Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 14. mai 2021, Tallinn 3-21-125
Haldusasi
X. X. kaebus Viimsi Vallavolikogu 15. detsembri 2020 otsuse nr 70 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja: X. X. Esindaja: v.adv Karl Kask Vastustaja: Viimsi vald Esindajad: Leeles Lilleorg, Elvis Tõnnison ja Alar Mik Kolmas isik: OÜ Account Esindajad: v.adv Villy Lopman, adv Karmen Kaplinski
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X. X.’i kaebus ja tühistada Viimsi Vallavolikogu 15. detsembri 2020 otsus nr 70 „Lubja küla, kinnistu Lubja tee 2 ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“.
2.Mõista Viimsi vallalt X. X.’i kasuks välja menetluskulud 10 600 (kümme tuhat kuussada) eurot. Jätta teiste menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 14. juunil 2021 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Viimsi Vallavolikogu kehtestas 15. detsembri 2020 otsusega nr 70 Lubja külas, kinnistu Lubja tee 2 ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi „DP“). DP hõlmab ligi 8000 m2 suurust ala, millest moodustatakse 7157 m2 suurune ärimaa krunt, kuhu on lubatud ehitada üks kuni kahekorruseline 11 meetri kõrgune ja
-1-
kuni 1500 m2 ehitusaluse pinnaga ärihoone ja kuni 60 kohaga parkla ning teemaa krunt, kuhu ehitatakse kergliiklustee. DP-ga muudeti Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringut (edaspidi „LKÜP“) – määrates DP alale üldplaneeringus varem ette nähtud maatulundusmaa juhtotstarbe asemel kaubandus, teenindus- ja büroohoonete maa juhtotstarve – ning teemaplaneeringut „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (edaspidi „RvTP“). DP menetluse raames koostati keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi „KSH“) eelhinnang, milles leiti, et KSH algatamine ei ole vajalik. Vaidlustatud DP kehtestamise otsuses on esile toodud kokkuvõttes järgmised kaalutlused: ▪ ▪
▪
▪
maatulundusmaal pole planeeritavas piirkonnas enam väljundit, kuna ümbritsevad endised põllumaad on haaratud elamuarenduste alla ja mullaviljakus on väike; logistiliselt on Lubja tee 2 kinnistu väga heas asukohas, mis võimaldab rajada teeninduse ja/või kaubanduse otstarbega hoone olemasoleva kogukonna ja transiitliikluse baasil, mis omakorda võimaldab tuua inimeste elukohtadele lähemale töökohti ja seeläbi vähendada monofunktsionaalsete elamualadega kaasnevat pendelrände probleemi, liiati näeb üldplaneering ärifunktsiooni ette ka teisele poole Lubja teed, mis annab eelduse piirkonna uue sõlmpunkti tekkele; haljastu nr 24 paiknemine DP alal ei ole oluline, kuna selle haljastu eesmärk oli piirnevate elamualade kaitseks kõrghaljastusega puhverriba rajamine, ent 110 kV õhuliini kaitsevööndi tõttu on puude istutamine DP alal välistatud ja piirnevatel aladel pole ka elamukrunte; klindi astangu kaitseks moodustatud Lubja klindiastangu maastikukaitseala lõikab DP ala kinnistut idanurgas 35 m ulatuses ja maksimaalselt 3,5 m laiuse ribana, nimetatud kohas on DP-ga ette nähtud haljasala.
KAEBAJA NÕUE JA SEISUKOHAD
2.Kaebaja esitas 18. jaanuaril 2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega taotleb Viimsi Vallavolikogu 15. detsembri 2020 otsuse nr 70 tühistamist, leides et DP on vastuolus avalike huvidega ja rikub ka kaebaja kui planeeringuala piirinaabri subjektiivseid õigusi. Kaebaja leiab esmalt, et DP kehtestamisel ei ole põhjendatud avalikes huvides rohevõrgustiku toimimist tagavate kõrgema astme planeeringute muutmise erandlikku vajalikkust. Seejuures rõhutab kaebaja, et RvTP kohaselt on DP ala puhveralaks klindiastangu all asuvale Viimsi poolsaare ühele peamisele rohevõrgustiku tuumalale. Kaebaja möönab, et põllumajandusega Lubja külas enam ei tegeleta, ent DP ala omab väärtust just avamaastikuna ja rohevõrgustiku alana. Vaidlustatud otsuses osutatud pendelrände probleemi peab kaebaja valla senise läbimõtlematu planeerimistegevuse tulemuseks ning leiab liiati, et ühe – seejuures täpselt teadmata funktsiooniga hoone – rajamine rohevõrgustiku alale seda probleemi ei lahenda, arvestades Viimsis elavate inimeste arvu ja seda, et Merivälja teel liigub hommikul Tallinna suunas ja õhtul Viimsi suunas rohkem kui 1300 autot tunnis. Kaebaja hinnangul on tal planeerimisseaduse (edaspidi „PlanS“) § 142 lõikest 1 ja RvTP-st tulenevalt subjektiivne õigus oodata, et tema naaberkinnistul kehtivaid planeeringuid muudetakse vaid erandlikel ja väga mõjuvatel põhjustel. Kaebaja leiab, et kinnistu soodne logistiline asukoht ei ole erandlikuks asjaoluks PlanS tähenduses, eelkõige kuna see oli teada juba LKÜP ja RvTP kehtestamise ajal, ent nii valda kui Lubja küla piirkonda tervikuna planeerides ei peetud logistilist asukohta ega erahuvi olulisemaks avalikust huvist tagada rohevõrgustiku ja haljastute terviksüsteem ja klindiastangu kui unikaalse loodusväärtuse kaitse.
3.Kaebaja heidab ette, et DP menetluses ei selgitatud nõuetekohaselt välja mõjusid kaebaja kinnistule, eelkõige ei viidud läbi mürauuringut, kuigi eelduslikult liikluskoormus kasvab ning negatiivsed mõjud kaebaja kinnistule lähtuvad eelkõige DP-s ette nähtud parklast. Kaebaja osutab seejuures heitgaaside mahu suurenemisele, hooviala privaatsuse vähenemisele. Kaebaja peab asjassepuutumatuks vastustaja viidet liiklusuuringule, kuna esiteks ei kajasta see mõjusid DP ala naaberkinnistule ja teiseks ei ole seda uuringut DP materjalide hulgas. Kaebaja heidab ka ette, et kaalutud ei ole alternatiivset parkimislahendust, näiteks parkla viimist hoone alla.
