Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-7-10 Tartu, 31. märts 2010. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve Vambola Raigi hagi Neeme Raigi, Kaie Raigi ja Aarne Karu vastu solidaarselt 5 000 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 208-13193 Vambola Raigi kassatsioonkaebus 5 000 000 krooni Hageja Vambola Raig (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov Kostjad Neeme Raig (isikukood xxxxxxxxxxx), Kaie Raig (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Aarne Karu (isikukood xxxxxxxxxxx), ühine esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma 1. märts 2010. a Hageja esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov ning kostjate esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma. Istungit protokollis Ragne Rebane.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada tsiviilasjas nr 2-08-13193 tehtud 9. veebruari 2009. a Tartu Maakohtu otsus ja
12.oktoobri 2009. a Tartu Ringkonnakohtu otsus osas, milles jäeti rahuldamata Vambola Raigi hagi Neeme Raigi ja Aarne Karu vastu. Jätta kohtuotsused muutmata osas, milles jäeti rahuldamata Vambola Raigi hagi Kaie Raigi vastu.
2.Tühistatud osas saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada Vambola Raigile (kontole nr xxxxxxxxxxxxxx, AS SEB Pank) 30. oktoobril 2009. a tasutud kautsjon 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vambola Raig (hageja) esitas 9. aprillil 2008 Tartu Maakohtule hagi Neeme Raigi (kostja I), Kaie Raigi (kostja II) ja Aarne Karu (kostja III) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja 5 000 000 krooni, viivise 1 767 599 krooni 55 senti (hiljem suurendas hageja viivisenõuet 2 200 065 krooni 50 sendini) ja lisanduva viivise alates hagi esitamisest 1506 krooni 85 senti päevas. Hagiavalduse järgi asutas hageja 1993. a koos kostjaga I (hageja vend) aktsiaseltsi "Pere Leib" (AS Pere Leib), mis erastas sama aasta lõpus endise riigiettevõtte Tartu Leivakombinaat. 2004. a alguseks kuulus hagejale 600 AS Pere Leib aktsiat, s.o 50% aktsiakapitalist ning kostjale I samuti 600 aktsiat ehk 50% aktsiakapitalist. Hageja, kostja I ja kostja II (kostja I tütar) olid AS Pere Leib nõukogu liikmed, kostja III aga juhatuse liige. Koostöö hageja ja kostja I vahel osutus isiklike vastuolude tõttu keeruliseks ning hageja hakkas otsima võimalusi ärist väljumiseks, soovides oma osaluse võõrandada. Kostja I hakkas samal ajal otsima võimalust suurendada oma osalus AS-s Pere
Leib üle 50%. 2004. a kuulus AS-le Pere Leib 94,25% aktsiaseltsi (AS) Cibus aktsiatest. Lisaks AS-le Pere Leib olid AS Cibus aktsionärideks 3,59%-ga Osaühing (OÜ) Frominer, mille ainuosanik ja juhatuse liige oli kostja I, ning veel 130 väikeaktsionäri, osalusega kokku pisut üle 2%. AS Pere Leib ja AS Cibus juhatused sõlmisid 23. märtsil 2004 ühinemislepingu, mille kiitis 26. aprillil 2004 heaks AS Cibus aktsionäride üldkoosolek. Kanne ühinemise kohta tehti äriregistrisse 31. augustil 2004. AS Pere Leib aktsionäride üldkoosolekut, kus oleks arutatud ühinemist, kokku ei kutsutud ning hagejat ühinemisest ei teavitatud. 27. aprillil 2004 avaldas AS Pere Leib väljaandes Ametlikud Teadaanded (AT) ühinemisteate. Hageja elab USA-s ning tal on keeruline olla sündmustega kursis ja lugeda AT-d. Teda hoiti sihilikult asjaoludest teavitamata, pealegi oli ta sel ajal tugevasti häiritud oma abikaasa raskest haigusest. Ühinemise tulemusel moodustas hageja osalus AS-s Pere Leib 49,0591%, kostjal I 49,0591%, OÜ-l Frominer 1,1963% ning ülejäänud AS Cibus endistel väikeaktsionäridel kokku 0,8%. Seega omandas kostja I koos tema kontrolli all oleva OÜ-ga Frominer 50,255% AS Pere Leib aktsiakapitalist. 15. septembril 2004 kutsuti kokku AS Pere Leib aktsionäride erakorraline üldkoosolek, kus kutsuti tagasi senine nõukogu ning määrati ametisse uued nõukogu liikmed, kusjuures nende hulgast jäeti välja hageja. Lisaks muudeti AS Pere Leib põhikirja selliselt, et aktsionäride üldkoosoleku võib kokku kutsuda ka ainult ajaleheteatega. Hageja ei saanud sellel üldkoosolekul osaleda abikaasa surma tõttu ja tal on alust arvata, et üldkoosoleku aeg määrati selliselt just põhjusel, et hageja seal osaleda ei saaks. Edaspidi ei ole hagejat kunagi AS Pere Leib aktsionäride üldkoosolekule isiklikult kutsutud, vaid on avaldatud väikeses kirjas teateid ajalehes (enamasti laupäeval), vaatamata hageja esindaja palvele teavitada teda üldkoosolekust ka eraldi. Kordagi ei ole hagejale enam makstud dividendi, ta kaotas nõukogu liikme tasu ja töökabineti, samuti ei ole hagejat informeeritud AS Pere Leib tegevusest. Kohe pärast häälteenamuse oma kontrolli alla saamist asus kostja I rakendama abinõusid AS Pere Leib omakapitali vähendamiseks, mille eesmärgiks oli jätta lõpuks järgi üksnes väärtusetu "juriidiline keha". Pärast ühinemist moodustati 15. aprillil 2005 AS Pere Leib Tootmine, kuhu kanti mitterahalise sissemaksena kogu AS Pere Leib kinnisvara ja tootmise sisseseade, sh ülekursiga 17 500 000 krooni.
