Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 10. oktoober 2017, Tartu 3-16-2611
Haldusasi
Gerta Reinholdi kaebus Tartu Linnavalitsuse
15.novembri 2016. a korralduse nr 1207 tühistamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu17. aprilli 2017. a otsus Gerta Reinholdi apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja/apellant Gerta Reinhold Vastustaja Tartu linn Kolmas isik EEA Majad OÜ
RESOLUTSIOON
Jätta Gerta Reinholdi apellatsioonkaebus
17.aprilli 2017. a otsus muutmata.
rahuldamata
ja
Tartu
Halduskohtu
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 9. november 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavalitsuse 15. novembri 2016. a korraldusega nr 1207 määrati projekteerimistingimused P. hoone laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale. Korralduse kohaselt puudub ehitusalal kehtiv detailplaneering. P. asub Karlova miljööväärtuslikul alal, kus kehtib Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneering „Karlova miljööväärtusliku ala kaitseja kasutamistingimused“. Detailplaneeringu koostamisest loobuti planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 alusel.
2.Gerta Reinhold esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 15. novembri 2016. a korralduse nr 1207 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebaja K. kinnistu omanik, mis on kinnismälestis. Kuigi kaebaja ei ole P. kinnistu naaber, asub ta P. kinnistu vahetus läheduses. Kavandatud ehitusest tulenevad mõjud rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi. Korraldus vähendab kaebaja kinnistu väärtust, sest juurde tekib 29 uut majapidamist ja 14 külaliskorterit, Kitzbergi tänav muutub läbikäidavaks (häiritakse privaatsust, suureneb liikluskoormus ja heitgaaside kogus). Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja kui kultuurimälestise omaniku põhiõigusi - uusehitis planeeritakse kinnismälestise kaitsevööndisse (50 m lähedusse). Eskiisprojekt on vastuolus Tartu linna üldplaneeringu ja ehitusmäärusega. P. krundile kavandatud hooned ei ole olemuslikult seotud
ja neid saa käsitada ühe hoonena, mis on ühendatud maa-aluse parklahoone kaudu. Kavandatud ehitistega rikutakse krundi maksimaalse täisehitusprotsendi nõuet, lisaks erineb uusehitise väljanägemine Karlova miljööväärtusega alal asuvate ehitistele omasest välimusest. Vastustaja oli kohustatud algatama detailplaneeringu menetluse tulenevalt PlanS § 125 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning § 124 lg-st 8. Kaebajal on subjektiivne õigus olla planeeringumenetluses ärakuulatud. Kui läbi oleks viidud planeerimismenetlus, oleks detailplaneeringust tulnud kaebajale subjektiivsed õigused.
3.Tartu linn vaidles kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta, leides, et vaidlustatud korraldus ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi. G. Reinholdil puudub subjektiivne õigus nõuda detailplaneeringu algatamist. Projekteerimistingimuste menetluses on ta enda väited esitanud, ja neile on vastatud. P. ligipääs toimub P., mitte Kitzbergi tänavalt. Kahjulikke mõjutusi on võimalik vältida teiste avalik-õiguslike vahenditega (nt parkimise piiramise ja keelamisega). P. ei ole kaebaja akendest ega kinnistult vaadeldav, mistõttu ei riivata kaebaja privaatsust. Projekteerimistingimused ei vähenda kaebaja vara väärtust. Korrastatud P. annab suurema väärtuse sealsesse miljööpiirkonda. Kaevatav korraldus on soodustav haldusakt, seetõttu ei ole iga üksiku tingimuse õiguslik põhjendamine vajalik. Teemaplaneeringus ja vaidlustatud korralduses on tingimused piisavalt põhjendatud. Kavandatava ehitise lõplik tulemus selgub ehitusprojektis. Projekteerimistingimustes on määratud kõik EhS § 26 lg-s 4 sätestatud tingimused
4.Kolmas isik vaidles samuti kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Halduskohtu 17. aprilli 2017. a otsusega jäeti G. Reinholdi kaebus rahuldamata.