-2-
4.Kaebaja hinnangul tulnuks enne DP kehtestamist läbi viia KSH, kuna muudetakse nii LKÜP-d kui RvTP-t nii, et ehitamist lubatakse alale, kus see on rohevõrgustiku tagamiseks üheselt keelatud. Seejuures leiab kaebaja, et põhjendamatult on jäetud arvestamata lähipiirkonna teistest arendustest – juba kavandatud lasteaiast ja ärihoonest – lähtuvad mõjud. Kaebaja on seisukohal, et KSH eelhinnang on puudulik ega arvesta eelkõige RvTP-st tulenevate rohevõrgustiku kaitse eesmärkidega. Kaebaja meelest on ilmselgelt ekslik KSH eelhinnangu seisukoht, et DP realiseerimisel mõju Lubja klindiastangu maastikukaitsealale puudub. Kaebaja leiab, et KSH eelhinnangus on põhjendamatult käsitlemata jäänud võimalikud mõjud Mäealuse maastikukaitsealale, eelkõige valgusreostusega seotud mõjud. Kaebaja osutab sellelegi, et müra, vibratsiooni ja välisõhu kvaliteedi osas ei ole ühtki uuringut tehtud ning arvestatud pole ka sotsiaalmajandusliku mõjuga, mis kaasneb rohevõrgustiku vähenemisega, samuti pole arvesse võetud avamaastiku asemel ärihoone ja suure parkla ruumilist mõju. Kaebaja leiab, et Keskkonnaameti kooskõlastusega ei saa vastustaja KSH läbi viimata jätmist õigustada, pidades muuhulgas silmas seda, et Keskkonnaamet ei ole keskkonnaküsimusi sisuliselt analüüsinud ega kohapealse olukorraga tutvunud. Kaebaja on esitanud oma seisukohtade toetuseks kaks asjatundja arvamust: Kaur Lassi koostatud arvamuse ja Olavi Hiiemäe koostatud arvamuse.
5.Kaebaja heidab ette, et DP kehtestamisel pole sootuks arvestatud kõrgepingeliinist lähtuvate ohtudega elule, tervisele ja varale, viidates sellele, et AS Elering on oma kooskõlastuse andmisel eelkõige lähtunud ehitustegevuse võimalikust mõjust liinidele, ent on selgelt märkinud, et liinidest lähtuvate ohtude (nt liinilt kukkuva jää põhjustatud kahju) eest tema ei vastuta. Ka Päästeameti kooskõlastust peab kaebaja selles osas asjatundmatuks ja pealiskaudseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, pidades esiteks põhjendamatuks kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist puudutavaid väiteid ja osutades seejuures asjaolule, et kaebaja kinnistu asub väga suure liiklustihedusega sõidutee vahetus läheduses, mistõttu on kaebaja poolt planeeringuga kavandatule etteheidetavad sõiduautodest tulenevad mõjud juba olenemata detailplaneeringu elluviimisest realiseerunud. Vastustaja rõhutab, et ringristmik Pärnamäe tee, Lubja tee ja Aiandi tee ristumiskohale on ette nähtud juba kehtivas üldplaneeringus. Mis puudutab DP-ga kavandatava parkla mõjusid, siis märgib vastustaja, et kaebaja elamu ja kavandatava parkla kõige elamupoolsema parkimiskoha vahele jääb ca 100 meetrit haljasala. Vastustaja toob ka välja, et kaebaja osales aktiivselt kogu planeerimismenetluses, kuid ei teinud enne haduskohtule kaebuse esitamist mitte ühtegi ettepanekut seonduvalt väidetavate negatiivsete mõjude leevendamisega tema kinnistule. Vastustaja rõhutab, et ainuüksi isiku lootus olemasoleva keskkonna muutusteta säilimisele ei ole kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks õiguseks.
7.Teiseks märgib vastustaja, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise võimalus on PlanS § 142 lõikes 1 selgelt ette nähtud ning selle võimaluse eesmärk on tagada paindlikum reageerimisvõimalus muutuvatele oludele ja vajadustele. Vastustaja rõhutab, et valla arengu põhisuundade ja -tingimuste määramine on omavalitsusüksuse otsustuspädevuses ning nõuetekohase menetluse läbiviimisel on omavalitsusüksus õigustatud varemtehtud otsuseid muutma.
8.Vastustaja on seisukohal, et Lubja tee 2 kinnistu paikneb logistiliselt Viimsi valla külasid ühendava rohke liiklusega sõidutee ääres ning Pärnamäe ja Lubja külade keskel, mistõttu on tegemist väga hea asukohaga kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone jaoks. Vastustaja tõdeb, et Viimsis varem tehtud planeerimisveaks on olnud liialt monofunktsionaalse keskkonna kujundamine, mistõttu on vajalik leida võimalikke lahendusi ettevõtluse arendamiseks ja äripindade ehitamiseks. Vastustaja osutab sellele, et LKÜP ja RvTP kehtestamise ajast on rahvaarv Lubja ja Pärnamäe külades märkimisväärselt kasvanud, ent piirkonnas ei ole hetkel mitte ühtegi kaubandus-, teenindus- ja büroofunktsiooniga ärihoonet.
9.Vastustaja nõustub, et DP ala jääb rohevõrgustiku puhveralale ning haljastule nr 24, ent märgib, et puhverala on leevendav ala intensiivse inimtegevuse surve ja rohevõrgustiku teiste elementide vahel ning haljastu nr 24 tähtsus seisneb võimaluses rajada piirnevate elamualade kaitseks teest tulenevate
-3-
negatiivsete mõjude eest kõrghaljastusega puhverriba. Vastustaja viitab juba DP kehtestamise otsuses esitatud kaalutlusele, et puhverala eelnimetatud funktsiooni ei täida, sest elektriliini tõttu on kõrghaljastus välistatud ning pole ka piirnevaid elamualasid, mille kaitseks sellist haljastust vaja oleks.
