Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. detsember 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1859
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.08.2017 korralduses nr 1180-k sisalduva otsuse tühistamiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Marina SimhesKazakova Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – YY, volitatud esindajad v.adv Aivar Pilv ja v.adv Merilin Ojasaar
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. märtsi 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
3.detsembri 2018. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 2. märtsi 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-1859. Teha asjas uus otsus, millega jätta XX kaebus tervikuna rahuldamata.
2.Mõista XX-lt Tallinna linna riigilõivu katteks välja 15 (viisteist) eurot ja YY esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks 3050 (kolm tuhat viiskümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.01.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
3-17-1859 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinnas, Nafta 16 katusekorrusel (6. korrus) paiknevat korterit nr 16 on võrreldes hoone algse projektiga (Masso Arhitektuuribüroo OÜ 1997 töö nr 996 „Elamu Tallinnas, Nafta tn 16“) laiendatud ja ümber ehitatud.
2.Nafta 16‒16 omanik tellis 2012. a-l OÜ-lt Pert Projekt ümberehituse seadustamiseks projekti. Ehitus- ega kasutusluba selle projekti alusel väljastatud ei ole.
3.Nafta 16‒16 praeguse omaniku YY esindaja Casa Planeeringud OÜ esitas 17.03.2017 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ehitusteatise nr 1711201/03471 elamu Nafta tn 16 (katastritunnus 78401:115:1670), ehitisealuse pinnaga üle 60 m2, laiendamiseks kuni 33%.
4.TLPA teavitas 21.03.2017 korteriühistut Nafta 16, et ametile on esitatud ehitusteatis koos ehitusprojektiga (Casa Planeeringud OÜ töö nr 29/16) ja ehitusprojekti kohta on võimalik esitada kirjalikult arvamusi või vastuväiteid.
5.XX esitas 02.04.2017 vastuväited ehitusprojektile.
6.TLPA kooskõlastas 15.05.2017 Nafta 16‒16 osas ehitusteatise nr 1711201/03471 ning vastas kirjaga XX vastuväidetele.
7.XX esitas 13.06.2017 TLPA-le vaide, milles palus: 1) teha TLPA-le ettekirjutus 15.05.2017 Nafta 16‒16 ümberehituse ja laiendamise projektile antud kooskõlastuse tagasivõtmiseks (toimingu tagasitäitmiseks); 2) kuni asja uue otsustamiseni keelata koos projektiga esitatud ehitusteatises märgitud tööde teostamine.
8.Tallinna Linnavalitsuse 09.08.2017 korraldusega nr 1180-k „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse peale esitatud vaide läbivaatamine (Nafta 16)“ jäeti XX vaie rahuldamata. TLPA kooskõlastus ehitusprojektile väljendab vaid kohaliku omavalitsuse nõusolekut projektis toodud tööde teostamiseks. Kooskõlastus ei reguleeri kaasomanike vahelisi asjaõigussuhteid ega anna taotlejale õigust teostada ehitustöid ilma kaasomanike nõusolekuta. Kooskõlastatud projekt vastab majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruses nr 97 (määrus nr 97) „Nõuded ehitusprojektile“ eelprojekti staadiumile esitatavatele nõuetele. Vaidlustatud toiminguga ei ole TLPA kiitnud heaks varasemaid omavolilisi ja ehitusnõuetele mittevastavaid probleemseid ümberehitusi. Kuna TLPA-le on esitatud ehitusteatis koos ehitusprojektiga, mitte aga kasutusteatis ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise
2(13)
3-17-1859 seaduse (EhSRS) § 28 või 29 alusel, tuleb eeldada, et taotleja sooviks on ehitamise teel viia ehitis vastavusse ehitusprojektis ettenähtuga. Ehitusprojekti menetlemise seisukohast ei oma tähtsust, millise osa kaasomandist on korteri nr 16 omanikud faktiliselt hõivanud. TLPA-l puudub ehitusteatise menetluses kohustus kohapeal faktilist olukorda kontrollida. Vaide esitaja kirjeldatud mõjutused on tingitud olemasolevast olukorrast, mitte ehitusprojektiga kavandatud ehitustöödest. Tegeliku olukorra vastavust ehitusprojektile hinnatakse kasutusloa menetluses. Ka kaasomandi esemesse kuuluvate tehnosüsteemide osade jäämine korteri nr 16 koosseisus olevatesse ruumidesse ei oma ehitusprojekti menetluses tähtsust, kuna nende hooldamiseks vajaliku juurdepääsu tagamine on korteriomaniku seadusega sätestatud kohustus. Kuigi Casa Planeeringud OÜ jätkas Pert Projekt OÜ poolt 2012. a-l alustatud ehitusprojekti koostamist, ei omanud see kõnealuses menetluses tähtsust – amet menetles siiski konkreetset, koos ehitusteatisega esitatud ehitusprojekti. Ehkki projekti juures on kajastatud ka varasemale projektile antud kooskõlastused, on Casa Planeeringud OÜ projekt ka käesolevas menetluses nõuetekohaselt kooskõlastatud Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Kommunaalameti, Päästeameti Põhja päästekeskuse ja Tallinna Kesklinna Valitsusega. Nafta 16 korteriomanikud olid nõuetekohaselt menetlusse kaasatud.