31.oktoobril 2005 sõlmisid AS Pere Leib ja Rein Kilgi kontrolli all olev osaühing (OÜ) Elikante LÕUNA TOIDUAINETETÖÖSTUSE AKTSIASELTSI (hilisem ärinimi PERE AS) asutamislepingu, kus kumbki äriühing omandas 50%-lise osaluse. AS Pere Leib andis sinna mitterahalise sissemaksena üle kõik AS Pere Leib Tootmine aktsiad, OÜ Elikante mitterahalise sissemakse väärtus oli sellest oluliselt väiksem. AS-le Pere Leib kahjulikel tingimustel aktsiakapitali suurendamise kaudu on AS Pere Leib osalus PERE AS-s langenud 25%-le. Viimastel aastatel on AS Pere Leib olnud tühi äriühing, mille ainsaks tegevuseks on olnud PERE AS aktsiate hoidmine. Samas on AS Pere Leib üldhaldus- ja ärikulud olnud igal aastal mitu miljonit krooni, millega on kaasnenud suur kahjum. Hageja on avaldanud soovi oma aktsiaid müüa, kuid vähemusosaluse omandamisest ei ole keegi huvitatud ning sellest on keeldunud ka kostja I. Kuna kostjale I oli teada, et hageja ei kiidaks ühinemist AS-ga Cibus heaks, kasutas ta äriseadustiku
(ÄS) § 421 lg-t 4 oma osaluse suurendamiseks AS-s Pere Leib. Hageja esitas ÄS § 403 lg 6 alusel AS Pere Leib juhatuse ja nõukogu liikmete vastu kahju hüvitamise nõude. Osalusprotsendi langemisel alla 50% kaotas hageja kontrolli aktsiaseltsi üle (nn blokeerimisõiguse) ning seeläbi kaotas olulise osa senise aktsiapaki väärtusest. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lektorite Priit Sanderi ja Andres Juhkami eksperdiarvamuse kohaselt jääb ühinemisega hagejale tekitatud kogukahju vahemikku 3,75-5,293 miljonit krooni. Sellele hinnangule tuginedes nõudis hageja 5 000 000 krooni suuruse kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-le 5 viidates leidis hageja, et ühinemise käigus on hageja aktsiate väärtus olulisel määral langenud, seega on rikutud hageja omandiõigust. Hageja aktsiaosalus on langenud alla 50% just ühinemise tõttu ning see on ka hagi esemeks oleva kahjunõude tekkimise põhjuseks (blokeerimisõiguse kaotuse allahindlus). Kahju tekkimise hetkeks luges hageja AS Pere Leib ja AS Cibus ühinemise kandmise hetke äriregistrisse 31. augustil 2004, kui tekkisid ühinemisega kaasnevad õigused ja kohustused ning muutusid kapitaliosalussuhted. Viivise nõudmisel tugineb hageja VÕS § 113 lg-le 1, st ta nõuab seadusjärgset viivist kahju hüvitamisega viivitamise eest.
2.Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid jätta see rahuldamata. Kostjate arvates on hageja nõue lepinguvälisest õigussuhtest (deliktist) tulenev kahju hüvitamise nõue. Küll puuduvad selle rahuldamise eeldused: objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Hageja ei ole esile toonud ja tõendanud, milline oli tegu, mis põhjustas talle kahju. Ühinemine iseenesest veel kahju põhjustada ei saa. Blokeerimisõiguse olemasolu ei saa pidada esmatähtsaks aktsionäri õiguseks. Asjaolu, et aktsionäril ei õnnestu aktsiaid müüa kolmandatele isikutele ostusoovi puudumise tõttu, ei ole juriidiline. Hageja esitatud kahju suurus on oletuslik ja hüpoteetiline. Ta saaks nõuda kahju hüvitamist, mis on tekitatud ühinemise tõttu ühinemise momendil. Hageja ei ole tõendanud, et väidetav aktsiate väärtuse vähenemine on põhjuslikus seoses kostjate kui endiste juhtorgani liikmete tegevusega ühinemisel. Kostjad käitusid õiguspäraselt. Nad ei ole kahjustanud hageja omandit, sest aktsiate omandiõigus on hagejal jätkuvalt olemas. Aktsiate väärtuse kasvamine või kahanemine ei ole olnud õiguslikus mõttes põhjuslikus seoses kostjate tegevusega. Lisaks puudub kostjate süü. Hageja viivisenõue on alusetu, sest kostjatel ei ole hageja ees rahalisi kohustusi.
3.Tartu Maakohus jättis 9. veebruari 2009. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse järgi on hageja oma nõude määratlenud kui deliktist tuleneva kahju hüvitamise nõude, millega kvalifikatsiooniga nõustusid ka kostjad. Ainuüksi äriühingute ühinemine ei anna aktsionärile alust esitada kahju hüvitamise nõudeid äriühingu juhtorganite liikmete vastu. Kostjad ei vastuta hagejal tekkiva võimaliku kahju eest, sest puuduvad deliktilise vastutuse kohaldamiseks vajalikud elemendid: kostjate õigusvastane tegu, hagejal selline kahju, mille hüvitamine oleks deliktilise vastutuse puhul kostjate kohustus, ja kostjate süü hagejale kahju tekkimises. Kostjate teo äriühingute ühinemise äriregistrisse kandmise - ja hagejal aktsionärina nn blokeerimisõiguse kaotuse ning sellest tekkinud n-ö arvestusliku kahju vahel on põhjuslik seos, kuid see ei anna hagejale alust nõuda kostjatelt kahju hüvitamist.
Äriühingute ühinemise kandmine äriregistrisse ei olnud iseenesest kostjate õigusvastane tegu. Hageja on kostjate teo õigusvastasust sisustanud viidetega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-dele 32 ja 35. TsÜS § 35 käsitleb juhtorganite liikmete hoolsus- ja lojaalsuskohustust juriidilise isiku, mitte tema aktsionäri vastu ning seetõttu ei kohaldu. TsÜS §-s 32 sätestatud hea usu ja üksteise arvestamise põhimõte aktsionäride omavahelistes suhetes ei anna konkreetsete asjaolude väljatoomiseta alust väidetava rikkumise korral aktsionäril tekkida võiva kahju hüvitamiseks. Nn blokeerimisõigus ei ole selline aktsionäri õigus, mida kaitseb hea usu ja üksteise huvide arvestamise põhimõte aktsionäride suhetes TsÜS §-s 32 sätestatuna. Hageja ei ole viidanud ega tõendanud, et kostjate otsusega määratud aktsiate asendussuhe oleks olnud ebaõiglane või osaluse muutus ebaproportsionaalne, millest tulenevalt oleks äriühingute ühinemise kandmine äriregistrisse olnud selline tegu, mis otseselt põhjustas hagejale kahju tema omandi rikkumisega. Hageja on nõude alusena esitanud ainult blokeerimisõiguse kaotamisest arvutatud aktsiate väärtuse vähenemise. Hageja kahju, mille olemasolu maakohus möönis, ei ole seotud hagejale kuuluva asja (aktsiate) kahjustamisega. Hagejal tekkinud puhtmajandusliku kahju - saamata jääva tulu - eest kostjad ei vastuta. Riigikohtu selgitustest tsiviilasjades nr 3-2-1-123-05 ja nr 3-2-164-05 tuleneb, et deliktiõiguse järgi on esmajoones kaitstud konkreetsed õigushüved, mitte vara tervikuna ning puhtmajandusliku kahju hüvitamist üldjuhul nõuda ei saa. Seega saaks hageja nõuda kostjatelt VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel ainult tema omandi rikkumisega (aktsiate äravõtmisega, aktsiate annulleerimisega, aktsia nimiväärtuse ebaproportsionaalse muutmisega vms) tekitatud varalise kahju hüvitamist, mitte ühinemise tulemusena aktsiaosaluse proportsiooni muutumisest tingitud nn blokeerimisõiguse kaotusest tuleneva aktsiate arvestusliku turuväärtuse vähenemisega põhjustatud kahju hüvitamist. Hageja ei ole ilma jäänud ühestki aktsiast ning aktsiate asendussuhte ebaõigsust või AS-s Pere Leib aktsiaosaluse muutumise ebaproportsionaalsust, mis annaks ÄS § 398 alusel õiguse nõuda äriühingult kahju hüvitamist, ei ole hageja ei nõudnud, väitnud ega tõendanud.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 12. oktoobri 2009. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid. Ringkonnakohtu arvates on ÄS § 403 lg-s 6 sätestatud deliktilise kahju hüvitamise nõue. Ebaõige on hageja seisukoht, et selle sätte kohaldamine ei eelda kostjate toimingute väljaselgitamist, mida saaks seostada hagejale tekkinud kahjuga. Hageja on nõustunud, et ühinemine toimus äriseadustikus ettenähtud korras. Kuna hageja ei ole tõendanud, milline konkreetne kostjate tegevus põhjustas talle väidetava kahju, puudub võimalus tuvastada tegu, mille kausaalseks tagajärjeks on hageja väidetav kahju, ehk põhjuslikku