10.Vastustaja rõhutab, et RvTP ei välista ega keela üheselt puhveraladele ja haljastutele ehitisi, pealegi ei ole DP-s haljastu nr 24 alale ette nähtud hoonestust, vaid sinna on planeeritud parkimis- ja haljasala ning parkla ja Pärnamäe tee vahele on kavandatud põõsaste rivi, mis toimib haljaspiirdena. Ühtlasi on rohevõrgustiku teemaplaneeringus välja toodud, et kõik sealsed lahendused olenevad edasistest valla arengusuundadest pikas perspektiivis ja stabiilsusest arengupõhimõtete jälgimisel. Vastustaja hinnangul on RvTP keskne mõte, et säilitada tuleb tuumalade terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist, ühtlasi vältida tuumalal, tugialal ja astmelaual asustuse tekkimist ja uusehitisi – ühtegi eespool nimetatud tegevust DP-ga ei kavandata.
11.Vastustaja leiab, et DP soodustab töökohtade loomist piirkonda ja seega pendelrände vähendamist, märkides et ka see kui autoliiklus Tallinna suunas päevas ka paarikümne auto võrra väheneks, on seegi vajalik ja asjakohane. Lisaks märgib vastustaja, et kohalikul kogukonnal on pidev ja õigustatud ootus, et piirkonda rajatakse teenindavaid kaubandus-, toitlustus- ja teenindusfunktsiooniga ärihooneid, mis vähendaksid märkimisväärselt ümberkaudsete külade elanike vajadust sõita valla keskusesse, mis suurendab liikluskoormust Randvere teel, kus on niigi väga tihe liiklussagedus.
12.Vastustaja leiab, et KSH algatamine ei olnud vajalik, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamise mittevajalikkust kinnitab ka Keskkonnaameti seisukoht.
13.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kavandatav tegevus mõjutab vahetult Lubja klindiastangut, märkides et kaitsealaga ühise piiri omamine ei tähenda, et mõjud kaitsealale oleksid olulised ja see välistaks tegevused kaitsealaga piirneval alal. Vastustaja rõhutab, et valla heakorraeeskirja kohaselt ei ole lubatud sademevett juhtida naaberkinnistule, mistõttu vee valgumine klindi suunas ei ole valla poolt kuidagimoodi aktsepteeritav ega kooskõlastatav.
14.DP ala läbivate elektriliinide osas selgitab vastustaja, et võrguvaldaja on DP kooskõlastanud ning andnud tingimused, mida järgides on võimalik liini all ja kaitsevööndis tegutseda.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
15.Kolmas isik on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud, rõhutades esiteks, et kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktselt kaitstavat usaldust olukorra muutumatuse osas ning kohus ei saa kontrollida õiguspäraste planeerimisotsustuste otstarbekust. Kolmanda isiku hinnangul ei ole käesoleval juhul erinevaid huve ja õigusi kaalutud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgiga. Kolmas isik selgitab, et DP algatati, kuna Lubja tee 2 kinnistut ei olnud võimalik kasutada selle üldplaneeringus sätestatud juhtotstarbe kohaselt ehk põllumajandusmaana ega RVtP-s nimetatud kõrghaljastuse rajamise eesmärgil. Kolmas isik peab asjakohaseks vastustaja poolt osutatud vajadust vähendada piirkonna monofunktsionaalsusest tingitud pendelrände probleemi.
16.Kolmas isik leiab, et DP mõjusid kaebaja õigustele on piisavalt hinnatud ning KSH eelhinnangus on analüüsitud kavandatava tegevusega kaasnevat võimalikku müra, vibratsiooni, valgusreostust ning mõju välisõhu kvaliteedile ning leitud ühemõtteliselt, et vähesel määral ja lühiajaliselt võib avaldada mõju ehitusaegne müra, ülejäänud osas olulised mõjud aga puuduvad. Kolmas isik rõhutab liiklusuuringule tuginedes ka seda, et liikluskoormus kaebaja kinnistu äärsel teel kasvaks igal juhul.
17.KSH eelhinnang on kolmanda isiku hinnangul nõuetekohane. Kolmas isik selgitab, et haljastu nr 24 eesmärk oli mõeldud üksnes ja ainult puhveralana, et kaitsta lähedalasuvaid elamuid keskkonnamõjude eest ning DP ala ei asu rohevõrgustiku tuumalal ega rohekoridoris. Kolmas isik osutab ka sellele, et võimalikku mõju Lubja klindiastangu kaitsealale on KSH eelhinnangus käsitletud, ent see eelhinnang ei pea olema detailsuselt samaväärne KSH aruandega, nagu kaebaja näib ekslikult soovivat.
-4-
18.Kolmanda isiku hinnangul on DP kehtestamisel kõrgepingeliinist lähtuvate ohtudega arvestatud, kuna see ei kujuta endast ülemäära suurt ohtu, mida kinnitab ka see, et liini kaitsevööndis ehitamise on kooskõlastanud nii Päästeamet kui ka AS Elering.
19.Kolmas isik toob ka esile, et vastustajal oli kohustus arvestada kolmanda isiku omandiõigusega, sest kuigi kolmandal isikul ei olnud õigust nõuda temale sobiva detailplaneeringu kehtestamist, oli tal siiski õigus nõuda, et Viimsi vald viiks läbi õiguspärase detailplaneeringu menetluse, selgitaks välja otsuse tegemiseks olulised asjaolud ning kaaluks õiglaselt erinevate osapoolte, sh avalikke huve. Kolmas isik tõdeb, et LKÜP ja RvTP-ga kehtestatud omandipiirangud ei olnud sobivad, kuna need ei aidanud kaasa piirangu eesmärgi saavutamisele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20.Vaadanud läbi menetlusosaliste seisukohad ja esitatud tõendid, leian et kaebus tuleb rahuldada, kuna vastustaja on DP kehtestamisel teinud olulise kaalumisvea, jättes välja selgitamata ja seega ka erinevate huvide ja arenguvajaduste kaalumisel arvesse võtmata DP võimaliku mõju RvTP-ga määratletud rohevõrgustiku toimimisele. Vaidlustatud otsuse tegemisel on sisulise tähelepanuta jäetud asjaolu, et DP ala jääb RvTP-ga määratletud rohevõrgustiku puhveralale ning DP kehtestamise ja realiseerimise tulemusena väheneb konkreetses kohas asjaomase puhverala ulatus oluliselt.