9.XX esitas 11.09.2017 Tallina Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada täielikult Tallinna Linnavalitsuse 09.08.2017 korralduses nr 1180-k sisalduva otsuse, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie Casa Planeeringud OÜ projekti kooskõlastamisele, ning kohustada ametit 15.05.2017 Nafta 16‒16 ümberehituse ja laiendamise projektile antud kooskõlastuse tagasivõtmiseks. Nafta 16 asuva korterelamu algse, 1997. a projektiga ettenähtud katuse osa on lammutatud, selle asemel varem katuseks olevale osale on ehitatud avatud terrass ning klaasgalerii. Muudetud on ka katuse osas algse 1997. a projektiga ettenähtud tehnovõrgud. Kõik kõrvalekaldumised 1997. a projektist olid tehtud ilma kooskõlastusteta ning teiste korteriomanike nõusolekuta. Eelkirjeldatud ümberehitised katusel said kaebaja korteri (korter nr 14) alalise kahjustamise allikaks ülevalt korruselt (korterist 16) läbijooksude, samuti temperatuurirežiimi olulise muutumise tõttu, mh seetõttu, et avatud terrass ning klaasgalerii ei saa täita katuse funktsioone. Korteri nr 16 omanik tellis 2012. a-l OÜ-lt Pert Projekt ümberehitiste seadustamiseks projekti. Ehitus- ega kasutusluba selle projekti alusel ei väljastatud. A-l 2016 tellis korteri nr 16 omanik Casa Planeeringud OÜ-lt projekti (Casa Planeeringud OÜ töö nr 29/16) samadeks töödeks. Casa Planeeringud OÜ projekti kohaselt on projekt koostatud Nafta tn 16 kinnistul paikneva korterelamu korteri nr 16 olemasoleva olukorra täpsustamiseks ning korteri juurde kuuluva katuseterrassi ja sademevee ärajuhtimise rekonstrueerimiseks. Rõhutatud on, et projekt on OÜ Pert Projekt projekti jätkuks. Casa Planeeringud OÜ projekti kohaselt kavandatakse vaid katuseterrassi põranda, st alumise korruse katuselae soojustamist ja katuseterrassi sademevee uue äravoolutoru rajamist. Kinnitatud on, et hoone katuse konstruktsiooni muutmist projektiga ette nähtud ei ole. Kaebaja on esitanud projektile 02.04.2017 vastuväited mh põhjusel, et projekt on koostatud hulgaliste nõuete rikkumistega, projektiga ettenähtud, tegelikult aga juba teostatud ümberehitistega kahjustatakse pidevalt kaebaja vara, samuti seetõttu, et korteri nr 16 omanik võttis teistelt korteriomanikelt õigusvastaselt oma ainuvaldusesse kaasomandis oleva katuse osa ning projekt põhineb valedel algandmetel. Vastustaja väide, et Casa Planeeringud OÜ projekti kooskõlastamine ei puuduta OÜ Pert Projekti järgi juba teostatud töid, on väär, kuna põhineb loogilisel veal. Vastustaja ise 3(13)
3-17-1859 kinnitab, et Casa Planeeringud OÜ projekt on OÜ Pert Projekt 2012. a projekti jätkuks, see hõlmab OÜ Pert Projekt projektis toodud töid ning Casa Planeeringud OÜ projektile on laiendatud selle kooskõlastamisel 2012. a projekti kooskõlastusi. Kooskõlastades Casa Planeeringud OÜ projekti tervikuna, kooskõlastas TLPA sellega ka OÜ Pert Projekt projekti. OÜ Pert Projekt projekt nägi aga ette ehitusluba nõudvate tööde tegemist katuse lammutamisel ning korteriga 16 ühendamisel. Ka OÜ Pert Projekt projekt oli koostatud juba teostatud töödele kasutusloa saamiseks, mitte nende tööde tegemiseks. Sellega kavandati korteri väljaehitamise seadustamist. Korteri väljaehitus on teostatud juba 11 aastat tagasi. Casa Planeeringud OÜ projekti kooskõlastamisega seadustatakse elumaja katuseta jätmist, õigustatakse ja lubatakse kaebaja vara edasist kahjustamist katuse puudumisest tekkinud tagajärgedega. Korteri nr 16 omanikult tuleb nõuda kasutusteatise esitamist ehitusseadustiku (EhS) § 47 lg 5 alusel, mis lubaks viia läbi ümberehitiste nõuetele vastavuse kontrollimiseks ettenähtud menetluse, mitte kooskõlastada juba teostatud ümberehitised Casa Planeeringud OÜ projekti raames. Projekti kooskõlastamise algatamisest teavitati vaid KÜ Nafta 16 raamatupidajat. Teised kaasomanikud said projekti ning ehitusteatise esitamisest teada juhuslikult. Need, kes said teada, teatasid TLPA-le õigeaegselt oma mittenõustumisest projektiga. TLPA pole sellega arvestanud. Kaasomandi osa ümberehitamise ning selle otstarbe muutmise taotluse esitamiseks pädevateks isikuteks on kaasomanikud kvalifitseeritud enamuse otsuse alusel. Korteri 16 laiendamine on sisuliselt kaasomandi eseme osa sihtotstarbe muutmine ning ühe korteriomaniku ainuomandisse üleandmine. Projekti kooskõlastamisega ilma teiste kaasomanike nõusolekuta asendatakse õigustamatult omaniku (kaasomanike) kohustuslik nõusolek omandi üleandmiseks.
10.Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Ehitusteatisega ei rikuta kaebaja subjektiivseid õigusi ega piirata tema vabadusi. Kaebaja kinnisasjale tekkinud kahjud ei ole põhjustatud ehitusteatise alusel kooskõlastatud ehitusprojektist. Ka kaebaja ise on seisukohal, et tema kinnisasi on saanud kahjustatud juba aastatel 2000–2001. Kaebuse eesmärgiks on vaid takistada ümberehitustöid, mis parandavad kaebaja enda olukorda. Naaberkinnistute omanikelt ei ole nõusolekuid võetud, kuid asja otsustamist ning lõpptulemust naaberkinnistute omanike nõusolek või selle puudumine ei oleks muutnud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Ehitusprojekt vastab määruses nr 97 eelprojekti staadiumile esitatavale nõuetele (§-d 8 ja 13). Ehitusteatisele antakse kooskõlastus eelprojekti alusel, milles ei lahendata erinevaid tööetappe ja tehnilisi sõlmesid. Vastavalt standardile on ehitustöö tegemise aluseks ehitusprojekt tööprojekti staadiumis ehk tööprojekt. Seega võib kolmas isik ehitustöid teha vaid tööprojekti alusel. Vastustaja saab hinnata ja anda oma seisukoha vaid ehitusteatise alusel ehitusprojektile, amet ei kontrolli tööprojekte. Omaniku kohustus on korraldada ehitamine ja tööprojekti koostamine, samuti omanikujärelevalve. Ehitusteatise andmisel on kaalutud erinevate isikute huvisid ja kõiki asjaolusid, analüüsitud ja hinnatud menetluse käigus esitatud dokumente, menetlusosaliste seisukohti ja huve. Puudub alus ehitusteatise kooskõlastamisest keeldumiseks. Nõustuda ei saa kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud läbi viima kasutusteatise, mitte ehitusteatise menetlemise ja ehitusteatise kooskõlastamisega seadustas vastustaja juba varasemad omavolilised ja ehitusnõuetele mittevastavad ehitustööd. Ametile oli esitatud ehitusteatis koos ehitusprojektiga, mitte aga kasutusteatis EhSRS §-de 28 või 29 alusel. Võib eeldada, et ehitusteatise taotleja sooviks on ehitamise teel viia ehitis vastavusse ehitusprojektis ettenähtuga ja lõpetada ebakorrektsest ehitamisest tingitud kahjustamine korteris 14. 4(13)
3-17-1859 Ehitusteatise kooskõlastamist ei saa võtta kui nõusolekut omandi üleandmiseks. Kui hoone ümberehitamine on vastuolus kaasomanike enamuse huvidega, on neil võimalus mitte anda ümberehitustöödeks oma nõusolekut (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-67-01). Kaasomanikud võivad anda ka tingimusliku nõusoleku. Kui üks kaasomanikest asub tegema ümberehitustöid kaasomanike enamuse tahte vastaselt, on teistel kaasomanikel võimalus esitada maa- või linnakohtule hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Ehitusjärelevalve asutuse pädevuses ei ole lahendada kaasomanike enamuse ja vähemuse vahelisi vaidlusi asja kasutamise üle. Äriregistris on korteriühistu Nafta 16 sidevahendite aadressiks mh [email protected], millele amet esitas 21.03.2017 teate ehitusteatise esitamisest nõudega edastada see kõikidele korteriomanikele. See, et tegemist on raamatupidaja e-postiga, ei nähtu äriregistri andmetest. Nimetatud teatele on kaebaja vastanud 02.04.2017, millele omakorda andis amet 15.05.2017 selgituse. Ehitusprojekt on nõuetekohaselt kooskõlastatud, selle menetlemisel ei ole rikutud menetlusnorme, väljastatud ehitusteatis on kooskõlas kehtiva seadusandlusega.