6.Otsuse põhjenduste kohaselt, kuna kaebaja ei ole vaidlusaluse kinnistu naaber, on ebatõenäoline, arvestades võimaliku hoone paiknemist ja mahtu, et kaebaja naabrusõigusest tulenevaid huve mõjutatakse vahetult negatiivselt (nt sajuvesi, hoone varisemisoht, valguse vähenemise oht jm). Ehitus- ja planeerimisnormide esmaseks eesmärgiks ei ole tagada vabaturu situatsioonis kaebaja omandi väärtuse säilimine talle meelepärases väärtuses, sh välistades konkureerivate kinnisasjade turule tulemise. Maakleri väide „[kaebaja] kinnisvara väärtuse langus saab kindlasti olema 10–20 % vahel“, ei tõenda, et kaebaja kinnisvara väärtus väheneb. Tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Esitatud dokumendist ei nähtu kaebaja kinnisvara väärtuse hindamise protsess ega põhjendused.
7.Kaebaja ei ole vaidlusaluse kinnistu naaber. K. asuv hoone varjab suures osas vaate P. kinnistult kaebaja kinnistule. Projekteerimistingimuste p 3 alap 21 teise lause kohaselt tuleb P. kinnistule ehitada maa-alune parkla ning juurdepääs parklasse on P, mitte A. Kitzbergi tänavalt. A. Kitzbergi tänav on avalikult kasutatav tee. Projekteerimistingimused lubavad P. kinnistule ehitada kuni 29 korterit (projekteerimistingimuste p 3 alap 5). Mõningasel määral liiklusintensiivsuse ja naabermaja elanike arvu suurenemine avalikult kasutataval teel on küll paratamatu ebamugavus, kuid see ei ole praegusel juhul sellise intensiivsusega, mis tooks linnakeskkonnas kaasa kaebaja eraelu ja tervisekaitse riive.
8.Isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda, et ehitusõigus määratakse projekteerimistingimuste asemel detailplaneeringuga, s.t tal puudub õigus konkreetsele menetlusliigile. Kui konkreetse menetluse ja selle tulemusega riivatakse isiku õigusi, saab isik kaitsta mh enda menetluslikke õigusi (nt olla menetluses ära kuulatud). Isiku subjektiivseid õigusi ei riiva see, kui avalikkust ei olnud menetlusse kaasatud või mõnda muud avalikku huvi kaitsvat normi on rikutud, sest selles osas on tegemist populaarkaebusega.
9.Kuna projekteerimistingimustega antakse ehitusõigus kinnistule, mis asub kaebaja kinnismälestise kaitsevööndis, ei saa kaebaja omandiõiguse riivet selles kontekstis täielikult välistada. Seetõttu kontrollis halduskohus vastustaja tegevuse õiguspärasust üksnes ulatuses, milles see riivab kaebaja õigusi, s.t, kas vaidlustatav tegevus kahjustab kaebaja kinnismälestise vaadeldavust ja selle struktuurielementide säilimist.
10.Projekteerimistingimustel on samad ülesanded kui detailplaneeringul ning projekteerimistingimused on planeeringut asendavaks instrumendiks. PlanS § 124 lg 8 sätestab, et kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd, tuleb detailplaneering koostada, arvestades Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi. Halduskohtu hinnangul ei tule kaebajale PlanS § 124 lg-st 8 subjektiivset õigust nõuda, et P. ehitusõigus määratakse detailplaneeringuga. Kaebaja subjektiivsed õigused piirduvad üksnes sellega, kas planeeritav hoone vähendab kaebaja kinnismälestise vaadeldavust või see kahjustaks ruumilises kontekstis kinnismälestise struktuurielemente. P. kinnistule kuue hoonemahu juurde ehitamine ei mõjuta K hoone vaadeldavaust. Maapealne reljeef on erinev (Kitzbergi tänav asub P tänavast ca 7 m kõrgemal, olemasolev ja säilitatav (sauna) hoone kõrgus on ca 12 m ning K hoone varjab suures osas vaate P. kinnistule. Kitzbergi tänavalt vaadatuna oleks uue hoone kõrgus ca 5 m, mis on märgatavalt madalam kui Kitzbergi tänaval asuvad hooned. P. planeeritavad hooned ei mõjuta kaebaja kinnismälestise vaadeldavust mh Kitzbergi, Tähe, Eha ja Salme tänavalt. Kaebaja ei ole esitanud väiteid selle kohta, et planeeritav hoone kahjustaks ruumilises kontekstis kinnismälestise struktuurielemente. Eeltoodu tõttu ei olnud vastustajal praegusel juhul tulenevalt PlanS § 124 lg-st 8, MuKS §-st 25 ja kultuuriministri määrusest nr 4 kohustust koostada detailplaneering ja seada sellega täiendavaid ehitusõiguslikke piiranguid.