21.PlanS § 142 lg 1 kohaselt on detailplaneeringuga võimalik põhjendatud vajaduse korral üldplaneeringut muuta. Ühelt poolt annab see võimaluse uue üldplaneeringu kehtestamise menetlusega võrreldes paindlikumalt reageerida üldplaneeringu alale jäävas kitsamas piirkonnas aset leidnud muudatustele või neist tingitud uutele vajadustele. Teisalt peab üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga jääma erandlikuks võimaluseks, kuna vastasel juhul kaotaks planeeringute hierarhia sisuliselt oma tähenduse. Iseenesest ei ole välistatud üldplaneeringu muutmine selleks, et korrigeerida varasemaid planeerimisvigu. Selles kontekstis on see, et asjaomane piirkond on seni planeeritud põhjendamatult monofunktsionaalsena, iseenesest mõistlik argument üldplaneeringu muutmiseks seeläbi, et kehtestatakse detailplaneering, milles nähakse ette asjaomases piirkonnas sobivale alale mingisuguse puuduoleva funktsiooniga ehitise rajamine. Seega asjaolu, et piirkonna monofunktsionaalsus ja sellega kaasnev pidev pendelränne, millele vaidlustatud otsuses osutatakse, on vastustaja enda varasemate halbade planeerimisotsuste tagajärg, ei välista iseenesest nende tagajärgede leevendamiseks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamist. Vastava kaalutlusotsuse tegemisel tuleb ühelt poolt kaaluda neid huve, mille kaitseks on varem kehtivas üldplaneeringus ette nähtud teatud lahendused ja anda hinnang nende huvide väärtusele otsustamise hetkel ning teisalt neid huve, mis räägivad uue ja varasemat üldplaneeringut muutva lahenduse kasuks. Seejuures näib mulle, et mida ulatuslikumat muudatust kavandatakse, seda selgemalt peab nähtuma, millise arutluskäigu tulemusena on lõpuks tehtud kaalutlusotsuseni jõutud. On ilmne, et näiteks üldplaneeringus ette nähtud väikeelamumaale detailplaneeringuga korterelamute planeerimine on väiksema ulatusega muudatus kui üldplaneeringu kohaselt ehituskeeluga alale ehitusõiguse planeerimine. Nõustun kahtlemata vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et kokkuvõttes on erinevate planeeringulahenduste vahel valik suurel määral otstarbekuse küsimus ja sellisena kohtu kontrollile ei allu, ent otstarbekuse hindamine eeldab igal juhul seda, et otsustajal on piisav teave nende asjaolude ja huvide kohta, mille kaitse otstarbekuse üle ta otsustama hakkab. Kui see teave on puudulik, ei saa rääkida kaalutlusõiguse nõuetekohasest teostamisest. Käesoleval juhul tuleb paraku tõdeda, et vastustaja on sisuliselt langetanud otsuse, et Lubja tee 2 kinnistu omaniku huvid ja avalik kasu selle kinnistu hoonestamisest on kaalukamad rohevõrgustiku toimimise vajadusest olenemata sellest, millised mõjud see rohevõrgustiku toimimisele kaasa tuua võib. Teisisõnu on ühtedele huvidele omistatud teistest suurem kaal, tegemata seejuures kindlaks, milles need teised täpselt seisnevad.
-5-
22.Käesoleval juhul on nii DP seletuskirjas 1 kui ka vaidlustatud otsuses 2 RvTP-t puudutavas osas põhjendamatult keskendutud üksnes sellele, et DP alale ulatub haljastu nr 24. RvTP seletuskirja (lk 51) kohaselt on haljastu nr 24 „Aiandi- ja Pärnamäe teega piirnev ala Lubja ja Pärnamäe küla piiril“, mille tähtsus on „[v]õimalus rajada piirnevate elamualade kaitseks teest tulenevate negatiivsete mõjude eest kõrghaljastusega puhverriba. Maastiku liigendamine“. RvTP kaardilt 3 nähtub, et kõnealune haljastu ääristab valdavalt Aiandi tee ja Pärnamäe tee tänavaid ja ulatub muuhulgas Lubja tee 2 kinnistule. Vastustajal on iseenesest õigust selles, et kõnealuse haljastu eesmärgi täitmine konkreetselt Lubja tee 2 kinnistul saavutatav ei ole, kuna selliselt kirjeldatud eesmärk lähtub ilmselgelt asjaolust, et tegemist on tee/tänava äärse haljastusega. Nii eelnimetatud kaarti kui ka DP põhijoonist vaadeldes on ilmne, et haljastuse rajamisel Lubja tee 2 kinnistule ei saa mingisugust elamualade kaitse eesmärki olla, kuna see kinnistu ei jää tee ja mõne elamuala vahele. Samuti on õige, et kõrghaljastuse rajamist takistab Lubja tee 2 kinnistule see, et sellest kulgeb üle kõrgepingeliin. Selle, iseenesest õige tõdemuse kõrval on vastustaja aga sootuks tähelepanuta jätnud, et kogu Lubja tee 2 kinnistu paikneb RvTP-ga määratud rohevõrgustiku puhveralal ega ole käsitlenud selle kinnistu olulisust puhverala funktsioonide täitmise seisukohast. RvTP kaardilt nähtub üheselt, et teatud osas Lubja tee 2 kinnistul haljastu nr 24 ja puhverala kattuvad. Rohevõrgustiku toimimise tagamise seisukohast on kogu Lubja tee 2 krundil seega puhverala funktsioon, mis ei piirdu haljastu nr 24 tähtsusega.
