Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-18-2294 15. veebruar 2021 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld X kaebus Audiitortegevuse järelevalve nõukogu otsuse tühistamiseks ja Audiitortegevuse järelevalve nõukogu kohustamiseks lahendama tema vandeaudiitori kutse äravõtmise avalduse Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Vastustaja Audiitortegevuse järelevalve nõukogu, esindaja Siim Tammer Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuli 2020. a otsus X kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kassatsioonkaebus.
2.Tühistada nii Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuli 2020. a kui ka Tallinna Halduskohtu
5.novembri 2019. a otsus ning teha asjas uus kohtuotsus.
3.Tühistada Audiitortegevuse järelevalve nõukogu 6. novembri 2018. a otsus nr 472 ja kohustada Audiitortegevuse järelevalve nõukogu vaatama läbi X 22. mai 2018. a vandeaudiitori kutse äravõtmise avaldust.
Mõista Audiitortegevuse järelevalve nõukogult X kasuks välja 5175 (viis tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot esindajakulu ja 30 (kolmkümmend) eurot riigilõivu katteks. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
5.Jätta rahuldamata X taotlus tähtajaks tasumata menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.
6.Tagastada tasutud kautsjon.
7.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja tema poolt auditeeritud äriühingute nimed tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) tegi 26. septembrist 2017 kuni 30. juunini 2018 Audiitorbüroo Simar OÜ suhtes kvaliteedikontrolli ajavahemikul 1. juulist 2011 kuni
30.juunini 2017 toimunud tegevuse üle. Audiitorbüroo ainus vandeaudiitor X (kaebaja) esitas AJN-ile 22. mail 2018 vandeaudiitori kutse äravõtmise avalduse. Audiitorbüroo Simar OÜ esitas
24.mail 2018 tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalduse. AJN edastas 13. septembril 2018 kaebajale AJN-i 28. augusti 2018. a koosolekul koostatud otsuse projekti, mille kohaselt kavatseti lugeda Audiitorbüroo Simar OÜ kvaliteedikontroll läbituks ja lõpetada tulemusega punane (audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele, oluline täiustamine nõutav), tunnistada kehtetuks
3-18-2294 Audiitorbüroo Simar OÜ tegevusluba ning võtta kaebajalt ära vandeaudiitori kutse. AJN palus kaebajal esitada oma arvamus ja vastuväited hiljemalt 1. oktoobril 2018. Kaebaja taotles
1.oktoobri 2018. a seisukohas, et menetlus lõpetataks, kuna ta ei soovi terviseprobleemide tõttu ise audiitortegevust jätkata. Audiitorbüroo Simar OÜ kustutati äriregistrist 2. oktoobril 2018 seoses ühinemisega AJN OÜ-ga.
2.AJN võttis 6. novembri 2018. a otsusega nr 472 kaebajalt audiitortegevuse seaduse (AudS) § 32 lg 4 p-de 1 ja 3, § 39 lg 2, § 40 lg-te 1 ja 2, § 41 lg 1, § 121 lg 1 ja § 124 lg 1 p 13 alusel vandeaudiitori kutse ära. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja puhul tuvastatud vandeaudiitori tegevuse ja kutsetegevuse aluste korduv ning oluline rikkumine, samuti puudub tal vandeaudiitorilt nõutav hea maine ja usaldusväärsus. 1) Audiitorbüroo Simar OÜ ja kaebaja tegevuses on kvaliteedikontrollide käigus tuvastatud märkimisväärseid puudusi aastatel 2012 ja 2017 ning kaebajat on karistatud distsiplinaarkorras 2013. aastal märkusega ja 2017. aastal rahatrahviga 800 eurot. AJN tuvastas ajavahemiku 1. juuli 2011 – 30. juuni 2017 kohta tehtud kvaliteedikontrolli käigus, et AS-ile A, B OÜ-le ja AS-ile C osutatud audiitorteenuse kvaliteet ei vasta olulises osas nõuetele. Samuti on Audiitorkogu juhatuse
23.novembri 2016. a otsusega tuvastatud, et Audiitorbüroo Simar OÜ ei teostanud AS-i D 2012. a auditi töövõtus kõikide varade puhul piisavas mahus kontrolliprotseduure ning jättis audiitorteenuse osutamisel täitmata standardi ISA(EE)540-8 nõude. Kuna kaebaja osutas teenust Audiitorbüroo Simar OÜ ainsa vandeaudiitorina, siis on tuvastatud puudused talle otseselt omistatavad. 2) Kaebajale on omistatav ka Audiitorbüroo Simar OÜ tegevuse lõpetamine ilma selleks AJN-ilt luba taotlemata ning audiitorettevõtja suhtes kvaliteedikontrolli tegemise ajal (AudS § 891 lg-d 1 ja 3). Audiitorbüroo Simar OÜ juhatuse liige Mihkel Kõrgmaa asutas 15. augustil 2018. a uue äriühingu AJN OÜ, mille osanikeks said tema ja kaebaja, ning 2. oktoobril 2018 kustutati Audiitorbüroo Simar OÜ äriregistrist seoses konstitutiivse ühinemiskande tegemisega AJN OÜ registrikaardile. Audiitorbüroo Simar OÜ registrist kustutamisega on audiitorettevõtja tegevusluba kehtivuse kaotanud (AudS § 82 lg 2 ja § 86 p 4) ning ta ei allu enam AJN-i järelevalvele (AudS § 103 lg 2 p 2 ja § 121 lg 4). Tegu oli audiitorettevõtja teadliku lõpetamisega, vältimaks tema kohta otsuse tegemist. 3) Kaebaja korduvate ja ulatuslike rikkumiste tõttu ei saa teda pidada usaldusväärseks. Kaebaja ebausaldusväärsust kinnitab ka tema ebaseaduslik tegevus audiitorbüroo lõpetamisel, millega võeti AJN-ilt võimalus viia audiitorettevõtja suhtes läbi menetlus. Tuvastatud rikkumised on kogumis olulised, kuna märkimisväärsete puudustega osutatud audiitorteenus kahjustab otseselt avalikku huvi ning vandeaudiitori puudustega aruannetele tuginemine võib kaasa tuua ulatusliku varalise kahju. Kuna kaebaja on aastaid osutanud oluliste puudustega audiitorteenust korduvatele järelevalvemeetmetele vaatamata, on põhjendatud vandeaudiitori kutse äravõtmine.
