Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-15-873 4. detsember 2017 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Eeli Lääne kaebus Viimsi Vallavalitsuse ehituslubade ja kasutuslubade tühistamiseks Kaebaja Eeli Lääne, esindaja vandeadvokaat Triin Biesinger Vastustaja Viimsi vald, esindaja Karin Laugas Kolmandad isikud OÜ Bongusto, Ants Heinsaar, Kairi Enn, Airi Raudsepp, Peeter Martin, Tiiu Martin, Elsi Leist, Joonas Vänto, Laura Põldvere, Andres Tamm, Aune Tamm, Sergei Pototujev, Julia Pleskatš, Robert Peter Gerhard Backman, Mare Laum, Sergei Kramarenko, Zinaida Tšukrejeva, Rene Rande, Pille Vips, esindajad vandeadvokaat Taivo Ruus ja advokaat Sandor Elias Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2017. a otsus Eeli Lääne kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2017. a otsus Viimsi Vallavalitsuse
27.novembri 2014. a ehitusloa nr 1412219/04011, 26. aprilli 2016. a kasutusloa nr 1612371/00544 ja 28. aprilli 2016. a kasutusloa nr 1612371/00595 ning menetluskulude osas.
Tunnistada Viimsi Vallavalitsuse 26. aprilli 2016. a kasutusluba nr 1612371/00544 ja
28.aprilli 2016. a kasutusluba nr 1612371/00595 õigusvastaseks. Muus osas jätta kaebus nende lubade peale rahuldamata.
4.Saata asi Viimsi Vallavalitsuse 27. novembri 2014. a ehitusloa nr 1412219/04011 osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
5.Lubada kaebajal kaebust muuta, täiendades kaebust Viimsi Vallavalitsuse 20. juuni 2017. a kasutusloa nr 1712371/08535 tühistamise nõudega. Saata asi selle nõude lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
6.Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eeli Läänele kuulub Viimsi vallas Haabneeme alevikus Küti tee 5 kinnistu, mis piirneb edelast Nurme põik 19b kinnistuga. Viimsi Vallavalitsuse 18. novembri 2005. a korraldusega nr 626
3-15-873 kehtestatud detailplaneering näeb kinnistul ette kolme 2-korruselise ridaelamu ehitamise ehitusaluse pindalaga kokku 2545 m2 (krundi täisehitamise protsent 30, hoonete kõrgus maksimaalselt 8,5 m). Viimsi Vallavalitsus otsustas 27. novembri 2014. a korraldusega nr 1562 anda OÜ-le Bongusto ehitusload nr 1412219/03953, 1412219/04010 ja 1412219/04011 kolme ridaelamu püstitamiseks Nurme põik 19b kinnistul (vastavalt hooned 1, 2 ja 3). Kokku nähti ehituslubadega ette 19 ridaelamuboksi ehitamine.
2.E. Lääne esitas 6. aprillil 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse ehituslubade tühistamiseks järgmistel põhjustel. a) Vallavalitsuse 13. septembri 2005. a määrusega nr 32 kehtestatud üldiste ehitustingimuste teemaplaneeringu valemi järgi tohiks Nurme põik 19b kinnistule maksimaalselt ehitada 11 ridaelamuboksi. Detailplaneeringus on ehituskeeluala ja täisehituse protsent paika pandud, arvestades hoonete vahekauguseks minimaalselt 10 m. Ehituslubadega jäeti hoonete 1 ja 2 vahekauguseks 8 m. Ehitusprojekti järgi on hooned 1 ja 2 eramutest 40 m kaugusel. Tegelikult asuvad hooned 1 ja 2 kaebaja eramust 35,5 m kaugusel. b) Ehitusprojektis on oluliselt muudetud detailplaneeringu lahendust. Arvestatud pole kaebaja huve ega kaalutud alternatiive. Detailplaneeringu menetluses avalikustatud algsel eskiisil olid ridaelamud paigutatud kaebajale soodsamalt. Muudatuse tõttu puudub kindlus, et tagatud on müra taotlustase kaebaja kinnistul ja eramus. Tehtud ei ole ehitusgeoloogilisi uuringuid. Vesi juhitakse kaebaja kinnistule. Ehitamine kahjustab väärtuslikke puid. c) Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, ei kuulanud kaebajat ära ega ole ehituslube põhjendanud.