23.RvTP-s on selgelt määratletud, et roheline võrgustik jaguneb tuumaladeks, mille „käsitlemisel tuleb arvestada, et nende lahutamatuks osaks on äärealad [tugialad ja puhveralad]“ 4 . Puhverala on defineeritud kui „tuumalade tugialasid ja astmelaudu ümbritsev üleminekuala - (kaitse)puhver. Leevendav ala intensiivse inimtegevuse surve ja rohevõrgustiku teiste elementide vahel“5 . RvTP-st tuleneb üheselt, et rohevõrgustik on planeeritud ühtse tervikliku süsteemina, mille toimimise tagamisel on oluline roll ka puhveraladel. Puhverala vähendamine või selle kaotamine toob kaasa inimtegevuse ja sellega kaasnevate mõjutuste liikumise tuumalale lähemale. Olukorras, kus planeeritud tuumala ja puhverala vahele jääb tugiala, kandub puhverala funktsioon tegelikult sel juhul üle tugialale. RvTP seletuskirja lk-lt 23 ilmneb, et puhveralade suuruse määramisel lähtuti eeldusest, et selle optimaalseks suuruseks on vähemalt 100 m ning teemaplaneeringu koostamise käigus seda laiust vajadusel vähendati ja võimalusel suurendati arusaadavalt lähtudes teemaplaneeringu koostamise ajal valitsenud tegelikust olukorrast. RvTP seletuskirja punktist 2.1. (lk 26) tuleneb üheselt, et rohevõrgustikus, sealhulgas puhveraladel tuleb säilitada üldplaneeringus määratud juhtfunktsioon, ning üldplaneeringust lahknevat uut maakasutust alale ei lubata. Teemaplaneeringu seletuskirja punktist 2.2.2.4 (lk 34) nähti ette puhveralale uusehitiste rajamise võimalus eritingimustel, rõhutades vajadust tagada puhverala läbimõõt ning tuues eraldi välja, et „uusi suuremahulisi tootmis- ja äriobjekte (kontorid, ärid, teenindusotstarbelised ehitised) ei ehitata ega laiendata [...]“. Eeltoodust nähtub selgelt, et RvTP üldiste eesmärkide saavutamise seisukohast peeti puhveralade olemasolu ja sinna uute ehitiste ehitamise välistamist üheks selle teemaplaneeringu põhiliseks elemendiks.
24.Seega ei ole puhverala eesmärk mitte ümbritsevate elamualade kaitse tee mõjutuste eest, vaid tegemist on leevendava alaga inimtegevuse surve ja rohevõrgustiku teiste elementide vahel. On ilmne, et selliselt määratletud eesmärgiga puhveralale ärihoone ja 60-kohalise maapealse parkla rajamine on selle eesmärgiga põhimõtteliselt vastuolus. Selle on vastustaja aga sootuks tähelepanuta jätnud. Vaidlustatud otsuses ei ole puhverala olemasolule ega sellele, et DP kehtestamise tulemusena puhverala väheneb konkreetses kohas sisuliselt olematuks, üldse tähelepanu pööratud. Ka DP põhijoonisele on kantud üksnes haljastu nr 24 piir, ent seal ei ole kajastatud rohevõrgustiku puhverala piiri ega seda, et Lubja tee 2 krunt 1 Kättesaadav Viimsi valla veebis:
https://www.viimsivald.ee/sites/default/files/inlinefiles/Seletuskiri%20Lubja%20tee%202_0.pdf. 2 Kaebuse lisa 13. 3 Kättesaadav Viimsi valla veebis: https://www.viimsivald.ee/public/Viimsi_RV_VM_tp_kehtestamisele.JPG. 4 RvTP seletuskirja lk 11, kättesaadav Viimsi valla veebis:
jääb sellesse puhveralasse ja DP realiseerimine on otseses vastuolus puhverala eesmärkidega. DP seletuskirjas ega DP kehtestamise otsuses ei ole puhverala olemasolu üldse mainitud, vaid käsitletud ja seega kaalutud üksnes haljastu nr 24 eesmärki.
25.Kaebaja leiab seega õigesti, et otsustades DP-ga RvTP muutmise, ei ole vastustaja sisuliselt RvTP sisu avanud ega uurinud, kas või milline mõju puhverala vähendamisega rohevõrgustikule kui tervikule kaasneb. Olles jätnud selle välja selgitamata, ei saanud vallavolikogu otsustajana teha mõistlikult kaalutletud otsust ega võtta seisukohta, et Lubja tee 2 hoonestamisest lähtuv kasu on vahepealse aja jooksul muutunud reaalset olukorda ja valla arenguperspektiive silmas pidades kaalukam väärtus kui puhverala vähendamisega kaasnev mõju rohevõrgustikule ehk teisisõnu negatiivne mõju neile avalikele huvidele, mille kaitseks on RvTP-s rohevõrgustik, sh puhveralad, määratletud. Vastustajal ja kolmandal isikul on täiesti õigus selles, et kohalik omavalitsus saab kaalutlusõiguse alusel otsustada üldplaneeringu muutmise vajalikkuse ning hinnata teatud huvid olulisemaks kui teised, sealhulgas sellised, mida varasema planeeringu kehtestamisel on peetud esimuslikeks, ent sellekohase kaalutletud otsuse tegemine eeldab nende huvide ning kavandatavast uuest lahendusest lähtuvate positiivsete ja negatiivsete mõjude välja selgitamist. On ilmne, et RvTP-s on rohevõrgustiku puhveralad määratletud nii, nagu seal määratletud on, mingisugusel kindlal põhjusel. Iseenesest ei ole välistatud, et kohalik omavalitsus võtab aastaid pärast üldplaneeringu (teemaplaneeringu) kehtestamist seda planeeringut muutva detailplaneeringu kehtestamisel seisukoha, et üldplaneeringu (teemaplaneeringu) konkreetse lahenduse kehtestamise põhjused ei ole (enam) asjakohased või olulised või et mingisugused muud huvid ja arenguvajadused on kaalukamad, ent sellist seisukohta ei saa võtta ilma, et oleks üheselt arusaadavalt välja selgitatud varasemas üldplaneeringus (teemaplaneeringus) kehtestatud lahenduste eesmärk ja sisu ning kavandatava muudatuse mõju selle üldise eesmärgi saavutamise seisukohast. Vaidlust ei ole selles, et teemaplaneeringu menetluse käigus viidi läbi KSH, mille raames valitud lahenduse mõjusid hinnati. Käesoleval juhul ei nähtu, et vastustaja oleks DP kehtestamisel RvTP eesmärke sisuliselt analüüsinud või selle teemaplaneeringu materjalide põhjal välja selgitanud, mis põhjustel rohevõrgustik just sellisena määratleti ning miks peeti tookord vajalikuks määrata puhveralad nii nagu RvTP-s määratletud on. Siit omakorda järeldub, et vastustaja ei saanud ka hinnata seda, milline mõju võib DP kehtestamisel ja konkreetses kohas puhverala vähendamisel – mis Lubja tee 2 krundi ulatuses tähendab sisuliselt puhverala funktsiooni täita suutva ala kaotamist – rohevõrgustiku kui tervikliku lahenduse toimimisele on. Seda hindamata ei saanud vastustaja teha kaalutletud otsust, et DP kehtestamisest saadav kasu on olulisem.