3.Kaebaja taotles kohtule esitatud kaebuses AJN-i 6. novembri 2018. a otsuse nr 472 tühistamist ning palus AJN-i kohustada lahendama tema 22. mai 2018. a vandeaudiitori kutse äravõtmise avaldus. Ta põhjendas kaebust järgmiselt. 1) Kaebaja kohta tehtud otsus on õigusvastane, sest kvaliteedikontrolli tehti Audiitorbüroo Simar OÜ, mitte kaebaja suhtes. 2) AJN-i 6. novembri 2018. a koosoleku protokolli nr 105 kohaselt osales otsuse tegemisel teiste seas AS-i D (pankrotis) suurosanik A. Järving. Kaebaja oli AS-i D audiitoriks ning A. Järvingu suunistel on AS-i D pankrotihaldur esitanud kaebaja vastu hagi, väites, et kaebaja oli hinnanud äriühingu varasid bilansis liiga kõrgelt. Kuigi kaebaja suhtes on hagi jäetud läbi vaatamata, jätkub menetlus AJN OÜ (Audiitorbüroo Simar OÜ üldõigusjärglane) suhtes, kellelt nõutakse enam kui 200 000 euro 2(10)
3-18-2294 suurust põhivõlgnevust ja viiviseid. A. Järving polnud otsust tehes erapooletu ning võis mõjutada ka teisi AJN-i liikmeid. 3) Otsus on ebaproportsionaalne, kuna AJN pole arvestanud kaebaja sooviga vandeaudiitori kutsetegevusest loobuda. Kuigi AudS § 32 lg 2 kohaselt tuleb vandeaudiitori lahkumisavalduse läbivaatamine kvaliteedikontrolli ajaks peatada, kustutati Audiitorbüroo Simar OÜ registrist
2.oktoobril 2018 ja õiguslik takistus kaebaja 22. mai 2018. a avalduse lahendamiseks langes sellega ära. 4) Rikutud on ärakuulamise põhimõtet, kuna kaebaja ei saanud töövõimetuse (24. maist 2018 kuni
16.septembrini 2018) tõttu menetlusest osa võtta.
4.Tallinna Halduskohus jättis 5. novembri 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata järgmiste põhjendustega. 1) Oluline ei ole, et kvaliteedikontrolli tehti Audiitorbüroo Simar OÜ suhtes, sest kaebaja osutas ainukesena selle büroo kaudu vandeaudiitori teenust ning audiitorbüroo tegevus on omistatav kaebajale. Tähtsust ei ole asjaolul, et audiitorettevõtja kustutati registrist juba 2. oktoobril 2018, kuna kaebajal säilis võimalus osutada kutseteenust mõne teise audiitorettevõtja kaudu. Kaebaja osutatud audiitorteenus ei olnud kutsestandardite rikkumise tõttu juba pikemat aega kvaliteetne ega usaldusväärne, mistõttu esines asjas ülekaalukas avalik huvi teha kaebaja kohta otsus. 2) Kahtlused AJN-i erapooletuses ei ole põhjendatud, sest A. Järving ei osalenud kaebaja kohta otsuse tegemisel. Paljasõnaline on kaebaja oletus, et A. Järving võis mõjutada teisi AJN-i liikmeid. 3) AudS § 32 lg 2 kohaselt võib vandeaudiitori avalduse alusel teha kutse äravõtmiseks otsuse vaid pärast seda, kui vandeaudiitori või temaga seotud audiitorettevõtja suhtes toimuv kvaliteedikontroll on lõpetatud. Järelikult oli õiguspärane kaebaja 22. mai 2018. a avalduse menetlemata jätmine temaga seotud audiitorettevõtja suhtes toimuva menetluse ajal. Vaidlustatud otsuses on esitatud ülekaalukad põhjused, miks vastustaja otsustas AudS § 32 lg 4 p-de 1 ja 3 alusel võtta kaebajalt ära vandeaudiitori kutse, mistõttu puudub alus ka kaebaja kohustamisnõudel. Kaebuses esitatud tühistamisnõudel ei oleks alust ka juhul, kui kaebaja 22. mai 2018. a avalduse formaalselt lahendamata jätmist käsitada menetlusveana (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). 4) Kaebaja esitas oma vastuväited ja arvamuse otsuse kohta 1. oktoobril 2018, seega kuulati ta enne otsuse tegemist nõuetekohaselt ära. Kaebaja viide terviseseisundile pole põhjendatud, sest talle jäi pärast töövõimetusperioodi lõppu vastamiseks piisavalt aega ning, nagu kinnitavad asjas kogutud andmed, suutis kaebaja ka töövõimetusperioodil sisulist tööd teha.