seost. Seega ei ole täidetud deliktilise vastutuse esimene element - objektiivne teokoosseis. Objektiivse teokoosseisu puudumise tõttu ei ole vaja hinnata teo õigusvastasust. Ühinemise käigus aktsiaosaluse vähenemine ja seetõttu nn blokeerimisõiguse kaotus ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Äriseadustiku § 403 lg 6 eesmärk ei ole kaitsta aktsionäri blokeerimisõigusest tuleneva väidetava kahju eest. Hageja seisukoht, et ühinemine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, kuna väidetav kahju tekitati seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega, ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti leidnud, et blokeerimisõiguse kaotusest tingitud väidetav kahju ei ole aktsionäri selline õigus, mida kaitseb hageja viidatud TsÜS §s 32 sätestatud hea usu ja üksteise huvide arvestamise põhimõte. Kuna kostjate käitumises ei ole tuvastatud objektiivset teokoosseisu ega õigusvastasust, ei ole vaja hinnata kostjate käitumises süü esinemist. Maakohus ei tuvastanud, et kostjad oleks hagejale kahju tekitanud. Maakohtu otsusest nähtub, et P. Sanderi ja A. Juhkami järeldusest tulenevalt võis hageja osaluse väärtuse langus olla saamata jäänud tulu. Raskused aktsiate võõrandamisel (võimalik väärtuse langus) ei ole tingitud mitte blokeerimisõiguse kaotusest äriregistrisse kandmise aja seisuga, vaid turusituatsioonist ja investorite soovist omandada enamusosalust, mitte 50%-list osalust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub otsus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse järgi ei eelda kahjunõude esitamine ÄS § 403 lg 6 alusel konkreetsete ühinemistoimingute väljaselgitamist, kuna kahju tekkimine seostatakse ühinemise õiguslike tagajärgedega. Seega tuleb kostjate hagejale kahju põhjustavaks teoks lugeda AS Pere Leib ja AS Cibus ühinemist tervikuna, mille käigus hageja aktsiaosalus langes alla 50%. Hagejale tekitati kahju 5 000 000 krooni, mis seisneb aktsiate väärtuse langemises 5 000 000 krooni võrra. Seda kahju tuleb käsitada otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Ringkonnakohus on enamusosaluse väärtuse võimalikku kaotust hindama hakates väljunud apellatsiooni raamest, sest enamusosaluse kaotus ei olnud vaidluse esemeks. Ringkonnakohtu seisukoht, et blokeerimisõigusest ilmajäämine ei põhjustanud hageja aktsiate väärtuse langust, on alusetu. Kostjate teo õigusvastasus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 ning ÄS § 403 lg-st 6 ja TsÜS §-st 32. TsÜS §-s 32 sätestatud hea usu põhimõtte eesmärgiks on muu hulgas vältida olukordi, kus ebaõiglust õigustatakse näilise juriidilise korrektsuse argumendile tuginemisega. Väär on kohtute seisukoht, et ÄS § 403 lg 6 eesmärk ei ole aktsionäri kaitsmine blokeerimisõiguse kaotamise eest. VÕS § 1045 lg 1 p-le 7 viidates leidis hageja, et kostjate teo õigusvastasus tuleneb ÄS § 403 lg-s 6 ja TsÜS §-s 32 sätestatud kohustuse rikkumisest. Aktsionäride kahju eelnimetatud sätte tähenduses saabki olla tingitud eelkõige aktsiate väärtuse langusest. Samuti ei ole kohtud hinnanud hageja esile toodud kostjate pahatahtlikku tegevust enne ja pärast ühinemise kandmist äriregistrisse ning selle tegevuse kooskõla TsÜS §-s 32 sätestatud hea usu põhimõttega.
8.Kostjad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja
ringkonnakohtu otsuse muutmata.
9.Riigikohtu istungil jäid poolte esindajad varem esitatud seisukohtade juurde.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles jäeti muutmata maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta kostjate I ja III suhtes. Kostjate I ja III suhtes hagi rahuldamata jätmise osas tuleb TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel tühistada ka maakohtu otsus ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonna- ja maakohtu otsus jäävad muutmata osas, milles jäeti rahuldamata hagi kostja II vastu. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Kolleegium käsitleb esmalt hageja nõuet ning olulisi asjaolusid (I). Seejärel analüüsib kolleegium äriühingute ühinemise õiguslikku raamistikku (II), hageja nõude rahuldamise võimalusi (III) ja hüvitamisele kuuluvat kahju (IV). Lõpetuseks lahendab kolleegium asjaga seotud menetluslikud küsimused (V). I
12.Hageja on esitanud kostjate vastu kahju hüvitamise nõude. Oma kahjuks loeb hageja talle kuuluvate AS Pere Leib aktsiate väärtuse vähenemist. Hageja on nimetanud nõude põhilise õigusliku alusena ÄS § 403 lg-t 6, viidates ka VÕS §-le 1043 ning § 1045 lg 1 p-dele 5 ja 7. Viivisenõude õigusliku alusena tugineb hageja VÕS § 113 lg-le 1. Kassatsioonkaebuses tugineb hageja esmajoones nimetatud normide ebaõigele kohaldamisele. Kolleegium märgib selle kohta, et ei ole TsMS § 688 lg 2 järgi seotud kassatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega.
13.Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: hageja ja kostja I olid enne 31. augustit 2004 AS Pere Leib ainsad aktsionärid, kummalegi kuulus võrdselt 600 aktsiat, st mõlemale kuulus seal 50%-line osalus; 2004. a kuulus AS-le Pere Leib 94,25% AS Cibus aktsiaosalusest, lisaks olid AS Cibus aktsionärideks OÜ Frominer (mille ainuosanik ja juhatuse liige oli kostja I) 3,59%-ga ning veel 130 väikeaktsionäri, osalusega kokku veidi üle 2%; AS Pere Leib ja AS Cibus juhatus sõlmisid 23. märtsil 2004 ühinemislepingu, mille kiitis 26. aprillil 2004 heaks AS Cibus aktsionäride üldkoosolek; AS Pere Leib aktsionäride üldkoosolekut ühinemise arutamiseks kokku ei kutsutud ja USA-s elavat hagejat ühinemisest ei teavitatud ning ta ei saanud ühinemisest enne ka muul viisil teada; AS Pere Leib ja AS Cibus ühinemine kanti äriregistrisse 31. augustil 2004; ühinemise järel oli hageja osalus AS-s Pere Leib 49,0591%, kostjal I 49,0591%, OÜ-l Frominer 1,1963% ning ülejäänud AS Cibus endistel väikeaktsionäridel kokku 0,8%; hageja oli AS Pere Leib nõukogu liige, kuid kutsuti ametist tagasi aktsionäride üldkoosoleku otsusega
15.septembril 2004.
