Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-1859 18. detsember 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot Ülle Saadi kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
9.augusti 2017. a korralduses sisalduva otsuse tühistamiseks ja ameti kohustamiseks Kaebaja Ülle Saad, volitatud esindaja Tiina Mare Hiob Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik Taivo Luik, volitatud esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Merilin Ojasaar Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2018. a otsus Ülle Saadi kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2018. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Mõista Ülle Saadilt Taivo Luige kasuks välja 764 eurot 40 senti kassatsiooniastme õigusabikulude katteks. Ülejäänud kassatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
1.Tallinna linnas asuva korterelamu katusekorrusel (6. korrus) paiknevat korterit nr 16 on aastatel 2000–2001 laiendatud ja ümber ehitatud, nõnda et muudetud on hoone algset projekti. Korteri nr 16 omanik tellis 2012. a-l ümberehituse seadustamiseks projekti. Ehitus- ega kasutusluba selle projekti alusel väljastatud ei ole.
2.Korteri nr 16 praeguse omaniku Taivo Luige esindaja esitas 17. märtsil 2017 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ehitusteatise korteri nr 16, ehitisealuse pinnaga üle 60 m2, laiendamiseks kuni 33%. TLPA teavitas 21. märtsil 2017 korteriühistut, et ametile on esitatud ehitusteatis koos ehitusprojektiga ja ehitusprojekti kohta on võimalik esitada kirjalikult arvamusi või vastuväiteid.
3-17-1859
3.Korteri 14 (5. korrus) omanik Ülle Saad esitas 2. aprillil 2017 vastuväited ehitusprojekti kohta. Kaebaja osutas, et tsiviilasjas nr 2-12-24747 lahendatakse tema haginõuet korteri nr 16 omaniku vastu. Kaebaja nõuab selles tsiviilasjas, et talle lõpetatakse kahju tekitamine ja elamu ümberehitatud osa viidaks vastavusse elamu algse, 1997. a projektiga. Korterit nr 16 on laiendatud ja rekonstrueeritud ühisomandis olevate mõtteliste osade (elamu pööning, tehnovõrgud ja osa katusest) arvel. Pööningu asemele on tehtud klaasidest tuba ja katuse eemaldamisega loodud ilmastikumõjudele avatud terrass. Sellega on kaebajale tekitatud pidev ja liigselt koormav kahjulik mõjutus (korter nr 14 on väga külm, vihmavesi tungib tuppa, seintes on läbijooksud, värv koorub seintelt jne). TLPA ametnikud on olnud olukorraga kursis. Ehitusteatis on esitatud eesmärgiga saada ebaseaduslikule ümberehitusele heakskiitu. Projekt sisaldab vastuolusid ja puudusi. Ehitusteatise kooskõlastamisega ei tohi seadustada kaasomandi osa hõivamist.
4.TLPA kooskõlastas 15. mail 2017 korteri nr 16 ehitusteatise ning vastas kirjaga Ü. Saadi vastuväidetele.
5.Kaebaja esitas 13. juunil 2017 TLPA-le vaide, milles palus: 1) teha TLPA-le ettekirjutus 15. mai 2017 korteri nr 16 ümberehituse ja laiendamise projektile antud kooskõlastuse tagasivõtmiseks (toimingu tagasitäitmiseks); 2) kuni asja uue otsustamiseni keelata koos projektiga esitatud ehitusteatises märgitud tööde tegemine.