11.Kaebaja on seisukohal, et täidetud ei ole PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud projekteerimistingimuste andmise üks eeldustest elik ehitis ei sobitu nii mahult kui ka otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades piirkonna hoonestuslaadi. See, kas hoone sobitub või ei sobitu olemasolevasse keskkonda, ei riiva vahetult kaebaja omandiõigust, eraelu ega tema tervist, vaid on suunatud kaitsma avalikke või naabrite huve. Kuigi vaidlustatud korraldusest ei nähtu selgesõnalisi põhjendusi, kas PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud eeldused on täidetud, ega kaalutlusi, miks vastustaja otsustas detailplaneeringu koostamise asemel projekteerimistingimuste kasuks, on vastustaja põhjendused esitanud isikute vastuväidetele vastamisel. Kohus ei saa ise kolmanda isiku eskiisi alusel hinnata ega põhjendada, kas nn endise saunahoone juurde maa-aluse garaaži ja täiendava (kuue korteriga) hoonemahu piirkonda lisandumine sobib olemasolevasse keskkonda või mitte. Korraldusest nähtuvalt on vastustaja arvesse võtnud olemasolevat keskkonda ning hinnanud plaanitava ehitise mahtu ja otstarvet. Projekteerimistingimuste õiguspärasuse hindamise kontekstis pole ilmselge, et sellises mahus ja sellise otstarbega ehitis üldse ei sobituks piirkonna väljakujunenud keskkonda. Praeguse vaidluse kontekstis ei ole asjakohane kaebaja väide, et eskiisprojekt on vastuolus Tartu linna üldplaneeringu ja ehitusmäärusega. Vaidluse esemeks ei ole eskiisi vastavus kehtivale õigusele. Ühtlasi ei vaielda praeguse asja raames selle üle, kas tulevane ehitusprojekt on kooskõlas ehitusõiguse aluseks oleva õigusega või mitte. Krundi täisehitusprotsendi hindamisel on kaebaja lähtunud ehitusregistri ebaõigetest andmetest, kuna vaatluse tulemused kinnitavad, et olemasoleva hoone ehitusalune pind on samas suurusjärgus, mida väidavad vastustaja ja kolmas isik, s.o 734 m2. Kuue korteriomandi lisandumine krundile ei rikuks kaebaja kui kinnismälestise omaniku õigusi. Täisehitusprotsendi nõue on lisaks avalikele huvidele loodud kaitsma naabrite huve, kuid kaebaja ei ole vaidlusaluse krundi naaberkinnisasja omanik. Samuti ei puuduta kaebaja õigusi see, kas kavandatav hoone on komplekshoone või ühe hoone renoveerimine ja uue hoone ehitamine ning kas maksimaalset koormusindeksit (120 m2 krundi pinda korteri kohta) on kohaldatud õiguspäraselt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
12.G. Reinhold esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
13.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leiab G. Reinhold, et isikul on õigus vaidlustada PlanS § 125 lg 5 alusel tehtud haldusotsustus muuhulgas ka avalikes huvides. Projekteerimistingimused on reguleerimistasemelt ja mahult valdavas osas võrreldavad detailplaneeringu tingimustega, kuna projketeerimistingimustega lahendatakse PlanS §-s 126 sätestatutest kõige olulisemad ülesanded. Ebaõige on, et menetlusliigi valikust sõltub isiku kaebeõiguse realiseerumine. Eesti on liitunud Arhusi konventsiooniga, mille art 9 kohaselt on isikul põhjendatud huvi korral õigus vaidlustada keskkonda puudutavaid otsuseid nii menetluslikult kui sisuliselt. Õigus esitada kohtusse populaarkaebus tuleneb Arhusi konventsioonist ja PlanS § 141 mõttest.
