Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Thea Rohtla Kostja (apellant): Y OÜ (registrikood XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tühistada 19. mail 2023 algusega kell 14 määratud kohtuistungi aeg.
2.Tühistada Harju Maakohtu 31. augusti 2022 otsus ning kinnitada hageja X ja kostja Y OÜ kompromiss järgmistel tingimustel:
2.1.hageja loobub oma hagiavalduses kostja vastu esitatud nõuetest;
2.2.kostja kohustub tasuma hagejale kompromissi korras 2000 eurot hüvitist menetluskulude katteks hiljemalt kolme pangapäeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest hageja pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „kuluhüvitis tsiviilasjas nr 2-20-5834“;
2.3.kui kostja ei täida kompromissist tulenevat kohustust tähtaegselt, siis kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,15% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest;
2.4.pooled kinnitavad tingimusteta ja tagasivõtmatult, et kompromissi kohase täitmisega on kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad poole nõuded teise poole vastu ammendavalt ja lõplikult lahendatud ning täidetud. Muuhulgas puuduvad hagejal mistahes pretensioonid ja nõuded kostja vastu ning pooled kinnitavad vastastikuste nõuete puudumist, v.a käesolevast kompromissist tulenev ühekordne raha maksmise kohustus.
3.Tsiviilasja nr 2-20-5834 menetlus lõpetada.
4.Tagastada kostjale pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõviust ja selleks kanda 87,50 eurot samale isikule ja pangakontole, nagu lõiv tasuti.
5.Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus (v.a tagastatav riigilõiv) jätta poolte endi kanda. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja, töötaja) esitas Tööinspektsiooni juures tegutsevale töövaidluskomisjonile (TVK) 24. jaanuaril 2020 avalduse Y OÜ (kostja, tööandja) vastu töötasu ja tööga kindlustamata aja eest tasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitise, töölepingu ülesütlemise hüvitise ja viivise nõudes. TVK menetles avaldust töövaidlusasjas nr 4-1/208/20 ja jättis selle
20.märtsi 2020 otsusega rahuldamata.
2.Hageja esitas 20. aprillil 2020 Harju Maakohtule hagi, milles palus lisaks tuvastada poolte töösuhte (edaspidi: tuvastusnõue), aga kordas ka TVK-le esitatud nõuded mõista kostjalt välja saamata töötasu, sh tasu tööga kindlustamata aja eest novembris ja detsembris 1361,67 eurot, kasutamata puhkuse hüvitis 89,47 eurot, töölepingu ülesütlemise hüvitis 2593,36 eurot ja viivis 113,89 eurot (edaspidi: rahalised nõuded). Nii TVK-s kui kohtus esitas hageja viivise nõude vastava avalduse kuupäeva seisuga ega taotlenud edasise viivise väljamõistmist. Hageja peamised väited on järgmised: -
-
-
-
-
kostja avaldas novembris 2019 CV-keskuse kodulehel puksiirijuhi töökuulutuse; hageja võttis 16. novembril 2019 kuulutuses märgitud telefoninumbrile helistades ühendust kontaktisiku W-ga. Pooled leppisid kokku hageja tööle asumises ja töölepingu tingimustes ning hageja asus tööle 17. novembril 2019; pooled leppisid kokku, et hageja töötab täistööaja, töötasuga 1100 eurot kuus (neto). Tööülesandeid ja teavet pidi jagama W. Töö oli korraldatud nii, et autojuhid ootasid kõik kodus ja reaalselt tööl olevale juhile edastati info enamasti Q kontorist dispetšeri kaudu telefoni teel; hagejat koolitati 17. ja 18. novembril 2019 ning pärast seda oli ta valmis tööülesandeid täitma, st jäi ootama teateid W-lt ja dispetšerilt. Tegelikku tööd anti hagejale 25. ja
26.novembril 2019 koos teise töötajaga. Hageja kohtus W-ga Tallinnas Siili pubi juures, kes näitas arvutis programmi, kuidas kuu lõpus tehtud tööd korrektselt veebis vormistada; hageja kasutuses olnud autol ilmnes 3. detsembril 2019 rike, mida parandati, kuid järgmisel päeval auto purunes uuesti ja viidi remonti. Hagejale sellest ajast korras autot ei antud ega kindlustatud teda tööga; kirjalikku töölepingut hageja ja kostja vahel ei vormistatud, vaatamata sellele, et seda lubati ja hageja küsis lepingut kahel korral e-kirjaga. Samuti ei makstud töötasu; hageja ütles 12. detsembril 2019 töölepingu erakorraliselt üles tööandja kohustuse olulise rikkumise tõttu, aga töölepingu lõppemisega seotud hüvitisi kostja ei maksnud.
3.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
kostja ei ole hagejale tööd lubanud ega hagejat tööle võtnud; hageja võttis telefoni teel ühendust kostja autojuhiga, kes oskas tutvustada praktilise töö sisu. Telefonivestluse käigus selgus, et hagejal puudub varasem töökogemus sel alal. Kostja ei soovinud hagejat tööle, kuna hagejal puudusid vajalikud oskused. Seda selgitati hagejale korduvalt. Hageja helistas uuesti ja palus võimalust oma oskusi tõestada. Autojuht seletas, et auto on remondis, ja leppis hagejaga kokku, et temaga võetakse uuesti ühendust, kui auto remondist saabub. Hagejaga ei lepitud kokku töö alustamise aega, ei antud töövahendeid, ei tehtud koolitust, ei saadetud graafikut vms; hageja ei asunud tööle ega teinud toiminguid, mida lugeda töölepingu sõlmimiseks. 2 (3)
4.Maakohus rahuldas hagi 30. novembri 2020 otsusega osaliselt. Ringkonnakohus tühistas
23.aprilli 2021 otsusega maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ning jättis hagi osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Riigikohus tühistas 6. detsembri 2021 otsusega mõlemad viidatud otsused ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
5.Asja uuel läbivaatamisel rahuldas maakohus hagi 31. augusti 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt. Maakohus tuvastas poolte vahel töölepingulise suhte ajavahemikul
17.novembris 2019 –13. detsembri 2019 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 680,83 eurot, kasutamata puhkuse hüvitise 61 eurot, töölepingu ülesütlemise hüvitise töölepingu seaduse § 100 lg 4 alusel 648,34 eurot ja viivise 283,06 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Teise võimalusena taotleb kostja asja maakohtule uuesti läbivaatamiseks saatmist. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
7.Ringkonnakohus määras kaebuse läbivaatamiseks istungi 19. mail 2023 algusega kell 14.
8.Pooled esitasid täna ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub kostja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud otsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses. Kompromissi osana ei saa kinnitada poolte kokkulepet seaduse kohaldamise kohta (kompromissi dokumenti p 5 teine lause), aga see ei mõjuta kokkuleppe sisu, et kompromissi summa tuleb tervikuna tasuda hagejale ja sellelt ei tehta mingeid kinnipidamisi. Samuti ei ole vaja eraldi kajastada kinnitatava kompromissi osana kokkulepet ülejäänud menetluskulude kandmise kohta (p 6), sest sama nähtub kohtumääruse resolutsiooni p-st 5.
11.Kostja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu 185 eurot, seega kuulub tagastamisele 87,50 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda samale pangakontole, millelt lõiv tasuti.
12.Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda. Seetõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
13.Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4. Seega jõustub kohtumäärus selle tegemisel ja kompromissis kokku lepitud tasumise tähtpäev oleks arvutuslikult 20. mai 2023. Kuivõrd see on laupäev, siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8 järgi tuleb rahaline kohustus täita hiljemalt 22. mail 2023. (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.