3.Viimsi Vallavalitsus andis 26. aprillil 2016 hoonele 1 kasutusloa nr 1612371/00544 ja 28. aprillil 2016 hoonele 2 kasutusloa nr 1612371/00595.
4.Tallinna Halduskohus jättis 30. mai 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 5775 eurot järgmistel põhjustel. a) Kaebaja pidi teemaplaneeringu ja detailplaneeringu võimalikust vastuolust teada saama juba detailplaneeringu menetluse ajal. Bokside arvu ei ole detailplaneeringuga määratud. Detailplaneeringu eskiis sisaldab kaebaja jaoks eksitavat informatsiooni. Kaebaja kaasamata jätmine oli menetlusviga, kuid see ei too kaasa ehituslubade tühistamist. b) Hoonete 1 ja 2 vaheline kaugus ei riku kaebaja õigusi, sest need hooned jäävad tema kinnistust oluliselt eemale. Eksperdihinnanguga on kindlaks tehtud, et müra on normi piires. Sademevesi suundub haljasriba kaudu drenaaži. Ohtu, et sademevesi valgub kaebaja kinnistule, ei saa kaebaja esitatud arvamusest järeldada. c) Ehitusload võivad kaebaja privaatsust kitsendada senisest rohkem, kuid tagatud on piisav vahemaa. Hooned ei too kaasa lubamatuid varjutusi. Pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilitamine ei ole kaitstavad õigused. Hooned 1 ja 3 kaebaja vaatevälja ei mõjuta.
5.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
6.Tallinna Ringkonnakohus lubas 22. septembri 2016. a ja 10. jaanuari 2017. a määrustega kaebust muuta. Hoonete 1 ja 2 ehituslubade tühistamise nõuete asemel jäid menetlusse nende õigusvastasuse tuvastamise ning samade hoonete kasutuslubade tühistamise nõuded.
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 5. aprilli 2017. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas osaliselt halduskohtu otsuse ja tunnistas õigusvastaseks hoonete 1 ja 2 ehitusload. Ringkonnakohus mõistis Viimsi vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 3008 eurot ning kaebajalt kolmandate isikute kasuks kokku 7200 eurot. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
2(9)
3-15-873 a) Ehitusload ei vasta arvu osas teemaplaneeringule. Detailplaneeringule lisatud eskiis ei määranud siduvalt kindlaks hoonete paiknemist. Kaebaja oleks tulnud kaasata ehituslubade menetlusse. Kaasamise vajadus pidi olema vallale arusaadav. Kaasamise korral võinuks menetluse tulemus olla kaebaja jaoks soodsam, eriti hoone 2 paigutuse osas. Seetõttu ei kohaldu HMS § 58. b) Detailplaneeringus määratud ehituskeeluala ei välistanud juurdepääsutee rajamist. Sademevee, insolatsiooni ja müratasemega seotud küsimused kaebaja õigusi ei riku. Vesi ei saa valguda kaebaja kinnistule. Mürataseme eksperdihinnangut ümberlükkavaid tõendeid ei ole kaebaja esitanud. Läänesuunalt õhtul tekkiv vari ei põhjusta talumatuid mõjutusi. c) Ehitusprojekti muudatused, mille alusel kasutusload anti, iseseisvalt kaebaja õigusi ei riku. Hoone 3 ehitusloa tühistamiseks ei ole alust. See hoone ei põhjusta täiendavaid negatiivseid mõjutusi. Kõik kolm hoonet ei oleks saanud paikneda kaebaja kinnistust veelgi kaugemal või sobilikumal viisil. Ehitusloa tühistamine oleks kolmanda isiku jaoks ebaproportsionaalne. d) Kasutuslubade tühistamine kahjustaks ebaproportsionaalselt hoonete 1 ja 2 elanike õigusi, arvestades, et kaebaja õiguste rikkumine ei ole märkimisväärne. Kasutusluba ei olnud vaja anda kirjalikult põhjendatud haldusaktiga. Kui ehitis, millele taotletakse kasutusluba, vastab ehitusprojektile, ei saa kasutusloa väljastamine rikkuda täiendavalt naabrite õigusi. Soodustavat haldusakti ei pea põhjendama. e) Menetluskulude jaotamisel saab kaebuse lugeda rahuldatuks umbes ühe kolmandiku ulatuses. Kaebaja ja kolmandate isikute õigusabikulud ei ole täies mahus põhjendatud. Halduskohtus kantud kolmandate isikute menetluskuludest tuleb 80% kaebajalt välja mõista.