14.Lisaks kaebaja isiklike õiguste rikkumisele on vaidlustatud korraldus vastuolus avaliku huvi, Tartu linna ehitusmääruse ja planeeringutega. P. hoone välisilme, fassaad, trepikojad, sissepääsud ning elu- ja abihoonete mahuline liigendus kuulub säilitamisele tulenevalt Karlova miljööväärtusega ala planeeringu p-st 2.2.17. Kavandatava ehitise lubamisega rikutakse 30%-lise maksimaalse täisehitusprotsendi nõuet. Lisaks lubatakse uue hoone rajamine, sest maa-aluse parkla kaudu ühendatuna ei ole tegemist komplekshoonega.
15.2. oktoobri 2017. a menetlusdokumendis rõhutab G. Reinhold, et kaebus on esitatud eelkõige põhjusel, et kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud, sest naabruspiirkond saab ületiheasustatud, ülerahvastatud ja liialt täisehitatud. Kaebaja huviks on, et tema naabruses ei ehitataks suuremat ja suurema majapidamiste arvuga ehitist, kui seadus seda lubab. Kohtus kaitstavad ei ole ainult põhiõigused ja rahalised hinnatavad kahju hüvitamise nõuded, vaid kaitstav õigus võib muuhulgas võrsuda isiku huve kaitsvast haldusaktist.
16.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Tartu linn apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtu poole. See tähendab, et iga subjektiivset õigust peab olema võimalik kohtu kaudu kaitsta. Endale mittekuuluva õiguse kaitseks on isikul kaebeõigus üksnes siis, kui vastavast seadusest ilmneb selgelt seadusandja tahe isikule kaebeõiguse andmiseks. Käesoleval juhul seadus seda õigust ette ei näe. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused ning selgitanud, et muudatustest tulenevad kahjulikud mõjutused peavad ületama teatud piiri selleks, et oleks alus kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks (RKHKo 24. mai 2010, nr 3-3-1-29-10, p 22-24).
17.Projekteerimistingimuste menetlus on olnud avalik ja apellant on menetluses korduvalt ära kuulatud. G. Reinholdi kaebeõigus ei tulene ka PlanS §-st 141 ega Arhusi konventsiooni art-st 9.
18.Halduskohus on piisava põhjalikkusega kaalunud ka apellandi muid vastulauseid (nt vara väärtuse vähenemine, müra, privaatsus). Kaebaja väidetud motiveerimispuudused seonduvad avalikest huvidest kantud etteheidetega (mis apellandi õigusi ei puuduta) või siis küsimustega, mida ei ole projekteerimistingimustega veel lahendatud ja mida ei peagi selles haldusaktis lahendama (s.o mida ei saa pidada ehitise arhitektuurseteks ja ehituslikeks tingimusteks).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on G. Reinholdi kaebuse põhjendatult rahuldamata jätnud. Otsuses on halduskohus põhjalikult analüüsinud vaidlustatud korraldusega kaebaja subjektiivsete õiguste riive võimalikkust, samuti õigust esitada kaebus avalike huvide
kaitseks, tuvastades sealjuures kaebuse lahendamisel olulised faktilised asjaolud ning hinnates asjakohaste õigusnormide alusel vaidlustatud korralduse õiguspärasust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab nad siinkohal kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4. Kuna halduskohus on kaebaja sellekohastele väidetele ja põhjendustele ammendavalt vastanud ning apellatsioonimenetluses ei ole G. Reinhold osutanud põhjustele, miks ta halduskohtu seisukohta ebaõigeks peab, siis ei korda ringkonnakohus halduskohtu otsuse motivatsiooni eelkõige kaebaja subjektiivsete õiguste riive puudumisest seoses P. krundi täisehitusprotsendi, maksimaalse koormusindeksi, kavandatavate eluruumide arvu, olemasoleva hoone elementide säilitamise, krundile ühe komplekshoone või mitme hoone ehitamise ja kavandatud eluruumide kasutuselevõtmisega kaasneva liikluskoormuse, müra tekkimise ja privaatsuse rikkumisega, samuti kaebaja kui kinnismälestise omanike õiguste rikkumise puudumisega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
20.Vaidlust ei ole selles, et Eesti siseriiklik õigus ei näe otsesõnu ette isiku õigust vaidlustada PlanS § 125 lg-s 5 nimetatud otsustust üksnes avalikes huvides. Erinevalt vastustajast ja halduskohtust leiab kaebaja, kaebeõigus tuleneb PlanS §-st 141 koostoimes Plans § 125 lg-ga 5, kuna detailplaneeringu koostamise kohustusest projekteerimistingimuste väljastamisega erandi tegemisel jäi kaebaja ilma vastustaja otsustuse avalikes huvides vaidlustamise võimalusest. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
