Osaühingu Sanlind avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. märtsi 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Helgi Tiku määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik I): Helgi Tikk (ik: XXXXXXXXXXX), esindajad Sirje Mölder, Märt Mölder ja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (avaldaja): osaühing Sanlind (rk: 10209698), esindaja advokaat Tiia Tafenau Puudutatud isik II: Katrin Kivimaa (ik: XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III: Anne Kosman (ik: XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV: Roland Vill (ik: XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik V: Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise keskuse kaudu), seaduslik esindaja Aigar Kallas Puudutatud isik VI: Otepää vald (vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja Janno Sepp
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 22. märtsi 2021 määrus ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Osaühing Sanlind (avaldaja) esitas 13.08.2018 maakohtule avalduse, milles palus määrata aastaringselt erinevate mootorsõidukitega, sh põllutöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit, kasutamiseks juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt avaldajale kuuluvale X asuvale X kinnistule, koos sellekohase märkuse tegemisega kinnistusraamatusse selliselt, et juurdepääsutee algab X (mnt nr X) lähtuva erinevaid kinnistuid läbiva kruusatee lõpust Helgi Tikule (puudutatud isik I) kuuluva X asuva X kinnistu piiril ning kulgeb piki olemasolevat pinnasteed (lisal 1 märgitud punasega) üle X kinnistu kuni X kinnistul paikneva põlluni. Avalduse kohaselt omandas avaldaja X kinnistu (100% maatulundusmaa) erastamise teel 04.11.2003 ja kasutab seda sihtotstarbeliselt põllumajanduseks. Ajalooliselt on kasutatud X kinnistule pääsemiseks X teelt lähtuva erinevaid kinnistuid läbiva kruusatee lõpust algavat pinnasteed, mis kulgeb üle X kinnistu. X kinnistut läbiv tee ei ole avalik tee ning kinnistusraamatusse ei ole kantud märget ega servituuti selle tee kasutamiseks X kinnistu omanike poolt. X kinnistu on kolmest küljest ümbritsetud X kinnistuga ja sellele puuduvad muud juurdepääsuteed. X kinnistu omanik on korduvalt teatanud, et ei soovi, et avaldaja kasutaks üle tema kinnistu kulgevat teed, ning on teinud avaldajale tee kasutamisel olulisi takistusi. Kõigi puudutatud isikute huvisid kaaludes on mõistlik ja otstarbekas määrata juurdepääs X kinnistule avalduses toodud viisil, kuivõrd see on koormatava kinnistu omaniku suhtes kõige vähem koormavam ja avaldaja jaoks teostatav mõistlike kulutustega. Olemasolev pinnastee sobib põllutöömasinatega liiklemiseks. Avaldajal ei ole konflikte kinnistuomanikega, kelle kinnistuid läbib X teelt lähtuv kruusatee. Puudutatud isiku I pakutud alternatiivsete juurdepääsuteede kaudu ei ole võimalik X kinnistule pääseda. Põhjendatud tasu üle X kinnistu juurdepääsutee kasutamise eest on 30 eurot aastas.
2.H. Tikk (puudutatud isik I) vaidles avaldusele vastu. X kinnistul ei ole asunud ajaloolist juurdepääsuteed X kinnistule ja kinnistul ei asu teena määratletavat rajatist. Avaldaja põllutöömasinad on liikunud üle puudutatud isiku I heinamaa ning jätnud maha rattajäljed. Avaldaja on varem pääsenud X kinnistule läbi X kinnistu. Kuivõrd X kinnistule on juurdepääs X maanteelt ja X kinnistu on rendilepingu alusel avaldaja kasutuses, siis on kõige otstarbekam juurdepääs X kinnistule läbi X kinnistu.