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus täielikult. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. a) Kaebaja pöördus kohtusse õigel ajal ja enne pöördumatute tagajärgede tekkimist. Kaebuse esitamise hetkeks oli alustatud vaid hoone 2 ehitusega. Ehitustöid alustati 25. märtsil 2015. Ringkonnakohtus esialgse õiguskaitse tühistamise tõttu asus kolmas isik intensiivselt ehitama. Hiljem Riigikohtus osutusid ringkonnakohtu seisukohad ebaõigeks. b) Kohtud tuvastasid ehitus- ja kasutuslubade õigusvastasuse. Hoone 3 ehitusloa tühistamata jätmine vaatamata selle olulisele materiaalsele ja formaalsele õigusvastasusele on vastuolus HMS §-ga 58 ja PS §-dega 10, 14 ja 15. Kaebaja kaasamata jätmisega rikuti haldusmenetluse norme oluliselt. Kaebaja omandiõigust kahjustavad ja privaatsust piiravad lisaks hoonele 2 ka kolme hoone koosmõju ning lisanduv elanike arv. Arendaja kahjulikuks tagajärjeks ei saa pidada tema enda riisikol kantud kulusid ning tulu saamata jäämist ehitustegevusest, mida teemaplaneering ette ei näe. Ehitise lammutamist (ehitusseadustiku (EhS) § 132 lg 3 p 2) ei välista tehtud kulud. Kohtuotsus ei tohi legaliseerida õigusvastase ehitusloa alusel kohtumenetluse ajal ehitatud hoonet. c) Kasutuslubade tühistamata jätmisel tugines ringkonnakohus põhjendamatult kolmandate isikute õiguste väidetavale ebaproportsionaalsele riivele. Kolmandatel isikutel ei saanud tekkida õiguspärast ootust (HMS § 67 lg 4 p 1). Kaebaja õiguste riive ei ole vähene. Kohtud jätsid tagamata efektiivse õiguskaitse. Eiratud on EhS § 55 p 5, sest ehitusprojekti muudeti. Kaebaja jäeti kasutuslubade menetlusse kaasamata. Samuti jäeti kasutuslubade andmise kohta andmata haldusakt. See on iseseisev alus kasutuslubade tühistamiseks (Riigikohtu seisukohad asjades nr 3-2-1-23-16, p 14 ja 3-3-1-2912). d) Ringkonnakohus pidas põhjendamatult võimalikku kahjunõuet ennatlikuks. e) Ringkonnakohus jaotas menetluskulud vastuolus HKMS § 108 lg-tega 2 ja 11 ning kohtupraktikaga. Menetluskulud olid põhjustatud vastustaja õigusvastasest tegevusest. Menetluskulusid suurendas ja algse kaebuse rahuldamata jätmise tingis esialgse õiguskaitse tühistamine. Ringkonnakohus oleks pidanud kaebaja kulud täielikult vastustajalt välja mõistma ning kolmandate isikute kulud jätma nende endi kanda.
3(9)
3-15-873
9.Viimsi Vallavalitsus andis 20. juunil 2017 hoonele 3 kasutusloa nr 1712371/08535.
10.Kaebaja palub 30. juuni 2017. a avalduses juhul, kui Riigikohus leiab, et hoone 3 ehitusluba on kaotanud kehtivuse, lubada kaebust muuta ning tuvastada selle ehitusloa õigusvastasus ja tühistada sama hoone kasutusluba. Samuti palub kaebaja Riigikohtul kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Avalduse kohaselt pole ka hoonele 3 kasutusloa andmisel vormistatud haldusakti. Kasutusloa andmisest oleks tulnud keelduda EhS § 55 lg-te 1, 3 ja 5 alusel. Kasutusloa andmine on vastuolus EhS § 50 lg-ga 1 ja Riigikohtu praktikaga. Kasutusloa andmine õigusvastase ehitusloa alusel püsitatud ehitisele on õigusvastane. Pärast ehitusloa andmist muudeti oluliselt ehitusprojekti. Kasutusloas puuduvad põhjendused ja kaebajat ei kaasatud menetlusse. Kasutusluba anti välja ühe päevaga. Sisulist kaalumist ei toimunud.
