Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kalev Saare, Tambet Tampuu ja Urmas Volens
Kohtuasi
Rainer Jaamu avaldus Metsaharvenduse OÜ vastu teavet andma ja dokumentidega tutvuda võimaldama kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Metsaharvenduse OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Avaldaja Rainer Jaamu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson Puudutatud isik Metsaharvenduse OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-9006 muutmata.
2.Jätta Metsaharvenduse OÜ määruskaebus rahuldamata.
Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Metsaharvenduse OÜ kanda.
4.Määrata kindlaks Rainer Jaamule hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Metsaharvenduse OÜ-lt Rainer Jaamu kasuks välja menetluskulud 360 eurot. Kohustada Metsaharvenduse OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt Rainer Jaamule viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
1.Rainer Jaamu (avaldaja) esitas 19. juunil 2020 Harju Maakohtule Metsaharvenduse OÜ (puudutatud isik) vastu avalduse, milles palus kohustada puudutatud isiku juhatust andma talle teavet ja võimaldama tutvuda dokumentidega.
2-20-9006 Avaldaja soovis tutvuda järgmiste puudutatud isiku dokumentidega: käibeandmik iga kalendrikuu kohta ajavahemikul 1. jaanuar 2018 – 20. mai 2020; bilanss ja kasumiaruanne seisuga 20. mai 2020; puudutatud isikule kuuluvate pangakontode väljavõtted, näidates ära panga nimetuse, arvelduskonto numbri ja konto jäägi, ajavahemikul 1. jaanuar 2018 – 20. mai 2020 koos alusdokumentidega väljamaksete ja sissemaksete kohta; puudutatud isiku kassa ja pearaamatu väljavõtted ajavahemikul 1. jaanuar 2018 – 20. mai 2020 koos alusdokumentidega väljamaksete ja sissemaksete kohta; kohustuste nimekiri võlausaldajate kaupa 31. detsembri 2018, 31. detsembri 2019 ja 20. mai 2020 seisuga, kust nähtuvad kohustuse sissenõutavaks muutumise aeg ja muud olulised asjaolud; puudutatud isiku põhivara nimekiri 31. detsembri 2018, 31. detsembri 2019 ja 20. mai 2020 seisuga; ostu- ja müügireskontrod 31. detsembri 2018, 31. detsembri 2019 ja 20. mai 2020 seisuga; Maksu- ja Tolliametile esitatud raieõiguse ja metsamaterjali müügi või ostu teatised 31. detsembri 2018,
31.detsembri 2019 ja 20. mai 2020 seisuga; muud dokumendid (sh teave kassast ja arvelduskontolt tehtud dividendimaksete kohta) 31. detsembri 2018, 31. detsembri 2019 ja 20. mai 2020 seisuga; puudutatud isiku juhatuse tegevuskava puudutatud isiku juhtimisel 2020. a majandusaastaks. Teabe ja dokumentidega tutvumise viisina palus avaldaja kohustada puudutatud isikut saatma need avaldajale e-posti teel. Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku osanik. Avaldajale kuulub osa nimiväärtusega 512 eurot ja teisele osanikule Sven Plussile osa nimiväärtusega 2044 eurot. Puudutatud isiku juhatuse liige on Priit Piirsalu, avaldaja juhatusse ei kuulu. Avaldaja esitas 22. mail 2020 puudutatud isiku juhatusele teabenõude, milles palus saata eespool nimetatud dokumendid ja teave hiljemalt 1. juunil 2020 avaldaja e-posti aadressile või teha teatavaks aeg ja koht, kus oleks võimalik nendega tutvuda. Puudutatud isiku juhatus avaldajale ei vastanud, mille peale avaldaja esitas teist korda samasisulise nõude tähtajaga 5. juuni 2020. Puudutatud isiku juhatus ei võimaldanud ka siis avaldajal dokumentide ega teabega tutvuda.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ta leidis, et avaldaja on pöördunud kohtusse hilinemisega. Avaldaja on juhatusele esitanud teabe saamise ja dokumentide esitamise nõude 20. mail 2020 ning kohtu poole pöördumise neljanädalane tähtaeg lõppes 17. juunil 2020. Avaldus on ka sisuliselt põhjendamatu. Osanikul peab olema õigustatud huvi teavet saada ja äriühingut ei või teabenõudega ebamõistlikult koormata. Praegu on avaldaja soovinud saada detailset teavet sisuliselt puudutatud isiku kogu majandustegevuse kohta. Paraku ei ole avaldaja selgitanud, miks ta soovib niivõrd detailset teavet, arvestades mh asjaolu, et osanikul on õigus saada äriühingu majandustegevuse ja -tulemuste kohta teavet osanike koosolekul, kus kinnitatakse majandusaasta tulemused.