6.Tallinna Linnavalitsus jättis 9. augusti 2017. a korraldusega vaide rahuldamata. Korralduse põhjenduste kohaselt väljendab ehitusprojektile antud kooskõlastus üksnes seda, et kohalik omavalitsus on nõus ehitusprojektid nimetatud tööde tegemisega. Kooskõlastus ei reguleeri kaasomanikevahelisi asjaõigussuhteid ega anna taotlejale õigust teha ehitustöid ilma kaasomanike nõusolekuta. Kooskõlastatud projekt vastab majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97) sätestatud eelprojekti nõuetele. Vaidlustatud toiminguga ei ole TLPA kiitnud heaks varasemaid omavolilisi ja ehitusnõuetele mittevastavaid probleemseid ümberehitusi. Kuna TLPA-le on esitatud ehitusteatis koos ehitusprojektiga, mitte aga kasutusteatis ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 28 või 29 alusel, tuleb eeldada, et taotleja soovib ehitamise teel viia ehitise ehitusprojektiga vastavusse. Ehitusprojekti menetlemise seisukohast ei ole tähtsust, millise osa kaasomandist on korteri nr 16 omanikud faktiliselt hõivanud. TLPA-l pole ehitusteatise menetluses kohustust kohapeal faktilist olukorda kontrollida. Vaide esitaja kirjeldatud mõjutused on tingitud olemasolevast olukorrast, mitte ehitusprojektiga kavandatud ehitustöödest. Tegeliku olukorra vastavust ehitusprojektile hinnatakse kasutusloa menetluses. Ehitusprojekti menetluses pole tähtsust ka sellel, et kaasomandisse kuuluvate tehnosüsteemide osad jäävad korteri nr 16 koosseisus olevatesse ruumidesse, sest seaduse järgi on korteriomanik kohustatud tagama nende hooldamiseks vajaliku juurdepääsu.
7.Kaebaja palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Tallinna Linnavalitsuse
9.augusti 2017. a korralduses sisalduv otsus, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie projekti kooskõlastamisele, ning kohustada TLPA-d 15. mail 2017 korteri nr 16 ümberehituse ja laiendamise projektile antud kooskõlastust tagasi võtma. 1) Kaebaja selgitab, et korterelamus on 1997. a projektiga ettenähtud katuse osa lammutatud. Selle asemele on ehitatud avatud terrass ning klaasgalerii. Muudetud on ka 1997. a projektiga ettenähtud tehnovõrke. Kõik kõrvalekaldumised 1997. a projektist tehti ilma kooskõlastusteta ning teiste korteriomanike nõusolekuta. Ümberehitised katusel said kaebaja korteri (korter nr 14) alalise kahjustamise allikaks ülevalt korruselt (korterist 16) läbijooksude, samuti temperatuurirežiimi olulise muutumise tõttu, mh seetõttu, et avatud terrass ning klaasgalerii ei saa täita katuse funktsioone. 2) Korteri nr 16 omanik tellis 2012. a-l OÜ-lt Pert Projekt ümberehitiste seadustamiseks projekti. Ehitus- ega kasutusluba selle projekti alusel ei väljastatud. 2016. a-l tellis korteri nr 16 omanik Casa Planeeringud OÜ-lt projekti (Casa Planeeringud OÜ töö nr 29/16) samadeks töödeks. Casa 2(7)
3-17-1859 Planeeringud OÜ projekti kohaselt on projekt koostatud korteri nr 16 olemasoleva olukorra täpsustamiseks ning korteri juurde kuuluva katuseterrassi ja sademevee ärajuhtimise rekonstrueerimiseks. Rõhutatud on, et projekt on OÜ Pert Projekt projekti jätkuks. Casa Planeeringud OÜ projekti kohaselt kavandatakse vaid katuseterrassi põranda, st alumise korruse katuselae soojustamist ja katuseterrassi sademevee uue äravoolutoru rajamist. Kinnitatud on, et hoone katuse konstruktsiooni muutmist projektiga ette nähtud ei ole. Kooskõlastades Casa Planeeringud OÜ projekti tervikuna, kooskõlastas TLPA sellega ka OÜ Pert Projekt projekti. OÜ Pert Projekt projekt nägi aga ette ehitusluba nõudvate tööde tegemist katuse lammutamisel ning korteriga 16 ühendamisel. Ka OÜ Pert Projekt projekt oli koostatud juba tehtud töödele kasutusloa saamiseks, mitte nende tööde tegemiseks. Sellega kavandati korteri väljaehitamise seadustamist. Korteri väljaehitus on tehtud 11 aastat tagasi. Kooskõlastades Casa Planeeringud OÜ projekti, seadustas TLPA elumaja katuseta jätmise ja lubas kaebaja vara edasi kahjustada (kahjustused tekivad katuse puudumise tagajärjel). 