5.Kaebaja taotles apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. 1) AJN-i otsus on formaalselt õigusvastane, kuna otsuse allkirjastamise ajaks ei olnud veel vormistatud AJN-i otsuse tegemise koosoleku protokolli ega järgmise koosoleku protokolli, kus otsuse tegemise koosoleku protokoll kinnitati. Seeläbi rikuti rahandusministri 26. oktoobri 2017. a määruse nr 82 „Audiitortegevuse järelevalve nõukogu töökord“ (AJN-i töökord) § 5 lg-t 1 ja § 8 lg-d 1 ja 3 ning AudS § 1241 lg-d 1 ja 5. AJN ei võinud kaebaja kohta otsust vastu võtta enne
16.jaanuari 2019, mil allkirjastati 6. novembri 2018. a koosoleku protokoll. 2) AJN-i 6. novembri 2018. a koosoleku protokoll nr 105 on ilmselt võltsitud osas, milles on märgitud, et A. Järving lahkus koosolekult enne kaebajat puudutava päevakorrapunkti arutelu. Kaebajale väljastatud protokolli väljavõttest ei nähtunud A. Järvingu lahkumist ning protokoll 3(10)
3-18-2294 tervikuna on allkirjastatud alles 16. jaanuaril 2019. Tõenäoliselt osales A. Järving otsuse tegemisel ning protokolli muudeti pärast seda, kui kaebaja esitas 10. detsembril 2018 kaebuse, milles heitis A. Järvingule ette erapoolikust. Kaebaja taotles halduskohtus AJN-i koosolekute protokollija E. Kippari ülekuulamist, et tõendada protokollide võltsimist, kuid halduskohus jättis taotluse rahuldamata. Eirates huvide konflikti osales A. Järving ka AJN-i 20. novembri 2018. a koosolekul, kus kinnitati eelmise koosoleku protokoll. 3) Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud sellega, et kvaliteedikontrolli menetlus toimus Audiitorbüroo Simar OÜ, mitte kaebaja suhtes. Audiitorettevõtja vastu algatatud menetluse tulemusena ei ole kaebaja kutset võimalik ära võtta ilma kontrollitavate isikute ringi laiendamata ja kaebajat tema vastu menetluse alustamisest informeerimata. 4) Kaebajale ei tagatud sisulist ärakuulamist. Kaebaja terviseprobleemid polnud tühised, mida kinnitab seegi, et kaebaja oli 20.–22. septembrini 2018 haiglas intensiivravil. Kaebaja ei saanud tööst loobuda, sest oli enne haigestumist võtnud endale kohustuse koostada vandeaudiitori aruanded. Kaebaja valmistus kutsetegevuse lõpetamiseks ning esitas 22. mai 2018. a avalduse arvestusega, et selle menetlemise ajal jõuab ta pooleliolevad tööd lõpetada.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. juuli 2020. a kohtuotsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata, esitades järgmised põhjendused. 1) Arvestades AudS § 32 lg-t 2 ja § 87 lg-t 3, puudus AJN-il õiguslik võimalus lahendada kaebaja 22. mai 2018. a avaldus või Audiitorbüroo Simar OÜ 24. mai 2018. a avaldus enne kvaliteedikontrolli menetluse lõpetamist. Kuigi kvaliteedikontroll ei pea alati lõppema tegevusele antava sisulise hinnanguga, pole vandeaudiitoril subjektiivset õigust nõuda, et tema või temaga seotud audiitorettevõtja suhtes tehtav kvaliteedikontroll lõpetatakse ilma osutatud audiitorteenuse nõuetekohasust sisuliselt hindamata. AJN-i ja kaebaja e-kirjavahetusest ning AJN-i
6.novembri 2018. a koosoleku protokollist nr 105 nähtub, et AJN kaalus muu hulgas võimalust lõpetada kvaliteedikontroll sisulise otsuseta ja rahuldada kaebaja avaldus. Selle hindamine, kas järelevalvemenetluse eesmärke ja avalikke huve arvestades on vaja kvaliteedikontrolli menetlust jätkata ka siis, kui vandeaudiitor on esitanud kutse äravõtmise avalduse ning tema vanust ja terviseseisundit arvestades võib pidada tõenäoliseks, et isik ei soovi edaspidi audiitorteenust osutada, jääb AJN-i kaalutlusõiguse piiresse, millesse kohus ei sekku (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3). 2) Vaidlusaluse otsuse tühistamist ei tingi asjaolu, et kvaliteedikontrollile allutatud isikuks polnud kaebaja. Kuigi AudS § 136 lg 2 järgi on formaalselt kvaliteedikontrollile allutatud isikuks audiitorettevõtja, on kvaliteedikontrolli eesmärk kontrollida kontrolliperioodil osutatud audiitorteenuse vastavust õigusaktidele, standarditele, juhenditele ja soovitustele (AudS § 136 lg 1). Sealhulgas hinnatakse vandeaudiitori kutsetegevuse standardite ja audiitortegevuse seadusega sätestatud nõuete täitmist (AudS § 137 lg 6 p 1). Sama asjaolu nähtub AudS § 136 lg 5 alusel AJN-i
12.septembri 2017. a otsusega kinnitatud kvaliteedikontrolli korra §-st 4. Vandeaudiitorilt kutse äravõtmise alused võivad tuleneda ka temaga seotud audiitorettevõtja suhtes tehtava kvaliteedikontrolli tulemustest. Kuna kutse äravõtmise menetlust ei ole AudS-is eraldi reguleeritud, tuleb AudS § 2 lg 3 kohaselt lähtuda HMS-ist. HMS § 35 lg 1 p 3 kohaselt võib menetlus alata esimese menetlustoimingu sooritamisega. Praegusel juhul saab selliseks menetlustoiminguks pidada AJN-i otsuse eelnõu kaebajale edastamist 13. septembri 2018. a e-kirjaga, sest nii eelnõus kui ka kaaskirjas on selgelt märgitud, et Audiitorbüroo Simar OÜ kvaliteedikontrolli lõpetamisel kavatseb AJN tunnistada kehtetuks audiitorettevõtja tegevusloa ja võtta kaebajalt ära vandeaudiitori kutse. Kuna kaebajalt kutse äravõtmise menetlus algas enne Audiitorbüroo Simar OÜ äriregistrist kustutamist, siis ei ole audiitorettevõtja suhtes menetluse lõppemisel praegusel juhul tähtsust. 4(10)