3.Harju Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja kohustas puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda avalduses nimetatud dokumentide ja teabega, v.a „muude dokumentide“ ja „muude oluliste asjaoludega“, sest selline kohustus oleks ebaselge ja poleks täidetav. Maakohtu määruse kohaselt tuleb teave ja dokumendid edastada avaldajale e-posti teel. Maakohtu hinnangul on eeldused kohtu kaudu teabe saamise ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks täidetud. Avaldaja teabenõue puudutab tavapäraseid ettevõtte majanduslikku seisu kajastavaid dokumente ja teavet ning tegemist ei ole osaühingut ebamõistlikult koormavate andmetega. Puudutatud isiku majandusandmed mõjutavad ka avaldajale kuuluva osa väärtust, mistõttu osaniku teabevajadust ei pea õigustama veel mistahes lisatingimustega või põhjendustega. Avaldaja esitas juhatusele teabe saamise ja dokumentide esitamise nõude 22. mail 2020 ning teistkordse nõude 2. juunil 2020. Seega saabus äriseadustiku (ÄS) § 166 lg-s 3 nimetatud 2(7)
2-20-9006 neljanädalane tähtaeg kohtule avalduse esitamiseks esimese nõude puhul 19. juunil 2020 ja teise nõude puhul 30. juunil 2020. Avaldaja esitas avalduse kohtule 19. juunil 2020 ehk tähtaegselt.
4.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles avaldus rahuldati, ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata.
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 17. märtsi 2021. a määrusega määruskaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu määruse kohtumääruse täitmise viisi osas. Ringkonnakohus määras uue määruse täitmise korra ja viisi, muutes vastavalt ka määruse õiguslikke põhjendusi. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on osanikel ÄS § 166 lg 1 järgi õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Selle nõude esitamine ei eelda osanikult täiendavalt oma õigustatud huvi põhjendamist, sest see huvi tuleneb otseselt osaniku liikmesusõigusest ja investeeringuga seotud varalisest huvist. Materiaalõiguslikult on teabenõude rahuldamata jätmine põhjendatud üksnes juhul, kui teabe andmisega tekitataks puudutatud isikule kahju. Sellele puudutatud isik tuginenud ei ole. Osanik ei saa nõuda osaühingu juhatuselt tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole (veel) olemas, osaniku jaoks selliste dokumentide koostamist, mida ühing muidu koostama ei peaks, ega vastamist sellistele küsimustele, millele vastamine kujutab endast üksnes juhatuse hinnangu andmist mingile olukorrale. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, milles kohustati puudutatud isikut edastama avaldajale teavet ja dokumente e-posti teel. Osaühing võib seda teha, kui ta leiab, et see on tema jaoks vähem koormav kui võimaldada tutvuda dokumentidega osaühingu ruumides, aga kohus ei saa Riigikohtu praktika järgi vähemalt üldjuhul osaühingut selleks kohustada. Maakohus ei ole põhjendanud, miks praegusel juhul on avaldaja taotletud teabe ja dokumentidega tutvumiseks vajalik nende saatmine avaldajale e-posti teel selle asemel, et kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda dokumentidega puudutatud isiku ruumides. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud teabenõude täitmise viisi kindlaksmääramisel mõlema poole huve ja arvestanud mh seda, milline teabenõude täitmise viis häiriks äriühingu tegevust võimalikult vähe. Lähtudes menetlusosaliste seisukohtadest teabenõude täitmise viisi kohta, määras ringkonnakohus määruse täitmise korra kindlaks selliselt, et avaldajal on õigus tutvuda soovitud teabega ühel korral seitsme järjestikuse tööpäeva jooksul ajavahemikul kl 9.00–17.00 puudutatud isiku registrijärgses asukohas. Avaldaja peab teatama dokumentidega tutvumisest e-posti teel vähemalt kolm tööpäeva ette, arvestades, et dokumendid tuleb tutvumiseks ette valmistada. Puudutatud isiku juhatus peab võimaldama avaldajal või tema volitatud esindajal teha tutvumise käigus teabest ja dokumentidest fotosid või neid muul viisil jäädvustada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Puudutatud isik esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles ringkonnakohus määras täitmise korra kindlaks selliselt, et avaldaja võib tutvuda teabe ja dokumentidega esindaja vahendusel ja et tutvumise käigus võib teha teabest ja dokumentidest fotosid või neid muul viisil jäädvustada. 3(7)
