgitud kogu Lubja küla piirkond, mis on tänaseks elamuid täis ehitatud, sh oli seal elamuarendusi juba rohevõrgustiku TP kehtestamise ajal. Puhverala vajalikkust konkreetses asukohas tuleb iga kord eraldi hinnata. Lisaks on rohevõrgustiku TP seletuskirja järgi lubatud puhveralale ehitada elamupiirkondi teenindavaid väikese mahu ja vähese mõjuga ühiskondlikke ja ärihooneid, millega ei kaasne autoliikluse intensiivistumist. Lubja tee 2 kinnistu asub Mäealuse maastikukaitsealast moodustatud tuumala puhveralas ning moodustab sellest umbes 210 m pikkuse ja 60 m laiuse lõigu. Lubja DP elluviimise korral kaotab puhverala selles lõigus pool oma pikkusest, kuid laius ei muutu. Seega on ilmne, et roheala vähenemisel ei ole olulist mõju rohevõrgustiku toimimisele. Keskkonnaamet on KSH eelhinnangu heaks kiitnud ja sellel on oluline kaal. Kooskõlastuse andmisel hinnati ka seda, et KSH algatamata jätmisel oleks kaalutud kõiki olulisi mõjusid, sh looduskeskkonna seisukohast tähtsaid aspekte. Keskkonnaamet hindas mh neid aspekte, mille tõttu halduskohus Lubja DP tühistas. Lubja DP tervikuna on heaks kiitnud ka Rahandusministeerium. Halduskohus pani vastustajale ebaproportsionaalselt kõrge põhjendamisstandardi, millest lähtuvalt jääb ebaselgeks nii Keskkonnaameti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenev kohustus anda seisukoht KSH eelhinnangu kohta kui ka üldiselt pädevate asutuste roll planeerimismenetluses. Vastustaja sõlmis OÜ-ga Sfäär 20.01.2020 lepingu rohevõrgustiku TP-ga kavandatud rohevõrgustiku toimivuse uuringu koostamiseks. Eksperdid on seisukohal, et Lubja DP elluviimisel ja puhverala vähenemisel on teadaolevate andmete põhjal mõju Viimsi valla rohevõrgustiku toimimisele minimaalne ja lokaalne. Lubja DP realiseerimise järel säiliv 60 m laiune puhverala toimub selles asukohas tuumala kaitsepuhvrina. Väär on halduskohtu etteheide, et hinnatud ei ole võimalikke mõjusid Lubja klindiastangu maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele. Otsuse nr 70 järgi lõikab see maastikukaitseala Lubja tee 2 kinnistut idanurgas vaid 35 m ulatuses ja maksimaalselt 3,5 m; sellesse kohta on kavandatud haljasala ning sellel ei ole mõju kaitsealale. Sisuliselt on Lubja DP alal ja maastikukaitsealal looduses ühine piir, kuid see ei tähenda, et mõjud kaitsealale on olulised ja välistaks tegevused kaitsealaga piirneval alal. KSH eelhinnangu järgi puudub eeldatav mõju kaitsealale ja planeeritav tegevus ei mõjuta maastikuilmet. Maastikukaitseala peamine kaitseeesmärk on kaitsta piirkonnas olulist maastikuelementi – klindiastangut –, kuid Lubja tee 2 kinnistu paikneb klindiastangust eemal, tiheda liiklusega magistraali ääres. Kui vastustaja tegigi vigu, oleks pidanud kohaldama haldusmenetluse seaduse (HMS) §-i 58. Arvestades mh rohevõrgustiku TP auditi tulemusi, on ilmne, et Lubja DP tuleks samal kujul uuesti kehtestada. Lubja DP menetlus kestis üle kahe aasta ja pole eesmärgipärane sama menetlust uuesti läbi viia.
7.Account OÜ palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus. Väär on halduskohtu seisukoht, et rohevõrgustiku tagamise seisukohast on kogu Lubja tee 2 krundil 4(15)
3-21-125 puhverala funktsioon. Lubja tee 2 kinnistu ei asu rohevõrgustiku tuumalal ega rohekoridoris, vaid reserveeritud rohevõrgustiku puhveralal, sh kattub Lubja DP ala reserveeritud puhveralaga vaid väikeses ulatuses. Rohevõrgustiku TP seletuskirja järgi tuli rohealade täpsem paiknemine välja selgitada edasistes täpsemates planeeringutes ning maakasutust puhveralal võib muuta ja täpne maa-ala kasutuselevõtt täpsustatakse DP-des. Vastustaja on säilitanud puhverala minimaalse laiuse, s.o 100 m, ning sel juhul tuleb eeldada, et mõju rohealale puudub. Seda kinnitab KSH eelhinnang. Otsuse nr 70 põhjendused on piisavad. Lubja DP põhijoonisel ja seletuskirjas rohevõrgustiku puhverala kajastamata jätmine ei muuda otsust õigusvastaseks, kuna selle otsuse peamised põhjendused olid KSH eelhinnangus ja planeeringu seletuskirjas esitatud. Etteheited kaalutlusvigadele ei ole põhjendatud. Vastustaja on õigesti leidnud, et rohevõrgustiku TP-st ja klindiastangu ÜP-st tulenevad piirangud oleksid praegusel juhul ebamõistlikud. Rohevõrgustiku TP ei välistanud Lubja tee 2 kinnistule ehitamist ning DP-ga kavandatav tegevus ei vastanud klindiastangu ÜP-le üksnes kinnistu sihtotstarbe osas. Vastustajal on üldplaneeringu muutmiseks ulatuslik kaalutlusruum (planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1, Riigikohtu 27.01.2010 otsus nr 3-3-1-79-09). Klindiastangu ÜP-s on teisele poole Lubja teed ette nähtud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa juhtfunktsioon, mis aitab lahendada liiklusprobleeme ning tuua teenused Lubja ja Pärnamäe elanikele lähemale. Rohevõrgustiku TP ja klindiastangu ÜP kehtestamisest on möödas peaaegu 10 aastat ning need ei pruugi enam täiel määral kajastada Viimsi valla ja selle elanike vajadusi. Vastustaja on kaalunud Lubja DP võimalikke mõjusid Lubja klindiastangu maastikukaitsealale ja õigesti leidnud, et planeering ei kahjusta selle kaitse-eesmärke. Maastikukaitseala kaitseeeskiri pole kuigi range ning kaitsealal on eeskätt rekreatiivne ja esteetiline väärtus, mis Lubja DP realiseerimise korral säilib. KSH eelhinnang ei pea olema sama põhjalik kui KSH aruanne. Kui otsusel nr 70 on formaalseid puudusi, ei toonud need kaasa ebaõiget otsust. Pole selgunud ühtki asjaolu, millest tulenevalt peaks jätma Lubja DP kehtestamata. Seega pole alust otsuse nr 70 tühistamiseks (HMS § 58).