21.Põhiseaduse § 15 lg 1 ls 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda kohtusse, kuid seda üksnes oma rikutud õiguse kaitseks. Ka HKMS § 44 lg-s 1 on isiku õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse seotud tema õiguste riivega. Kaebuse esitamine on lubatud küll ka muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, kuid tingimusel, et selline erand on sätestatud seaduses (HKMS § 44 lg 2). Seega saab isikul olla õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse avalikes huvides ainult siis, kui seadusandja on sellise õiguse lihtseaduses vahetult ette näinud. Põhiseadus kaebeõigust selles osas ei taga ja avalikes huvides kaebuse esitamise võimaldamisega detailplaneeringu kehtestamise vaidlustamiseks on seadusandja laiendnud isikute kaebeõigust, s.o loonud üldreeglist avarama võimaluse kohtuliku kontrolli taotlemiseks. Seetõttu ei ole nõutav, et osas, milles laiendatud kaebeõigust ette ei nähta, esineks kaebeõiguse laiendamata jätmise põhjusena põhiseaduslikku järku õiguse või hüve kaitsmise eesmärk. Kaebeõiguse laiendamine on seadusandja otsustus, mille rakendamise kohustus võib siiski tuleneda rahvusvahelistest õigusaktidest, mis on Eestile siduvad. Käesoleval juhul see nii ei ole.
22.PlanS §-s 140 sätestatud igaühe õigus vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise otsus halduskohtus muu hulgas põhjusel, et planeering on vastuolus avaliku huviga on erand üldisest, isiku õiguste rikkumisel põhinevast kaebekorrast ega loo õigust või eeldust, et sama avar kaebeõigus eksisteerib muu ehitusõigust määratleva haldusotsustuse suhtes. HKMS § 44 lg-st 2 tuleneva nõude tõttu ei saa avaliku huvi kaitseks kaebuse esitamise õigust tuletada analoogia korras ega tõlgendamise teel sätete koosmõjus.
23.PlanS § 125 lg 5 järgi võib kohalik omavalitsus erandina lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel ühe hoone ja seda teenindavad rajatised samas lõikes nimetatud tingimuste täidetuse korral. Erinevalt PlanS §-st 141 ei ole seaduses ette nähtud õigust vaidlustada projekteerimistingimuste väljastamine avalikes huvides, näiteks põhjusel, et projekteerimistingimused on vastuolus krundi ehitusõigusega. Vastavalt ei ole kaebajal õigust vaidlustada P. projekteerimistingimuste väljastamise otsust, kui sellega ei riivata talle endale kuuluvat subjektiivset õigust.
24.Avalikes huvides kaebuse esitamise õigus käesoleval juhul ei tulene ka välislepingutest, m.h kaebaja viidatud Arhusi konventsiooni art-st 9.
Arhusi konventsiooni art 9 on Eesti õiguskorda üle võetud keskkonnaseadustiku üldosa seadusega (KeÜS), mille § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus, kusjuures oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Nimetatud õiguse rikkumise korral on isikul õigus esitada vaie haldusorganile või kaebus halduskohtule (KeÜS § 30 lg 1). Erinevalt valitsusvälisest keskkonnaorganisatsioonist (KeÜS § 30 lg 2), ei kehti kaebuse esitamisel muude isikute kohta eeldust, et nende õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale on rikutud. Käesolevas asjas on halduskohus põhjalikult kontrollinud kaebaja väiteid P. krundile eluruumide rajamisega kaebajale kuuluval kinnistul ja Kitzbergi tänaval põhjustatavate mõjude kohta ning leidnud, et mõju vähese intensiivsuse tõttu ei too need kaasa kaebaja õiguste riivet, jaatades ainsa võimaliku riivena kaebaja kui kinnismälestise omaniku õiguste võimalikku riivet seoses ehitamise lubamisega kinnismälestise kaitsevööndis. Halduskohus on seisukohta põhjendanud ning selgitanud, millised asjas tuvastatud faktilised asjaolud sellise järelduseni viivad. Apellatsioonimenetluses ei ole kaebaja esitanud argumente halduskohtu seisukoha ümberlükkamiseks. Ka ringkonnakohtule ei ole halduskohtu seisukohta kummutavate asjaolude esinemine äratuntav olukorras, kus kaebaja halduskohtumenetluses esitatud väited on oletuslikud. Seega ei tulene G. Reinholdi kaebeõigus ka KeÜS § 30 lg-st 1.