08.12.2020 esitas puudutatud isik I taotluse jätkata asjas istungimenetlusega, korraldada täiendav paikvaatlus ja koguda menetlusosalistelt seisukohad üle X kinnistu rajatud uue pinnastee kohta. Taotluse kohaselt on viimase poole aasta jooksul rajatud korralik juurdepääs X kinnistuni üle X kinnistu. Teetöid tehti 2020. a suvel ning avaldaja on liigelnud seda mööda traktoriga X kinnistule ja tagasi. Maakohus jättis 03.02.2021 määrusega puudutatud isiku I taotlused korraldada täiendav paikvaatlus ja jätkata istungimenetlusega rahuldamata. Pärast paikvaatlust tekkinud võimaliku juurdepääsutee kohta on esitatud selgitused ja tõendid, mida kohtul on võimalik hinnata. 11.02.2021 esitatud menetlusdokumendis märkis puudutatud isik I, et kuna avaldaja soovitud juurdepääs kulgeb avalikult kasutatavalt teelt lähtudes veel üle nelja kinnistu (X, X, X ja X), peavad nende kinnistute omanikud olema menetlusse kaasatud. Maakohus jättis 18.02.2021 määrusega puudutatud isiku I taotluse kaasata menetlusse X, X, X ja X kinnistute omanikud rahuldamata. X kinnistu ja avalikult kasutatava tee vaheliste kinnistute omanikud ei ole esitanud avaldajale läbipääsu osas vastuväiteid. Avaldaja on taotlenud juurdepääsu üle X kinnistu, mitte üle X kinnistu ja avalikult kasutatava tee vahele jäävate kinnistute. 18.02.2021 esitas puudutatud isik I vastuväite kohtu tegevusele, leides, et menetlusse tuleb kaasata kõik avalikult kasutatava tee ja X kinnisasja vahele jäävate kinnistute omanikud. Juhul kui kohus määrab juurdepääsu üle X kinnistu, siis taotles puudutatud isik I, et juurdepääs määrataks tingimusega, et üle X kinnistu ehitataks nõuetele vastav tee ning teed hooldab ja sellega seotud kulud kannab avaldaja.
3.Katrin Kivimaa (puudutatud isik II; X kinnistu omanik) oli seisukohal, et X kinnistut ei ole võimalik kasutada juurdepääsuks X kinnistule, sest puudub juurdepääsutee ja puudutatud isik II ei ole nõus juurdepääsutee rajamisega. Selle rajamine hävitaks osa kuusenoorendikust. Avaldajal on leping X kinnistu põlluosa kasutamiseks. Metsaala ja heinamaa, mille kaudu juurdepääsutee peaks rajatama, kasutamislepingut pole avaldajaga sõlmitud. Samuti ei ole kindlat alust väita, et avaldaja kasutab X kinnistut tulevikus (leping kehtib 2022. a lõpuni). Suurem osa talumaadel kulgevast vanast teest sai hooldatud 2020. a mais metsatööde jaoks. Vana talukohani viiv tee ei ole põllutöömasinatele läbitav. Puudutatud isikule II teadaolevalt ei ole keegi sõitnud X kinnistu vanast talukohast X kinnistule.
4.Anne Kosman (puudutatud isik III; X kinnistu omanik) leidis, et kõige otstarbekam on määrata X kinnistule juurdepääs avalduses taotletud tee kaudu. X ja X kinnistul olev tee lõpeb X metsas. Tee on põllutöömasinatele liiga kitsas ja X metsa osa soine. Puudutatud isik III tee laiendamisega nõus ei ole, sest soovib säilitada teeäärsed puud.
5.Roland Vill (puudutatud isik IV; X kinnistu omanik) oli vastu juurdepääsu määramisele üle tema kinnistu, kuna see eeldab tee ehitust üle X kinnistu. Puudutatud isiku IV kinnistut läbib 3–4 meetri laiune metsasiht, mis on loodusliku pinnasega.
6.Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) (puudutatud isik V; X kinnistu omanik) leidis, et X kinnistule juurdepääsu määramine üle X kinnistu ei ole põhjendatud. Selleks oleks vaja ehitada läbi riigimetsa uus tee, mis on äärmiselt kulukas ja ebamõistlik. X tee alguses on looduskaitselisest piirangust tingitud sissesõidu ajaline piirang (15. märtsist 31. augustini).
7.Otepää Vallavalitsus oli seisukohal, et avaldaja taotlus on põhjendatud. Tegemist on kõige loogilisema juurdepääsuga, see on maakorralduslikult võimalik ning juurdepääsu hoolduskulusid ja koormatava kinnisasja omaniku kahjusid arvestades eeldatavalt kõige vähem koormavam. X kinnistu pinnasteed parendati seoses metsaraiega, sellel põllutöömasinatega sõitmiseks on vajalik teekoridori laiendamine ja pinnase tugevdamine. Maa-ameti kaardirakenduse ajaloolistel katastrikaartidel on nt 1978–1989 katastrikaardil juurdepääs praegusele X kinnistule toimunud X kinnistu kaudu.