14.Hageja väidab hagis, et kostja I on tegutsenud selle nimel, et suurendada enda osalust AS-s Pere Leib ja vähendada hageja osalust, nii et hageja ei saaks mõjutada oluliste otsuste vastuvõtmist.
Hageja väitel on kostja I lõppeesmärgiks olnud muuta hageja osalus AS-s Pere Leib väärtusetuks ja omandada AS Pere Leib majandustegevuse üle kontroll hageja osaluseta. Sisuliselt väidab hageja seega, et kostja I on soovinud õigusvastaselt omandada hageja kui algselt võrdväärse kaasaktsionäri arvel eelist. Hagist ei nähtu konkreetseid etteheiteid kostjatele II ja III, kuid järeldada võib, et hageja näeb nende rolli kostja I tegevusele kaasaaitamises.
15.Oma väidete kinnitusena on hageja esitanud mh järgmised asjaolud: AS Pere Leib ja AS Cibus ühinemine viidi läbi hagejat teavitamata ja selle eesmärgiks oli vähendada hageja osalus AS-s Pere Leib alla 50%; kostja I omandas ühinemise tulemusena koos enda kontrolli all oleva OÜ-ga Frominer 50,255% suuruse osaluse AS-s Pere Leib, mis võimaldab sisuliselt üksinda vastu võtta olulisi otsuseid, nagu aktsiaseltsi nõukogu liikmete nimetamine ja asendamine ning majandustegevuse korraldamine; hageja kutsuti ühinemise järel tagasi AS Pere Leib nõukogust ja ta kaotas nõukogu liikme tasu; hageja heakskiiduta (ajal, kui hageja oli seotud USA-s abikaasa matustega ega saanud Eestisse aktsionäride üldkoosolekule tulla) muudeti AS Pere Leib põhikirja selliselt, et edaspidi ei pidanud hagejale enam saatma koosoleku kokkukutsumise teadet, vaid piirdutud on ajakirjanduses kutsete avaldamisega; hagejale ei ole pärast AS Pere Leib ja AS Cibus ühinemist makstud aktsiatelt dividendi ega ole teda ka teavitatud AS Pere Leib tegevusest;
15.aprillil 2005 asutas AS Pere Leib AS-i Pere Leib Tootmine, kuhu kanti mitterahalise sissemaksena kogu AS Pere Leib kinnisvara ja tootmise sisseseade, sh ülekursiga 17 500 000 krooni;
31.oktoobril 2005 sõlmisid AS Pere Leib ja R. Kilgi kontrolli all olev OÜ Elikante LÕUNA TOIDUAINETETÖÖSTUSE AKTSIASELTSI (hilisem ärinimi PERE AS) asutamislepingu, kus kumbki äriühing omandas 50%-lise osaluse ning millele AS Pere Leib andis mitterahalise sissemaksena üle kõik AS Pere Leib Tootmine aktsiad, OÜ Elikante mitterahalise sissemakse väärtus oli sellest aga oluliselt väiksem; AS-le Pere Leib kahjulikel tingimustel aktsiakapitali suurendamisega on AS Pere Leib osalus PERE AS-s langenud edaspidi 25%-le; viimastel aastatel on AS Pere Leib olnud sisulise majandustegevuseta äriühing, mille ainsaks tegevuseks on olnud PERE AS aktsiate hoidmine, kuid samas on AS Pere Leib üldhaldus- ja ärikulud olnud igal aastal mitu miljonit krooni, millega on kaasnenud suur kahjum; kostja I on keeldunud hagejalt AS Pere Leib aktsiaid omandamast või talle kahju muul viisil heastamast. II
16.Hageja ei ole otseselt väitnud, et AS Pere Leib ja AS Cibus ühinemisel rikuti äriseadustiku konkreetseid sätteid, vaid näinud oma õigusi rikkuvana ühinemist kui sellist. Seejuures väitis hageja, et ühinemisel rikuti mh TsÜS § 32. Kohus ei ole seotud poolte õiguslike hinnangutega asjaoludele, vaid hindab esitatud asjaolusid sellest
sõltumata. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus, kes ei ole seotud poolte väidetega (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 442 lg 8 esimene lause). Hageja väitis, et talle tekitati ühinemise tagajärjel kahju, mis seisnes aktsiate väärtuse vähenemises osaluse vähenemise tõttu. Kolleegiumi arvates ei ole kohtud hinnanud hageja esitatud asjaolusid piisavalt.
17.Seadus võimaldab äriühingutel kokkuleppel ühineda selliselt, et ühendatav ühing lõpeb ja tema vara läheb üldõigusjärgluse korras üle ühendavale ühingule (ÄS § 391 lg-d 1 ja 4, § 403 lg 1 esimene lause). Ühinemise kandmisega ühendava aktsiaseltsi asukoha äriregistrisse saavad ühendatava aktsiaseltsi aktsionärid ühendava ühingu aktsionärideks ning nende aktsiad asendatakse ühendava ühingu aktsiatega (ÄS § 391 lg 5 esimene lause, § 403 lg 3 esimene lause).
18.Ühinemiseks sõlmivad ühingute juhatused ÄS § 392 lg 1 järgi ühinemislepingu, millest tekivad õigused ja kohustused pärast seda, kui ühinevad ühingud on lepingu heaks kiitnud (sama sätestab ka ÄS § 397 lg 1 esimene lause). Aktsiaseltsi teise äriühinguga ühinemise otsustamine on ÄS § 298 lg 1 p 8 järgi aktsionäride üldkoosoleku pädevuses, st ühinemislepingu sõlmimine on lõppastmes aktsiaseltsi aktsionäride otsustada. Üldkoosolek võib ÄS § 297 lg 1 (enne 15. jaanuari 2009 kehtinud redaktsioonis) järgi vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Ühinemisotsus on ÄS § 421 lg 1 järgi vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.