11.Viimsi vald palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei sätesta õigusnormid, kui kõrge hoone võib omanik ehitada ja kui kaugel peab see paiknema naabrist. Detailplaneeringuga määrati kinnistule ehitusõigus 24 ridaelamuboksi jaoks. Hoonetevaheline kuja peab tagama tuleohutuse. Päästeamet on ehitisi kontrollinud. Kuja suuruse muutmise tingis tamme kaitsevöönd. Kasutusloa andmise tõttu ei saa ehitusluba enam tühistada. Kasutusloa võib anda ka ehitusloa õigusvastasuse korral. Vastuolud tegelikkuse ja detailplaneeringu vahel ei põhjusta õiguste riivet sellisel määral, mis tooks kaasa kasutusloa tühistamise.
12.Kolmandad isikud paluvad vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei kaasne vaidlustatud lubadega kaebajale ülemääraseid mõjutusi. Kolmandad isikud juhindusid Riigikohtu määrusest. Kassatsioonkaebuse rahuldamine kahjustaks kolmandate isikute usaldust kohtuvõimu vastu. Kaebaja ei ole tõendanud enda kinnistu väärtuse vähenemist. Soov takistada arendustegevust ei saa olla õiguslikult kaitstav.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
I
13.Ringkonnakohtu otsus tuleb HKMS § 230 lg 5 p 5 alusel osaliselt tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Riigikohus teeb selles osas uue otsuse. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
14.Kassatsiooniastmes jätkub vaidlus hoone 3 ehitusloa ning hoonete 1 ja 2 kasutuslubade, samuti menetluskulude üle. Lisaks palub kaebaja, et Riigikohus lubaks tal muuta kaebust ja esitada täiendavalt hoone 3 kasutusloa tühistamise nõude. Hoonete 1 ja 2 ehituslubade õigusvastasuse kindlakstegemise peale pole menetlusosalised kassatsioonkaebust esitanud. Kuna kaebaja asendas nende ehituslubade tühistamise nõude õigusvastasuse tuvastamise nõudega, ei tegele Riigikohus küsimusega, kas need load oleks tulnud tühistada.
15.Vaidlusaluste hoonete alune krunt on võrdkülgse kolmnurga kujuline. Kaebaja kinnistu külgneb sellega kirdest. Hooned 1 ja 2 paiknevad kõrvuti krundi kirdepoolse külje ääres, krundipiiriga paralleelselt. Neist hoone 2 jääb otse kaebaja krundi vastu, kaebaja elamust ca 35 kuni 40 m kaugusele. Hoone 1 paikneb Küti tee 1 ja 3 kinnistute vastas. Hoonete 1 ja 2 ning krundi kirdepiiri vahele jääb juurdepääsutee. Hoone 3 paikneb Nurme põik 19b keskel, hoonetest 1 ja 2 edelas. Kaebaja kinnistult vaadatuna jääb hoone 3 hoonete 1 ja 2 taha. Kolleegium võtab esmalt seisukoha hoonete 1 ja 2 kasutuslubade (II) ja seejärel hoone 3 ehitusloa kohta (III), lahendab kaebuse muutmise avalduse (IV), peatub kaebaja väidetel efektiivse õiguskaitse kohta (V) ning jaotab lõpuks menetluskulud (VI). 4(9)
3-15-873 II
16.Hoonete 1 ja 2 kasutusload jättis ringkonnakohus lõpptulemusena õigesti jõusse, küll aga oleks need tulnud oluliste formaalsete puuduste tõttu tunnistada kohtuotsuse resolutsioonis õigusvastaseks.
17.Vastustaja jättis viidatud kasutuslubade andmisel kaebaja õigusvastaselt haldusmenetlusse kaasamata ega taganud tema õigust ärakuulamisele. Kolleegium hindas käesoleva kaebuse perspektiivikust asjas nr 3-3-1-87-16 tehtud määruse p-s 9 ja leidis, et isegi kui hooned 1 ja 3 eraldivõetuna ei pruugiks kaebaja omandiõigust riivata, võivad nad avaldada mõju kumulatiivselt koos hoonega 2. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Ebasoodsad mõjud kaebaja õigustele (nt müra ja liikluskoormuse suurenemine) on seotud ka ehitiste kasutamisega. Sel põhjusel puudutavad kaebaja õigusi ka vaidlusalustele hoonetele antud kasutusload. Samuti on kaebajal kohtulikult kaitstav õigus nõuda teemaplaneeringu p-st 4.2 kinnipidamist (kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 9). Seepärast oleks vald pidanud HMS § 11 lg 1 p 3 järgi kaebaja kaasama kasutuslubade menetlusse. Vastustajal ei ole võimalik tugineda väitele, et talle polnud kaebaja vastuseis kasutuslubadele ettenähtav. Kasutuslubade andmise ajal toimus algse kaebuse läbivaatamine halduskohtus.