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siinjuures alust pidada KeÜS § 30 lg-s 1 sätestatud kaebeõigust Arhusi konventsiooni art 9 lg-s 2 sätestatust kitsamaks ja sel põhjusel konventsiooniga vastuolus olevaks. Riigikohus on selgitanud enne KeÜS jõustumist kohtupraktikas keskkonnaasjades tunnustatud kaebeõigust puutumuse alusel ja puutumust KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õiguse tähenduses ning puutumuse seost isiku kaebeõigusega1 ega ole viidanud KeÜS § 23 lg 1 ja § 30 lg 1 koostoimes võimalikule vastuolule Arhusi konventsiooni art 9 lg-ga 2.
26.Projekteerimistingimuste väljastamise avalikes huvides vaidlustamise lubamine ei ole õigustatud ka väitel, et projekteerimistingimustega lahendatakse muidu detailplaneeringuga lahendatavad olulisemad küsimused. Esmalt osutab ringkonnakohus sellele, et projekteerimistingimused on ehitusõiguse määratlemisel rakendatavad detailplaneeringust oluliselt väiksemas ruumilises mahus. PlanS § 124 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning võib hõlmata seega olulist osa omavalitsuse territooriumist, kui projekteerimistingimused on lubatavad üksnes ühe hoone ehitustingimuste määramise instrumendina. Ehitusõiguse määramisel olukorras, kus see eelduslikult on üldsusele ja avalikule ruumile vähese mõjuga, kaasatakse menetlusse vähemalt naaberkinnisasjade omanikud ning teised isikud, kelle õigusi ehitamine võib mõjutada. Menetlusökonoomia seisukohalt tuleb pidada põhjendatuks, et vastavalt ei ole ka kaebeõigus sama avar kui detailplaneeringu kehtestamise vaidlustamisel. Siinjuures ei ole piiratud isikute õigust vaidlustada projekteerimistingimuste väljastamine, kui otsustusega riivatakse isikule kuuluvat subjektiivset õigust, m.h õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Üldsuse õigus osaleda keskkonda puudutavate otsustuste tegemisel ja saada juurdepääs õigusmõistmisele keskkonnaasjades on täiendavalt tagatud igaühe õigusega taotleda maavanemalt poolt projekteerimistingimuste väljastamise kontrollimist kohaliku omavalitsuse2 järelevalvemenetluses (VVS § 85 lg-d 1 ja 3) ning KeÜS § 30 lg-s 1 ja 2 sätestatud keskkonnaorganisatsiooni õigusega pöörduda kohtusse keskkonnaasjades.
27.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et Tartu Linnavalitsuse 15. novembri 2016. a korraldus nr 1207 ei riiva kaebaja õigust eraelule,
RKHKo 13. mai 2015 nr 3-3-1-8-15, p-d 15-21 Alates 1. jaanuarist 2018 on vastav järelevalvepädevus justiitsministeeriumil (VVS § 59 lg 1 1. jaanuaril 2018. a jõustuv redaktsioon).
terviskaitsele ega tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. G. Reinholdi kaebeõiguse aluseks ei saa olla ka väide korralduse vastuolust avalike huvidega. Kaebaja kui kinnismälestise omaniku õigusi korraldus ei riku. Kaebaja argumendid, mis seonduvad ehitusloa väljastamisel otsustatavate küsimustega on käesolevas asjas esitatud ennatlikult ning halduskohus on need põhjendatult arvestamata jätnud. G. Reinholdi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
28.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt
Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.