3-18-2294 3) Kaebaja õigust olla ära kuulatud pole rikutud. Otsuse eelnõu edastati kaebajale
13.septembri 2018. a e-kirjaga ning talle anti võimalus esitada eelnõu kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebajal tuli kõik vastuväited esitada määratud tähtajaks või taotleda tähtaja pikendamist. 4) Otsuse õigusvastasust ei too kaasa ka asjaolu, et otsuse vastuvõtmise ajaks ei olnud veel koosoleku protokoll allkirjastatud. AudS § 1241 lg 4 kohaselt võetakse AJN-i otsus vastu hääletamisega, mitte hääletustulemusi kajastava protokolli allkirjastamise või kinnitamisega. Koosoleku protokoll üksnes kajastab koosoleku käiku ja hääletustulemusi ning tõendab eraldi dokumendina vormistatud otsuste puhul otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi olemasolu. Protokolli vormistamine ei mõjuta otsuse teatavakstegemist ega selle kehtivust. Kuna protokolli kinnitamisega ei otsustata küsimusi uuesti, ei ole tähtsust sellel, et A. Järving osales koosolekul, kus protokoll kinnitati. Kui ka asuda seisukohale, et protokoll peaks olema allkirjastatud enne selle kooskõlastamist ja kinnitamist, ei ole protokolli hilisem allkirjastamine sellist laadi menetlusviga, mis saanuks kuidagi mõjutada otsuste vastuvõtmist AJN-i koosolekul. 5) Kaebaja pole tõendanud oma väidet, et AJN-i 6. novembri 2018. a koosoleku protokoll on võltsitud. AudS § 1241 lg 2 kolmanda lause kohaselt sätestatakse protokollimisnõuded AJN-i töökorras. AJN-i töökorra § 8 näeb ette nõuded protokolli vormistusele ja sisule, kuid mitte tähtaega protokolli koostamiseks ja allkirjastamiseks. Kuna sellist tähtaega ei ole sätestatud ka HMS §-s 18, siis on tegemist sedalaadi haldusmenetluse üksikasjaga, mille haldusorgan määrab kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). AJN-i 6. novembri 2018. a koosoleku protokolli tegelikkusele vastavust on kinnitanud nii protokolli allkirjastanud S. Tammer ja E. Kippar kui ka protokolli
20.novembril 2018. a koosolekul kinnitanud AJN-i liikmed. Kahtlusi ei saa tekitada asjaolu, et väljavõtted on allkirjastatud erinevatel aegadel, sest protokolli väljavõte tulebki allkirjastada hetkel, mil see tehakse. Isegi kui A. Järving oleks osalenud AJN-i koosolekul kaebajat puudutava päevakorrapunkti arutamisel ja hääletamisel, ehkki ta oleks AJN-i töökorra § 1 lg 3 või HMS § 10 lg 1 p 4 kohaselt pidanud ennast taandama, ei oleks see menetlusviga mõjutanud asja otsustamist, sest ka ilma A. Järvingu hääleta olid AJN-i kuuest liikmest neli otsuse vastuvõtmise poolt. Seda, et AJN-i liikmed olid hääletamisel vabad, kinnitab kaudselt ka asjaolu, et üks AJN-i liige hääletas otsuse vastu. 6) Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud mingeid sisulisi vastuväiteid AJN-i 6. novembri 2018. a otsuse nende järelduste kohta, milles hinnati tema osutatud audiitorteenuse kvaliteeti ning tema vastavust vandeaudiitorilt oodatava hea maine ja usaldusväärsuse nõuetele, ning kohus ei peatu neil küsimustel pikemalt. Vaidlustatud otsuses käsitletud kutsetegevuse korduvad või olulised rikkumised AS-i A, B OÜ ja AS-i C auditite töövõttudes ei olnud aegunud. AJN on õigesti heitnud kaebajale ette ka Audiitorbüroo Simar OÜ tegevuse lõpetamist ja hinnanud selle oluliseks rikkumiseks. AudS § 891 lg-te 1 ja 2 järgi ei või audiitorettevõtjat vabatahtlikult lõpetada enne, kui AJN-ilt on selleks luba taotletud ja AJN on loa andnud. AudS § 891 lg-te 3 ja 4 kohaselt võib AJN keelduda loa andmisest, kuni mh audiitorettevõtja suhtes alustatud kvaliteedikontrolli menetluse lõpetamiseni. Audiitorettevõtja juhatuse liikme poolt AudS §-s 891 sätestatud audiitorühingu vabatahtliku lõpetamise korra rikkumine on AudS § 1661 kohaselt väärtegu. Ehkki formaalselt ei lõpetatud praegusel juhul Audiitorbüroo Simar OÜ-d äriseadustiku (ÄS) § 201 tähenduses, vaid Audiitorbüroo Simar OÜ (ühendatav ühing) loeti ÄS § 391 lg 1 kohaselt lõppenuks seoses ühinemisega AJN OÜ-ga (ühendav ühing), on nende tagajärjed samad, sest audiitorettevõtja tegevusluba ei ole üleantav (AudS § 82 lg 2). Seega on sisuliselt tegemist AudS §-s 891 sätestatud audiitorettevõtja vabatahtliku lõpetamise korra rikkumisega. Vastustaja võis kutse äravõtmisel tugineda ka AudS § 32 lg 4 p-le 3 ja § 39 lg-le 2 (s.o mittevastavus hea maine ja usaldusväärsuse nõudele). Kutse äravõtmist AudS § 32 lg 4 p 3 alusel võib kaaluda ka siis, kui vandeaudiitor paneb toime õiguslikult või eetiliselt taunitavaid 5(10)