18.Eelnevast nähtub, et kasutuslubadel on küll soodustav mõju adressaadi õigustele, kuid samas õigusi riivav toime kaebaja jaoks. HMS § 56 lg 4 kohaselt tuleb ka sellist haldusakti põhjendada. Kasutusloa põhjendamise kohustus on iseäranis oluline siis, kui ehitusjärelevalveasutus peab ehitusloa õigusvastasuse kontekstis kaaluma isikute põrkuvaid õigusi ja huve. Majandus- ja taristuministri 19. juuni 2015. a määrus nr 67 ega selle lisaga 16 kinnitatud kasutusloa vorm ei õigusta kasutusloa andmist põhjendusteta. Põhjendused võib kasutusloa vormil ära tuua nt märkuste lahtris (määruse lisa joonealune viide 14). Kolleegium ei nõustu siiski kaebaja väitega, et kasutuslube ei ole vorminõuete rikkumise tõttu üldse välja antud. Seadus ei kohusta vormistama kasutusloa andmise kohta vallavalitsuse korraldust. Põhjendamispuudused ei ole haldusakti tühisuse alus (HMS § 63).
19.Materiaalselt on hoonete 1 ja 2 kasutusload õiguspärased.
20.Kaebaja peab kasutuslube sisu poolest õigusvastaseks ennekõike põhjustel, et õigusvastased olid hoonete 1 ja 2 ehitusload ning et kasutusload anti muudetud ehitusprojekti alusel. Kolleegium ei nõustu kaebaja järeldusega.
21.HMS § 60 kohaselt võib kehtiva ehitusloa adressaat loast tulenevat õigust realiseerida sõltumata ehitusloa õiguspärasusest. Ehitusloa õigusvastasus ei too seetõttu vältimatult kaasa ehitamise ega ehitise õigusvastasust. Seepärast jääb kolleegium varasema seisukoha juurde, et seadus ei näe ette absoluutset keeldu anda kasutusluba ehitisele, mis on valminud õigusvastase ehitusloa alusel. Ehitusloa andmisel tehtud vea ilmnemisel tuleb kaaluda ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve ning otsustada kas kasutusloa andmine või ehitusloa kehtetuks tunnistamine või muutmine. Kasutusloa andmine ei tohi kaasa tuua kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist. Sellistele seisukohtadele on kolleegium asunud nii varasema ehitusseaduse (EhS v.r) § 34 lg 1 kui ka kehtiva EhS § 55 kohta. Nii vana kui uus norm jätavad näiliselt imperatiivsele sõnastusele vaatamata haldusele kaalumisruumi (kolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-62-03, p 12; 3-3-1-60-07, p 16; 3-31-63-10, p 20; 3-3-1-15-16, p 42; 3-3-1-69-16, p 49; 3-17-1398, p-d 15–17).
22.Kasutusloa väljaandmise kaalumisel tuleb esmalt selgitada välja EhS § 55 järgi kasutusloa kontrolliesemesse kuuluvad asjaolud.
5(9)
3-15-873
23.Kolleegium märgib kõigepealt, et kasutusload ei ole vastuolus EhS § 55 p-ga 1. Teemaplaneeringu p 4.2 sätestas piirangud ehitusõiguse andmisele, st ehitamist reguleerivate haldusaktide (nt detailplaneering, ehitusluba, projekteerimistingimused) andmisele, mitte ehitistele ja nende kasutamisele EhS § 11 mõttes, arvestades ka määruse (EL) nr 305/2011 I lisa. Samuti pole teemaplaneeringu rikkumine kasutusloa andmisest keeldumise aluseks EhS § 55 p 3 järgi.