11.YY palus jätta kaebuse rahuldamata. Ehitusteatise alusel ei kavandata kaasomandi osa ümberehitamist ega mis tahes muud tegevust, mis võiks kaebaja õigusi rikkuda. Nafta 16 korterelamu on ehitatud välja 1999. a projekti alusel ning selle alusel kuulus korter 16 juurde katuseterrass. Toivo Rattasepa 27.05.2016 ekspertarvamuse nr TR 1794/2016 kohaselt on Nafta 16 korterelamu valminud vastavuses 1999. a koostatud teostus- ja mõõdistusjoonistega. 1997. a projektile ei vasta ka kaebaja enda korter, mis on samuti välja ehitatud 1999. a projekti kohaselt. 1999. a mõõdistusjooniste kohaselt oli korter 16 juurde ette nähtud katuseterrass suurusega 20 m2 ning vastav terrass ehitati ka reaalselt välja. Seega oli Nafta 16 elamu viilkatus osaliselt lamekatusega asendatud ja korter 16 terrass välja ehitatud juba korterelamu ehitustööde käigus ning ajal, kui korteriomandeid ei olnud moodustatud ja elamu kuulus täielikult arendajale EEÜ-le LICO. Seetõttu ei vajanud ka 1997. a projektis muudatuste tegemine ja elamu 1999. a projekti alusel väljaehitamine kaebaja ega teiste kaasomanike nõusolekut. Korteri nr 16 müügilepingu sõlmimise ajal oli terrass välja ehitatud ja registreeritud kinnistusregistris. Korter 16 osas on aastatel 2000‒2001 teostatud ümberehitustöid, kuid need ei ole kaebaja korteri kahjustuste põhjuseks. Ümberehitustööde käigus laiendati katuseterrassi ja korterit pööningu arvelt. Kolmandale isikule teadaolevalt on teostatud muudatused seaduslikud. Isegi kui ümberehitustööd oleksid ebaseaduslikud või selliste tööde teostamiseks puudus kaasomanike kokkulepe, on Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-12-24745 jätnud rahuldamata kaebaja nõude ümberehitustööde lammutamiseks, asudes seisukohale, et korterile 14 avaldatud kahjude tekkepõhjuse likvideerimine on võimalik saavutada hagejale oluliselt vähem mahukate ja soodsamate ehitustööde raames ning katuse taastamise nõue 1997. a projekti alusel on kolmanda isiku suhtes ebaproportsionaalselt koormav. Korteris nr 14 tuvastatud sadevee läbijooksud, hallitus ja ruumide sisekliima muutused ei ole tingitud korteris 16 teostatud ümberehitustest, vaid on põhjustatud elamu arendaja poolt tellitud tööde halvast ehituskvaliteedist. Ehitusteatise alusel tööde teostamine lõpetab kaebaja õiguste rikkumise. Projekti seletuskirjast nähtuvalt tuleb rekonstrueerimistööde raames ümber ehitada korter 16 katuseterrassi sadevee ärajuhtimise süsteem ning nõuetekohaselt taastada lõhutud katuseterrass (lamekatus). Projekti alusel ei teostata mingeid täiendavaid ümber- või juurdeehitustöid. Projektis ettenähtud tööde teostamise korral saavad korteri nr 14 kahjustuste tekkepõhjused likvideeritud. Kuigi kolmas isik (sh korter 16 eelmine omanik) oli juba sadevee läbijooksude esmakordsel avaldumisel 2011. a-l valmis omal kulul katuseterrassi rekonstrueerima, ei ole kaebaja selleks nõusolekut andnud, vaid nõuab katuseterrassi lammutamist. Katuseterrassi kate lammutati KÜ Nafta 16 poolt 2011. a-l, et välja selgitada korterisse nr 14 toimunud läbijooksude põhjused. Peale 5(13)
3-17-1859 lammutamist selgus, et konkreetsel juhul ei olnud läbijooks seotud terrassiga (või selle kattega), vaid läbijooksu põhjuseks oli elamusisese sadeveetoru ühenduskoha järeleandmine, mis oli omakorda tingitud sellest, et KÜ Nafta 16 ei olnud sadeveetorustikku lasknud hooldada/puhastada. Katuseterrass on hetkel kaetud ajutise varikatusega. Kui korter 14 läbijookse põhjustavaid puudusi ei ole võimalik asuda likvideerima, siis korteri kahjustumine jätkub ning see võib päädida kaebaja poolt uue kahjunõude esitamisega kolmanda isiku või KÜ Nafta 16 vastu. Ehitusteatisega kavandatud tööde teostamine ei vaja kaebaja (kaasomanike) nõusolekut, kuna asjaõigusseaduse (AÕS), korteriomandiseaduse (KOS) ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta (AÕS § 72 lg 4, KOS § 15 lg 2, KrtS § 37 lg 1). Isegi kui kavandatavad ehitustööd vajavad kaasomanike kokkulepet, on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei ole haldusorgani ega halduskohtu pädevuses.