19.Enne ühinemislepingu heakskiitmist otsustava aktsionäride üldkoosoleku toimumist tuleb ühinevate aktsiaseltside juhatustel ÄS § 393 lg 1 esimese lause järgi koostada ühinemisaruanne. Ühinemislepingut peab ÄS § 418 järgi kontrollima audiitor, kes koostab selle kohta ÄS § 396 lg 1 järgi omakorda aruande. Nii ühinemisleping kui ka viidatud ühinemisaruanne ja audiitori aruanne peavad olema esitatud ühineva ühingu aktsionäridele tutvumiseks vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut (ÄS § 419 lg 1) ning aktsionäri nõudel antakse talle neist ka viivitamata ärakiri (ÄS § 419 lg 2). Samuti peab juhatus ÄS § 419 lg 4 esimese lause järgi vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut esitama äriregistri pidajale ühinemislepingu ning avaldama AT-s teate ühinemislepingu sõlmimise kohta. Aktsiaseltsi juhatus peab ÄS § 420 lg 1 järgi selgitama üldkoosolekul ühinemise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas aktsiate asendamist. Ühinemise kohta peab üldkoosolekul esitama arvamuse ka aktsiaseltsi nõukogu (ÄS § 420 lg 2). Aktsionäri nõudel antakse talle üldkoosolekul teavet ka teisi ühinevaid ühinguid puudutavate asjaolude kohta (ÄS § 420 lg 3).
20.Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud ÄS § 399 lg 2 esimese lause järgi pidi juhatus lisaks avaldama ühinemisotsuse kohta AT-s kaks teadet vähemalt 15-päevase vahega. Avalduse ühinemise kandmiseks äriregistrisse võis ÄS § 400 lg 1 esimese lause (enne 1. jaanuari 2006 kehtinud redaktsioonis) järgi esitada mitte varem kui kolme kuu möödudes teise ühinemise teate avaldamisest.
21.Eelnevast (vt otsuse p-d 18-20) järeldub, et seadusega on üldiselt tagatud aktsionäride teavitamine aktsiaseltsi ühinemisest ning vähemalt 1/3 aktsiate omanikele ka võimalus ühinemist blokeerida.
Eelkõige aktsionäride kaitseks sätestab ÄS § 398 lg 1 lisaks, et kohus võib osaniku, aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva ühinemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest. Tagamaks tehtud organisatsioonilise muudatuse pöördumatust ja seeläbi õiguskindlust, näeb ÄS § 403 lg 5 aga ette, et ühinemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Samas näeb ÄS § 398 lg 3 vähemusaktsionäride kaitseks ette, et kui osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik või aktsionär nõuda ühendavalt ühingult nn tagasimakset. Äriseadustiku § 403 lg 6 (enne 1. jaanuari 2006 kehtinud redaktsioonis) järgi vastutavad ühineva aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed solidaarselt mh ühinemisega aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest. Kahju hüvitamise nõue on ÄS § 396 lg 3 järgi ka ühinemist kontrollinud audiitori vastu.
22.Erandliku regulatsiooni ühinemise läbiviimiseks annab ÄS § 421 lg 4. Selle esimese lause järgi ei ole ühendamiseks nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ühendava aktsiaseltsi ühinemisotsusega, kui vähemalt 9/10 ühendatava aktsiaseltsi aktsiakapitalist kuulub ühendavale aktsiaseltsile ning kui vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu heakskiitmise otsustamist ühendatava ühingu poolt on ühendava aktsiaseltsi juhatus avaldanud ühinemislepingu sõlmimise teate § 419 lg-s 4 sätestatud korras ning esitanud aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks § 419 lg 1 p-des 1-3 nimetatud dokumendid. Sama lõike teise lause järgi on ühinemisotsus siiski vajalik, kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksemat esindatust. Säte baseerub (nagu muugi ühinemise regulatsioon) Euroopa Liidu Nõukogu 9. oktoobri 1978. a direktiivil nr 78/855/EMÜ, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist, konkreetselt direktiivi art-l 27. Sätte mõte on lihtsustada ja kiirendada ühinemise läbiviimist nn kontsernisiseste ühinemiste puhul.
23.Käesolevas asjas ei ole vaidluse all, et AS-le Pere Leib kuulus enam kui 9/10 AS Cibus aktsiatest, st tegemist on iseenesest ÄS § 421 lg 4 kohaldamist õigustava juhuga. Samuti ei vaielda, et kuigi AS Pere Leib aktsionäride üldkoosolek ühinemist ei otsustanud, olid täidetud ühinemise läbiviimiseks vajalikud formaalsed nõuded, nagu ühinemislepingu sõlmimine, vajalike aruannete koostamine ja teadete avaldamine.
24.Küll on hageja tuginenud etteheitena kostjatele asjaolule, et enne ühinemist kuulus talle 50% AS Pere Leib aktsiakapitalist, pärast ühinemist aga üksnes 49,0591%, st tema osalus vähenes ühinemise tulemusena tema tahteta. Kolleegiumi arvates ei ole hageja osaluse vähenemine esitatud asjaoludel seaduse järgi hageja enda tahteta võimalik. Selleks, et ühendatava aktsiaseltsi aktsiad saaks vahetada ühendava ühingu aktsiateks, peavad ühendaval ühingul need aktsiad olema või tuleb need tekitada. Ühinemine ei tekita aktsiaid juurde ega õigusta muutma ühendava ühingu aktsiakapitali suurust ega proportsioone. Seega peab ühendav aktsiaselts ühinemise läbiviimiseks, kui ta soovib oma aktsiaid anda ühendatava ühingu aktsionäridele, suurendama aktsiakapitali. Seda kinnitavad ka mitmed äriseadustiku sätted, eelkõige
ÄS § 424, mille järgi tuleb ühinemiseks aktsiakapitali suurendamisel mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras hinnata, kas ühendatavate ühingute varast piisab aktsiakapitali suurendamiseks, ning esitada vara hindamist tõendavad dokumendid koos ühinemise avaldusega äriregistri pidajale. Erisusi aktsiakapitali suurendamiseks ühinemise puhul näeb ette ka ÄS § 422, mille esimese lõike järgi ei ole teistel ühendava aktsiaseltsi aktsionäridel aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel seoses ühinemisega aktsiate omandamise eesõigust. Erandina on aktsiate asendamine aktsiakapitali suurendamata võimalik üksnes juhul, kui ühendaval aktsiaseltsil on oma aktsiaid (ÄS § 423), mida saab asendamiseks kasutada.