3-18-2294 tegusid ning selle tõttu tekib kahtlus vandeaudiitori usaldusväärsuses, kuigi vandeaudiitori tegevus ei too kaasa AudS § 39 lg-s 3 sätestatud tagajärgi. Samuti ei ole AudS § 32 lg 4 p-de 1 ja 3 kohaldamisala teineteist välistav ja võib (osaliselt) kattuda. 7) Vaidlustatud otsuses on arusaadavalt selgitatud, miks kaebaja puhul ei ole vandeaudiitorilt nõutava hea maine ja usaldusväärsuse kriteeriumid täidetud. Arvestades kaebaja rikkumiste iseloomu ning nende paljusust ja korduvust, ei ole põhjust hinnata temalt vandeaudiitori kutse äravõtmist ilmselgelt ülemääraseks. Kutse äravõtmist ei saa pidada ebaproportsionaalseks seetõttu, et kaebaja oli esitanud kutsest loobumise avalduse ning tema vanust ja terviseseisundit arvestades ei ole tõenäoline, et kaebaja sooviks tulevikus asuda uuesti audiitorteenust osutama. Audiitortegevuse järelevalve toimimise vastu esineb suur avalik huvi, sest laiem avalikkus ja asutused peavad saama vandeaudiitori töö kvaliteeti usaldada ning usaldusväärne ja tõhus finantsaruandlus aitab omakorda kaasa turgude korrapärasele toimimisele (vt direktiivi 2006/43/EÜ põhjendus 9).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kassatsioonkaebuses palub kaebaja kohtuotsused tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja põhjendused on järgmised. 1) Kohus on jätnud tähelepanuta, et AJN-i menetlusnormide rikkumised on tõsised ja korduvad. Vaidlustatud otsus on allkirjastatud enne, kui allkirjastati koosoleku protokoll, ning isegi enne seda, kui koosoleku protokoll AJN-i järgmisel koosolekul kinnitati. Seega on rikutud AudS § 1241 lg-t 2 ning AJN-i töökorra § 8 lg-d 4 ja 5. 2) Kvaliteedikontroll tehti Audiitorbüroo Simar OÜ, mitte kaebaja suhtes. Kuna Audiitorbüroo Simar OÜ õigusvõime lõppes 2. oktoobril 2018, oleks AJN pidanud menetluse lõpetama seoses menetlusosalise lõppemisega ning vajaduse korral algatama uue menetluse kaebaja vastu. Kaebajale tuli üllatusena, et temalt võetakse kutse ära, ilma et tema suhtes menetlust läbi viidaks, ning seetõttu ei saanud ta esitada ka vastuväiteid. 3) Ei ole välistatud, et otsuse tegemisel osales ka A. Järving, kes oleks pidanud ennast taandama. Kaebaja soovis kohtumenetluses koosoleku protokolli võltsimist tõendada koosoleku protokollija ütlustega, kuid kohtud kaebaja taotlust ei rahuldanud. Kui A. Järving tegelikult koosolekul osales ja kaebajat puudutava otsuse tegemisel hääletas, on eiratud huvide konflikti regulatsiooni. 4) Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et vaidlustatud otsus on õiguspärane osas, milles AJN heitis kaebajale ette audiitorühingu lõpetamist. AudS § 891 lg-d 1 ja 2 ei reguleeri olukorda, kus audiitorbüroo ühineb. Ühingu lõpetamine ja ühinemine on kaks eraldi protseduuri, mida ei saa samastada. Kaebajale ei saa ette heita seda, et AudS ei keela ilma AJN-i nõusolekuta audiitorbüroo ühinemist teise ühinguga. Seaduses sätestatu otsustab seadusandja. 5) Vaidlustatud otsus on ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega. Kohus pole põhjendanud, miks ta selle väitega ei nõustu. AJN on täielikult tähelepanuta jätnud kaebaja terviseseisundi ja kaebaja soovi kutsest loobuda. Kaebaja pole AJN-iga kirjavahetust pidanud ning alusetu on kohtu arvamus, et AJN kaalus võimalust lõpetada menetlus kaebaja haigestumise tõttu. Praegusel juhul esineb ilmselge kaalutlusviga, kuna AJN ei ole võtnud arvesse kaebaja terviseseisundit ja on selle tulemusena teinud ebaproportsionaalse otsuse.
8.AJN leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ta pole otsuse tegemisel menetlusnorme rikkunud ning on kaebajalt vandeaudiitori kutse äravõtmise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhjendanud.
6(10)
3-18-2294
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium nõustub enamiku ringkonnakohtu põhjendustega. Vaidlustatud otsuse allkirjastamisel enne protokolli allkirjastamist ja kinnitamist pole rikutud menetlusnorme viisil, mis oleks võinud mõjutada otsuse sisulist õiguspärasust. Samuti on ringkonnakohus piisavalt põhjendanud seda, miks Audiitorbüroo Simar OÜ kvaliteedikontrolli tulemused on võimalik omistada kaebajale ning miks võib nende alusel kaebajalt vandeaudiitori kutse ära võtta. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuse sellekohaste põhjendustega ega korda neid (HKMS § 231 lg 6). Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebajalt tuli vandeaudiitori kutse ära võtta, sest ta rikkus AudS § 891 lg-te 1 ja 2 nõudeid, kui otsustas Audiitorbüroo Simar OÜ ühinemise AJN OÜ-ga ilma AJN-ilt selleks luba taotlemata. Samuti on kolleegium seisukohal, et AJN on teinud kaebajalt vandeaudiitori kutset ära võttes kaalutlusvea.