8.X palus jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.
9.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31.05.2022 otsusega apellatsioonkaebused, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Kohus võttis asja juurde Viimsi valla 29.04.2022 menetlusdokumendi p-s 2.4 viidatud uuringu aruande. Õige on halduskohtu seisukoht, et Lubja tee 2 kinnistu paiknemine rohevõrgustiku puhveralal on jäänud DP kehtestamisel piisava tähelepanuta. DP seletuskirjas ja kehtestamise otsuses ei ole analüüsitud kavandatava tegevuse mõju puhveralale. Puhverala piire ei nähtu ka DP kaartidelt. KSH eelhinnangus on puhverala mainitud ja märgitud, et selle vähenemine võib mõjutada rohevõrgustiku toimimist, kuid pole selgitatud, milles võimalik mõju seisneb. Olulise negatiivse mõju puudumist on ilmselt järeldatud sellest, et DP ala asub rohevõrgustiku servas ja haljastu nr 24 eesmärk pole seal saavutatav. Halduskohus selgitas õigesti, et puhverala ja haljastu eesmärgid erinevad. Puhveralale suure ärihoone ehitamine viib inimtegevuse tuumalale lähemale. Halduskohus leidis õigesti ka seda, et vaidlustatud otsuses pole hinnatud kavandatava tegevuse vastavust maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele. KSH eelhinnangus on leitud, et mõju kaitsealale pole, kuid selle järelduse aluseks olev arutluskäik puudub. Vastustaja esitas ringkonnakohtule uuringu aruande, milles hinnati rohevõrgustiku TP-d muutvate DP-de mõju võrgustiku toimimisele. Lubja DP kohta on märgitud, et see muudab TP 5(15)
3-21-125 põhilahendust (punane). Mõjutatavateks rohevõrgustiku elementideks on haljastu ja puhverala. Aruande järgi ei mõjuta Lubja DP loomastikku ja linnustikku (roheline), kuid esineb negatiivne mõju rohumaaliikidele (kollane). Uuringu järgi ei kaasne kavandatud tegevusega seega olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele: negatiivne mõju loomastikule ja linnustikule puudub ja mõju rohumaaliikidele on vähene või keskmine. Nende järelduste aluseks olid loomastiku ja elupaikade ning linnustiku alusuuringud. Uuringus on märgitud, et Lubja klindiastangu maastikukaitseala kooslused on veel hästi säilinud, kuid tugeva inimmõju all. Kavandatud tegevuse elluviimine toob inimtegevuse küll kaitsealale lähemale, kuid ei ulatu Mäealuse maastikukaitsealale. Lubja klindiastangu maastikukaitsealale jäävale osale on kavandatud haljastus. Kuigi kaebaja on õigustatult kritiseerinud KSH eelhinnangu lakoonilisust, kinnitab uuring eelhinnangu järelduste asjakohasust. Vastustaja lähtus vaidlustatud otsuses eeldusest, et Lubja DP-ga kavandatud tegevusel puudub oluline mõju rohevõrgustiku toimimisele. Uuringu aruanne kinnitab selle eelduse õigsust. Seega ei toonud see, et mõju täpsemalt välja ei selgitatud, ning vaidlustatud otsuse põhjendamispuudused kaasa vale kaalutlusotsust. DP kehtestamise otsusel on puudusi, kuid need ei mõjutanud lõpptulemust, mistõttu pole otsuse tühistamine põhjendatud (HMS § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Valla põhjendused, miks on vaja üldplaneeringut ja TP-d muuta, ei ole meelevaldsed. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmine ei tohiks kujuneda valdavaks, kuid seda ei tohi muuta ka võimatuks. Arvestada tuleb pärast ÜP kehtestamist toimunud arenguid. Planeeringud peaksid valla tasakaalustatud ja säästlikku arengut toetama, mitte takistama. Valla arengukavas aastateks 2018‒2022 on valla arengueesmärkidena nimetatud nii vastutustundlikku suhtumist loodusesse, sh elupaikade säilitamist ja rohevõrgustiku laiendamist, kui ka atraktiivse ettevõtluskeskkonna loomist, sh sobivatesse asukohtadesse uute töökohtade loomist, et pidurdada pendelrände kasvu. Pole alust arvata, et kavandatav ärihoone ei aitaks üldse kaasa pendelrände probleemi lahendamisele. Asukoht on ärihoone rajamiseks sobiv. Ka teisel pool Lubja teed asuval kinnistul on ÜP järgi ärifunktsioon. Seal on ärihoone juba valminud. Vald ei pidanud DP kehtestamisel kaaluma ärihoonele muid asukohti: sellised küsimused tuleb lahendada ÜP-s. Vastustajal tuli otsustada, kas Lubja tee 2 kinnistu omaniku huvi ehitada ärihoone on kõiki asjaolusid arvestades piisavalt põhjendatud. Kolmanda isiku huvidele pole antud meelevaldselt suurt tähtsust, kuid vald ei saanud tema õigusi ka tähelepanuta jätta. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist puudutavas osas. Ehitusloa menetluses saab täpsustada haljastuse rajamist müra ja privaatsuse riive vähendamiseks kaebaja kinnistul.