MAAKOHTU LAHEND
8.Tartu Maakohus rahuldas 22. märtsi 2021 määrusega avalduse ning määras aastaringselt erinevate mootorsõidukitega, sh põllutöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit, kasutamiseks juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt avaldajale kuuluvale X asuvale X kinnistule (registriosa numbriga X; katastritunnus X), koos sellekohase märkusega kinnistusraamatusse selliselt, et juurdepääsutee algab X teelt (mnt X) lähtuva erinevaid kinnistuid läbiva kruusatee lõpust H. Tikule kuuluva X asuva X kinnistu (registriosa numbriga X) piiril ning kulgeb piki olemasolevat pinnasteed (kohtumääruse lahutamatuks lisaks oleval joonisel märgitud punasega) üle X kinnistu kuni X kinnistul paikneva põlluni. Juurdepääsu korrastamise kohustus, mis vastab tavapärasele pinnastee kasutusele põllutöömasinatega sõiduks (sh pärast tee kasutamist rööbaste tasandamine) lasub avaldajal. Avaldaja on kohustatud tasuma H. Tikule alates 14. augustist 2018 juurdepääsutasu aastas 30 eurot. Juurdepääsutasu tuleb maksta igal aastal 14. augustiks. Maakohus tuvastas, et H. Tikul on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr X kolmandasse jakku märkuse kandmiseks määruse resolutsiooni p-s 3 toodud sõnastuses ja asendas nõusoleku määrusega. Maakohus tühistas 14. augustil 2018 kohaldatud esialgse õiguskaitse rakendamise. Maakohus jättis avaldaja menetluskulud H. Tiku kanda. H. Tikk on kohustatud avaldajale hüvitama menetluskulud 2892 eurot 80 senti (käibemaksuta) ja tasuma viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. H. Tiku vastuväite kohtu tegevusele jättis maakohus rahuldamata. Määruse kohaselt on avaldaja esile toonud, et kinnistute omanikega, kelle kinnistuid läbib X teelt lähtuv kruusatee, ei ole konflikte seoses avaldaja põllutöömasinate liikumisega üle nende kinnistute. Avaldajal on võimalik nende kinnistute omanikega kokkulepped sõlmida ilma kohtumenetluseta. Kohus määrab juurdepääsu üksnes juhul, kui kokkulepet ei saavutata. Seega jätab kohus puudutatud isiku I vastuväite rahuldamata. Kohus nõustub avaldajaga, et juurdepääs on otstarbekas ja võimalik määrata üksnes olemasoleva ajaloolise pinnastee kaudu, mis kulgeb X teelt lähtuva erinevaid kinnistud läbiva kruusatee lõpust üle X kinnistu kuni X kinnistu põlluni. Kuigi ajalooliselt võis ligipääs X kinnistule olla ka läbi X kinnistu, siis tänapäeval sellist teed olemas ei ole ning tee uuesti rajamine oleks ebamõistlikult kulukas. Samas on vanadelt kaartidelt tuvastatav, et ligipääs praegusele X kinnistule on ajaloolise tavana vähemalt aastakümneid olnud võimalik läbi X kinnistu. Juurdepääs üle X kinnistu on kõige lühem ja kõige vähem kulutusi kaasa toov.