10.AudS § 891 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et audiitorettevõtjat ei või järelevalvenõukogu kirjaliku loata vabatahtlikult lõpetada ning audiitorettevõtja juhatus, täis- või usaldusühingut juhtima õigustatud osanik ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud vandeaudiitor on kohustatud vähemalt 20 päeva enne audiitorettevõtja lõpetamise otsustamist esitama järelevalvenõukogule taotluse audiitorettevõtja vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks. Kolleegiumi hinnangul tuleb AudS § 891 tõlgendada nii, et see hõlmab üksnes audiitorühingu lõpetamist ÄS § 201 mõttes. Sellist järeldust toetab nii seaduse grammatiline, tekkelooline kui ka süstemaatiline tõlgendus.
11.Audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 613 SE seletuskirjast selgub, et „seadust täiendati eelviidatud normidega seetõttu, et välistada audiitorettevõtja ja temaga seotud vandeaudiitorite suhtes alustatud järelevalve menetluste puhul järelevalve menetluse lõppemist ja võimaldada menetlusest tulenevate ning Audiitorkogu potentsiaalsete nõuete esitamist audiitorettevõtja vastu, kui tegemist on audiitorettevõtja vabatahtliku likvideerimisega“. Seletuskirjas viidati, et esines pahatahtlikku audiitorühingu lõpetamist järelevalvemenetluse käigus: „See, et ebaausatel audiitorettevõtjatel on võimalik kõrvale hoiduda järelevalvest õõnestab oluliselt järelevalvesüsteemi, võimaldab ebaausat konkurentsi, ei ole kooskõlas avalike huvidega ning kahjustab vandeaudiitori kutse mainet, autoriteeti ja usaldusväärsust. Eelnõus sätestatu rakendamine takistab audiitorettevõtjate järelevalvemenetlustest kõrvale hoidmist sh seda, et audiitorettevõtja toime pandud rikkumised jäävad avastamata ja rikkumiste eest jääb karistus määramata.“
12.Osaühingu lõpetamist reguleerib ÄS § 201. ÄS § 201 ei käsitle äriühingute ühinemist äriühingu lõpetamisena, sest ÄS § 391 kohaselt toimub ühinemine ilma likvideerimismenetluseta ning ühinevate äriühingute või ühendatava äriühingu vara, sealhulgas kohustused, lähevad üle uuele äriühingule või ühendavale äriühingule. Osaühingu lõpetamine toimub ÄS § 201 kohaselt kas osanike otsusega, kohtulahendiga, pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse raugemisel või teistel seaduses või põhikirjas näidatud alustel. Osaühingu lõpetamisel tuleb üldjuhul läbi viia likvideerimine ning kõik osaühingule teadaolevad võlausaldajate nõuded tuleb rahuldada.
13.Kolleegiumi hinnangul on oluline sisustada AudS § 891 kooskõlas ÄS §-s 201 ettenähtud osaühingu lõpetamise alustega. Mõistet „audiitorettevõtja vabatahtlik lõpetamine“ ei saa pidada avaliku õiguse autonoomseks mõisteks, kuigi mõiste „audiitorettevõtja“ kasutamine võiks sellele viidata. Audiitorettevõtja on AudS § 7 lg 2 kohaselt vandeaudiitorite ühing või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeaudiitor. Vandeaudiitorite ühing (audiitorühing) on äriühing, mille üheks tegevusalaks on vandeaudiitori kutseteenuse osutamine (AudS § 7 lg 3). Audiitorühingu liigid on ette nähtud AudS § 76 lg-s 2 ja seovad audiitorühingu mõiste ühinguõigusega. Seega tuleb ka audiitorühingu lõpetamise mõistet sisustada nii, nagu ühinguõiguses seda mõistetakse. Sellist seisukohta toetab asjaolu, et AudS § 891 on valdkondadeülene norm, mida AudS §-st 1661 tulenevalt 7(10)
3-18-2294 kohaldatakse ka väärteo koosseisu kindlaksmääramisel. Seepärast on oluline, et eri valdkondades saadaks ühte moodi aru sellest, millist tegevust tuleb pidada äriühingu lõpetamiseks.
14.AudS § 86, mis reguleerib tegevusloa kehtivuse lõppemist, teeb samuti vahet audiitorühingu ühinemisel ja lõpetamisel. Ka ei ole äriühingute ühinemise tagajärjed samad, mis äriühingu lõpetamisel. ÄS § 391 lg 4 kohaselt läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Samas ei ole tegevusluba AudS § 82 lg 2 kohaselt üleantav ning teine isik ei või seda kasutada. Kui ühendaval äriühingul puudub tegevusluba, nagu praegusel juhul, ei allu see äriühing AJN-i järelevalvele (AudS § 102 lg 1 p 3 ja § 103 lg 2 p 2), kuid Audiitorkogul on võimalik ühendatava audiitorühingu tegevusest tulenevad potentsiaalsed nõuded pöörata ühendava äriühingu vastu.
15.Kuigi seaduseelnõu seletuskirjast saab järeldada, et seadusemuudatusega sooviti takistada järelevalvemenetlusest kõrvalehoidumist, ei ole AudS § 891 kehtestamisega õnnestunud seaduseelnõu seletuskirjas püstitatud eesmärke (vt käesoleva otsuse p 11) ühinevate äriühingute puhul saavutada. AudS § 891 lg 1 tekst, selle seletuskiri ega seaduse süstemaatiline tõlgendamine ei võimalda sisustada audiitorühingu lõpetamist laiemalt kui ühinguõiguses. ÄS § 2 lg 5 näeb ette, et ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks tuleb taotleda luba üksnes juhul, kui see on seaduses ette nähtud. Seepärast ei saa audiitorühingu ühinemist AudS § 891 lg 1 keelu alla paigutada.