10.X esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
11.Riigikohtu halduskolleegium rahuldas 23.03.2023 otsusega kassatsioonkaebuse ja tühistas ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Kirjalikus menetluses uurib kohus tõendeid omaette, kuid menetlusosalistel peab sellegipoolest olema võimalus uurimises aktiivselt osaleda, avaldades oma arvamust ja pöörates kohtu tähelepanu detailidele, mis on nende arvates asja lahendamiseks olulised. Kohtul tuleb hoolitseda selle eest, et olulised asjaolud saaks välja selgitatud ja kohtulahend poleks üllatav, samuti, et tõendeid oleks nõuetekohaselt uuritud ja need oleks menetlusosalistega läbi arutatud (HKMS § 2 lg-d 4 ja 6, § 27 lg 1 p 6, § 157 lg-d 1 ja 2). Uuringu aruanne oli asjas võtmetähtsusega tõend. Kaebajal oli iseenesest võimalik auditiga tutvuda ning ringkonnakohtule selle kohta oma seisukoht 6(15)
3-21-125 esitada. Sellest ei pruugi siiski piisata, et selgitada välja asja lahendamiseks olulised asjaolud ning et otsustava tähendusega tõend saaks koos menetlusosalistega uuritud. Kohtud on asjakohaselt selgitanud rohevõrgustiku puhverala eesmärke, mis tulenevad rohevõrgustiku TP-st: tegu on tuumalade tugialasid ja astmelaudu ümbritseva üleminekualaga, mille põhieesmärgiks on leevendada inimtegevuse survet rohevõrgustiku teistele elementidele. Seega tuleb puhveralasid kaitsta eeskätt mitte nende endi pärast, vaid tuumalade ja tugialade kaitse eesmärgil ning selleks, et võrgustik tervikuna tõhusalt toimiks. Kolleegium selgitas asjas nr 3-20-1310, et kõrgema tasandi planeeringuga terviklikult kujundatud rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu seada selle tükkhaaval muutmisega DP tasandi, st väiksemale alale fokusseeritud otsustega. Tulenevalt keskkonna säästmise põhimõttest ja igaühe kohustusest (põhiseaduse §‐d 5 ja 53) peab rohevõrgustiku ebasoodne mõjutamine olema proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (otsuse p 27). Rohevõrgustiku alal tuleb elurikkuse kaitset pidada oluliseks eesmärgiks. Ka rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt tuleb kohalikul omavalitsusel näidata, millised muud olulised huvid selle mõju üles kaaluvad. Seejuures ei saa kaalukaks pidada kinnistuomaniku erahuvi kinnistu tulusaks arendamiseks, kui maa kasutust sellisel viisil piiravad juba enne kinnistu omandamist kehtinud kõrgema astme planeeringud (p 29). Aruande järgi on viimaste aastate arendustegevus Viimsi vallas enim mõjutanud puhveralasid. Kohati on tekkinud loodusliku ala ja inimasustuse vahele järsk piir. Samas on piirkondi, kus puhveraladele rajatud või kavandatud elamualad sobituvad ümbruskonnaga ega moonuta ümbritsevat keskkonda ning nende mõju võrgustiku toimimisele pole oluline või puudub sootuks (lk 74). Kokku on DP-dega vähendatud TP-s määratud puhveralade ulatust 15,3 ha võrra (lk 71). Seega on uute arenduste kavandamisel oluline hinnata nii üksikute, puhveralasid tükikaupa vähendavate arenduste mõju rohevõrgustiku toimimisele eraldi kui ka erinevate, juba ellu viidud või kehtivate haldusaktidega kavandatud arenduste koosmõju võrgustikule kui tervikule. KSH eelhinnangus on märgitud, et puhverala vähenemine võib mõjutada rohevõrgustiku toimimist. Sellegipoolest ei analüüsitud vaidlustatud otsuses ega DP seletuskirjas kavandatud tegevuse mõju täpsemalt. Vaidlustatud otsus on seega olulise põhjendamispuudusega. Siiski saab KSH eelhinnangus märgitu põhjal järeldada, et vald arvestas sellega, et DP elluviimisel puhverala väheneb, kuid lähtus eeldusest, et DP lahendus võrgustiku toimimist oluliselt ei kahjusta. Kui kohtumenetluses esitatud põhjendused ja tõendid kinnitavad, et DP-ga kavandatud ärihoone ja parkla rajamine tõepoolest ei mõjuta märkimisväärselt rohevõrgustiku toimimist, on kohtul võimalik sellistele põhjendustele ja tõenditele vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel tugineda (Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20). Kui tõendid viitavad aga sellele, et DP lahendus võib võrgustiku toimimist kahjustada, on vaidlustatud otsus ka kaalumisveaga. Sellisel juhul on vald planeeringu kehtestamisel jätnud arvestamata olulise asjaoluga. Sellist viga pole üldjuhul võimalik kohtumenetluses kõrvaldada (HKMS § 158 lg 3, vrd 3-15-2221, p 12). Ringkonnakohus leidis, et uuring lükkab ümber kaebaja väite, et ärihoone rajamisega puhveralale kaasneb eelduslikult oluline negatiivne mõju rohevõrgustiku toimimisele. Tuginedes auditi kolmandas osas sisalduvas tabelis kõnealuse planeeringu kohta toodud infole (lk 96), tegi ringkonnakohus järgmised järeldused: 1) Lubja DP muudab rohevõrgustiku TP põhilahendust; 2) Lubja DP mõjutab rohevõrgustiku elementidest haljastut ja puhverala; 3) DPl pole olulist mõju loomastikule ja linnustikule (roheline märgistus); 4) DP-l on keskmine või vähene negatiivne mõju rohumaaliikidele (kollane märgistus). Ringkonnakohtu järeldused on mitmes punktis jäänud vajaliku analüüsita. Tabeli lahter „Mõjutatav rohevõrgustiku element“ 7(15)