3) Kaebaja on esitanud projekti kohta 2. aprillil 2017 vastuväited, mh põhjusel, et projektis on rikutud paljusid nõudeid. Projektiga ettenähtud, tegelikult aga juba teostatud ümberehitustega kahjustatakse pidevalt kaebaja vara, korteri nr 16 omanik võttis teistelt korteriomanikelt õigusvastaselt oma ainuvaldusesse kaasomandis oleva katuse osa ning projekt põhineb valedel algandmetel. Korteri nr 16 laiendamisega on sisuliselt kaasomandi eseme osa sihtotstarvet muudetud ja antud see üle ühe korteriomaniku ainuomandisse. Projekti kooskõlastamisega ilma teiste kaasomanike nõusolekuta asendatakse õigustamatult omaniku (kaasomanike) kohustuslik nõusolek omandi üleandmiseks. Ehitusteatise kooskõlastamise menetlusse ei ole teisi korteriomanikke nõuetekohaselt kaasatud.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 2. märtsi 2018. a otsusega kaebuse, tühistas Tallinna Linnavalitsuse 9. augusti 2017. a korralduses sisalduva otsuse, millega jäeti rahuldamata Ü. Saadi vaie, kohustas vastustajat võtma tagasi ehitusteatisele antud kooskõlastuse, mõistis Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja menetluskulu katteks 1700 eurot ja jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus leidis järgmist. 1) Kolmanda isiku kavandatavate ümberehitustööde jaoks oli ehitusseadustiku (EhS) § 35 lg 3 ja lisa 1 järgi vaja esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Korteri nr 16 terrass on välja ehitatud kahes etapis (aastatel 1999‒2000 enne korteri nr 16 esimesele omanikule üleandmist ja 2000‒2001 viimase poolt). Tõenditest nähtub, et senini ei ole korrektset ja dokumenteeritud loamenetlust korteri nr 16 juurde kuuluva terrassi rajamise (mh katuse eemaldamise) käigus toimunud: ehituslube ei ole väljastatud, mistõttu pole ka kindlust, milliste ehitusprojektide alusel on praeguse olukorrani jõutud. Vaidlust ei ole selle üle, et terrassi ehitustööd on tehtud ebakvaliteetselt ning seetõttu on korteri nr 16 all elava kaebaja omand kahjustunud ja tema elukeskkond halvenenud. 2) Kohus nõustub vastustajaga, et eelprojekti staadiumis ei pruugi kõik lahendused olla lõplikult paigas, kuid see tõdemus ei anna TLPA-le õigust ignoreerida probleeme ja puudusi, millele asjatundjad on ehitusteatise aluseks olevat projekti hinnates osutanud. Ehitusinsener Rimma Partsi (RPP Grupp OÜ) arvamusest korteri nr 16 ümberehituse ja laiendamise projekti kohta nähtub, et projektis pole kõiki olulisi lahendusi, väljapakutud lahendused ei vasta korteris nr 16 väljaehitatud tehnosüsteemidele, tarindite nõuetele jms. R. Partsi esile toodud puudused langevad osaliselt kokku R. Rattasepa eksperdiarvamusega Pert Projekt OÜ eelprojekti kohta, mis oli Casa Planeeringud OÜ projekti koostamise lähtealuseks ning millest võib järeldada, et Pert Projekt OÜ eelprojekti puudusi ei ole Casa Planeeringud OÜ projektiga kõrvaldatud. 3) Vastustaja ei ole R. Partsi välja toodud probleeme analüüsinud ega ümber lükanud. Vastustaja seisukoht, et eelprojekti staadiumis ei peagi selliste küsimustega tegelema, on puuduste hulka ning olemust arvestades lubamatult üldistav ja ka ekslik. Määrus nr 97 ei võimalda kõikvõimalike probleemidega tegelemist lükata tulevikku (sh nt kasutusteatise menetlusse). Kuna vastustaja ei ole kaebaja väidetele sisuliselt vastanud ega põhjendanud ehitusprojekti nõuetele vastavust, ignoreerides erialaasjatundjate väljatoodud puudusi ehitusprojekti kohta, on tegemist olulise kaalutlusveaga ja kaebus tuleb rahuldada. Kaalutlusviga on seda olulisem, et varasemad korteri nr 16 terrassi rajamise
3(7)
3-17-1859 ja laiendamise ehitustööd on tehtud ebakvaliteetselt, ilma korrektsete projektideta ning väljaspool vastustaja kontrolli.