Hindamaks puudutatud isiku I pakutud alternatiivseid juurdepääsuteid, märgib kohus, et juurdepääsutee üle X kinnistu kulgeks käänuliselt läbi metsanoorendiku ja üle heinamaa. Kohus tuvastas paikvaatlusel, et X kinnistuni ei lähe põllutöömasinatele läbitavat teed. Üle X kinnistu kulgev tee on X kinnistu omanikule koormavam, sest piirab olulises osas metsamaa ja heinamaa kasutust. Metsanoorendiku hävitamine juurdepääsu saamiseks X kinnistule ei ole põhjendatud. Põllutöömasinatele tuleks rajada laiendatud liikumise koridor, mis tähendab juurdepääsu lähedal asuvate puude raiumist. X kinnistu heinamaa on pehme pinnasega ning vajaks olulises osas pinnase täitmist, mis on kulukas. Tähendust ei oma see, et avaldaja on X kinnistu rentnik. Puudutatud isik II on selgitanud, et avaldaja rendib vaid põllumaad ning ei ole kindel, et rendilepingut, mis kehtib 2022. a lõpuni, pikendatakse. Ei saa eeldada, et rentnikul on võimalus kasutada kinnistu osi, mille osas tal kasutusõigus puudub. Puudutatud isik II on selgitanud, et avaldaja ei ole kordagi kasutanud X kinnistut läbisõiduks X kinnistuni. Suurem osa puudutatud isiku II maadel kulgevast vanast teest sai hooldatud 2020. a mais metsatööde jaoks, kuid vana tee lõpeb hävinud talumaja hoovis. Samuti ei ole võimalik määrata juurdepääsu läbi X, X ja X kinnistute. Juurdepääsuks nimetatud alternatiivsete variantide kaudu on vaja suuremahulist pinnase tugevdamist, silla ehitust, kändude raadamist jne. Avaldaja vajab juurdepääsu üksnes põllu harimiseks, seega ei ole sellised kulutused mõistlikud. Täiendavalt piirab läbi X kinnistu juurdepääsu see, et juurdepääsu ühe osa, X vahtkonna tee alguses on looduskaitseline ajaline piirang, mistõttu ei saa seda kasutada 15. märtsist 31. augustini. Ka Otepää Vallavalitsus on seisukohal, et avaldaja taotlus on põhjendatud, sest juurdepääs on maakorralduslikult võimalik ning juurdepääsu hoolduskulusid ja koormatava kinnisasja omaniku kahjusid arvestades eeldatavalt kõige vähem koormavam. Kohus ei nõustu puudutatud isiku I nõudmisega, et avaldaja peab ehitama tee, mis vastab tee ehitamise nõuetele. Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ § 5 lg 1 järgi on ka pinnastee tee selles tähenduses ning võib olla sõidukite liiklemise tulemusena kujunenud. Tee ehitamine puudutatud isiku I tingimustel ei vasta mõistliku inimese arusaamale juurdepääsu kohta, mida soovitakse kasutada põllu harimiseks põllutöömasinatega. Avaldaja on hinnanud juurdepääsu kasutamise tiheduseks 30 päeva aastas. Avaldaja taotletud kohas juurdepääsu määramine ei ole puudutatud isikule I ülemäära koormav ega riku tema privaatsust, sest puudutatud isiku I hooned asuvad juurdepääsuteest rohkem kui 300 meetri kaugusel. Avaldaja kasutab juurdepääsuteed vaid põlluharimiseks. Vaatamata sellele, et kohus juhtis puudutatud isiku I tähelepanu tasu suuruse kindlakstegemisele, puudutatud isik I kohtu korraldust ei täitnud. Tartu Ringkonnakohus mõistis 16.01.2019 määrusega, millega ringkonnakohus tagas esialgse õiguskaitsena juurdepääsutee kasutamise võimaluse, avaldajalt välja juurdepääsutasu 30 eurot. Kohus on selgitanud, et õigustatud ei ole soov saada juurdepääsutasuna tasu, mis vastab eriveotasule. Maatulundusmaa rendilepingu p-st 6 nähtub, et puudutatud isik saab kinnistult tulu 10 eurot hektari kohta. Kuivõrd juurdepääsutee puudutab 0,24 ha suurust kinnistu osa, katab tasu 30 eurot aastas nii juurdepääsuteealuse maaga seotud kulud kui ka saamata jäänud tulu. Juurdepääsu korrastamise kohustus (mis vastab tavapärasele pinnastee kasutusele põllutöömasinatega sõiduks, sh rööbaste tasandamine) jääb avaldajale. Avalduse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku I kanda. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt RKTKm 3-2-1-42-08, p 18). Puudutatud isikult I tuleb avaldaja menetluskulude katteks välja mõista 2892,80 eurot (käibemaksuta), sh riigilõivud 150 eurot, lepingulise esindaja kulu 2600 eurot (õigusabi kasutamine oli põhjendatud, kuivõrd asjas on sisuline vaidlus) ja sõidukulud. Lisandub taotletud viivis.