26.Olukorras, kus kehtiva teemaplaneeringuga on ette nähtud terviklik rohevõrgustik ei saa seda tüki kaupa lammutama hakata ilma, et oleks väga selgelt välja selgitatud sellise lõhkumise võimalikud mõjud ja tagajärjed. See, millised väärtushinnangud neile tagajärgedele anda, on otstarbekuse küsimus, ent otstarbekuse hindamiseks on vältimatu need välja selgitada. Antud juhul vastustaja puhverala vähendamise mõjusid rohevõrgustiku toimimisele välja selgitanud ei ole. Märkimisväärne on seejuures asjaolu, et KSH eelhinnangus6 on tõdetud, et „[k]uivõrd ala on määratud rohevõrgustiku puhveralaks, võib selle vähenemine mõjutada rohevõrgustiku toimimist. Arvestades asjaolu, et ala paikneb rohevõrgustiku ala servas ning haljastu nr 24 tähtsust teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt ei oma tegevus olulist mõju“. Nimetatud eelhinnang möönab seega mõjusid roheala toimimisele ja leiab, et mõju pole oluline, ent ei selgita vähimalgi määral, milles see mõju võib seisneda. Kaebaja leiab õigesti, et sellise hinnangu pinnalt läbimõeldud ja kaalutletud otsuse tegemine ei ole võimalik. Isegi kui sellise hinnangu annab väga tunnustatud autoriteet, peab selle hinnangu kujunemine, selleks et otsustaja seda usaldada saaks, olema vähemalt üldjoontes jälgitav. Antud juhul see nii ei ole. Kaalutletuks ei saa pidada seisukohta, et DP lahendusest saadav kasu on suurem kui rohevõrgustiku toimimisele avalduvad võimalikud negatiivsed mõjud, ükskõik millised need siis ka ei oleks. Mis puudutab KSH eelhinnangus toodut, mille kohaselt ei ole mõjud olulised, kuna DP ala asub rohevõrgustiku ala servas, siis tuleb vaid tõdeda, et selline põhjendus ei ole tõsiselt võetav, arvestades, et tegemist on puhveralaga, mis juba oma olemuselt peabki asuma rohevõrgustiku servas, mitte selle keskel või muudest rohevõrgustiku elementidest (tuumalad, tugialad)
6 vt kaebuse lisa 2, Viimsi Vallavolikogu 09. oktoobri 2018 otsuse nr 76 lisa 2, punkt 5.2.
-7-
eemal. Nii KSH eelhinnangus kui vaidlustatud otsuses on tähelepanuta jäetud ka see, et RvTP-s on puhveralad määratletud teatud optimaalseks peetud laiusele võimalikult lähedase laiusega ribadena tugialade ümber, ent DP lahenduse realiseerimisel sisuliselt puhverala funktsiooni täita suutev ala Lubja tee 2 kinnistu ulatuses kaob sootuks. Iseenesest ei saa välistada, et RvTP eesmärke ja konkreetse rohevõrgustiku kui terviku toimimist arvestades ei ole puhverala sellesse kohta tingimata vaja ning võimalik, et puhverala kaotamise mõju ongi väike, ent sellisele seisukohale ei saa asuda ilma, et oleks välja selgitatud, milles see mõju seisneb või kuidas roheala konkreetses kohas toimib. Ka KSH eelhinnangus on minu meelest lähtutud valest eeldusest, nagu piirduks puhverala funktsioon vaadeldaval alal haljastu nr 24 tähtsusega. Puhverala funktsioonist mööda vaatamine on lubamatu ning sisuliselt on nii KSH hinnangus kui vaidlustatud otsuses valitud mitmest piirangust see, mille väärtuslikkuse ümber lükkamine on lihtne (haljastu nr 24 tähtsus) ja jäetud tähelepanuta teine, ilmselgelt raskemini ümber lükatava väärtusega piirang (rohevõrgustiku puhverala funktsioon). Lisaks sellele – vastustaja argument, et Lubja 2 kinnistu ei ole ilmselt sobiv põllumajandusega tegelemiseks, võib olla õige, ent üldplaneeringutes, eelkõige RvTP-s sellele alale ehitamise välistamise eesmärk ei olegi olnud seal põllumajandusliku tootmise tagamine, vaid põllumajandusega tegelemist on peetud üheks võimalikuks tegevuseks, mis rohevõrgustiku puhverala funktsiooni täita võimaldab. Seega kaalutlus, et põllumajandusega tegelemine ei ole enam otstarbekas, ei ole tegelikult asjakohane kaalutlus. Kaalutletud otsus DP kehtestamise üle eeldanuks igal juhul hinnangu andmist sellele, kas rohevõrgustiku puhverala funktsiooni täitmine on kõnealuses kohas üldse vajalik või kas või mil määral on selle funktsiooni täitmine siiski võimalik ka DP realiseerimise korral.