24.Ehitusloa andmine, rikkudes niisugust piirangut, nagu on sätestatud teemaplaneeringu p-s 4.2, võib põhimõtteliselt tuua kaasa keeldumise kasutusloa andmisest EhS § 55 p 4 alusel. EhS § 55 p 4 kohaselt keeldub pädev asutus kasutusloa andmisest, kui ta on algatanud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse. EhS § 46 lg 2 p 2 kohaselt võib pädev asutus ehitusloa kehtetuks tunnistada mh siis, kui ehitamine ei vasta ehitamisele esitatavatele nõuetele.
25.Kolleegium leiab aga, et vastustaja ei saanud praeguse juhtumi asjaolude valguses kasutuslubade väljaandmisest keelduda.
26.Hoonetes 1 ja 2 on kokku 10 boksi, mis vastab teemaplaneeringu koormusvalemile. Kasutusloa õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise hetke seisuga (HMS § 56, HKMS § 158 lg 2). Hoonetele 1 ja 2 kasutusloa andmise ajal ei olnud hoone 3 veel valminud ning puudus kindlus, et see üldse valmis ehitatakse. Hoonetele 1 ja 2 kasutusloa andmata jätmine oleks tähendanud, et kolmandate isikute kinnistul ei tohiks kasutada ühtegi ridaelamuboksi. Säärast lõpptulemust ei saa kuidagi õigustada teemaplaneeringu p-ga 4.2.
27.Ei vaielda selle üle, et hoonete korruselisus, kõrgused ja mahud jäävad detailplaneeringuga lubatu piiridesse. Ringkonnakohus möönis võimalust, et ehitusloa menetlusse kaasamise korral oleks kolmandate isikute hoonete paigutus võinud kujuneda kaebajale soodsamaks. Ringkonnakohus tegi samas kindlaks, et vaidlusaluste hoonetega kaasnevad mõjutused avaldavad kaebaja kinnistul vaid vähest mõju. Hooned jäävad detailplaneeringuga lubatud ehitusala piiridesse. Sademevee, päikesevalguse, vaate, tuleohutuse ja müratasemega seotud asjaolud ei riku kaebaja õigusi. Kolleegium lähtub ringkonnakohtu tuvastatud faktidest (HKMS § 229 lg 3) ning nõustub nende alusel tehtud õiguslike järeldustega, pidamata vajalikuks vastavaid põhjendusi korrata.
28.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et enne kasutusloa andmist ehitusprojektis tehtud muudatused ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi, ega pea vajalikuks sellekohaseid põhjendusi korrata. Ehitusprojekti ebaolulised muudatused ei ole kasutusloa andmisest keeldumise aluseks (EhS § 55 p 5; kolleegiumi otsus asjas nr 3-17-505, p 9). Ammugi ei saa kasutusloa tühistamist nõuda muudatuste tõttu, mis on kaebaja õiguste seisukohast soodsad (RVastS § 3 lg 1).
29.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium veendunud, et menetlus- ja vorminõuete rikkumine hoonete 1 ja 2 kasutuslubade andmisel ei saanud mõjutada asja sisulist otsustamist vastustaja poolt. Tulenevalt HMS §-st 58 ei saa kaebaja seega nõuda nende kasutuslubade tühistamist. Niisuguses olukorras on aga põhjendatud kaebaja taotlus tunnistada hoonete 1 ja 2 kasutusload õigusvastaseks sarnaselt asjas nr 3-3-1-29-12 tehtud otsusega (p 25). Tuleb eeldada, et haldusmenetlusse kaasamata jätmine ja igasuguste põhjenduste puudumine raskendas kaebajal tühistamisnõude eduväljavaadete hindamist ning rikkus sellega PS § 15 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise õigust. Sellises situatsioonis pole õige jätta kaebust kasutuslubade osas täies ulatuses rahuldamata. III
30.Hoone 3 ehitusloa osas jättis ringkonnakohus kaebuse ebaõigesti rahuldamata.
6(9)
3-15-873
31.Ringkonnakohtu hinnangul oli hoone 3 ehitusluba õigusvastane nii formaalselt kui ka materiaalselt. Materiaalselt õigusvastase ja kaebaja õigusi rikkuva ehitusloa tühistamata jätmise aluseks on ehitusloa ammendumine ehitise valmimise ja kasutusloa väljaandmise tõttu (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 19). Hoone 3 oli ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal alles valmimisjärgus, kasutusluba ei olnud sellele siis antud. Seega ei takistanud ehitusloa tühistamist selle ammendumine.