3-21-125 võib olla pelgalt faktide sedastamine. Sellele viitab asjaolu, et mitmete loomastiku liikumise koridore ja erinevaid liike, sh kaitsealuseid liike väga negatiivselt mõjutavate DP-de puhul on mõjutatavaks elemendiks samuti märgitud üksnes puhverala (vt nt DP-33, DP-34, DP-41, DP50). Lahtrist „DP lahenduse vastuolu loomastiku liikumise koridoridega“ on ringkonnakohus järeldanud, et DP-l pole olulist mõju loomastikule ja linnustikule. See järeldus võib olla liiga kaugeleulatuv, kuivõrd nimetatud lahtris on hinnatud üksnes DP lahenduse mõju loomastiku liikumise koridoridele, mitte loomastikule üldiselt. Lahtrist „DP lahenduse mõjud linnustikule (konflikt teadaoleva rändepeatuspaigaga)“ on kohus järeldanud, et DP lahendusel on negatiivne mõju rohumaaliikidele (aga mitte loomastikule ja linnustikule). Esmalt tuleb märkida, et rohumaaliikide hulka kuuluvad ka loomaliigid, sh linnud. Teiseks on selles tabeli lahtris märgitud, et uuringu tegemisel ei inventeeritud haudelinnustikku. Seega ei pruukinud andmed olla täielikud. Kolmandaks ei saa kollasest märgistusest üheselt järeldada, et mõju on keskmine või vähene. Värvimärgistuse selgituse järgi tähendab kollane värv „Negatiivne mõju. Vähene negatiivne mõju“ ja punane „väga tugev negatiivne mõju“ (lk 70). Seega võib kollase märgistuse alla olla paigutatud ka tugev negatiivne mõju. Aruande lk-l 73 on märgitud, et nii kollase kui ka punasega tähistatud DP-d on olulise mõjuga rohevõrgustikule ning nende elluviimisel tuleb kaaluda lisatingimuste/piirangute seadmist ehitusloa menetluses. Tehakse ettepanek, et alati, kui DP alal paikneb või sellega piirneb TP-ga planeeritud element, tuleks teha uuring kaitsealuste liikide leiukohtade ja elupaikade, väärtuslike looduskoosluste leviku, loomastiku liikumismustrite ja rändlindude peatumisalade väljaselgitamiseks DP alal ja sellega piirnevates rohevõrgustiku elementides. Uuringu peaks tegema vastava haridusega ekspert. Ringkonnakohtu seisukohtade kujunemine uuringu aruande põhjal ei ole jälgitav. Pole võimalik järeldada, et DP elluviimine ei avalda olulist mõju rohevõrgustiku toimimisele ei eraldi ega kumulatiivselt teiste juba ellu viidud või kavandatud arendustega. Võimalike vigadeni võisid viia puudujäägid auditi kui võtmetähtsusega tõendi uurimisel ja koos menetlusosalistega arutamisel. Aruande sisu arvestades oleks seda tulnud uurida koos menetlusosalistega kohtuistungil või oleks ringkonnakohus pidanud arutama oma järeldused menetlusosalistega läbi kirjalikus menetluses. Õigete järelduste tegemiseks võib olla vajalik kaasata tõendi uurimisse uuringu koostanud eksperte või küsida neilt kirjalikke selgitusi. Ringkonnakohtu järeldus, et DP elluviimine ei kahjusta õigusvastaselt Lubja klindiastangu maastikukaitseala kaitse-eesmärke, ei ole veenvalt põhjendatud. Üksnes sellest, et kaitseväärtused on veel hästi säilinud ja auditis ei ole Lubja DP-d konfliktialana märgitud, ei piisa sellise järelduse tegemiseks. Selgitada tuleks, kas ja kui, siis mil määral ohustab intensiivse inimtegevuse nihkumine maastikukaitsealale lähemale niigi tugeva inimmõju all oleva kaitseala kaitseväärtuste säilimist.
12.Tallinna Ringkonnakohus võttis 29.03.2023 määrusega tõendina asja juurde X 06.03.2023 menetlusdokumendi lisadena 1 ja 2 esitatud fotod, ning andis menetlusosalistele täiendava selgituste, asja arutamise vormi ja soovi osas esitada küsimusi uuringu aruande koostanud ekspertidele 30-päevase tähtaja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD UUES APELLATSIOONIMENETLUSES
13.Viimsi vald palus 27.04.2023 seisukohas tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Tabeli lahtri „Mõjutatav rohevõrgustiku element“ puhul ei ole tegu vaid faktide konstateeringuga, vaid hinnanguga – vaidlustatav DP mõjutab üksnes haljastut ja puhverala, mitte muid rohevõrgustiku elemente. Sellele viitavad nt DP-18 „Uus-Heldri“ planeeringu puhul 8(15)
3-21-125 see, et astmelaud on planeeritud rohealaks, aga mõjutatava elemendina on see siiski välja toodud; DP-24 „Männikusalu“ planeeringu puhul on mõjutatavate elementidena välja toodud haljastu, puhverala, astmelaud ja koridor, kuigi elamumaa on ette nähtud ainult puhveralale; DP-27 „Sepa II ja Sepa V“ planeeringu puhul on mõjutatavateks elementideks määratud haljastu, puhverala ja tugiala, kuigi kirjelduse kohaselt on puhverala ja tugiala jäetud rohealaks ning elamukrundid on kavandatud haljastule nr 38; DP-29 „Sõstra“ planeeringu puhul on mõjutatavaks elemendiks määratud haljastu, kuigi kirjelduse kohaselt on elamukrundid planeeritud väljaspoole haljastut. Vastustaja ei nõustu väitega, et kollase märgistuse alla võib olla paigutatud ka tugev negatiivne mõju. Rohevõrgustiku TP auditi tabelis välja toodud DP-de mõjude kirjeldustest nähtub, et punase värviga on kirjeldatud nii tugevat kui ka väga tugevat negatiivset mõju (vt nt DP-40, DP-41 ja DP-42 auditi lk 96). Kui rohelise värvi puhul mõju puudub ja punase värvi puhul on mõju kas tugev või väga tugev, siis saab väita, et kollane värv tähendabki „Negatiivne mõju. Vähene negatiivne mõju“, nagu on kirjas auditi lk-l 70. Kuna Viimsi Vallavolikogu 08.03.2011 määrus nr 12 „Lubja klindiastangu maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ reguleerib tegevusi ainult kaitseala piirides, on kaitseala piirid eelduste kohaselt valitud selliselt, et oleks tagatud kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamine nende piiride raames. Lubja klindiastangu maastikukaitseala piirid ulatuvad Lubja tee 2 kinnistu kõrval umbes 40‒60 m kaugusele klindiastangu ülemisest servast, sealjuures jääb klindiastang peaasjalikult hoopis Mäealuse maastikukaitsealale. Sellest saab järeldada, et Lubja tee 2 kinnistu kõrval on Lubja klindiastangu maastikukaitseala ruumilise paiknemise eesmärk funktsioneerida n-ö kaitsevööndina klindiastangu ja muu funktsiooniga maakasutuse vahel. Seega ei avalda olulise keskkonnamõjuta tegevus (nt ärihoone rajamine) väljapool kaitseala piire negatiivset mõju Lubja klindiastangu maastikukaitseala toimimisele. Vastustaja ei soovi esitada küsimusi uuringu aruande koostanud ekspertidele.