9.Tallinna linn esitas apellatsioonkaebuse.
10.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 7. detsembri 2018. a otsusega Tallinna linna apellatsioonkaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 2. märtsi 2018. a otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis Ülle Saadi kaebuse tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis Ülle Saadilt Tallinna linna riigilõivu katteks välja 15 eurot ja kolmanda isiku esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks 3050 eurot. Ülejäänud osas jäid menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus tuleb tühistada tõendite vale hindamise tõttu, ja põhjendas seda järgmiselt. 1) Kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa vaidlusaluse ehitusteatise kontekstis puudutada asjaolu, kas korteri nr 16 terrass ehitati välja seaduslikult või ebaseaduslikult, ega see, kas seda püütakse seadustada või mitte. Kaebajal on õigus vaidlustada ehitusteatist juhul, kui ehitusteatise alusel lubatud ehitamine võib kaebaja jaoks tuua kaasa kahjulikud mõjud. Kui ebaseaduslik ehitis (klaasgalerii ja terrassi laiendus) rikub kaebaja arvates tema õigusi, on tal võimalik taotleda pädevalt asutuselt ehitusjärelevalve menetluse algatamist ning menetluse algatamata jätmise korral pöörduda halduskohtusse nõudega viia nimetatud menetlus läbi või otsustada selle algatamine uuesti. Kaasomandi kasutamisest tulenevate vaidluste lahendamine ei ole Tallinna linna ega halduskohtu pädevuses ning sellega, et vastustaja kooskõlastas ehitusteatise, ei ole kolmandale isikule antud volitust kahjustada kaasomanike õigusi ega huve. EhS § 36 lg 5 p 4 ja lg 6 ning § 44 p 4 järgi peab pädev asutus kaaluma, kas ehitusteatise ja -projekti alusel kavandatava ehitamisega võiks kinnisasja kaasomanikele või muudele isikutele (nt üürnikele) kaasneda püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Asjas esitatud tõendite põhjal ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik tuvastada, et kavandatavatel ehitustöödel oleks kaebajale või tema kinnisasjale selline negatiivne mõju. 2) Halduskohus on Ü. Saadi kaebuse rahuldanud kahel põhjusel: 1) Casa Planeeringud OÜ eelprojekt, mille alusel ehitusteatis esitati, on oluliste puudustega (halduskohtu otsuse p 21); 2) ehitisregistris pole kooskõlastusi Casa Planeeringud OÜ eelprojektile (halduskohtu otsuse p 23). Vastustaja on selgitanud, et ehitisregistri eripära tõttu ei olnud nimetatud kooskõlastused kohtunikule nähtavad. Linn esitas Casa Planeeringud OÜ eelprojekti kooskõlastuste olemasolu tõendamiseks dokumentaalse tõendina väljavõtte ehitisregistrist, millest nähtub, et 2017. a kevadel on projekti kooskõlastanud Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Keskkonnaamet ja Päästeameti Põhja päästekeskus. 3) Vastustaja oleks saanud jätta ehitusteatise EhS § 36 lg 5 p 4 ja lg 6 ning § 44 p 5 alusel kooskõlastamata siis, kui ehitusprojekt ei oleks vastanud ehitusprojektile ettenähtud nõuetele. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et Casa Planeeringud OÜ eelprojekti on koostanud selleks pädev isik (EhS § 44 p 2). Nõuded ehitusprojektile on sätestatud majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. 4) Kaebaja ei ole märkinud, millistele määruse nr 97 kolmandas peatükis sätestatud nõuetele Casa Planeeringud OÜ eelprojekt ei vasta. T. Rattasepp ei ole 27. mai 2016. a arvamuses tuvastanud, et Casa Planeeringud OÜ eelprojekt ei vasta määruses nr 97 ettenähtule. Sellist järeldust ei saa teha ka R. Partsi arvamusest. 5) T. Rattasepp on koostanud 24. mail 2017 Casa Planeeringud OÜ projekti ekspertiisi. Ekspert on andnud hinnangu, et projekt ja selles esitatud tehnilised lahendused vastavad lähteülesandele (ehitusprojekti tehniliste lahendustega likvideeritakse korteri nr 14 kahjustuste tekkepõhjused) ning kui tehnilised lahendused teostab pädev ehitaja, siis on terrassi katuselae nõuetekohane ehitusfüüsikaline toimimine ja sademeveepidavus tagatud. Kaebaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ekspert T. Rattasepa arvamuses esitatud hinnangute kohta. Niisiis saab ringkonnakohus sellest järeldada, et Casa Planeeringud OÜ eelprojekt vastab eelprojektile esitatavatele nõuetele. 4(7)
3-17-1859 Projektil pole negatiivset mõju kaebaja kinnisasjale ning kaebajal ei ole selle vaidlustamiseks kaebeõigust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Ülle Saad palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja halduskohtu otsuse jõusse jätta. Kaebaja leiab, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et vaidlustatud on ka kaebaja vara kahjustavate ümberehituste kooskõlastamist. Casa Planeeringud OÜ projektis sisaldus ka OÜ Pert Projekt 2012. a projekt, millele samuti laienes vastustaja kooskõlastus. Ehitusteatisega koos esitatud projekt puudutas nii ehitise ümberehitamist kui ka laiendamist. Mitmed nendest töödest nõuavad ehitusluba ja neid ei saa teha kooskõlastuse alusel. Kassaator nõustub, et vahetult Casa Planeeringud OÜ tööga ettenähtud põranda soojustamise ning toru asendamisega kahjulikku mõju kassaatori varale ei tekitata. Kuid kahjulik mõju on tingitud OÜ Pert Projekt koostatud töös näidatud ümberehitustest ehk katuse lammutamisest ning selle klaasgaleriiga asendamisest. Ka teiste ametiasutuste kooskõlastused OÜ Pert Projekt töö osale on võetud juba 2012. a ning vastustaja on need 2017. a registrisse kandud, ilma et oleks kontrollinud projekti vastavust sel ajal kehtinud nõuetele. Kolmanda isiku eesmärgiks on seadustada kassaatori omandit kahjustav olukord ning seetõttu oleks vastustaja pidanud keelduma projekti kooskõlastamast. Ringkonnakohus eksis, järeldades, et korraga projekti mõlema osa kooskõlastamine ei kahjusta kassaatori õigusi. Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui jättis hindamata kooskõlastuse andmise OÜ Pert Projekt koostatud projektile.