25.Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud ÄS § 338 lg 1 redaktsiooni järgi võis aktsiakapitali suurendada uute aktsiate väljalaskmisega ning sama paragrahvi teise lõike järgi kas täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta. Sissemakseta võib aktsiakapitali suurendada üksnes ÄS § 350 lg 1 järgi omakapitali arvel nn fondiemissioonina. Mõlemal juhul on aktsiakapitali suurendamine ÄS § 298 lg 1 p 2 järgi aktsionäride üldkoosoleku pädevuses. Seda ei muuda ÄS § 244 lg 1 p 2, mille järgi võib aktsiakapitali suurus olla põhikirjas märgitud ka miinimum- ja maksimumkapitalina. Nimetatud säte võimaldab üksnes muuta aktsiakapitali miinimum- ja maksimumkapitali piires, põhikirja samal ajal muutmata. Aktsiakapitali suurendamise otsus on ÄS § 341 lg 1 esimese lause järgi vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Aktsiakapital loetakse ÄS § 343 lg 5 järgi suurendatuks ja uutest või suurendatud nimiväärtusega aktsiatest tulenevad õigused tekkinuks kande tegemisest äriregistrisse. Erandina võib üldkoosolek põhikirjaga delegeerida aktsiakapitali suurendamise õiguse nõukogule kuni kolmeks aastaks ja üksnes sissemaksete tegemisega (ÄS § 349 lg 1). ÄS § 351 võimaldab aktsiakapitali tingimusliku suurendamise õiguse anda põhikirjaga ka aktsiaseltsi juhatusele, kuid sätte enne 1. jaanuari 2006 kehtinud redaktsioonis oli selline aktsiakapitali suurendamine võimalik vaid vahetusvõlakirjade vahetamise teel (ÄS § 351 lg 1). Aktsiakapitali regulatsiooni aluseks on Euroopa Liidu 13. detsembri 1976. a direktiiv nr 77/91/EMÜ, mille art 25 lg 1 esimese lause järgi peab kõik kapitali suurendamise otsused samuti tegema üldkoosolek. Sama sätte teise lõike järgi võib selle pädevuse anda muule aktsiaseltsi juhtorganile kuni viieks aastaks.
26.Eelneva (vt otsuse p-d 24 ja 25) põhjal saab teha ühese järelduse, et ka aktsiaseltside ühinemise korral peab ühendava ühingu aktsiakapitali suurendamise ja seega aktsiate jaotuse muutumise otsustama alati aktsionäride üldkoosolek, v.a kui põhikirjas on see võimalus delegeeritud nõukogule või erandlikult juhatusele. See kehtib ka juhul, kui ühinemislepingut ei pea ÄS § 421 lg 4 järgi heaks kiitma ühendava aktsiaseltsi aktsionärid. Selliselt on mh tagatud, et aktsiate osalussuhe ei muutuks aktsionäride teadmata. Kui aktsiakapitali suurendatakse, ilma et seda oleks otsustanud aktsionäride üldkoosolek (kui just põhikirjas ei olnud aktsiakapitali suurendamise õigust delegeeritud), on toimitud õigusvastaselt ja registripidaja peab keelduma aktsiakapitali suurendamise ja ühinemise sissekandmisest. Kui
registripidaja seda õigusvastaselt siiski teeb, võib see olla aluseks mh riigivastutusele.
27.Lisaks on hageja väitnud, et teda ei teavitatud ühinemisest, kuigi ta oli lisaks aktsionäriks olemisele ka AS Pere Leib nõukogu liige. Nõukogu nõusolek on ÄS § 317 lg 1 teise lause järgi vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest (sama järeldub ÄS § 306 lg 2 teisest lausest). Eraldi on ÄS § 317 lg 1 teises lauses loetletud selliste tehingutena tehingud, millega kaasneb osaluse lõppemine teistes ühingutes (p 1) ning ettevõtte omandamine (p 2). Samuti peab juhatus ÄS § 306 lg 3 järgi nõukogule teatama aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Seega pidanuks ühinemise vähemalt aktsiaseltsi siseselt otsustama ka AS Pere Leib nõukogu. Igal juhul pidanuks nõukogu liikmeid sellest informeerima. Kui seda oleks tehtud, saanuks hageja ühinemisest teada ja oleks võinud kasutada ÄS § 317 lg-tes 6 ja 7 ette nähtud õigusi asjaolude selgitamiseks ja dokumentidega tutvumiseks ning kasutada ÄS § 421 lg 4 teise lause järgset õigust nõuda ühinemise otsustamiseks aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumist.
28.Eelnevast järeldub, et AS Pere Leib ja AS Cibus ühinemisel võidi oluliselt rikkuda seadust, mille tulemusena vähenes hageja osalus AS-s Pere Leib õigusvastaselt. III
29.Äriseadustiku § 315 lg 1 ja § 327 esimene lause (enne 1. jaanuari 2006 kehtinud redaktsioonis) ning TsÜS § 37 lg 1 näevad ette aktsiaseltsi juhtorgani liikmete vastutuse aktsiaseltsi ees oma kohustuste rikkumise eest. Neile sätetele ei saa tugineda aktsiaseltsi aktsionär talle tekitatud kahju hüvitamiseks, vaid sellest tulenev nõue kuulub ainuüksi aktsiaseltsile, kellel on juhtorgani liikmetega tehinguline suhe. Kolleegium märgib, et alates 1. jaanuarist 2006 kehtiva ÄS § 2892 järgi on eraldi sätestatud ka aktsiaseltsi juhtorganit aktsiaseltsile kahjulikult tegutsema mõjutanud või sellest kasu saanud isiku vastutus aktsiaseltsi ees.
30.Kuigi äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees. Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt ka nt Riigikohtu 22. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12; 25. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 pl 7. Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus nende n-ö isiklike deliktide järgi ka muu deliktiõiguse alusel. Seejuures tuleb kõne alla ka juhtorgani liikmete vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest (vt ka Riigikohtu
2.novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07, p 13).
31.Komplitseeritud on äriühingu osanike ja aktsionäride õigussuhe äriühinguga ja ka nende omavahel. Tegemist ei ole iseenesest tehingulise õigussuhtega. Tulenevalt osanike või aktsionäride sisulisest liikmesusest ühingus, ei piirdu nende suhe äriühinguga ja omavahel samas üksnes TsÜS § 138 järgse üldise hea usu põhimõtte järgimise kohustusega ja deliktiõigusest tuleneva regulatsiooniga, mis esmajoones keelab üldiselt teistele isikutele kahju tekitamise.
Aktsionäridevahelise suhte määrab eelkõige TsÜS § 32, millest tulenevalt peavad aktsionärid omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti tuleb aktsionäre ÄS § 272 järgi võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt, mis paneb esmajoones kohustuse aktsiaseltsile aktsionäride suhtes. Kolleegiumi arvates on aktsionäridel nii omavahelises suhtes kui ka suhtes aktsiaseltsiga kohustus vastavalt panustada aktsiaseltsi juhtimisse ja mitte kahjustada aktsiaseltsi või teiste aktsionäride õigustatud huve. Selle kohustuse kui seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine võib mh kaasa tuua aktsionäri vastutuse VÕS § 115 lg 1 alusel. Seda kinnitab erinormina ÄS § 289 lg 1, mille järgi vastutab aktsionär just aktsionärina nii aktsiaseltsile kui ka teisele aktsionärile süüliselt tekitatud kahju eest. See ei välista aga VÕS § 1044 lg 1 järgi vastutust deliktiõiguse alusel, st paralleelselt saab nõude esitada ka VÕS § 1043 alusel.