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9.H. Tikk esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. märtsi 2021 määruse tühistamist ning uue lahendi tegemist, millega jätta osaühingu Sanlind avaldus rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud kaasamata puudutatud isikud. Avaldaja soovitud juurdepääsu puhul jäävad avalikult kasutatava tee ja X kinnisasja vahele X, X, X, X ja X kinnistud, mistõttu tulnuks menetlusse kaasata veel E.E., F.F., G.G., H.H., I.I., J.J. ja K.K. ning küsida nende seisukohta taotletava juurdepääsu ja alternatiivsete juurdepääsuteede kohta (TsMS § 6182 lg 1; § 198 lg 3, RKTKm 3-2-1-42-10, p 24). Isikute kaasamine ei ole seotud sellega, millist konkreetset juurdepääsu avaldaja taotleb, vaid sellega, kus juurdepääsutee põhimõtteliselt võiks kulgeda; 2) jättis kohus vaatlemata puudutatud isiku I pakutud alternatiivse juurdepääsu üle X kinnistu, mille rentnik avaldaja on. Peale paikvaatlust on X kinnistu omanik parendanud suure osa vanast teest, mis kulgeb metsanoorendike kõrvalt ja jõuab välja X kinnistu hävinud taluhoonestuse juurde, kust on X kinnistuni mööda heinamaad paarsada meetrit. Seega ei ole enam põhjust rääkida metsanoorendiku raiumisest. Puudutatud isik I kirjeldas 08.12.2020 taotluses uusi asjaolusid ning lisas kaardiplaani ja fotomaterjali, samuti lisas viite videolõigule, millelt on näha, kuidas puudutatud isiku I esindaja sõidab sõiduautoga X maanteelt üle X kinnistu X kinnistu mahajäetud talu hoovini. Puudutatud isiku I andmetel on avaldaja liigelnud eelkirjeldatud trajektoori mööda traktoriga X kinnistule ja tagasi. Piltidelt tuvastatavad põllutöömasinate jäljed viitavad sellele, et avaldaja on seda juurdepääsu korduvalt kasutanud. Seega kohus on teinud eksliku järelduse, mille kohaselt tänapäeval teed X kinnistul ei ole ning tee rajamine oleks ebamõistlikult kulukas. Huvide kaalumisel tuleks eelistada X kinnistu juurdepääsu; 3) ei kulge üle X kinnistu ajaloolist juurdepääsuteed ja seal ei ole pinnasteed. Kohus tugineb kolhoosiaegsele plaanile, mis on üle 30 aasta vana. X kinnistul olevad rattajäljed ei vasta pinnastee tekke määratlusele. Siia ei ole teed rajatud, samuti ei ole tee kujunenud sõidukite pideva liiklemise tulemusena. Avaldaja on liikunud oma rasketehnikaga üle puudutatud isiku I heinamaa, vajutades sisse rattajäljed; 4) pidanuks kohus olukorras, kus teena käsitletavat rajatist X kinnistul ei ole, panema avaldajale kohustuse tee rajada (vt RKTKm 3-2-1-31-17, p 13). Kohtu pandud juurdepääsu korrastamise kohustus ei arvesta, et tegemist ei ole kandva pinnasteega, vaid heinamaaga. Arusaamatuks jääb, mis põhjusel on kohus määranud juurdepääsu laiuseks 6 meetrit. Avaldaja peab X kinnistule liikumiseks liiklema mööda kruusateed, mille laius on 3–4 meetrit. Tasu peaks olema märgatavalt suurem. 30-eurone tasu ei sisalda Riigikohtu lahendis nr 2-16-3663 nimetatud komponente (maamaks, juurdepääsutee korrashoiu kulud, omandiõiguse riive hüvitis). Lahendiga on võetud võimalus harida või anda kasutusse 2400 m2 maad; 5) ei vasta menetluskulude jaotus seadusele ja on ebaõiglane. Lahend tehti avaldaja huvides ja õiglane on jätta kulud avaldaja kanda. Kohtud on leidnud, et juurdepääsu vaidlus lahendatakse reeglina nii avaldaja kui puudutatud isiku huvides (avaldajale määratakse juurdepääs ja puudutatud isikule juurdepääsutasu) ning sellisel juhul on üheks võimaluseks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
10.Osaühing Sanlind vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:
1) ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme, jättes kaasamata X, X, X ja X kinnistute omanikud. Kuivõrd nimetatud kinnistute omanike ja avaldaja vahel ei ole vaidlust kinnistuid läbiva kruusatee kasutamise osas, puudub avaldajal vajadus nõuda kohtu kaudu juurdepääsu mööda nimetatud kinnistuid; 2) asjaolu, et X kinnistu omanik on puhastanud metsatööde jaoks kinnistul paiknevat teed, ei tähenda, et rajatud on juurdepääs X kinnistuni. Väidetav juurdepääs ei ole pehme pinnase ja puude vahel liiga kitsa läbipääsu tõttu põllutöömasinatele läbitav. Üle X kinnistu juurdepääsu rajamine nõuab olulises mahus pinnase tugevdamist ja raietöid. Seega kohus on õigesti leidnud, et läbi X kinnistu teed X kinnistuni ei ole, tee rajamine oleks ebamõistlikult kulukas ning kinnistu omaniku ja avaldaja jaoks koormavam; 3) võib pinnastee majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ §-st 5 tulenevalt olla tekkinud ka sõidukite liikumise tulemusena. Üle X kinnistu on X kinnistuni mitmekümne aasta jooksul põllutöömasinate liikumise tulemusel kujunenud selgelt muust heinamaast eristatav tee. Kuivõrd nimetatud pinnasteed on võimalik põllutöömasinatega kasutada, ei pidanud kohus panema avaldajale kohustust tee rajada. Juurdepääsutasu on õiglane. Puudutatud isik I ei ole esitanud tõendeid, mille alusel väita, et tasu ei kata maamaksu ega juurdepääsuteeks määratud maa kasutamisest saadavat kasutuseelist; 4) on kohus menetluskulud jaotanud vastavalt seadusele ja kohtupraktikale.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