12.Tallinna linn palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Õige ei ole kassaatori väide, nagu oleks ehitusteatise teavitatuks lugemise aluseks 2012. a koostatud OÜ Pert Projekt ehitusprojekt. Ehitusteatise teavitatuks lugemise aluseks oli Casa Planeeringud OÜ koostatud ehitusprojekt. Seadustada saab ebaseaduslikku ehitustegevust kasutusloa või kasutusteatise menetluses, mitte esitatud ehitusteatisega. Ehitusteatis on esitatud alles kavandatavaks ehitustegevuseks (mitte toimunud ehitustegevuseks) ja selle eesmärk on likvideerida sademevee läbivool kassaatorile kuuluva korteri laest ja lõpetada kassaatori vara kahjustamine. Ehitusprojekt on määruse nr 97 nõuetega kooskõlas. Ehitusluba ei olnud vaja taotleda. Vaidlusaluse ehitusteatise teavitatuks lugemise aluseks olnud eelprojektil pole negatiivset mõju kaebaja kinnisajale ja tal ei ole selle vaidlustamiseks kaebeõigust.
13.Taivo Luik palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Ehitusteatis on esitatud katuseterrassi ja sademevee ärajuhtimissüsteemi rekonstrueerimistööde tegemiseks. Varasemad ümberehitustööd on kolmanda isiku hinnangul seaduslikud ning isegi juhul, kui need seda osaliselt ei ole, ei seadustata ehitusteatisega varasemaid ümberehitustöid. Planeeritavad tööd ei kahjusta kaebaja õigusi.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 230 lg 5 p 1). Ringkonnakohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva otsuse põhjendustega.
15.Määruse nr 3-17-1152/35 p-s 11 selgitas kolleegium, et ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg 2 alusel ei ole haldusakt, vaid halduse toiming (haldusmenetluse seaduse § 106 lg 1, HKMS § 6 lg 2). Eelnevast tuleb lähtuda ka siis, kui pädev asutus nõustub ehitamisega vaikimisi või selge sõnaga pärast ehitusteatise kontrolli EhS § 36 lg 5 alusel ilma täiendavaid nõudeid esitamata. Kuigi 5(7)
3-17-1859 täiendavale kontrollile kohaldatakse EhS § 36 lg 6 esimese lause järgi üldiselt ehitusloa menetluse ja ehitusloa andmisest keeldumise sätteid, täpsustatakse sama lõike teises lauses, et kontrolli tulemusel annab pädev asutus haldusakti vaid täiendavate nõuete esitamise korral Praeguses asjas ei esitanud vastustaja kontrolli tulemusel täiendavaid nõudeid. Neil põhjustel ei ole vastustaja 15. mai 2017. a vastus, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata, haldusakt. Vastustaja sedalaadi tegevust saab isik vaidlustada ennekõike kohustamiskaebusega riikliku järelevalve (EhS § 130 lg 2) tegemiseks (vt määrus nr 3-17-1152/35, p 10). Kui ehitusteatisega on nõustutud selle vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tema õigused tagada riikliku järelevalve meetmetega. Praeguses asjas on kohustamisnõue ehitusjärelevalve teostamiseks esitatud, kuid kohtud on jätnud selle põhjendatult rahuldamata.
16.Kohtute tuvastatud asjaolude valguses ei näe kolleegium vaidlusaluse ehitusteatise menetluses olulisi õiguslikke puudusi. Ringkonnakohus on eksperdi hinnangule toetudes kontrollinud, et ehitusteatise esemeks olevad ehitustööd vastavad ehitamisele esitatavatele nõuetele ning et vaidlusalune elamu vastab pärast kõnealuseid töid ehitistele esitatavatele sisulistele nõuetele. Kaebajagi on kassatsioonkaebuses kinnitanud, et Casa Planeeringud OÜ projekti alusel ette nähtud põranda soojustamise ning toru asendamisega ei tekitata tema varale kahjulikku mõju.