32.Ehitusloa andmisel ei olnud vallavalitsusel sellist kaalumisruumi nagu kasutusloa andmisel (eespool p 21). Ehitusloa andmisel teemaplaneeringuga vastuollu minnes ületas vastustaja kaalutlusõiguse piire. Ammugi ei tohi kohus ehitusloa peale esitatud kaebust läbi vaadates asuda vaagima asjaosaliste huve sarnasel viisil, nagu seda peab tegema kohalik omavalitsus kasutusloa taotluse lahendamisel. Viide kolleegiumi otsusele asjas nr 3-3-1-69-16 (p 49) pole seega praeguses kontekstis asjakohane, sest sealne seisukoht puudutas kasutusluba. Ka ehitusloa õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise hetke seisuga. Hilisema kohtumenetluse ajal kolmanda isiku tehtud ja ehitusloa tühistamise tõttu nurjuv investeering ei ole seaduse järgi kohtus ehitusloa tühistamata jätmise aluseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei anna kohus arendajale garantiid, et ehitusluba põhiasjas ei tühistata. Kohtus tähtaegselt vaidlustatud ehitusloa realiseerima asumine on arendaja äririsk (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-78-15, p 16).
33.Asjas ei vaielda selle üle, et praeguseks ajaks on hoonele 3 kasutusluba välja antud. Riigikohtul tuleb seda õiguslikku takistust arvestada (HKMS § 158 lg 1 esimene lause). Ehitusluba ei saa seepärast enam tühistada. Selleks puudub praegusel juhul ka vajadus ja mõte kaebaja õiguste kaitse seisukohast, sest ehitusloaga lubatud tegevus on lõppenud. Kasutusloa saanud ehitise edasise saatusega seoses on vastuväiteid võimalik esitada vaidlustades kasutusluba või esitades taotluse riikliku järelevalve teostamiseks. Isegi kui ringkonnakohus oleks ehitusloa tühistanud, poleks see veel kohe takistanud hoone 3 valmisehitamist, sest üldjuhul jõustub kohtuotsus alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (HKMS § 176 lg 1). Ringkonnakohtu viga ei halvendanud seega reaalselt kaebaja õiguslikku positsiooni.
34.Kui haldusakti kehtivus on ammendunud, võib kohus kaebaja taotluse ja põhjendatud huvi korral teha kindlaks kaebaja õigusi rikkunud haldusakti õigusvastasuse (kolleegiumi otsused asjades nr 3-31-44-14, p 12; 3-3-1-63-10, p 19). Niisuguse taotluse on kaebaja kaebuse muutmise avalduses esitanud ning kolleegium ei saa välistada tema põhjendatud huvi kahjunõude esitamiseks (vt määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 15). Kolleegium selgitab, et üleminek ammendunud haldusakti tühistamise nõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele ei eelda kaebuse muutmist, vaid on võimalik ka analoogia alusel HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12).
35.Kolleegium ei tee aga ehitusloa suhtes lõplikku lahendit, sest kinnistusraamatu andmetel on hoone 3 korteriomandid omandanud isikud, keda pole käesoleva asja lahendamisele kaasatud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb need isikud kaasata. IV
36.Kolleegium peab põhjendatuks kaebaja avaldust kaebuse muutmiseks, täiendades kaebust hoone 3 kasutusloa tühistamise nõudega. Muudetud kujul on kaebus lubatav. Arvestades seda, et kasutusluba anti alles kassatsioonimenetluse ajal, peab kolleegium kaebuse muutmist otstarbekaks. Uue kaebuse esitamist kasutusloa peale raskendaks möödunud kaebetähtaeg (vt ka kolleegiumi seisukoht asjas 33-1-7-15, p 14). Riigikohus ei saa tuvastada kasutusloa õiguspärasuse igakülgseks hindamiseks 7(9)
3-15-873 vajalikke faktilisi asjaolusid (HKMS § 229). Kuna suur osa hoone 3 kasutusluba puudutavatest asjaoludest on olnud selles kohtuasjas juba vaidluse all, puudub vajadus alustada vaidlust kasutusloa üle esimesest kohtuastmest. Seetõttu saadab kolleegium asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule.