12.Tallinna Halduskohus rahuldas 02.03.2018 otsusega kaebuse; tühistas Tallinna Linnavalitsuse 09.08.2017 korralduses nr 1180-k sisalduva otsuse, millega jäeti rahuldamata XX vaie; kohustas vastustajat võtma tagasi ehitusteatisele nr 1711201/03471 antud kooskõlastuse; mõistis Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja menetluskuluna 1700 eurot ja jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kolmanda isiku kavandatavate ümberehitustööde jaoks oli EhS § 35 lg-st 3 ja lisast 1 tulenevalt vajalik esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Korteri nr 16 terrassi väljaehitamine on varem toimunud kahes etapis (aastatel 1999‒2000 enne korteri nr 16 esimesele omanikule üleandmist ja 2000‒2001 viimase poolt), sealjuures korrektset ja dokumenteeritud loamenetlust ei ole korteri nr 16 juurde kuuluva terrassi osas (ja sellega seotud katuse eemaldamise osas) senini tõenditest nähtuvalt läbi viidud: ehituslube väljastatud pole, mistõttu pole ka kindlust, milliste ehitusprojektide alusel on senisesse olukorda jõutud. Vaidlust ei ole selles, et ehitustööd terrassi osas on teostatud ebakvaliteetselt ning see on põhjustanud korteri nr 16 all elava kaebaja omandi kahjustamist ja elukeskkonna halvenemist. Casa Planeeringud OÜ projekti alusel teostatavaid töid, millega võib-olla ei muudetagi olulisi detaile varem ilma ehitusloata teostatud töödes, tuleks käsitada ümberehitustöödena, kuna tööd on seotud varem teostatud, kuid asjakohase kontrolli läbimata töödega. Tehniliselt võib olla keeruline eraldada varem teostatud töid teostatavatest töödest. Olukorras, kus ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt nägi ette korteri nr 16 väljaehitamise võimaluse koos terrassiga, see projekt realiseeriti ning hoonele väljastati kasutusluba, puudub vastustajal õiguslik alus nõuda tervikuna terrassi asendamist viilkatusega. Seda ei muuda asjaolu, et aastatel 2000–2001 teostatud ehitustööd on teostatud ebaseaduslikult. Vastustajal puudub kohustus ja ka õigus nõuda konkreetsete projektlahenduste realiseerimist, kui vastava nõude esitamise ainsaks allikas oleks kaasomanike õiguste rikkumine. See, kas otsustatakse välja ehitada projektis fikseeritud korter koos terrassiga või jäädakse viilkatuse juurde, on elamu omanike otsustada. Asjas ei ole esitatud tõendeid ja ei nähtu, et avalik-õiguslikud normid (nt arhitektuurilised või ehitustehnilised nõuded) determineeriksid üksnes ühe kindla lahenduse, s.o viilkatuse taastamise. TR ekspertarvamuse kohaselt ei ole korteri nr 14 kohal asuva katuse osa ning tehnosüsteemide vastavusse viimine Masso Arhitektuuribüroo 1997. a juunis koostatud ehitusprojektiga põhjendatud, kuna ehitis on valmis ehitatud vastavuses Masso Arhitektuuribüroo poolt 1999. a jaanuaris koostatud teostus-/mõõdistusjoonistega (p 3.6, tl 19). Samuti esitas ekspert loetelu töödest, mis võimaldavad kahjustuste tekkepõhjused likvideerida olemasoleva ruumijaotuse tingimustes (p 3.10, tl 21). Seega puudub vastustajal olemasolevas olukorras õigus nõuda kolmandalt isikult terrassi asendamist viilkatusega. 6(13)
3-17-1859 Kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 11 p 3 kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Analoogne põhimõte on sätestatud 01.01.2018 jõustunud KrtS §-s 31. Seega ei näe kohus probleemi selles, et kaasomandis olevad tehnosüsteemid jäävad korteri nr 16 reaalosale. Kohus nõustus vastustajaga, et eelprojekti staadiumis ei pruugi olla kõik lahendused lõplikult paigas, kuid see tõdemus ei anna TLPA-le õigust ignoreerida asjatundjate väljatoodud probleeme ja puudusi seonduvalt ehitusteatise aluseks oleva projektiga. Ehitusinsener Rimma Partsi (RPP Grupp OÜ) arvamusest Nafta 16‒16 ümberehituse ja laiendamise projekti kohta (kd I, tl 60‒65) nähtuvalt puuduvad projektis olulised lahendused, väljapakutud lahendused ei vasta korteris nr 16 väljaehitatud tehnosüsteemidele, tarindite nõuetele jms. RP välja toodud puudused on osaliselt kokku langevad RR ekspertarvamuses toodud analüüsiga Pert Projekt OÜ eelprojekti (vt arvamuse p 3.5, tl 18 p) kohta, mis oli Casa Planeeringud OÜ projekti koostamise lähtealuseks ning millest võib järeldada, et Pert Projekt OÜ eelprojekti puudusi ei ole Casa Planeeringud OÜ projektiga kõrvaldatud. Vastustaja ei ole RP väljatoodud probleeme analüüsinud ega ümber lükanud. Vastustaja seisukoht, et eelprojekti staadiumis ei peagi selliste küsimustega tegelema, on väljatoodud puuduste hulka ning olemust arvestades lubamatult üldistav ja ka ekslik. Määrus nr 97 ei võimalda kõikvõimalike probleemidega tegelemist lükata tulevikku (sh nt kasutusteatise menetlusse). Kuna vastustaja ei ole kaebaja väidetele sisuliselt vastanud ega põhjendanud ehitusprojekti nõuetele vastavust, ignoreerides erialaasjatundjate väljatoodud puudusi ehitusprojekti kohta, on tegemist olulise kaalutlusveaga, mis tingib kaebuse rahuldamise. Kaalutlusviga on seda olulisem, et varasemad ehitustööd korteri nr 16 terrassi rajamise ja laiendamisega seonduvalt on teostatud ebakvaliteetselt, ilma korrektsete projektideta ning väljaspool vastustaja kontrolli. RR ekspertarvamuse kohaselt tuleks ehitusprojekt põhjusel, et tegemist on ehitise tarindite ja tehnosüsteemide tehniliste lahenduste olulise rekonstrueerimisega, koostada põhiprojekti staadiumis (arvamuse p 3.5, kd I, tl 18). TR poolt teostatud Casa Planeeringud töö nr 29/16 „Ehitusprojekti ekspertiis“ järeldused võivad olla õiged, kuid need ei saa asendada ehitamise üle otsustava haldusorgani kaalutlusi. RR viidatud ekspertiisi ei saa ka käsitada ammendava vastusena kõigile RP tõstatatud probleemidele. Kohtul ei õnnestunud leida ehitisregistris ehitusteatise nr 1711201/03471 juurest kooskõlastusi Casa Planeeringud OÜ projektile. Vastavaid tõendeid ei ole vastustaja ka kohtule esitanud. Seega ei ole võimalik kinnitada vastustaja väidet, et kooskõlastused on antud mh Casa Planeeringud OÜ projektile. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