17.Kaebaja väitel on ehitusteatise menetluses kooskõlastus antud ka varasematele töödele, mille tegemiseks oleks olnud vaja ehitusluba, ja sellega seadustatakse katuse lammutamine ja asendamine klaasgaleriiga. Kolleegium nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et varasema ehitustegevuse seadustamine ei toimu ehitusteatise menetluses. Teatisega nõustumine kui toiming, ega ka EhS § 36 lg 6 teise lause alusel esitatavad täiendavad nõuded ei reguleeri tagasiulatuvalt teatise esitaja varasemat tegevust. Varasemat ehitamist ja ehitist on võimalik seadustada ehitus- ja kasutuslubadega (vrd ehitusloa tagasiulatuva mõju kohta ka kolleegiumi määrus nr 3-17-505/44, p 9). Ehitusteatisega vaikimisi või selge sõnaga nõustumisel on ehitusloast erinev õiguslik mõju. See on vaid juriidiline fakt, mille ilmnemisel kõrvaldab seadus (EhS § 36 lg 2) ehitamisele seatud piirangu. Ehitusluba seevastu on iseseisev õigusakt, isiku õiguste ja kohustuste muutmisele suunatud haldusõiguslik tahteavaldus. Samuti ei saa ehitamist ega ehitist erinevalt kasutusloast kui haldusaktist seadustada kasutusteatisega nõustumise toiming. Kasutusteatisega nõustumise korral kõrvaldab seadus (EhS § 48 lg 2) vaid ehitise kasutamise piirangu.
18.Ehitusteatise menetluse materjalid võisid tekitada kaebajas arusaama, et teatis seadustab ehitamise rekonstrueerimistöödest laiemas ulatuses. Kuigi varasemate tööde kajastamine projektis ei saa laiendada ehitusteatise kui toimingu õiguslikke tagajärgi, peab pädev asutus tagama, et ehitusteatise materjalid ei oleks eksitavad.
19.Kolleegium ei nõustu vastustaja väitega, et kohalik omavalitsus võib ehitusteatise kooskõlastamise menetluses piirduda vaid ehitusprojekti vastavuse kontrollimisega majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ toodud kriteeriumitele. EhS § 36 lg 5 sätestab, et vajaduse korral kontrollib pädev asutus muu hulgas, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse (p 1) või esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid (p 3). Kui esinevad ehitusloa andmisest keeldumise alused (EhS § 44), tuleb algatada täiendav kontroll ning ehitusloa andmisest keelduda, kui puudusi ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate nõuetega (EhS § 36 lg 6).
20.EhS § 36 lg 5 p 4 kohaldamisel võib kohalikul omavalitsusel tekkida vajadus selgitada ka kaasomanikevahelisi suhteid. Ka ehitusteatise menetluses tuleb pädeval asutusel arvestada ehitise ja 6(7)
3-17-1859 selle kasutamise mõju teistele isikutele. Kui ehitamisele esitatavate avalik-õiguslike nõuete rikkumine kahjustab naabrite (nt elamu kaasomanike) õigusi, tuleb pädeval asutusel algatada täiendav kontroll. See puudutab ka ohtu, et kaasomaniku vara kahjustatakse ehitamise käigus projektis kavandamata kõrvalmõjuna (vrd kolleegiumi otsus nr 3-16-1050/68, p 12; määrus asjas nr 3-3-1-67-01). See ei tähenda, et vastustaja peaks hakkama lahendama pooltevahelisi tsiviilõiguslikke vaidlusi selle üle, kas projektis ettenähtud kaasomandi eseme ümberehitused on lubatavad kaasomaniku tahte vastaselt. Kolleegium rõhutab, et ehitusteatise aktsepteerimine ei asenda teiste kaasomanike nõusolekuid, mis võivad olla vajalikud ehitamiseks.
21.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kolmanda isiku õigusabikulud kassatsiooniastmes on 764 eurot 40 senti, mis tuleb kaebajalt HKMS § 108 lg 8 alusel kolmanda isiku kasuks välja mõista. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.