14.Account OÜ märkis 28.04.2023 seisukohas, et Riigikohus ei välistanud igasugust rohevõrgustiku mõjutamist, vaid leidis, et rohevõrgustiku ebasoodne mõjutamine on lubatav, kui esinevad olulised avalikud huvi, mis ebasoodsa mõjutamise üles kaaluvad. Kohtumenetluses on keskendutud üksnes ühe avaliku huvi hindamisele, kuid planeeringu kehtestamist toetasid mitmed muud avalikud huvid, eelkõige sotsiaal-majanduslikud huvid. Planeeringualast kolmes suunas (Pärnamäe tee, Lubja tee ja Aiandi tee) asuvad elamurajoonid, mille elanikud vajavad kodulähedast kauplust. Hetkel peavad kõik Pärnamäe ja Lubja tee suunal liikujad sõitma toidukaupade järele Aiandi teelt Viimsi keskusesse. See suurendab liikluskoormust ja -ohtlikkust Aiandi teel, mida kasutavad mh lapsed kooli ja huvialakoolidesse minekuks. Samas oleks DP-l soodne mõju ka keskkonnale, sest Lubja tee 2 hoonestamine takistaks loomadel juhuslikku sattumist elamualadele, mis on kahjulik nii loomadele kui seal kandis elavatele inimestele. Kohalik kogukond ootab jätkuvalt DP realiseerumist, mida tõendab ka lisatud Pärnamäe külaseltsi toetuskiri. Pärnamäe küla 2000 inimesega on selle piirkonna suurim küla. Uuringu aruandes ei viita miski sellele, et puhverala võimalik vähenemine Lubja tee 2 DP alal võiks oluliselt kahjustada rohevõrgustiku eesmärke või DP-ga kavandatav tegevus võiks märkimisväärselt häirida loomi ja linde rohevõrgustiku tuumalal. Vastustaja on DP mõju rohevõrgustikule hinnanud ja olemasolevate andmete alusel täiendavalt põhjendanud, et planeeringulahenduse võimalik negatiivne mõju rohevõrgustiku toimimisele ei ole oluline. Puhverala ei ole rohekoridori osa, vaid muu ala, millele rohekoridori nõudeid ei saa esitada. Samuti ei saa samastada rohekoridori ja puhverala ülesandeid ega eesmärke. Vastustaja on DPs lähtunud eeldusest, et DP lahendus ei kahjusta oluliselt rohevõrgustiku toimimist, kuid on seda 9(15)
3-21-125 seisukohta haldusaktis puudulikult põhjendanud. Kuna planeerimismenetlus on pikk ja kulukas protsess ning kohalikul omavalitsusel on ulatuslik planeerimisautonoomia sisuliste otsuste tegemisel, peaksid planeerimisotsuste tühistamise kaasa tooma üksnes väga kaalukad ja rasked menetluslikud rikkumised. Praeguses asjas neid ei esine. Viimsi Vallavalitsus kui kaitseala valitseja on võtnud DP menetluses seisukoha, et DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist ega seisundit. Kohtud on leidnud, et Lubja tee 2 DP kehtestamise otsuses ei ole täpsemalt hinnatud vastavust Lubja maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele. Järelikult on tegemist põhjendamispuudusega, mida on võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Kui kohtumenetluses esitatud põhjendused ja tõendid kinnitavad, et DP-ga kavandatud tegevused ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist ega seisundit, on kohtul võimalik sellistele põhjendustele ja tõenditele tugineda ning vastav põhjendamispuudus ei saa kaasa tuua DP kehtestamise otsuse tühistamist. Kolmanda isiku arvates on vajalik küsida auditi koostanud ekspertidelt selgitusi ja seda on võimalik teha kirjalikult. Täiendava ekspertiisi korraldamine või muu eriteadmistega isiku arvamuse kogumine ei ole vajalik.
15.X märkis 28.04.2023 seisukohas, et oluline on hinnata uuringut kui terviklikku dokumenti. Lähtumine kitsalt uuringu kolmanda osa tabelis toodud värvidest ja DP kohta tabelis öeldust ei ole õige ega piisav. Ei ole õige järeldada, et nahkhiired, nagu ka metsloomad ja linnud, püsivad rangelt kaitsealadel ja inimtegevus väljaspool seda neid ei häiri. Mõjude leevendamiseks on rohevõrgustikus ette nähtud puhveralad, mille DP antud kohas kaotab. Uuringu kolmanda osa üks põhilisi soovitusi on, et vald peaks kinni rohevõrgustiku TP lahendustest ega koostaks rohevõrgustiku TP-d muutvaid DP-sid. Uuringut kokkuvõttev neljas osa toob välja, et rohealasid on Viimsis juba praegu alla jätkusuutliku piiri, ning rohumaade liigikaitseliste väärtuste täpsustamiseks võib olla vajalik läbi viia haudelinnustiku inventuur (mida DP ala kohta samuti tehtud ei ole). Kokkuvõte toob selgelt välja, et rohevõrgustiku sotsiaalne talumispiir on lähedal kas ületamisele või on ületatud, milles mängib olulist rolli rohevõrgustiku muutmine DP-dega. Uuringu koostajate täiendavaks küsitlemiseks ei ole põhjust, sest uuring on juba koostatud. Uuring ei keskendu ainult vaidlusaluse DP detailidele ja mõjule. Ei ole usutav, et 59 planeeringut hinnanud eksperdid mäletaksid või saaksid midagi põhjapanevat öelda vaidlusaluse DP konkreetse mõju kohta. Vald oleks pidanud DP menetluses läbi viima keskkonnamõju eelhindamise, mida paraku ei tehtud. Uuringu kolmanda osa tabel ei sisalda midagi üldisema (sh kumulatiivse) mõju kohta rohevõrgustikule ega mõjude kohta DP ala kõrval olevatele maastikukaitsealadele. Samas just neid küsimusi on oluliseks pidanud Riigikohus ja ringkonnakohus 29.03.2023 määruses.
16.Tallinna Ringkonnakohus võttis 04.05.2023 määrusega asja materjalide juurde Account OÜ 28.04.2023 menetlusdokumendi lisana esitatud Pärnamäe külaseltsi 27.04.2023 e-kirja.
17.Tallinna Ringkonnakohus võttis 13.10.2023 määrusega asja materjalide juurde X 28.04.2023 menetlusdokumendi lisadena esitatud keskkonnaekspert OH ja Eesti Maaülikooli professori KS tutvustused, X 05.10.2023 menetlusdokumendi lisana esitatud Keskkonnaagentuur Viridis OÜ koostatud ekspertarvamuse Lubja DP täpsustatud keskkonnamõju kohta ning Account OÜ 11.10.2023 menetlusdokumendi lisana esitatud MTÜ Lubja Külaselts 17.08.2023 e-kirja.