11.K. Kivimaa leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isik II jääb esitatud seisukohtade juurde ning on vastu põllutöötehnikale läbitava tee rajamisele läbi X kinnistu. Ei ole alust eeldada, et avaldaja jääb ka edaspidi X kinnistu põllumaa rentnikuks. X kinnistul vana talukohani viiv tee ei ole põllutöömasinate poolt läbitav. Puudutatud isikule II teadaolevalt ei ole üle X kinnistu põllutöötehnikaga X kinnistule sõidetud. X kinnistule juurdepääsu määramine üle X kinnistu piiraks X kinnistu kasutamist suuremal määral, kui piirab juurdepääs üle X kinnistu. Puudutatud isik II soovib tulevikus vana talukohta kasutada. Juurdepääsutee eraldab heinamaast kitsa siilu, mille ülesharimine on raske.
12.A. Kosman on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) teatas, et jääb maakohtule esitatud arvamuste juurde.
14.Otepää vald (vallavalitsuse kaudu) leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata TsMS § 667 lg 2 alusel uueks lahendamiseks määruse teinud kohtule.
16.Maakohus menetles Osaühingu Sanlind avaldust avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks üle võõra kinnisasja (AÕS § 156 lg 1). Nimetatud asja menetletakse vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-le 131 hagita menetluse sätete järgi. TsMS § 6182 lg 1 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades menetlusosalised avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kohus ei pea valla- või linnavalitsust kaasama, kui see ei puuduta tema huve või ei aita kaasa asja lahendamisele.
Riigikohus on 17.05.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 märkinud, et puudutatud isikutena, keda avalduse lahendamine puudutab, tuleb käsitleda kinnisasjade omanikke, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla. Seejuures rõhutas Riigikohus, et nimetatud reegel on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse ka avaliku võimu seisukohaga. Avaldaja taotles juurdepääsuteed avalikult X teelt X kinnistule mööda olemasolevat teed, kusjuures nimetatud tee läbib lisaks X (puudutatud isik I) kinnistule veel X, X, X ja X kinnistuid. Asja materjalidest nähtuvalt jättis maakohus 18.02.2021 määrusega rahuldamata puudutatud isiku I taotluse kaasata puudutatud isikutena menetlusse X, X, X ja X kinnistute omanikud. Maakohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et avaldaja taotles juurdepääsu oma kinnistule üle X (puudutatud isik I) kinnistu, mitte üle X, X, X ja X kinnistute. Samuti jättis maakohus vaidlustatud määrusega rahuldamata puudutatud isiku I vastuväite kohtu tegevusele seonduvalt X, X, X ja X kinnistute omanike menetlusse kaasamata jätmisega. Vastuväite rahuldamata jätmist põhjendas maakohus sellega, et X, X, X ja X kinnistute omanikud ei ole senini teinud takistusi avaldajale oma kinnistule pääsemiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu on põhjendamatult jätnud rahuldamata ülalmärgitud puudutatud isiku I taotluse ja vastuväite kohtu tegevusele. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on juurdepääsuasjade lahendamisel puudutatud isikuteks kõik kinnisasjade omanikud, mille kaudu võib juurdepääsu määramine kõne alla tulla. Praegusel juhul läbib avaldaja poolt taotletud juurdepääsutee lisaks X kinnistut ja X, X, X ja X kinnistuid ning nende kinnistute omanikud on puudutatud isikuteks sõltumata sellest, kas nad on teinud avaldajale takistusi X kinnistule pääsemiseks või mitte. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et juurdepääsutee vaidlus tuleb lahendada tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt. X, X, X ja X kinnistute omanike seisukoht võimalike juurdepääsuteede suhtes on jäänud välja selgitamata ning seega ei ole välistatud analoogilise vaidluse tekkimine pärast praegust vaidlust.