2-20-9006 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud menetlusosalistega kooskõlastatult kohtulahendi resolutsioonis märkima nimeliselt, kes võib avaldaja esindajana teabe ja dokumentidega tutvuda. Vastasel juhul võib avaldaja volitada ennast esindama isiku, kellel on puudutatud isikuga sarnased ärihuvid ja kes konkureerib temaga. See kahjustaks oluliselt puudutatud isiku huve. Vastuolus Riigikohtu praktikaga on see, et avaldaja või tema esindaja võib teha dokumentide ja teabega tutvumise käigus fotosid või muid jäädvustusi. Riigikohus on leidnud, et osanik ei saa nõuda dokumentide koopiaid, ning seega ei saa avaldaja dokumente ka pildistada või muul viisil jäädvustada. Avaldaja saaks üksnes märkmeid teha, kuid tehnilisi vahendeid kasutades teabe kopeerimine ei ole lubatav.
8.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
9.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asja lahendanud kolmeliikmeline koosseis andis 20. septembri 2021. a määrusega asja osaniku teabenõude ja dokumentidega tutvumise nõude täitmise viisi osas kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Kolleegium täiendab osaliselt ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
11.Ringkonnakohtu määrus on vaidlustatud osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks kohtulahendi täitmise korra selliselt, et avaldaja võib dokumentidega tutvuda esindaja vahendusel ja teha tutvumise käigus dokumentidest fotosid või neid muul viisil jäädvustada (ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 3.3). Muus osas on ringkonnakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 järgi jõustunud.
12.Menetlusosalised vaidlevad lahendi täitmise viisi üle. Ehkki TsMS § 445 lg 1 järgi (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ja § 478 lg-ga 1) määrab kohus lahendi täitmise viisi kindlaks üksnes poole taotlusel, peab kohus tulenevalt osaniku teabenõude puhul kohalduvatest hagita menetluse reeglitest juhtima menetlusosaliste tähelepanu määruse täitmise viisi reguleerimise vajalikkusele ka olukorras, kus menetlusosalised ei ole sellekohast taotlust esitanud. Ringkonnakohtu määruse kohaselt võib osanik osaühingu dokumentidega tutvumisel teha nendest ka fotosid või neid muul viisil jäädvustada, kuna jäädvustamine võib dokumentide mahtu arvestades olla mõistlikult vajalik edasiste õiguste teostamiseks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga ja täiendab ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
12.1.ÄS § 166 lg 1 annab osanikule võrdlemisi laia õiguse tutvuda osaühingu dokumentidega, kuid see ei reguleeri teabe andmise ega dokumentidega tutvumise viisi (Riigikohtu 19. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213/48, p 25). Osaühing võib teabe andmisest ja dokumentide esitamisest ÄS § 166 lg 2 alusel keelduda üksnes juhul, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Seega on osanikul eelduslikult õigus tutvuda kõigi osaühingu dokumentidega, millega tutvumine ei tekita ühingule olulist kahju (Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 16.2). Niivõrd ulatuslikku teabe saamise õigust põhjendab osaniku kui osaühingu investori huvi olla informeeritud osaühingu majanduslikust olukorrast. 4(7)
2-20-9006 Teabenõude täitmise viisi kindlaksmääramisel tuleb kohtul kaaluda mõlema poole huve ja arvestada mh taotletud teabe ja dokumentide mahtu, aga ka seda, et teabenõude täitmine häiriks äriühingu tegevust võimalikult vähe (Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 14.5).