18.Viimsi vald selgitas 29.11.2023 ja 04.12.2023 vastustes, et vastustajal puudub seisukoht X poolt esitatud täiendava ekspertarvamuse osas. 10(15)
3-21-125
19.Account OÜ leidis 29.11.2023 seisukohas, et kaebaja esitatud ekspertarvamus on dokumentaalne tõend, mitte ekspertarvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg 1 tähenduses. Ekspertarvamusest ei nähtu, et arvamuse andmisel oleks arvestatud asjaoluga, et ka pärast Lubja DP realiseerimist jääb alles u 60 m laiune rohevõrgustiku puhverala. Ekspertarvamus ei ole erapooletu ega tasakaalustatud. Välja on toodud üksnes ekspertarvamuse tellija eesmärki toetavad väited. Ekspertide järeldused on ülepaisutatud ja stiilis, et kui loomadele ja lindudele sobivad elu- ja toitumispaigad vähenevad, siis on mõju rohevõrgustikule väga negatiivne. Sellise järelduse tegemisel on jäetud arvesse võtmata, et puhverala eesmärk ei ole pakkuda loomadele ja lindudele sobivaid elu- ja toitumispaiku. Selline eesmärk on rohevõrgustiku tugi- ja tuumaladel. Ekspertarvamuses puudub analüüs ja järeldus, kas puhverala vähenemine Lubja DP alal takistab rohevõrgustiku toimimist tervikuna. Riigikohtu 23.03.2023 otsuse kohaselt on Lubja DP kehtestamise otsus kaalumisveaga üksnes juhul, kui tõendid viitavad sellele, et DP lahendus võib võrgustiku toimimist kahjustada. Seda ei ole kaebaja tõendanud.
20.Viimsi vald teatas 17.01.2024 ringkonnakohtule, et edastas 16.01.2024 Account OÜ-le Viimsi Vallavolikogu otsuse „Viimsi Vallavolikogu 15.12.2020 otsusega nr 70 „Lubja küla, kinnistu Lubja tee 2 ja lähiala“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“ eelnõu. Eelnõu sisuks on Viimsi Vallavolikogu 15.12.2020 otsusega nr 70 kehtestatud Lubja küla, Lubja tee 2 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Riigikohus andis 23.03.2023 otsuses praeguses asjas asja lahendamise seisukohast järgmised olulised suunised. Rohevõrgustiku puhverala eesmärgid, mis tulenevad rohevõrgustiku TP-st, on järgmised: tegu on tuumalade tugialasid ja astmelaudu ümbritseva üleminekualaga, mille põhieesmärgiks on leevendada inimtegevuse survet rohevõrgustiku teistele elementidele. Seega tuleb puhveralasid kaitsta eeskätt mitte nende endi pärast, vaid tuumalade ja tugialade kaitse eesmärgil ning selleks, et võrgustik tervikuna tõhusalt toimiks (p 16). Ka rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt tuleb kohalikul omavalitsusel näidata, millised muud olulised huvid selle mõju üles kaaluvad. Seejuures ei saa kaalukaks pidada kinnistuomaniku erahuvi kinnistu tulusaks arendamiseks, kui maa kasutust sellisel viisil piiravad juba enne kinnistu omandamist kehtinud kõrgema astme planeeringud (p 17). Selle tõttu, et DP ala paikneb rohevõrgustiku puhveralal, tuli vastustajal esmalt välja selgitada, kas ja mil määral mõjutab kavandatav tegevus rohevõrgustiku toimimist. Seda nii eraldivõetuna kui ka koosmõjus teiste valla territooriumil rohevõrgustiku toimimisele survet avaldavate arengutega. Juhul, kui selline mõju pole tühine, tuli vallal kaaluda ärihoone rajamise kasuks rääkivaid huve rohevõrgustiku puhverala senisel kujul säilitamise kasuks rääkiva huviga (p 19). Kui tõendid viitavad sellele, et DP lahendus võib võrgustiku toimimist kahjustada, on vaidlustatud otsus kaalumisveaga. Sellisel juhul on vald planeeringu kehtestamisel jätnud arvestamata olulise asjaoluga. Sellist viga pole üldjuhul võimalik kohtumenetluses kõrvaldada (p 20). Lubja klindiastangu maastikukaitseala kaitse-eesmärkidega seonduvalt märkis Riigikohus, et selgitada tuleks, kas ja kui, siis mil määral ohustab intensiivse inimtegevuse nihkumine maastikukaitsealale lähemale niigi tugeva inimmõju all oleva kaitseala kaitseväärtuste säilimist (p 24).
11(15)
3-21-125
23.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et Viimsi vald on detailplaneeringu kehtestamisel teinud olulise kaalumisvea, jättes välja selgitamata detailplaneeringu võimaliku mõju rohevõrgustiku TP-ga eesmärgiks seatud rohevõrgustiku toimimisele. Asjas esitatud tõendid näitavad, et DP võib rohevõrgustiku toimimist kahjustada, eriti arvestades koosmõju teiste valla territooriumil rohevõrgustiku toimimisele survet avaldavate arengutega. Selle asjaoluga ei ole DP kehtestamise otsuses arvestatud. DP kehtestamise otsuses märgitu ‒ piirkonnas puuduvad kaitstavad loodusobjektid ja puudub erinevate tegurite oluline kumulatiivne mõju looduskeskkonnale – on asjas kogutud tõenditega ümber lükatud. Sellist kaalumisviga ei saa kohtumenetluses kõrvaldada.
24.Ala tähtsust rohevõrgustiku puhveralana rohevõrgustiku tervikuna toimivuse seisukohast näitab ainuüksi see, et DP ala jääb rohevõrgustiku TP kohaselt haljastule nr 24 ja rohevõrgustiku puhveralale, kus igasugune hoonete ehitamine on keelatud. Rohevõrgustiku TP järgi tuleb rohevõrgustiku aladel, sh ka puhveraladel, säilitada Viimsi valla ÜP-s määratud maakasutuslik juhtfunktsioon (praegusel juhul maatulundusmaa). Sellest lahknevat uut maakasutust ei lubata. Rohevõrgustiku TP kohaselt ei ehitata rohevõrgustiku puhveralale uusi suuremahulisi tootmisja ärihooneid. Seega on kavandatava ärihoone ja 60-kohalise maapealse parkla rajamine rohevõrgustiku TP seletuskirjas sätestatud eesmärkidega otseselt vastuolus. Ka KL on 18.01.2021 asjatundja arvamuses (dtl 141 jj) asunud seisukohale, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust ja Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringust koosmõjus rohevõrgustiku TP-ga on selge, et DP ala piires on prioriteet klindi kaitse, et säilitada piirkonna maastikulist mitmekesisust ja moodustada naabruses oleva rohelise võrgustiku tuumala kaitseks ehitistevaba puhverala, mis kaitseks ka klindi alale moodustatud kohaliku tähtsusega looduskaitseala toimimist (lk 3). Maatulundusmaa juhtfunktsiooni säilitamine ja ehituskeeld on järelikult eeldus, millest DP menetluses tuli lähtuda ning selle eelduse ümberlükkamiseks ja üldplaneeringu muutmiseks vastavas osas pidi esinema mingi oluline huvi peale kolmanda isiku ärihuvi. DP kehtestamise otsuses ega DP seletuskirjas (dtl 121 jj) sellist olulist huvi välja toodud pole. Kohtumenetluse väljendatud mõningate töökohtade loomine ja kohalike inimeste huvi lähemal poes käia selliseks huviks ei kvalifitseeru, sest oluline avalik huvi keskkonna säästmise vastu kaalub selle üles (vrd nt ka Riigikohtu 14.03.2024 otsus nr 3-20-1657, p 19). Seejuures ei ole tänaseni üheselt selge, millise funktsiooniga ärihoonet üldse ehitada kavatsetakse. Rohevõrgustiku toimivuse uuringu (dtl 769 jj) 4. osa toob välja, et rohealasid on Viimsis juba praegu alla jätkusuutliku piiri ja kõikidest teostatud uuringutest selgus, et rohevõrgustiku sotsiaalne talumispiir on lähedal kas ületamisele või on ületatud, milles mängib olulist rolli rohevõrgustiku muutmine detailplaneeringutega (uuringu 4. osa „Järeldused“ ja „Kokkuvõte“).