13.Tallinna linn palub 02.04.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Määruse nr 97 § 13 lg 1 kohaselt esitab ehitusloa taotleja ehitusloa taotlemisel ehitusprojekti enda valitud staadiumis. Halduskohus ei ole põhistanud oma seisukohta, mille kohaselt oleks tulnud ehitusprojekt ehitusteatise teavitatuks lugemiseks esitada põhiprojekti staadiumis. Vaidlusalune ehitusprojekt sisaldab kõiki asjakohaseid osi (määruse nr 97 § 14 lg 2) ja kõik osad vastavad konkreetsele osale esitatavatele nõuetele (määruse nr 97 §-d 15-23). Määruse nr 97 § 10 lg 1 kohaselt on alles tööprojekt selline ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus
7(13)
3-17-1859 täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente. RP arvamus on kohtule esitatud allkirjata ja kuupäevata. Ometi on halduskohus pidanud just seda dokumenti kaebuse rahuldamisel otsustavaks tõendiks. Lisaks ei ole kaebaja RP arvamust vastustajale ehitusprojekti menetluses esitanud. Seega ei saanud TLPA selle infoga ehitusteatise menetluses arvestada. Kuna halduskohus on andnud RP arvamusele põhjapanevalt olulise rolli, siis oleks halduskohus pidanud seda tõendit sisuliselt hindama. RP arvamuses väljatoodud puudused saaksid tegelikud puudused olla siis, kui need näitaksid, et ehitusprojekt on vastuolus EhS-ga määruse nr 97 nõuetele. Midagi sellist RP arvamus ei sisalda. RP peab ehitusprojekti puuduseks asjaolu, et puudub KÜ Nafta 16 kaasomanike kooskõlastusleht. Samas ei tulene sellist kooskõlastuslehe ehitusprojekti koosseisus esitamise kohustust ühestki õigusnormist. Arusaamatuks jääb ka see, miks peaks olema ehitusprojekti osaks ametite kooskõlastused, kui määrus nr 97 seda ei nõua. Antud juhul on tegemist olemasoleva ehitise ümberehitamisega, mistõttu ei pea ehitusprojekt sisaldama kõiki võimalikke ehitusprojekti osi. Kuigi halduskohus leiab, et riiklikult tunnustatud eksperdi RR järeldused võivad olla õiged, siis lõpptulemusena on halduskohus pidanud vajalikuks ja võimalikuks võtta otsuse aluseks põhjendamatult siiski vaid RP arvamuse. Halduskohus on andnud ehitusteatisele, samuti kohaliku omavalitsuse pädeva asutuse rollile ehitusteatise kontrollimisel ja teavitatuks lugemisel tähenduse, mida seadusandja tegelikult ette ei näinud. EhS seletuskirjast 555 SE § 35 lg 1 kohta hõlmab ehitusteatis just vähemohtlikke ja avaliku huvita ehitisi, võimaldab isikutele kergemat ja kiiremat menetlust ning ehitusteatise oluline eesmärk on võimaldada kohalikul omavalitsusel saada teavet ehitatavate ehitiste kohta. Halduskohus on pidanud kohaliku omavalitsuse pädevat asutust vastutavaks nii ehitusteatisega koos esitatava ehitusprojekti eest kui ka pärast ehitusteatise teavitatuks lugemist ehitusprojekti järgnevate staadiumite koostamise eest. Nii see siiski ei ole. Ehitusteatise ja ehitusprojekti menetlemisel omab olulist tähtsust kontrollimine, kas selle on koostanud pädev isik. Antud juhul see nii on. Omaniku kohus on korraldada ehitamine ja tööprojekti koostamine, samuti omanikujärelevalve. Kui ehitusprojekti on koostanud vastava pädevuse ja kvalifikatsiooniga isik, ehitusprojekt on esitatud lubatud staadiumis (milleks võib olla ka eelprojekti staadium) ning ehitusprojekt vastab määrusele nr 97, ei saa omandiõiguse pinnalt tõusetunud kaasomanike vahelised vaidlused olla aluseks ehitusteatise teavitatuks lugemata jätmisele.
14.XX palub 03.05.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja esitas ehitusprojekti vastustajale vaidemenetluses vaide lisana 6 ja seda mainitakse ka vaidlustatud TLPA korralduses. Kohus lähtus mitte ainult RP, vaid ka TR arvamusest, mis on analoogne RP arvamusega. Seega oli vastustajal võimalus kohtueelses menetluses arvestada projektis kajastatud tööde ohutuse hindamisel asjatundja arvamusega. Vastustaja ei ole RP arvamuse osas esitatud väiteid esitanud esimeses kohtuastmes, mistõttu ei saa need olla aluseks halduskohtu otsuse vaidlustamisel. Asjaolu, et RP arvamusel puudub kuupäev, ei muuda seda tühiseks. Ükski menetlusosaline ei ole kohtueelses ega kohtumenetluses arvamuse osas kahtlusi väljendanud. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et halduskohus oleks pidanud RP arvamust sisuliselt hindama. Halduskohus tugines asja lahendamisel vastustaja poolt haldusmenetluse normide rikkumisele, mitte projekti nõuetele mittevastavuse tuvastamisele.
8(13)
3-17-1859 Vastustaja pöörab põhjendamatult suurt tähelepanu sellele, millises staadiumis tuli projekt esitada. Vastustaja kohustuseks oli välja selgitada kavandatava ehitamise vastavus nõuetele sõltumata sellest, millises projekti staadiumis on kavandatav ehitis kajastatud. Pidades enda ülesandeks ja kohustuseks vaid tuvastamist, kas projekt on koostatud pädeva isiku poolt, jätab vastustaja ilma igasuguse kaitseta teiste isikute õiguste ja huvide võimalikud rikkumised kavandatavate ehitustöödega. See on vastuolus KOKS § 3 p-s 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse põhimõttega ja EhS §-s 8 sätestatud ehitise ohutuse põhimõttega, mille kontrollimine on vastustaja kohustuseks EhS § 36 lg 5 p-st 4 ja lg-st 6 ning § 44 p-st 4 tulenevalt.