12.2.Kolleegium peab põhjendatuks seisukohta, mille järgi osanik võib teha dokumentidega tutvumise käigus neist fotosid või jäädvustada dokumente muul viisil. See on kooskõlas osaniku teabeõiguse tegeliku sisu ja eesmärgiga – analüüsida dokumentides sisalduvat teavet selleks, et saada usaldusväärne ja terviklik ettekujutus osaühingu majanduslikust seisundist. Eelkõige materjalide suure mahu korral ei piisa ainuüksi võimalusest dokumente lugeda ning osaniku õigus saada teavet ühingu seisundi kohta võib jääda pelgalt näiliseks. Tehniliste abivahenditega koopiate vm jäädvustuste tegemine ei erine osaniku teabeõiguse teostamise seisukohalt olemuslikult ka märkmete tegemisest, s.o dokumentide sisu käsitsi ümberkirjutamisest, sest mõlemal viisil saab luua dokumendist ärakirja. Osaniku õigust dokumentide sisu kohta märkmeid teha ei ole vaidlustanud ka puudutatud isik. Küll on käsitsi märkmete tegemine koopiate või fotode tegemisega võrreldes oluliselt aeganõudvam ja ebamugavam. Üksnes sellega piirdumine kitsendaks omakorda oluliselt osaniku õigust saada sisulist teavet, seades saadava teabe mahu sõltuvusse kasutada olevast ajast ja käsitsi ümberkirjutamise kiirusest.
12.3.Lisaks osaniku informatsiooni saamise õiguse tagamisele koormab fotode vm viisil koopiate tegemise võimaldamine ka osaühingut vähem võrreldes sellega, kui osanik saaks dokumentidest teha üksnes märkmeid. Kuna käsitsi märkmete tegemine nõuab rohkem aega, siis tuleks dokumendid anda osaniku käsutusse (nt võimaldada viibida tal äriühingu dokumentide hoidmiseks kasutatavates ruumides) pikemaks ajaks, millega võib kaasneda omakorda vajadus tagada äriühingu töötaja juuresviibimine vm lisakulu.
12.4.Osaniku teabeõiguse piiramist dokumentidest fotode või koopiate tegemise keelamise teel ei õigusta kolleegiumi arvates see, et osanikul tekib sel juhul võimalus levitada saadud dokumente (ärakirju) kolmandatele isikutele ja tekitada sellega osaühingule kahju. Olukorras, kus osaühingu hinnangul on alust eeldada, et dokumentide levitamine võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele (nt esineb ärisaladuse avalikustamise oht), saab juhatus dokumentide tutvumiseks esitamisest ÄS § 166 lg 2 alusel keelduda. Kui osanik on esitanud dokumentidega tutvuda võimaldamiseks ÄS § 166 lg 3 alusel kohtule avalduse, tuleb kohtul osaühingu vastuväiteid hinnata ning kahju tekkimise ohu põhistatuse korral jätta avaldus osaliselt või täielikult rahuldamata. Teisisõnu tuleb dokumentidega tutvumisest ja nende sisu võimalikust teatavakssaamisest tulenevat osaühingu huvide olulise kahjustamise ohtu hinnata juba staadiumis, kus otsustatakse, missuguste dokumentidega ja missuguses mahus on osanikul õigus tutvuda. Kui osanik on saanud õiguse dokumendiga (dokumentidega) tutvuda, siis ei ole alust seda õigust sisuliselt kitsendada võimalikult ebamugava dokumentidega tutvumise korra kindlaksmääramise teel.
12.5.Dokumentidega tutvumise avalduse rahuldamata jätmiseks ei pea osaühing tõendama, et dokumentide näitamisega tekib osaühingule oluline kahju kindlasti või äärmiselt suure tõenäosusega. Samas ei piisa ka üksnes spekulatiivsetest väidetest ohu esinemise kohta, vaid osaühingul tuleb sellist kahju tekkimise ohtu TsMS § 235 mõttes põhistada. Muu hulgas võivad kahju tekitamise ohule viidata nt asjaolud, et osanik on omandanud osaluse osaühinguga samal tegevusalal tegutsevas äriühingus või on osanik varem osaühingule teabeõiguse kuritarvitamisega või saadud teabe väärkasutamisega kahju tekitanud. Osanik peab teabe taotlemisel käituma heauskselt ja ta peab saadud teavet ka heauskselt kasutama (Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 14.5). Kui osanik pahauskselt edastab äriühingu dokumente või nende sisu kolmandatele isikutele, võib ta sellega rikkuda oma tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 32 tulenevat kohustust käituda 5(7)
2-20-9006 osaühingu suhtes lojaalselt ning see võib anda alust esitada tema vastu kahju hüvitamise nõue ÄS § 188 lg 1 tähenduses.