27.Eelnev ei tähenda seda, et sellise DP koostamise käigus oleks tulnud tingimata läbi viia KSH. KSH läbi viimise kohustuse puudumine või sedavõrd mahuka protsessi läbi viimise ebaotstarbekus – mis on kohaliku omavalitsuse otsustada – ei vähenda planeerimisprotsessis vajalike asjaolude välja selgitamise kohustust. On täiesti mõeldav, et rohevõrgustiku toimimise seisukohast oluliste asjaolude välja selgitamine oleks saanud toimuda ka mingil muul moel kui KSH raames. Seega ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et igal juhul oleks tulnud KSH läbi viia. Mis puudutab küsimust Keskkonnaameti kooskõlastusest, siis selles osas on Keskkonnaamet oma 29. augusti 2018 kirjas nr 6-5/18/12915-2 7 selgelt ja õigesti märkinud, et tema ülesanne ei ole kohaliku omavalitsuse asemel või eest otsustada, kas olukorras, kus seadus vääramatult KSH läbi viimise kohustust ei pane, tuleb see läbi viia või mitte. Keskkonnaamet vaatab ja võibki vaadata kitsalt tema pädevusvaldkonda kuuluvaid küsimusi, olles need konkreetsel juhul piiritlenud küsimusega sellest, kas planeeritaval alal on LKS alusel kaitstavaid loodusobjekte. Keskkonnaameti seisukoht või kooskõlastus ei piira kuidagi planeerimisotsuse tegija vastutust kaalutlemise aluseks olevate asjaolude välja selgitamisel. Seejuures on Keskkonnaamet eelnimetatud kirjas õigesti märkinud, et „[k]eskkonnatingimustega arvestamine on võimalik [...] detailplaneeringu menetluse käigus“. Keskkonnaameti arvamusele tuginedes ei saanud vastustaja asuda seisukohale, et DP-l puudub selline keskkonnamõju, mida kaaluda tuleks või mis tuleks välja selgitada. RvTP eesmärke ja sisu silmas pidades ei saanud vastustaja ühelgi juhul aga eeldada, et mingisugust mõju ei ole ning KSH eelhinnangus antud lakooniline hinnang sellise mõju vähesusele – ilma et oleks märgitud, milles see seisneda võib – oli ilmselgelt ebapiisav selleks, et otsustaja sellest juhinduda tohtinuks.
28.Põhjendatult on kaebaja osutanud ka sellele, et DP alaga piirneb (ja väikeses osas ulatub sellele) Lubja klindi maastikukaitseala. Nimetatud maastikukaitseala moodustamise ettepanek tehti teadupoolest RvTP-s ehk tegemist oli samuti tervikliku rohevõrgustiku ühe elemendiga, mille puhul võib eeldada, et selle moodustamise ja selle kaitse-eesmärkide määratlemisel lähtuti eeldusest, et kõnealuse maastikukaitseala ja inimtegevuse/asustuse vahele jääb rohevõrgustiku puhverala. Kaebajal on õigus selles, et võimalikke mõjusid Lubja klindi maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele ei ole DP kehtestamisel üldse hinnatud. Siinkohal on kaebaja põhjendatult osutanud sellele, et DP kohaselt on Lubja tee 2 krundi maastikukaitsealapoolsesse äärde kavandatud üks tee, mille puhul võib pigem eeldada intensiivset mõju – eeskätt just sellele alale varasema teemaplaneeringuga ette nähtud puhverala kontekstis. Jällegi on
7 kättesaadav Viimsi valla dokumendiregistrist https://www.viimsivald.ee/viimsi/dokumendiregister/dokumendiregister. 8
vastustaja vastuse lisa 2.
-8-
vt
võimalik, et mingisugust arvestatavat negatiivset mõju pole, aga seda ei ole DP menetluse käigus analüüsitud ega välja selgitatud.
29.Mis puudutab viimaks kaebaja seisukohta, et piirkonna mitmekesistamise ja pendelrände vähendamise eesmärgid ei ole põhimõtteliselt piisavalt kaalukad, siis sellega nõustuda ei saa. Need on, nagu juba eespool öeldud, iseenesest mõistlikud argumendid üldplaneeringu muutmiseks. Küll aga peaks selleks, et nende avaliku huvi seisukohast soodsatele tagajärgedele kaalumisel mingisugune kaal omistada, hinnata vähemalt seda, mil määral nende soodsate tagajärgede saabumine DP kehtestamise korral võimalik on. Kaebaja hinnangul oleks DP lahenduse realiseerimise mõju Tallinna ja Viimsi vahelisele pendelrändele marginaalne. Viimsi valla elanike arvu ning vastustaja poolt käesolevas kohtumenetluses esitatud liiklusuuringu8 andmeid silmas pidades näib kaebaja skepsis pigem põhjendatud. Kaebajal on õigus ka selles, et DP materjalidest ei selgu tegelikult, millise funktsiooniga hoone DP realiseerimisel kavas ehitada on. Seda enam on selle DP realiseerimisega vaidlustatud otsuses nimetatud soodsate tagajärgede saabumine kaheldav. Seega põhimõtteliselt seisneb vastustaja kaalutlus selles, et piirkonna hoonestuse mitmekesistamisest ja pendelrände vähendamisest saadav kasu (ükskõik kui väike see ka on) ja kolmanda isiku huvi enda omandiõiguse teostamise vastu, on kaalukam negatiivsest mõjust rohevõrgustiku toimimisele (ükskõik kui suur see viimane ka on). See ei ole läbimõeldud kaalumine.
30.Mis puudutab kolmanda isiku omandiõiguse piiranguid, siis selles osas on kolmas isik ise väga õigesti osutanud sellele, et tal ei ole õigust nõuda endale meelepärase DP kehtestamist, küll aga talle kehtivatest planeeringutest tulenevate piirangute vajalikkuse ja otstarbekuse kaalumist menetluse käigus. Antud juhul ei ole vastustaja aga menetluse käigus neid põhjusi, miks kõrgemalseisvate planeeringudokumentidega kolmanda isiku omandis olevale kinnistule ehitamine välistati, üheselt välja selgitanud ega nendest tulenevate piirangute jätkuvat vajalikkust mõistlikult kaalunud. Mis puudutab kolmanda isiku märkust, et üldplaneeringust tulenevad omandiõiguse piirangud on ebaproportsionaalsed, siis selles osas on kaebaja põhjendatult osutanud sellele, et nii LKÜP kui RvTP kehtisid ajal, mil kolmas isik asjaomase kinnistu omandas ning seega pidi ta põhimõtteliselt arvestama võimalusega, et sinna ehitada ei saa.
31.Kuigi eeltoodud põhjustel tuleb vaidlustatud otsus tühistada, pean täielikkuse huvides vajalikuks põgusalt käsitleda ka ülejäänud kaebaja põhiväiteid.