16.AudS §-s 891 sätestatud audiitorühingu vabatahtliku lõpetamisega oleks tegemist olnud juhul, kui Audiitorbüroo Simar OÜ osanikud oleksid selle äriühingu osanike otsusega lõpetanud. Kuna kaebaja audiitorbürood ei lõpetatud osanike otsusega ning kaebaja audiitorbüroo varad, sealhulgas kohustused, läksid õigusjärgluse korras üle ühendavale äriühingule, ei pidanud kaebaja ühinemiseks AJN-ilt luba taotlema.
17.AJN on kaebaja vandeaudiitori kutse äravõtmist põhjendanud muu hulgas asjaoluga, et kaebaja rikkus teadlikult AudS 891 lg-d 1 ja 3 ning pani audiitorühingu vabatahtliku lõpetamise korda eirates toime väärteo tunnustega teo. Kaebaja kutse äravõtmise aluseks olid AudS § 32 lg 4 p-d 1 ja 3. AudS § 32 lg 4 p 1 kohaselt võib vandeaudiitori kutse ära võtta vandeaudiitori tegevuse või kutsetegevuse aluste korduva või olulise rikkumise korral. AudS § 32 lg 4 p 3 võimaldab kutse ära võtta seadusega vandeaudiitorile sätestatud nõuetele mittevastamise korral. AudS § 39 lg 2 nõuab, et vandeaudiitor ja vandeaudiitori kutse taotleja oleksid hea mainega ja usaldusväärsed. Vaidlustatud otsuses on audiitorettevõtte vabatahtliku lõpetamise korra rikkumine loetud kutse äravõtmise üheks põhjuseks nii AudS § 32 lg 4 p 1 kui ka p 3 järgi. Vastustaja on pidanud seda kaalukaks põhjuseks, rõhutades selle rikkumise olulisust ka kohtumenetluses.
18.Samuti on AJN nii AudS § 32 lg 4 p 1 kui ka p 3 rikkumist põhjendanud vandeaudiitori tegevuse ja kutsetegevuse aluste korduva ja olulise rikkumisega. Vaidlustatud otsuses on korduvate rikkumistena nimetatud AS-ile A, B OÜ-le, AS-ile C ja AS-ile D osutatud audiitorteenuse mittenõuetekohast kvaliteeti ning osutatud mitmetele kaebaja kutsetegevuses esinenud puudustele, mis ilmnesid enne 2016. aastat (vaidlustatud otsuse p 2.1 alapunkti (i) esimene lõik).
19.AudS § 32 lg 4 p-s 1 käsitletud rikkumiste eest võib AudS § 32 lg 6 kohaselt koosmõjus sama seaduse § 148 lg-ga 2 kutse ära võtta kahe aasta jooksul rikkumise toimepanemise päevast arvates. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et vaidlustatud otsusest ei selgu, millal rikkumised toime on pandud, sest viidatud on üksnes nende tuvastamise ajale. Kuna kutse võib AudS § 32 lg 4 p 1 alusel ära võtta üksnes kahe aasta jooksul rikkumise toimepanekust, on oluline rikkumise toimepaneku aeg tuvastada ja otsuses märkida. Kuigi ringkonnakohtuga võib nõustuda ka selles, et usutavasti ei olnud vaidlusaluse otsuse tegemise ajal möödunud kaht aastat AS-ile A, B OÜ-le ja AS-ile C teenuste osutamisel toime pandud rikkumistest, on samas ilmne, et AS-ile D osutas kaebaja teenust pea kuus 8(10)
3-18-2294 aastat tagasi, s.o 2012. aastal, ning ka mitmetest teistest otsuses nimetatud rikkumistest oli möödunud üle kahe aasta. AudS § 32 lg 4 p 1 alusel kutse äravõtmise kvalifitseerimiseks vajalikud korduvad rikkumised peavad olema samuti toime pandud kahe aasta jooksul enne kutse äravõtmise otsustamist. AJN on otsuses märkinud, et kõik kirjeldatud rikkumised on kogumis olulised. Seega on kutse äravõtmise aluseks olnud korduvate rikkumiste hulgas ka rikkumised, mille toimepanemisest kahe aasta möödumise tõttu kutset enam ära võtta ei saanud.
20.Kolleegium leidis otsuse nr 3-15-2221/33 p-s 13, et mõne teo äralangemine tegude kogumist, mille eest määrati distsiplinaarkaristus, ja mõne teo ebaõige kvalifitseerimine tahtliku teona ei too alati kaasa distsiplinaarkaristuse määramisel tehtud kaalutlusotsuse õigusvastasust, kui ebaõigesti kvalifitseeritud tegu või teod ei moodusta olulist osa ette heidetud tegudest arvu ega eelkõige rikkumise raskuse poolest. Kohtul ei tohi tekkida kahtlust, et ebaõigel õiguslikul kvalifikatsioonil põhinev kaalutlusotsus võib olla ebaproportsionaalne või et kaalutlusviga võib olla mõjutanud kohaldatud karistuse valikut. Kuigi viidatud lahend oli tehtud ametniku distsiplinaarmenetluses määratud karistust silmas pidades, on seal toodud põhimõtted kohaldatavad ka kutse äravõtmist puudutava vaidluse lahendamisel.
21.Kolleegium ei ole eespool toodud põhjustel veendunud, et kaebaja audiitorühingu teise äriühinguga ühendamise ebaõige kvalifitseerimine AudS § 891 lg 1 rikkumisena ja korduvate rikkumiste kogumi tuvastamisel ekslikult arvesse võetud AS-i D auditeerimisel toime pandud rikkumised ja muud üle kahe aasta tagused rikkumised pole mõjutanud otsuse tegemist.