32.Seadus näeb ühinguõiguses ette ka vastutuse erikoosseise. Selliseks erisätteks on ka ÄS § 403 lg 6, mille järgi vastutavad ühineva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed solidaarselt ühinemisega mh aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest. Kolleegiumi arvates annab see säte ühineva ühingu aktsionäridele otsenõude juhtorganite liikmete vastu eelkõige juhul, kui juhatuse ja nõukogu liikmed on hinnanud valesti aktsiate asendussuhet (sh selle aluseks olevat ühineva ühingu vara) või rikkunud oma ühinemisega seotud muid kohustusi. Ka sätte aluseks oleva EL direktiivi nr 78/855/EMÜ art 20 kohustab otsenõuet aktsionäridele juhtorganite liikmete vastu andma "väära asjaajamise korral ühinemise ettevalmistamisel ja rakendamisel". Kolleegium ei nõustu hagejaga, et ÄS § 403 lg 6 annab talle abstraktse kahju hüvitamise nõude kõigi juhatuse ja nõukogu liikmete vastu, kui ta on saanud ühinemisest kahju. Hageja arusaama vastu räägib juba sättes kasutatud väljend "süüliselt tekitatud kahju eest", mille järgi peab iga juhatuse või nõukogu liige panema toime mingi konkreetse süülise õigusvastase teo. Kolleegiumi arvates on tegemist kahju hüvitamise erinormiga, mis väljendab sama mõtet VÕS §-ga 1043 ja § 1045 lg 1 pga 7 (nende koostoimes), st tegemist on aktsionäride puhul nende kaitseks kehtestatud normide (kaitsenormide) rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Sättel on eraldiseisev tähendus üksnes selles osas, milles see näeb ette, et ühinemisega seotud kohustused on juhatuse ja nõukogu liikmetel lisaks äriühingule ka selle aktsionäride ja võlausaldajate vastu, st see loeb kohustusi ettenägevad sätted kaitsenormiks. Lisaks on ÄS § 403 lg-s 7 sätestatud eraldi aegumistähtaeg. Solidaarvastutus väljendab selle sätte puhul sama mõtet, mis on kajastatud VÕS §-s 137. ÄS § 403 lg 6 ei välista juhatuse ja nõukogu liikmete vastutust muul alusel, mh muude deliktikoosseisude alusel.
33.Eelneva põhjal ei piisa hagejale kahju hüvitamise nõudmiseks ÄS § 403 lg 6 järgi sellest, et ta tugineb vaid tekkinud kahjule ja sellele, et kostjad olid vastavalt nõukogu ja juhatuse liikmed. Eelkõige peab hageja selle normi kohaldamiseks näitama, millist kohustust on kostjad rikkunud või kuidas muul viisil õigusvastaselt käitunud, nt millise hagejat kahjustava otsuse või aruande tegemisel osalenud vms, lisaks tõendama tekkinud kahju ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Kostjad võivad vastutusest vabanemiseks tõendada, et nad ei ole rikkumises süüdi.
Selliselt nõustub kolleegium kohtutega, et ÄS § 403 lg 6 kohaldamiseks peab hageja tooma esile konkreetsed kostjate vastutust põhjendavad asjaolud.
34.Hageja on toonud esile mitmeid asjaolusid, mis tema arvates põhjendavad tema nõuet kostjate vastu (vt otsuse p-d 14 ja 15). Kuna seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on poolte esiletoodud asjaoludel kohtu kohustus, pidid kohtud hindama hageja nõude rahuldamise võimalusi ka selliste õigusnormide alusel, millele hageja ei tuginenud. Kolleegiumi arvates on kohtud käsitlenud hageja nõuet liiga kitsalt. Nimelt on kohtud jätnud õiguslikult hindamata hageja väite, et tema osalus AS-s Pere Leib vähenes AS Pere Leib ja AS Cibus ühinemisega alla 50%, mis on hageja väitel talle kahju tekkimise põhiliseks põhjuseks. Kui AS Cibus aktsionäridele anti AS Pere Leib aktsiaid, mille väljalaskmist ei olnud AS Pere Leib otsustanud, oli AS Pere Leib juhatuse (st kostja III) käitumine avalduse esitamisel aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks ja aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumata jätmine seadusega vastuolus (vt otsuse p 26) ning võib olla aluseks vastutusele ÄS § 403 lg 6 alusel.
35.Lisaks tugines hageja ka asjaolule, et teda ei teavitatud ühinemisest, kuigi ta oli AS Pere Leib nõukogu liige. Kolleegium selgitas eespool (vt otsuse p 27), et aktsiaseltsi nõukogu peab (teistsuguse regulatsiooni puudumisel põhikirjas) mh andma oma seisukoha ühinemise kohta, sõltumata sellest, kas on tegemist ÄS § 421 lg-s 4 nimetatud juhtumiga. Seega pidi juhatus sellest nõukogu liikmeid ka teavitama. Ka see võib olla esmajoones kostja III vastutuse aluseks, aga ka nõukogu esimehe vastutuse aluseks, kes asjaoludest teades ei kutsunud nõukogu koosolekut kokku. See võib olla aluseks nende isikute suhtes ÄS § 403 lg-le 6 tuginedes kahju hüvitamise nõude esitamisel.
36.Kohtud on jätnud tähelepanuta ka hageja keskse väite, et kogu ühinemise eesmärgiks oli (vähemalt muu hulgas) hageja osaluse vähendamine AS-s Pere Leib alla 50% ja sellega hagejale kahju tekitamine. Selle etteheite esitas hageja kaasaktsionärist kostjale I. Lisaks esitas hageja hulga ühinemise järgseid asjaolusid (vt otsuse p 15), mis tegelikkusele vastavuse korral võivad hageja väidet kinnitada. Selliselt on hageja esitanud asjaolud, mis võimaldavad kontrollida tema nõuet kostja I vastu ÄS § 289 lg 1 (ja VÕS § 115 lg 1) järgse aktsionäri nõudena teisele aktsionärile süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks, samuti VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudena.
37.Kolleegiumi arvates ei saa lugeda heade kommetega kooskõlas olevaks ja lubatuks aktsionäri või osaniku tegutsemist äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste aktsionäride või osanike arvel. Isegi kui sel eesmärgil kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid, võib tegutsemine sellise eesmärgi nimel olla õigusvastane. Seda kinnitab mh TsÜS § 138 lg 2, mille järgi ei ole õiguse teostamine lubatud mh selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kolleegiumi arvates võib kahe võrdse osalusega osanikuga või aktsionäriga äriühingu puhul lugeda tahtlikuks heade kommetega vastuolus olevaks käitumiseks mh osaniku või aktsionäri tegutsemist
teise aktsionäri või osaniku tahteta või vähemalt teadmiseta aktsiaseltsis enamuse omandamiseks, aktsiaseltsi vara üleandmist ühe aktsionäri majandusliku kontrolli alla vms, mille tulemusena teine aktsionär kaotab sisulise kontrolli aktsiaseltsi vara üle ja sellega muutub tema osalus sisuliselt väärtusetuks. Tähtsust ei ole sellel, mida konkreetselt otsustas aktsionär kontrolli ebaõiglaseks omandamiseks ise aktsionärina või juhtorgani liikmena või mõjutas selleks äriühingu juhtorganite liikmeid või kasutas selleks kolmandaid äriühinguid või muid isikuid. Asja lahendamisel ei oma tähendust, et osa hageja väidetud sündmustest toimus ajalises järgnevuses pärast ühinemist, kuna just need võivad näidata kostja I tegelikku tahet omandada õigusvastaselt ainukontroll AS Pere Leib majandustegevuse üle.