15.YY palub 04.05.2018 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada ning jätta menetluskulud kaebaja kanda. Korteri nr 16 juurde kuuluv katuseterrass on seaduslik ja läbinud kõik ametlikud menetlused. 2000‒2001. a-l teostatud ümberehitustööd on samuti seaduslikud ja läbinud ametliku menetluse. Seda tõendab Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti ehituslubade osakonna poolt 29.10.2001 kooskõlastatud korteri nr 16 inventariseerimisjoonis, millega on kinnitatud faktiliselt välja ehitatud lahenduse vastavust projektile. Ehitusteatise kooskõlastamise seisuga ei olnud kaebaja veel esitanud RP arvamust. Seega ei saanud TLPA ehitusteatise kooskõlastamise kaalumisel viidatud arvamuses esitatud väidetega arvestada. Vaidlustatud korraldusest nähtub, et TLPA on vaides sisalduvaid etteheiteid (sh RP arvamust) sisuliselt analüüsinud ja neile vastanud, mistõttu ei ole õige halduskohtu väide, et TLPA on erialaasjatundjate väljatoodud puudusi ignoreerinud. TR ekspertiis kinnitab, et ehitusprojekt ja selles esitatud tehnilised lahendused vastavad lähteülesandele ja nõuetele. Kohtuotsusest ei selgu, miks omistab halduskohus RP arvamusele suurema kaalu. Kohus oleks pidanud arvestama arvamuse andjate pädevuse erinevust ning seda, et TR on tsiviilasjas nr 2-12-24747 määratud ekspertiisi käigus teostanud kõnealuse terrassi osas ehitustehnilise ekspertiisi ning seeläbi detailselt kursis terrassi probleemidega ja nende lahendamiseks vajaminevate töödega. Halduskohus on rikkunud tõendite hindamise põhimõtteid ja uurimisprintsiipi. Kui halduskohtul tekkis RP arvamuse alusel kahtlus projekti nõuetekohasuse osas, siis oleks kohus pidanud RP arvamuse järeldusi sisuliselt analüüsima, sh hindama tõendi usaldusväärsust. Ainuüksi arvamuse sisusse süüvimata võib esile tuua selle järgmised puudused: 1) arvamusel puudub RP allkiri. Elektroonse dokumendi metaandmetest nähtuvalt on arvamuse autoriks Sergei. Arvestades, et kaebaja abikaasa nimi on Sergei Selezjonov, siis viitavad dokumendi andmed sellele, et arvamus on koostatud hoopis kaebaja või tema abikaasa poolt; 2) arvamuses puuduvad andmed ehitusprojekti ekspertiisiks pädeva isiku kvalifikatsiooni kohta. RP-l puudub ehitusprojektide koostamiseks nõutav pädevus (kutsetunnistus), lisaks puudub RPP Group OÜ-l, mille nimelt on arvamus esitatud, ehitusprojektide ekspertiisi registreering majandustegevuse registris. Kui kohus oleks analüüsinud RP arvamust sisuliselt, siis oleks ta tuvastanud, et: 1) arvamuse koostaja on eksinud nii asjaoludes kui ehitusprojekti eesmärkides; 2) arvamus põhineb kehtetutel standarditel ja õigusaktidel; 3) arvamus on ehitustehniliselt ebapädev. Asjaolu, et RR on tsiviilasjas nr 2-12-24747 koostatud ekspertarvamuses märkinud, et ehitusprojekt tuleb koostada põhiprojekti staadiumis, ei anna TLPA-le õigust nõuda ehitusteatise esitanud isikult projekti esitamist põhiprojekti mahus. TLPA peab oma tegevuses juhinduma määrusest nr 97.
9(13)
3-17-1859 Halduskohtu otsuse resolutsioon on ebaselge ja ei ole täidetav ilma otsuse tekstita. Arvestades seda, et TLPA on andnud ehitusteatisele heakskiidu vaikimisi, siis jääb ebaselgeks, kuidas peab haldusorgan selle heakskiidu tagasi võtma. Varasemas praktikas on peetud kohaseks ehitusteatise vaidlustamise korral tühistada kooskõlastus. Otsuse p-s 24 on halduskohus selgitanud, et kaebuse rahuldamine ei tähenda siiski seda, et vastustaja ei võiks ehitusteatise esemeks olevat ehitustööde lubamist uuesti otsustada ja nõusolekut anda, kui kohtuotsuses kirjeldatud kaalutlusvead saavad kõrvaldatud. Samas ei ole otsuse resolutsioonis selle kohta ainsatki viidet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Tallinna linna apellatsioonkaebus on põhjendatud. Halduskohtu otsus tuleb tühistada tõendite vale hindamise tõttu.
17.Esmalt piiritleb ringkonnakohus XX kaebeõiguse. Kaebaja põhjendab oma kaebust järgmiselt (vt ka halduskohtu otsuse p 16): 1) välja ehitatud terrass on ebaseaduslik, kuna on rajatud õigusaktide nõudeid eirates ning kaasomanike nõusolekuta, mistõttu tuleb kolmandalt isikult nõuda 1997. a projekti kohase olukorra taastamist (terrassi likvideerimine, viilkatuse taastamine); 2) vaidlusaluse ehitusteatise aluseks olev Casa Planeeringud OÜ projekt ei vasta nõuetele; 3) rikutud on menetlusreegleid (puuduvad nõutavad kooskõlastused, kaasomanikke ei teavitatud nõuetekohaselt). Neist kaebaja poolt esitatud väidetest on praeguse vaidluse lahendamisel asjakohased vaid viimased kaks. Halduskohtule saab kaebuse esitada üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa vaidlusaluse ehitusteatise kontekstis iseenesest puudutada asjaolu, kas korter 16 terrass ehitati välja seaduslikult või ebaseaduslikult ega see, kas seda püütakse seadustada või mitte. Kaebajal on õigus vaidlustada ehitusteatist juhul, kui ehitusteatise alusel lubatud ehitamine võib kaebaja jaoks tuua kaasa kahjulikud mõjud. Kui ebaseaduslik ehitis (klaasgalerii ja terrassi laiendus) rikub kaebaja arvates tema õigusi iseseisvalt, on tal võimalik taotleda pädevalt asutuselt ehitusjärelevalve menetluse läbiviimist ning menetluse algatamata jätmise korral pöörduda halduskohtusse nõudega viia vastav menetlus läbi või otsustada selle algatamine uuesti. Kaasomandi kasutamisest tulenevate vaidluste lahendamine ei kuulu Tallinna linna ega halduskohtu pädevusse ning vastustaja poolt ehitusteatise kooskõlastamisega ei ole kolmandale isikule antud volitust kahjustada kaasomanike õigusi ega huve. EhS § 36 lg 5 p-st 4 ja lg-st 6 ning § 44 p-st 4 tulenevalt peab pädev asutus kaaluma, kas ehitusteatise ja ehitusprojekti alusel kavandatava ehitamisega võiks kinnisasja kaasomanikele või muudele isikutele (nt üürnikele) kaasneda püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Asjas esitatud tõendite põhjal ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik sellise mõju esinemist kaebaja kinnisasjale tuvastada.