17.Avaldus, millega taotletakse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, lahendatakse hagita menetluses. Sellest tulenevalt peab kohus TsMS § 5 lg 3 esimese lause järgi lahendi tegemiseks vajalikud asjaolud ise välja selgitama ja koguma ka vajalikud tõendid. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele. Sama paragrahvi lg 7 järgi tuleb kohtul kontrollida avalduse vastavust tõenditele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväidet. Asja materjalidest nähtuvalt märkis avaldaja puudutatud isikuks üksnes X kinnistu omaniku (puudutatud isik I). Maakohus kaasas puudutatud isikud III-V menetlusse alles 30.10.2020 määrusega ja seda puudutatud isiku I taotlusel. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis jättis maakohus X, X, X ja X kinnistute omanikud menetlusse kaasamata. Selliselt asja menetledes rikkus maakohus TsMS § 6182 lg-t 1 ja § 5 lg 3 esimest lauset, kuna puudutatud isikute väljaselgitamine ja menetlusse kaasamine on kohtu kohustus ning selle kohustuse peab maakohus täitma menetluse algfaasis. Maakohus korraldas asjas paikvaatluse 22.01.2020 (I kd, tl 159). Kuna maakohus kaasas puudutatud isikud III-V menetlusse alles 30.10.2020 määrusega, ei saanud nimetatud isikud paikvaatlusel osaleda. Samuti nähtub paikvaatluse protokollist, et paikvaatlusel ei osalenud ka puudutatud isiku II esindaja, kes oli paikvaatluse toimumise ajaks menetlusse kaasatud. 03.02.2021 määrusega jättis maakohus rahuldamata puudutatud isiku I taotluse täiendava paikvaatluse korraldamiseks. Maakohus märkis, et kuna paikvaatlus on juba korraldatud, siis pärast paikvaatlust tekkinud võimaliku juurdepääsutee asjaolud üle X kinnistu (puudutatud isik II) on võimalik lahendada olemasolevate selgituste ja tõendite alusel.
Ringkonnakohus leiab, et selline maakohtu põhjendus ei ole õige. Põhjendatud kaalutlusotsustuse tegemiseks tuleb ka paikvaatlus korraldada selliselt, et sellel on võimalik osaleda kõigil puudutatud isikul. Praegusel juhul on täiendava paikvaatluse korraldamine põhjendatud lisaks eelnevale ka seetõttu, et pärast esmase paikvaatluse korraldamist on puudutatud isiku poolt toodud esile uued asjaolud, milliseid esmase paikvaatluse toimumise ajal ei esinenud.
18.Eelneva põhjal tuleb maakohtul asi uuesti läbi vaadata, kaasates kõik puudutatud kinnistuomanikud, järgida hagita menetluse põhimõtteid ning kaalude kõigi puudutatud kinnisasjaomanike huve.
19.Vastuseks määruskaebuse esitajale seonduvalt menetluskulude jaotusega märgib ringkonnakohus järgmist. Avalduse rahuldamisel AÕS § 156 lg 1 järgi lahendatava vaidluse puhul määratakse avaldaja kinnistule juurdepääs üle puudutatud isiku(te) kinnistu ning puudutatud isiku(te) kasuks määratakse juurdepääsutasu, mille peab hüvitama avaldaja. Seega lahendatakse juurdepääsu vaidlus reeglina nii avaldaja kui puudutatud isiku(te) huvides ning sellisel juhul on üheks võimaluseks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Sellist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu 07.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-1811359). Asja uuel lahendamisel peab ka ülalmärgitud seisukohaga arvestama.
20.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel (TsMS § 173 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.