25.KSH eelhinnangus (dtl 28 jj) on märgitud (p 5.2), et rohevõrgustiku puhverala vähenemine võib mõjutada rohevõrgustiku toimimist, kuid mitte oluliselt. Selline hinnang on antud üksnes seetõttu, et TP seletuskirja kohaselt seisneb haljastu tähtsus võimaluses rajada piirnevate elamualade kaitseks teest tulenevate negatiivsete mõjude eest kõrghaljastusega puhverriba, samuti võimaluses liigendada maastikku, kuid planeeritav ala jääb kogu ulatuses elektri 110 kV kõrgepinge õhuliini kaitsevööndisse, kus puude istutamine on keelatud ja piirnevatel aladel pole ka elamukrunte, mida TP kirjelduse kohaselt saaks teest tulenevate negatiivsete mõjude eest kõrghaljastusega puhverribaga kaitsta. Samuti paikneb ala rohevõrgustiku ala servas. KSH eelhinnangus on jäänud aga täielikult hindamata DP mõju TP kohasele rohevõrgustiku puhverala põhieesmärgile leevendada inimtegevuse survet rohevõrgustiku teistele elementidele ja tagada rohevõrgustiku tuum- ja tugialade toimimine tervikuna. Seda, et analüüsimata on jäänud ka see, kuidas võib kavandatav ärihoone ja parkla ning selle rajamisega või kasutamisega seonduvad tegevused mõjutada kohe krundi idapiirist algava maastikukaitseala loodusväärtuseid, on oma asjatundja arvamuses viidanud OH (dtl 457 jj).
12(15)
3-21-125
26.Rohevõrgustiku toimivuse uuringu 3. ja 4. osa soovitus on, et vald peaks rohevõrgustiku TP lahendustest kinni ega koostaks rohevõrgustiku TP-d muutvaid detailplaneeringuid ning lõpetaks planeeringuliste erisuste tegemise rohevõrgustiku kõigile osadele (uuringu 3. osa ptk 3 „Ülevaade detailplaneeringutest“ lk 9, 4. osa „Järeldused“). Uuringu 3. osas sisalduva tabeli (lk 83 jj) lahtri „Mõjutatav rohevõrgustiku element“ tuleb mõista pigem fakti konstateeringuna kui hinnanguna. See tähendab, et lahter näitab, mis rohevõrgutiku element planeeritaval alal asub, mitte mida planeering tervikuna võib mõjutada. See nähtub nt planeeringutest positsioonidel DP-20, DP-22, DP-25, DP-26, DP-28, kus on konkreetselt väljendatud, et asub nt rohevõrgustiku koridori arengusuuna läheduses või väike osa alast on haljastu (vt ka Riigikohtu 23.03.2023 otsuse nr 3-21-125 p 22.1). Lahtris „DP lahenduse vastuolu loomastiku liikumise koridoridega“ on hinnatud üksnes DP lahenduse mõju loomastiku liikumise koridoridele, mitte loomastikule üldiselt.
27.Lubja tee 2 DP puhul nähtub rohevõrgustiku toimivuse uuringu 3. osa tabeli lahtrist „DP lahenduse mõjud linnustikule (konflikt teadaoleva rändepeatuspaigaga)“, et DP lahendusel on negatiivne mõju rohumaaliikidele (kollane märgistus), seejuures on märgitud, et uuringu tegemisel ei inventeeritud haudelinnustikku. Kollasest märgistusest ei saa järeldada, et mõju on keskmine või vähene, sest värvimärgistuse selgituse järgi tähendab kollane värv „Negatiivne mõju. Vähene negatiivne mõju“ ja punane „väga tugev negatiivne mõju“ (lk 70), ja aruande lk-l 73 on märgitud, et nii kollase kui ka punasega tähistatud DP-d on olulise mõjuga rohevõrgustikule ning nende elluviimisel tuleb kaaluda lisatingimuste/piirangute seadmist ehitusloa menetluses. Seega tähendab kollane märgistus olulist negatiivset mõju (vt ka Riigikohtu 23.03.2023 otsuse nr 3-21-125 p-d 22.2‒22.3). Aruandes tehakse ettepanek, et alati, kui DP alal paikneb või sellega piirneb TP-ga planeeritud element, tuleks teha uuring kaitsealuste liikide leiukohtade ja elupaikade, väärtuslike looduskoosluste leviku, loomastiku liikumismustrite ja rändlindude peatumisalade väljaselgitamiseks DP alal ja sellega piirnevates rohevõrgustiku elementides. Selline uuring on jäänud Lubja tee 2 DP puhul detailplaneeringu menetluses tegemata.