18.Halduskohus on XX kaebuse rahuldanud kahel põhjusel: 1) Casa Planeeringud OÜ eelprojekt, mille alusel ehitusteatis esitati, on oluliste puudustega (halduskohtu otsuse p 21); 2) ehitisregistris puuduvad kooskõlastused Casa Planeeringud OÜ eelprojektile (halduskohtu otsuse p 23). Halduskohtu otsuses esitatud etteheide seonduvalt kooskõlastuste puudumisega on selgitust leidnud apellatsioonimenetluses. Nimelt märkis linna esindaja ringkonnakohtu istungil, et ehitisregistri eripärast lähtuvalt ei olnud nimetatud kooskõlastused kohtunikule ilmselt nähtavad ning linn esitas Casa Planeeringud OÜ eelprojekti kooskõlastuste olemasolu tõendamiseks dokumentaalse tõendina väljavõtte ehitisregistrist (II kd tl 91), millest nähtub, et 2017. a kevadel on kooskõlastused projektile andnud Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Keskkonnaamet ja Päästeameti Põhja päästekeskus. Halduskohtu esimesel etteheitel – Casa Planeeringud OÜ eelprojekti olulised puudused – peatub ringkonnakohus järgmiseks pikemalt. 10(13)
3-17-1859
19.Tallinna linn oleks saanud jätta ehitusteatise kooskõlastamata EhS § 36 lg 5 p-st 4 ja lg-st 6 ning § 44 p-st 5 tulenevalt siis, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Vaidlus puudub selles, et Casa Planeeringud OÜ eelprojekti on koostanud selleks pädev isik (EhS § 44 p 2). Nõuded ehitusprojektile on sätestatud määruses nr 97. Määruse nr 97 § 13 lg-te 1 ja 2 ning § 24 kohaselt esitatakse ehitusteatise esitamisel ehitusprojekti enda valitud staadiumis, s.o kas eelprojektina, põhiprojektina või tööprojektina (§ 5 lg 1), ning olenemata esitatud ehitusprojekti staadiumist, annab pädev asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes eelprojektile esitatavatest ja määruse nr 97 3. ptk nõuetest. Niisiis ei ole õigusaktidega nõutud, et ehitusteatise esitamisel tuleks pädevale asutusele esitada põhiprojekt või tööprojekt, vaid vastupidi – isegi põhi- või tööprojekti esitamisel hindab pädev asutus projekti vastavust üksnes eelprojektile esitatud nõuetele. Kolmas isik selgitas ringkonnakohtu istungil, miks ei olnud konkreetsel juhul põhi- või tööprojekti esitamine võimalik: kuna 2000‒2001. a juurdeehitused on tehtud ehitusprojekti ja ehitusloata, ei ole täpselt võimalik hinnata tänaseks olemasolevat olukorda ega seetõttu ehituskonstruktsioone avamata ette näha, kuidas või mis võib ehitamise käigus muutuda või milliseid lahendusi võib täiendavalt osutuda vajalikuks kasutada. Ringkonnakohtu hinnangul on see selgitus usutav ja mõistlik.
20.Kaebaja ei ole märkinud, millistele määruse nr 97 3. ptk nõuetele Casa Planeeringud OÜ eelprojekt ei vasta. 02.04.2017 vastuväites Casa Planeeringud OÜ eelprojekti kohta (I kd tl 52‒53) avaldab kaebaja üksnes meelepaha seni toimunud ebaseadusliku ehitamise ja kaasomandi hõivamise osas, kuid ei osuta ühelegi konkreetsele probleemile projektis. XX 13.06.2017 vaides (I kd tl 56‒59) on projekti nõuetele mittevastavuse osas tuginetud RP arvamusele (I kd tl 60‒65) ja TR 27.05.2016 arvamusele (I kd tl 7‒22) ning neis väljendatud projekti puudustele. Ka halduskohus on leidnud, et need kaebaja seisukohad on olnud põhjendatud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
21.Esiteks märgib ringkonnakohus, et TR 27.05.2016 arvamuses (arvamuse lk 23, „Eelprojekti puudused“) käsitletud eelprojekt ei ole olnud Casa Planeeringud OÜ eelprojekt, mille alusel esitati ehitusteatis, vaid 2012. a Pert Projekt OÜ eelprojekt. Seega ei ole ekspert selles arvamuses hinnangud projekti, mis on praeguses asjas vaidluse all. Teiseks on ekspert lähtunud arvamust andes eeldusest, et eelprojekti asemel oleks tulnud koostada ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis ning hinnanud eelprojekti sellest vaatepunktist lähtuvalt. Nagu nähtub ringkonnakohtu otsuse p-st 19, ei ole selline lähenemine olnud põhjendatud. Kolmandaks on ekspert projekti nõuetekohasust hinnanud, lähtudes majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusest nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ (vt TR 27.05.2016 arvamuse lk 24 joonealune märkus 17), mis oli aga arvamuse andmise ajaks kehtivuse kaotanud (kehtis kuni 30.06.2015) ja asendunud määrusega nr 97. Niisiis ei ole viidatud arvamuses tuvastatud Casa Planeeringud OÜ eelprojekti nõuetele mittevastavust määruse nr 97 nõuetele.