37.Kolleegium meenutab, et väheldased muutused miljöös ei saa õigustada kasutusloa andmata jätmist (otsus asjas nr 3-3-1-69-16, p 49). Kõigi puudutatud isikute õigustega peab pädev asutus arvestama ka siis, kui kohtuvaidluse tõttu ei ole neid õigusi kinnistanud õiguspärane ootust (HMS § 4 lg 2, § 64 lg 3). Kohus ei tohi aga haldusakti õiguspärasust kontrollides asuda teostama kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 kolmas lause). V
38.Kaebaja leiab, et kohtud ei taganud talle efektiivset õiguskaitset, sest ta minetas võimaluse saavutada ehituslubade tühistamine. Kolleegium selle etteheitega ei nõustu.
39.Hoone 3 ehitusloale andis kolleegium juba hinnangu eespool p-s 33. Ehitusload jäid kokkuvõttes jõusse esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega pole kaebajal vaatamata esialgse õiguskaitse vajadusele nõudeõigust, et kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset. HKMS § 249 lg-st 3 tuleneb, et kui vaidlustatud haldusakt põhjustab kaebajale vaid ebaolulisi tagajärgi, siis esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Kolleegiumi hinnangul on loomulik, et isiku õiguste intensiivse riive korral sekkub kohus halduse tegevusse jõulisemalt, vajadusel ka poolelioleva kohtumenetluse ajal, ning et vähese riive korral on meetmed vaoshoitumad. Esialgne õiguskaitse jäi selles asjas kohaldamata kaebaja õiguste riive vähese intensiivsuse tõttu. Just väheldase mõju tõttu leidis ringkonnakohus 25. juuni 2015. a määruses, et ehitusload ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Seda järeldust küll hiljem korrigeeriti, ent niisuguste prognoosotsuste puhul nagu kaebuse eduväljavaadete hindamine esialgse õiguskaitse menetluses tulebki leppida asjaoluga, et prognoos ei pruugi alati täituda.
40.Kolleegium selgitas asjas nr 3-3-1-87-16 tehtud määruse p-s 15, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tähenda õiguste täielikku kaitseta jätmist ning kaebajal on võimalik nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et vastustaja tekitas talle õigusvastaste ehituslubade andmisega kahju. Tõsi, kahju tekkimise ja selle suuruse tõendamine ei pruugi olla praegusel juhul lihtne. Ka need raskused on seotud riive vähese intensiivsusega. Kahju suuruse tõendamisele ei tohi samas seada liiga kõrgeid nõudmisi – kahju suuruse võib teha kindlaks ka hinnanguliselt (VÕS § 127 lg 6). VI
41.Menetluskulud tuleb ringkonnakohtul jaotada asja uuel lahendamisel (HKMS § 109 lg 4).
42.Kolleegiumi hinnangul jaotas ringkonnakohus vaidlustatud otsuses õigusabikulud ebaõigesti. Esiteks peab kolleegium asja mahtu ja keerukust silmas pidades kaebaja põhjendatud õigusabikuluks senises menetluses halduskohtus 10 000 eurot ja ringkonnakohtus 10 000 eurot. Tuleb arvestada, et kaebajal avanes võimalus lubade kohta vastuväiteid esitada alles kohtumenetluses. Vaidlusaluseid aspekte ja tõendusmaterjali oli kohtumenetluses palju. Menetluse käigus asjaolud muutusid. See tingis vajaduse esitada uusi nõudeid ja seisukohti.
8(9)
3-15-873 Lisaks jättis ringkonnakohus kulude jaotamisel arvestamata, et algne kaebus esitati kolme ehitusloa peale ja kõik need load osutusid ringkonnakohtu hinnangul õigusvastaseks nii sisulisest kui ka formaalsest küljest. Tühistamata jäid ehitusload asjaolude muutumise, mitte algse kohtusse pöördumise põhjendamatuse tõttu. Hoonete 1 ja 2 kasutusload jäid formaalsetele vigadele vaatamata jõusse, sest need osutusid sisult õiguspäraseks. Seega tulnuks kaebaja põhjendatud õigusabikulud ülekaalukas osas vastustajalt välja mõista.
43.Riigikohtus kantud õigusabikulu 3900 eurot peab kolleegium põhjendatuks. Kolmandate isikute poolt senistes menetlusstaadiumides kantud õigusabikulu väljamõistmist ei pea kolleegium praegusel juhul õigustatuks, arvestades asjaolusid, miks jääb kaebus osaliselt rahuldamata (HKMS § 108 lg 11).
44.Kautsjon tuleb tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.