28.Riigikohtu 23.03.2023 otsuses nr 3-21-125 märgitud puuduste (piisavalt analüüsimata on DP mõju rohevõrgustiku toimimisele, sh loomastikule ja linnustikule ning Lubja klindiastangu maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele) osas tellis kaebuse esitaja asja uuel läbivaatamisel apellatsiooniastmes ekspertarvamuse Lubja tee 2 DP-ga kaasneda võivate keskkonnamõjutuste kohta (dtl 1100 jj). Selles arvamuses on kokkuvõtvalt leitud, et Lubja DP elluviimine mõjutab rohevõrgustikku ja selle toimimist tugevalt negatiivselt. Lubja DP teostamise tulemusena kaob mitme linnu- ja loomaliigi elupaik ja väheneb oluliselt nende toitumisala. Väheneb oluliselt ka toitumisalade ja elupaikade kvaliteet. Projekti teostamine mõjutab tugevalt negatiivselt rohevõrgustiku toimimist, kuna kaob loomaliikide liikumisvõimalus pikki klindiastangut. Lubja DP omab elluviimise korral tugevat negatiivset koosmõju koos juba samasse piirkonda planeeritud DP-dega rohevõrgustiku puhver- ja tuumala säilimisele. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmete kohaselt on Lubja DP-ga piirneva Lubja klindiastangu maastikukaitseala aladel registreeritud kolme II kaitsekategooriasse kuuluva liigi elupaigad: 1) kanakull (Accipiter gentilis), 2) Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), 3) sarvikpütt (Podiceps auritus). Lubja DP alal ja sellega piirneva Lubja klindiastangu maastikukaitseala aladel esineb EELIS-e andmetel neli III kaitsekategooriasse kuuluvat linnuliiki: 1) värbkakk (Glaucidium passerinum), 2) väike kärbsenäpp (Ficedula parva), 3) rukkirääk (Crex crex), 4) raudkull (Accipiter nisus). Lubja tee 2 DP elluviimine mõjutaks vähesel määral üksnes sarvikpütti, teisi kaitstavaid liike aga oluliselt. Suhteliselt hõreda alustaimestikuga puistuid, nagu on Lubja klindiastangu nõlv, mille ääres asub häid varjevõimalusi pakkuv tihedam põõsastik ja asuvad ka rikkalikud toitumisalad, on Viimsi piirkonnas (sh mujal Lubja klindiastangu serval) inimtegevuse pealetungimise tõttu järele jäänud väga vähe ja nende jätkuvat hoonestamist tuleb 13(15)
3-21-125 seetõttu vältida. Ärihoone ja autoparkla rajamine muudab inimhäiringute mõjude suurust ja ulatust oluliselt. Inimhäiringute mõju Lubja klindiastangu maastikukaitseala loodusväärtustele muutub alaliseks, kestvaks ja igapäevaseks. Seega väheneb oluliselt esmatähtsa elupaiga (TilioAcerion-kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute mets (9180*)) kvaliteet.
29.Viimsi vald ei ole ülal viidatud ekspertarvamuse järeldustele vastu vaielnud. Vastustaja ja kolmas isik ei ole esitanud ka vastuväiteid ekspertarvamuse koostanud keskkonnaekspert OH ega Eesti Maaülikooli professori KS pädevusele vastavasisulist hinnangut anda (asjatundjate tutvustused dtl 1064‒1065). Ehkki kolmanda isiku 29.11.2023 menetlusdokumendis esitatud kriitika ekspertarvamusele on osaliselt põhjendatud, ei ole asjatundjate järeldusi ümberlükkavaid tõendeid esitatud (vt ka Riigikohtu 25.09.2008 otsus nr 3-3-1-15-08). Järeldus, et DP realiseerimine mõjutab oluliselt negatiivselt linnustikku, on kooskõlas ka rohevõrgustiku toimivuse uuringu tabelis väljendatuga. Eksperdiarvamuses on põhjendatud, miks leitakse, et rohevõrgustiku puhverala negatiivse mõjutamisega mõjutatakse ühtlasi negatiivselt ka rohevõrgustiku tervikuna toimimist, eriti arvestades juba piirkonnas kehtestatud planeeringuid kumuleeruvalt. Ehkki Lubja tee 2 DP ala ei asu Lubja klindiastangul, vaid sellest natuke eemal, toob DP realiseerimine inimtegevuse klindiastangu vahetusse lähedusse, mõjutades nii otseselt ka maastikukaitsealal elutsevaid kaitstavaid liike. Asjaolust, et Lubja klindiastangu maastikukaitseala paikneb ka ise rohevõrgustiku puhveralal, ei saa teha järeldust, et rohevõrgustiku puhverala eesmärgiks ei saaks olla kaitsta ka Lubja klindiastangu maastikukaitseala rohevõrgustiku tervikliku toimimise vaates. Ehkki eksperdiarvamuses saab möönda ebatäpsusi nt puhverala täpsel määramisel, seab arvamus siiski tõsise kahtluse alla Viimsi valla väite, et DP kehtestamisega ei mõjutata oluliselt negatiivselt rohevõrgustiku toimimist. Tänaseks on Viimsi vald sellest väitest ilmselt ka loobunud, ringkonnakohtu istungil esitatud seisukohad olid vastuolulised ja ebaselged.
30.Eelnevast tulenevalt jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Halduskohus ei ole eksinud ka menetluskulude jagamisel. Väljamõistetud menetluskulude suurus on mõistlik ja halduskohus pole rikkunud kohtu diskretsiooni kulude väljamõistmisel.
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitanud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse samas paragrahvis poole kohta sätestatut. Kuna Viimsi valla ja Account OÜ apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäävad apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja ja kolmanda isiku kanda. Menetluskulude väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja taotleb apellatsiooniastmes vastustajalt ja kolmandalt isikult esindajakulude väljamõistmist kummaltki 3102 eurot (kokku 6204 eurot, koos käibemaksuga). Kaebaja menetluskulu kassatsiooniastmes oli riigilõiv 50 eurot. Asja uuel läbivaatamisel apellatsiooniastmes taotleb kaebaja menetluskulude väljamõistmist kokku summas 7977,71 eurot. Sellest 4800 eurot on dokumentaalse tõendi saamise kulu (HKMS § 102 p 2), mille kaebaja palub välja mõista vastustajalt, ning 3177,71 eurot esindajakulu, millest kaebaja palub vastustajalt ja kolmandalt isikult kummaltki välja mõista 1588,85 eurot. Esindajakulude kandmise kohustus on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11) ning dokumentaalse tõendi saamise kulu on kantud (kaebaja 14.04.2024 menetlusdokumendi lisa 7). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja menetluskulud nõutud mahus siiski põhjendatud. 14(15)
3-21-125 Asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvesse võttes tuleb kaebaja esindajakuludest apellatsiooniastmes vastustaja ja kolmanda isiku kummagi kanda jätta 2200 eurot. Asja uuel läbivaatamisel apellatsiooniastmes tuleb kaebaja kasuks vastustajalt ja kolmandalt isikult kummaltki välja mõista esindajakulu 1165 eurot. Kokkuvõttes tuleb vastustajalt apellatsioonija kassatsiooniastmes ning asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus koos esindajakulu, dokumentaalse tõendi saamise kulu ja kantud riigilõivuga menetluskuluna kaebaja kasuks välja mõista 8215 eurot (koos käibemaksuga). Kolmandalt isikult tuleb kaebaja menetluskulude katteks apellatsiooniastmes ja asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus välja mõista esindajakulu kokku 3365 eurot (koos käibemaksuga). Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.