38.Hageja esitatud asjaoludel võib seega tulla kõne alla kostja I vastutus esmajoones AS Pere Leib aktsionärina ja kostja III vastutus juhatuse liikmena hagejale õigusvastaselt kahju tekitamise eest. Hageja ei ole siiski esile toonud ühtki väidet, millest võiks järeldada AS Pere Leib nõukogu liikmeks oleva kostja II tegevuse õigusvastasust ja hagejale kahju tekitamist. Seetõttu on hagi rahuldamata jätmine tema suhtes põhjendatud. IV
39.Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtud on õigesti leidnud, et üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (vt ka Riigikohtu 13. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 20; 30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12305, p 24). See põhimõte ei ole siiski absoluutne. Esmajoones võib erandiks olla kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mille eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest (VÕS § 127 lg 2) (VÕS § 127 lg 2 rakendamise kohta vt ka Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13; 14. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-08, p 14). Samuti võib puhtmajandusliku kahju hüvitamine tulla kõne alla kahju tekitamise puhul heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8), eelkõige kui kahju tekitaja tegevuse eesmärgiks ongi kannatanule sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja kahju tekitajale seetõttu ettenähtav. Kolleegiumi arvates annab ka ÄS § 403 lg 6 aktsionärile eelkõige puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõude. Mõlemal juhul tekib aktsionärile kahju eelkõige tema aktsiate väärtuse vähenemise tõttu. Puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõue on kahtluseta olemas VÕS § 115 lg 1 (ja ÄS § 289 lg 1) alusel kohustuse rikkumisele tuginedes.
40.Kolleegiumi arvates saab hageja kahjuks seega olla temale kuuluvate AS Pere Leib aktsiate väärtuse vähenemine, kui see toimus kostjate käitumise tulemusena. Kahju hindamiseks tuleb VÕS § 127 lg 1 järgi kindlaks teha hageja aktsiate väärtus enne väidetavat kahju tekitamist (aktsiaseltside ühinemise jõustumist registrisse kandmisest) ja võrrelda seda aktsiate praeguse
väärtusega.
41.Lähtudes TsÜS §-st 65, tuleb kahju suuruse määramiseks kindlaks teha aktsiate harilik väärtus, st turuhind. See on aga väärtpaberiturul vabalt mittekaubeldavate aktsiate puhul lisaks aktsiaseltsi üldisele majanduslikule seisundile sõltuv esmajoones sellest, millised õigused annavad aktsiad aktsiaseltsi juhtimisel ja kasumi jaotamisel. See sõltub omakorda mh osaluse suurusest, aktsiaseltsi põhikirjast, aktsiate liigist tulenevatest võimalikest eriõigustest, vähemusosaluse puhul aga ka võimalikust õiguslikust seotusest (kokkuleppest) suuraktsionäriga aktsiaseltsi juhtimiseks. Aktsia annab ÄS § 226 järgi aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Äriseadustiku § 298 lg 1 järgi on aktsionäride üldkoosoleku pädevuses mh aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine (p 2), nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine (p 4), majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine (p 7), aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine (p 8). Üldkoosoleku otsus on ÄS § 299 lg 1 esimese lause järgi vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Mitmete oluliste otsuste tegemiseks näeb seadus ette suurema häälteenamuse, nt 2/3-line häälteenamus on ette nähtud põhikirja muutmise otsustamiseks (ÄS § 300 lg 1), aktsiakapitali suurendamiseks (ÄS § 341 lg 1) või aktsiaseltsi lõpetamiseks (ÄS § 365 lg 1).
42.Ei ole kahtlust, et aktsiate väärtust mõjutab otseselt nende osalusprotsent, st võimalus otsustada olulisi küsimusi või nende otsustamist blokeerida. Hageja üks põhiväide ongi olnud, et ühinemise tulemusena kaotas ta nn blokeerimisõiguse, mis andis talle 50%-lise osaluse puhul võimaluse osaleda AS Pere Leib juhtimisel võrdväärselt kostjaga I. Lihthäälteenamusega on võimalik põhimõtteliselt aktsiaseltsi igapäevaselt juhtida ja selle tegevust korraldada, esmajoones kontrollida juhtorganite liikmete määramist ja kasumi jaotamist. Ka 49%-lise osalusega aktsionäri võimalused seltsi tegevust mõjutada on seaduse järgi väikesed. Kolleegiumi arvates saab blokeerimisõiguse kaotamist aktsiate väärtuse vähenemisel põhimõtteliselt arvestada, nagu hageja on seda kohtule ka esitanud.
43.Kui hageja põhinõue rahuldatakse, on tal VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi õigus ka viivisele seaduses sätestatud ulatuses. Viivisenõude arvutamise algusajaks tuleb VÕS § 113 lg 2 järgi lugeda kostjate teadasaamist või teada saama pidamist hageja kahjust, st kõige hiljem alates hagiavalduse saamisest. V
44.Nagu märgitud, jätab kolleegium kohtute otsused muutmata kostja II suhtes, kuid kostjate I ja III suhtes tuleb asi uuesti läbi vaadata (vt otsuse p 38).
45.Kolleegiumi arvates on kohtud asja lahendamisel jätnud tähelepanuta olulised sätted, nagu ÄS § 289 lg 1 ja § 298 lg 1 p 2 ning VÕS § 1045 lg 1 p 8. Samuti on kohtud liiga kitsalt tõlgendanud sätteid puhtmajandusliku kahju hüvitamise võimalikkuse kohta. Esitatud asjaolusid on õiguslikult hinnatud vaid osaliselt.
Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Lähtudes TsMS § 692 lg 5 teisest lausest tuleb koos ringkonnakohtu otsusega tühistada maakohtu otsus. Asjas tuleb pooltele selgitada õiguslikku olukorda ning selgeks teha õiguslikult relevantsed asjaolud.
46.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus on määranud tsiviilasja hinnaks ebaõigesti 7 200 065 krooni 50 senti. Hageja põhinõue on 5 000 000 krooni, millest lähtudes määras asja hinna maakohus. Hinna määramisel on ringkonnakohus arvestanud ka sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 2 200 065 krooni 50 senti, tuginedes TsMS § 137 lg-le 4. Seejuures jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et nimetatud säte jõustus 1. jaanuaril 2009, hagi oli aga esitatud
9.aprillil 2008. Lähtudes TsMS § 137 lg-st 1 on apellatsioon- või kassatsiooonkaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes. Asja hinna määramisel maakohtus lähtutakse TsMS § 123 järgi aga hagi esitamise ajast. Seega on asja hind 5 000 000 krooni.
47.Menetluskulude jaotus, sh kostja II menetluskulude kandmine, lahendatakse asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemustest.
48.Tasutud kassatsioonikautsjon tuleb kaebuse osalise rahuldamise tõttu TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi hagejale tagastada. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.