32.Kaebaja väitega, et DP menetluse käigus ei ole piisavalt hinnatud mõjusid tema kinnistule, ei saa nõustuda. Esiteks on planeerimismenetlusse isikute kaasamise ja neile arvamuste ja ettepanekute esitamiseks võimaluse andmise kohustuse üheks eesmärgiks see, et isikud, kes leiavad, et kavandatav planeeringulahendus nende huve või õigusi rikub, saaksid oma huvid esile tuua ja nõuda nende osas seisukoha kujundamist. Antud juhul on kaebaja olnud menetlusse kaasatud ja esitanud ka oma vastuväiteid. Ei kaebaja kirjalikest vastuväidetest ega avalikul väljapanekul esitatud seisukohtadest, samuti mitte Rahandusministeeriumis toimunud arutatust ei nähtu, et kaebaja oleks kordagi osutanud sellele, et teda häirib (tema huve kahjustab) DP lahenduse realiseerimise korral võimalik müra suurenemine või sõidukite valgusvihkude langemine tema kinnistule. Müra küsimust on kaebaja oma 3. jaanuari 2020 arvamuses 8 käsitlenud üksnes ringristmiku ehitamise kontekstis. Selles osas on vastustaja õigesti tähelepanu juhtinud sellele, et esiteks on ringristmik ette nähtud juba kehtivas üldplaneeringus ning teiseks ei ole selle ristmiku rajamine vaidlusaluse DP esemeks, vaid see jääb selgelt DP alast välja. Ka avalikul väljapanekul keskendusid liikluskoormuse ja müraga seotud kaebaja vastuväited nimelt ringristmiku küsimusele. Väite, et kaebaja huve ja õigusi rikub Lubja tee 2 kinnistule planeeritud parkla ja selle käitamine, esitas kaebaja esmakordselt kaebuses. Olukorras, kus naaberkinnistu omanik ei esita oma huve ja vastuväiteid detailplaneeringu menetluse käigus, saab otsustajale nendega arvestamata jätmist ette heita vaid juhul kui kahjulikud mõjud pidid olema ilmsed. Antud juhul see nii ei olnud. Vastustaja on ka kohtumenetluses põhjendatult viidanud sellele, et Lubja tee 2 parkla kõige kaebaja-poolsema parkimiskoha ja kaebaja kinnistul oleva elamu vahele jääb ca 100 meetrit. Samuti on vastustaja õigesti osutanud sellele, et Pärnamäe tee, mille ääres kaebaja kinnistu asub, on suure liiklustihedusega tänav, 8 vt kaebuse lisa 6.
-9-
mistõttu on usutav, et Lubja tee 2 kinnistule parkla rajamisega kaasnevad täiendavad mõjud kaebaja privaatsusele või muud mõjutused tema kinnistule ei saa juba olemas olevatega võrreldes olema märkimisväärsed.
33.Nõustuda ei saa ka kaebaja argumentatsiooniga, mis puudutab kõrgepingeliine. Asjaomaste kõrgepingeliinide alale parkla rajamine ei ole välistatud. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi projekteerimisvõi muule tehnilisele normile, mis sellisesse kohta parkla rajamise välistaks ega põhjendanud veenvalt oma seisukohta, et liinidest lähtuvad ohud (liinide purunemine, liinidelt jääpurikate kukkumine jms) oleksid sedavõrd suured, et võiksid olla arvestatavaks kaalumisargumendiks. Kahtlemata kaasnevad sellega omad ohud, ent pole põhjust kahelda, et õhuliinide olemasolu oli otsustajale teada ning olukorras, kus liinide omanik AS Elering DP kooskõlastas ning liinide alla ehitamist või seal toimuvat DP-st nähtuvat tegevust võimalikuks pidas, ei ole põhjust eeldada, et sellega kaasnevad mingisugused tõsised riskid, mida vastustaja veel eraldi ja põhjalikult uurima oleks pidanud.
34.Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja on esitanud taotluse mõista välja 14 163,12 euro suurune õigusabikulu ning 2970 euro suurune dokumentaalsete tõendite hankimise kulu. Õigusabikulu vastab taotlusele lisatud arvete kohaselt 55,6 advokaadi töötunnile, tõendite saamise kuluks on asjatundjatelt arvamuse tellimisega seotud kulud. Juhindudes HkMS § 109 lõikest 6 leian, et kaebaja menetluskulud on vaidluse mahtu, sealhulgas nii vaidlustatud otsuse kui ka sellega muudetud üldplaneeringute mahtusid ja seonduvate küsimuste keerukust silmas pidades põhjendamatult suured. Kaebaja on õigusabikulu suurust põhjendanud eeskätt põhjalike planeeringudokumentide läbi töötamise ja rohkemete tõendite hankimise vajadusega. Ühelt poolt nõustun vastustaja vastuväitega, et kaebaja on erinevates menetlusdokumentides (kaebuses, selle täienduses) korranud valdavalt samu argumente. Teiseks on üld- ja teemaplaneeringuid põhiliselt analüüsinud asjatundjad K. Lass ja O. Hiiemäe, mistõttu ei saa advokaadist esindaja poolt samasisulise analüüsi läbi viimise kulu pidada põhjendatud kuluks. 55,6 advokaadi töötunnile vastav kulu on asjatundjatelt sisse ostetud analüüsi arvestades ebamõistlikult suur. Lisaks sellele on teatud osa tõendite (eelkõige kaebuse täiendusega koos esitatud tõendite) esitamise vajalikkus küsitav, eeskätt on käesoleva vaidluse seisukohast vähese asjassepuutuvusega need kaebaja argumendid ja tõendid, mis puudutavad Keskkonnaameti tegevust arvamuse andmisel. Vaidluse seisukohast ei oma tähtsust ka kaebuse täiendusega esitatud vallavalitsuse 22. märtsi 2021 vastus teabenõudele, kuna selles esitatud kaalutlusi ja põhjendusi ei saaks vaidlustatud otsuse hindamisel nii ehk naa arvesse võtta, sest need on esitatud tagantjärgi ning ei nähtu, et otsustaja neist kaalutlustest või selles vastuses osutatud dokumentidest vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud oleks. Arvestades asjatundjate arvamuste sisu ja nende tellimisega seotud kulude põhjendatust kahtluse alla seadmata, saab mõistlikuks esindaja töömahuks pidada umbes 30 tunnile vastavat ajakulu, mis vastab esindaja tunnihinnet arvestades umbes 7630 eurole. Kokku tuleb seega vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 7630+2970=10 600 eurot. Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel ja tema kulud jäävad HkMS § 108 lg 8 kohaselt tema enda kada. Vastustaja kulud jäävad vastustaja kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
- 10 -
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.