22.Põhimõtteliselt sarnased etteheited on võimalik teha ka RP arvamuse suhtes. Ehkki RP arvamuses on hinnatud õiget, s.o Casa Planeeringud OÜ eelprojekti, on ka RP arvamuses läbivalt toetunud kehtetutele, s.o enne EhS jõustumist kehtinud, õigusaktidele ning esitanud projektile etteheiteid, mida saaks esitada põhiprojektile. Lisaks on ekspert lähtunud valest eeldusest, et projekt on esitatud ehitusloa saamiseks, mitte ehitusteatise menetluses. Veelgi enam ‒ apellatsioonimenetluses on esitatud TR 04.05.2018 arvamus RP arvamuse kohta (II kd tl 56‒62), milles kokkuvõtvalt nenditakse, et RP-l puudub ehitusprojektide ekspertiisi koostamise pädevus. Arvamus sisaldab ulatuslikult nii ekslikke ehitustehnilisi väiteid kui ka väärväiteid ehitusprojekti ja ehitusteatise menetlemise kohta. TR märgib, et Casa Planeerinud OÜ projekt on koostatud ehituslike puuduste likvideerimiseks (terrassi põranda tarinduse ja sademetevee äravoolu tehnilise lahenduse muutmine). Ehitusprojekt eelprojekti staadiumis on koostatud nõuete kohaselt, sh sisaldab ka ehituslike sõlmede detailseid lahendusi, mille esitamist eelprojekti staadiumis standard ei nõua. Ehitusprojekt vastab majandus- ja 11(13)
3-17-1859 taristuministri 17.07.2015 määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile" eelprojekti staadiumile esitatavatele nõuetele. Kaebaja ei ole TR seisukohtadele vastu vaielnud. Niisiis ei saa ka RP arvamusest tuvastada Casa Planeeringud OÜ eelprojekti nõuetele mittevastavust määruse nr 97 nõuetele.
23.Eelnevale lisaks märgib ringkonnakohus järgmist. TR on eksperdi ärakuulamise käigus tsiviilasjas nr 2-12-24747 06.10.2016 kohtuistungil (I kd tl 147p‒149) vastanud kohtu küsimusele – kuidas likvideerida probleemid hageja (s.o XX) korteris, et: „Nende probleemide likvideerimine on imelihtne. Terrass tuleb teha vastavalt terrassile ette nähtud konstruktiivsetele nõuetele. Põhinõue on see, et terrass oleks vettpidav ja vastaks soojapidavuse nõuetele. Oluline on see, et läbiviigud konstruktsioonides tuleb tihendada vastavalt nõuetele.“ TR on koostanud 24.05.2017 Casa Planeeringud OÜ projekti ekspertiisi (I kd tl 171p‒174), hinnates projekti mh ka enda 27.05.2016 ekspertarvamuses väljatoodut silmas pidades. TR on selles ekspertiisis selgitanud, et ehitusprojekti seletuskirja kohaselt on ette nähtud: lammutada terrassi makrolonist ajutine katus ja seinad; lammutada terrassi kaldkatusega külgnev sein; eemaldada terrassi põrandalt kõik kihid kuni ehitusprojektis näidatud vahelae paneelideni; lammutada terrassil paiknev ajutine sademeveetrapp koos ühendustoruga kuni kanalisatsiooni tuulutustoruni, toru sulgeda veetihedalt; sulgeda sardbetoonist vahelae paneeli tehtud sademeveetrapi ava; paigaldada sademevee isoleeritud äravoolutoru kaldkatuselt kuni sademeveepüstikuni; teostada katuseterrassi katuslae tarindus; parapeti ja eluruumi välispiiride ühendussõlme lahendus teostada vastavalt joonisele, rekonstrueerimisel teostada klaasgalerii toetumine parapetile selliselt, et oleks tagatud ühenduse veetihedus. Ekspert on andnud hinnangu, et projekt ja selles esitatud tehnilised lahendused vastavad lähteülesandele (ehitusprojekti tehniliste lahendustega likvideeritakse korteri 14 kahjustuste tekke põhjused) ning nende tehniliste lahenduste teostamisel pädeva ehitaja poolt on terrassi katuslae nõuetekohane ehitusfüüsikaline toimimine ja sademeveepidavus tagatud. Kaebaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ekspert TR 24.05.2017 arvamuses esitatud hinnangutele. Niisiis saab ringkonnakohus sellest järeldada, et Casa Planeeringud OÜ eelprojekt vastab eelprojektile esitatavatele nõuetele. Projektil puudub negatiivne mõju kaebaja kinnisasjale ning kaebajal puudub selle vaidlustamiseks kaebeõigus.
24.Kaebaja menetlusse kaasamise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 23 esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel üle korrata.
25.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Tallinna linna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega jätab XX kaebuse tervikuna rahuldamata (HKMS § 200 p 3).
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et Tallinna linn on tasunud apellatsioonimenetluses riigilõivu 15 eurot (II kd, tl 37). Kuivõrd ringkonnakohus jätab kaebuse rahuldamata, siis tuleb XX-lt Tallinna linna kasuks välja mõista teise astme kohtumenetluses kantud kulud 15 eurot. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik YY oli vastustaja poolel ning seetõttu tuleb kaebajal 12(13)
3-17-1859 kanda kolmanda isiku menetluskulud. Kolmanda isiku menetluskulud esimese astme kohtus on esindajakulu kokku 1825,20 eurot, mille kohta on esitatud menetluskulude nimekiri, LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i 19.10.2017 arve nr 20171545 koos spetsifikatsiooniga ning 14.02.2018 arve nr 20180205 koos spetsifikatsiooniga (II kd tl 2‒5p). Menetluskulude seos praeguse haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud, kuid ringkonnakohus peab kolmanda isiku menetluskulusid õigusabile ülepaisutatuks. Arvestades kohtupraktikas aktsepteeritud õigusabikulude suurust sarnastes haldusasjades, leiab ringkonnakohus, et kolmanda isiku kulud õigusabile ei tohiks esimeses kohtuastmes ületada 1400 eurot. Kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulu koosneb esindajakulust kokku summas 2303,60 eurot, mille kohta on esitatud menetluskulude nimekiri, LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i 10.05.2018 arve nr 20180701 koos spetsifikatsiooniga ja 03.12.2018 arve nr 20181861 koos spetsifikatsiooniga (II kd tl 92‒95 ja 105‒107). Menetluskulude seos praeguse haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud. Samas ei saa põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes üldjuhul olla suuremad kui esimese astme kohtus, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (nt Riigikohtu 17.11.2017 otsus nr 3-15-2058, p 19.2; 10.06.2016 otsus nr 3-3-1-84-15, p 31). Võttes arvesse, et ringkonnakohtus toimus asja arutamiseks ka kohtuistung kestusega 1 tund ja 15 minutit, arvestab ringkonnakohus põhjendatud õigusabikuluks apellatsiooniastmes 1650 eurot. Kahes kohtuastmes kokku on põhjendatud mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 3050 eurot (koos käibemaksuga). Kuna ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja esimese ja teise astme menetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jõustunud Riigikohtu 18.12.2019 otsuses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2018. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Mõista XX-lt YY kasuks välja 764 eurot 40 senti kassatsiooniastme õigusabikulude katteks. Ülejäänud kassatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
4.Arvata kautsjon riigituludesse.
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.