22.Kutsealase rikkumise toimepanemisel on vandeaudiitorilt kutse äravõtmise üldaluseks AudS § 32 lg 4 p 1, erandlikel juhtudel AudS § 32 lg 4 p 3. Ühe ja sama rikkumise kvalifitseerimine mõlema normi alusel ei ole põhjendatud. Kui vandeaudiitorile etteheidetava rikkumise toimepanemisest ei ole möödunud üle kahe aasta, saab temalt kutse ära võtta AudS § 32 lg 4 p 1 alusel, eeldusel, et tegemist on olulise või korduva rikkumisega. Kui viimase kahe aasta jooksul toime pandud rikkumine või rikkumised ei ole piisavalt tõsised, et õigustada vandeaudiitorilt kutse äravõtmist AudS § 32 lg 4 p 1 alusel, ei ole samade rikkumiste tõttu õigustatud ka kutse äravõtmine AudS § 32 lg 4 p 3 alusel. AudS § 32 lg 4 p 3 eesmärk on tagada avaliku huvi kaitse samas ulatuses AudS § 32 lg 4 p-ga 1.
23.Kolleegium on rõhutanud, et AudS § 32 lg 4 p 3 kohaldamisel ei piisa kutse äravõtmiseks üksnes olulise rikkumise tuvastamisest. Sellel alusel on võimalik vandeaudiitorilt kutse ära võtta siis, kui vandeaudiitori hea maine või usaldusväärsus on kutsealase või muu õiguserikkumise toimepanemise tõttu jätkuvalt tõsiselt kahjustunud. AudS § 32 lg 4 p 3 alusel kutsealase rikkumise tõttu kutse äravõtmiseks peab esinema ülekaalukas avalik huvi ning otsuses tuleb põhjendada, miks on kutse äravõtmine ohu ennetamise eesmärgil jätkuvalt vajalik (Riigikohtu otsus nr 3-17-378/56, p-d 19 ja 28).
24.Vaidlustatud otsuses selline analüüs AudS § 32 lg 4 p 3 kohaldamise osas puudub. Võttes ka arvesse, et AJN tegi AudS § 32 lg 4 p 1 kohaldamisel kaalumisvea, ei ole kohtul võimalik veenduda, kas kaebajalt kutse äravõtmise ajal oli tema hea maine ja usaldusväärsus kutsealase rikkumise toimepanemise tõttu jätkuvalt kahjustunud. Seepärast on AJN otsus kaalutlusreeglite rikkumise tõttu õigusvastane ning tuleb tühistada.
25.Kaebaja esitas kohtule ka kohustamisnõude, et AJN lahendaks tema 22. mai 2018. a vandeaudiitori kutsest loobumise avalduse. Kuna kolleegium tühistas kutse äravõtmise otsuse ja AudS § 32 lg-st 2 tulenev avalduse läbivaatamise keeld on ära langenud, sest kvaliteedikontroll on lõppenud, tuleb vastustajat kohustada kaebaja avaldust läbi vaatama.
9(10)
3-18-2294
26.Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et kohtud on rikkunud kohtumenetluse norme. Kohtud lükkasid tagasi kaebaja väite, et kutse äravõtmise otsustamisel osales AS-i D aktsionär A. Järving, leides, et kaebaja pole seda väidet tõendanud. Samas keeldusid nad kaebaja taotletud tunnistajat välja kutsumast. Kohtud asusid seisukohale, et materjalid on asja lahendamiseks piisavad ja kuna taotletud tunnistaja osales protokolli kinnitamisel, on ta juba kinnitanud protokolli õigsust ja teda üle kuulata pole vaja. Eeltoodud alustel tõendi tagasilükkamist HKMS § 62 lg-d 2 ja 3 ette ei näe. Asjakohane ei ole ringkonnakohtu põhjendus, et A. Järvingu osalemine poleks tulemust muutnud, sest kutse äravõtmise poolt hääletas ka ilma temata enamik AJN liikmetest (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-3-03, p 12 – isik peab huvide konflikti korral taanduma nii küsimuse arutamisest kui ka otsustamisest). Kui kohtud oleksid asunud seisukohale, et A. Järvingul puudus taandumiseks AudS § 1241 lg-s 7 sätestatud põhjus (järelevalvenõukogu liige ei või hääletada, kui hääletatakse teda või tema huve otseselt puudutavat otsust), poleks kaebaja esile toodud asjaolu asjas tõendamist vajanud ning tõendist oleks tulnud keelduda HKMS § 62 lg 2 alusel. Praegusel juhul kohtud sellist seisukohta ei võtnud. Seega oleks tulnud kaebajal lasta tõendada oma väidet, et A. Järving osales koosolekul.
27.HKMS § 109 lg 4 kohaselt muudab kolleegium menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on halduskohtus taotlenud 2760 euro suuruse esindajakulu ja 15 euro suuruse riigilõivu hüvitamist, ringkonnakohtus 1725 euro suuruse esindajakulu ja 15 euro suuruse riigilõivu hüvitamist ning Riigikohtus 690 euro suuruse esindajakulu hüvitamist. Kolleegium lähtub asja keerukusest ning sellest, et kahes kohtuastmes peeti istung, ega pea õigusabikulusid põhjendamatult suureks. Kaebaja kasuks tuleb välja mõista 5175 eurot esindajakulude ja 30 eurot riigilõivu katteks. Kaebaja on taotlenud, et talle hüvitatavatelt menetluskuludelt mõistetaks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivise väljamõistmine menetluskuludelt on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4 kohaselt, kuid HKMS sellist võimalust ette ei näe. Seega jääb see kaebaja taotlus rahuldamata. Kautsjon tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 107 lg 4). Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
28.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Samuti tuleb tähemärkidega asendada kaebaja poolt auditeeritud äriühingute nimed, sest AudS § 133 lg 5 p 3 kohaselt tuleb tagada järelevalve konfidentsiaalsus järelevalve subjektide klientide kaitseks. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.