12.6.Kolleegium peab vajalikuks täpsustada oma varasemat seisukohta, mille kohaselt ei saa osanik ÄS § 166 lg-le 1 tuginedes nõuda dokumentide koopiaid ega seda, et kohus kohustaks juhatust saatma dokumente avaldajale e-postiga (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 14.4). Piirangut, mille järgi osanik ei saa nõuda osaühingult dokumentide koopiaid, tuleb mõista selliselt, et osanik ei saa nõuda, et osaühingu juhatus valmistaks ise koopiaid nendest dokumentidest, millega osanik tutvuda soovib. Selline nõue koormaks ebamõistlikult osaühingut, kohustades juhatust kulutama aega ja vahendeid dokumentide kopeerimisele ja edastamisele. Eelnevast ei tulene aga, et osanik või tema esindaja ei võiks dokumentidega tutvumise käigus dokumentidest ise (nt pildistades, skaneerides või koopiamasina abil) füüsilisi või elektroonilisi koopiaid teha, kui osanik kannab ise koopiate tegemise vahetud kulud, või ka nõuda dokumentide elektroonilist talle kättesaadavaks tegemist, kui sellega ei kaasne märkimisväärseid kulusid osaühingule (vt käesoleva määruse p 14). Küll aga ei saa osanik nõuda, et juhatus või osaühingu töötajad tema asemel koopiaid teeks või teda selle juures abistaks.
13.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas osanik võib kasutada dokumentidega tutvumisel esindajat ja kas kohus peab kohtulahendi resolutsioonis märkima nimeliselt, keda võib osanik niisugusel juhul esindajana kasutada. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et praeguses asjas ei ole puudutatud isik põhjendanud, miks ohustaks dokumentidega tutvumine osaniku volitatud esindaja kaudu neis dokumentides sisalduva konfidentsiaalse ja äriliselt tundliku teabe kaitset.
13.1.Asjatundliku esindaja kaasamine dokumentidega tutvumisele teenib kolleegiumi hinnangul osaniku teabeõiguse eesmärgipärase teostamise huve. Kuivõrd osaühingu dokumentidega tutvumise eesmärk on anda osanikule usaldusväärne ettekujutus osaühingu majandusliku olukorra kohta (vt aktsiaseltsi kontekstis Riigikohtu 19. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213/48, p 19), saab pidada õigustatuks nt majandus- või raamatupidamisteadmistega esindaja või nõustaja abi kasutamist. Seetõttu ei tuleks vähemasti üldjuhul esindaja abi kasutamist dokumentidega tutvumisel keelata.
13.2.Küll aga ei ole põhjendatud puudutatud isiku seisukoht, justkui tuleks osaniku esindaja juba kohtumääruses nimeliselt kindlaks määrata. Esindaja või nõustaja valiku üle saab otsustada osanik ise, kuid ta peab seejuures tegutsema hea usu põhimõtet järgides. Esindaja nimeline kindlaksmääramine kohtumääruses ei oleks ka proportsionaalne abinõu võimalike teabelekete ärahoidmisel, kuna osanik saab otsustada enda käsutusse saadud info (sh dokumendikoopiate) kasutamise viisi üle sõltumata sellest, kas ta tutvus dokumentidega isiklikult või teise isiku kaasabil. Juhul, kui osaniku valitud esindaja isiku tõttu tekib osaühingule kahju, võib see anda alust nõuda osanikult või esindajalt kahju hüvitamist.
14.Kolleegium märgib dokumentidega tutvumise nõude täitmise viisi kohta ühtse kohtupraktika kujundamise huvides lisaks, et dokumentidega tutvuda võimaldamiseks tuleks igal juhtumil valida kõige mõistlikum viis, millega kaasnev koormus osaühingule oleks võimalikult väike. Arvestades elektroonilise dokumendikäibe üha laiemat levikut, oleks otstarbekas võimaldada ka osanikel dokumentidega tutvuda eelistatult digitaalsel kujul. Üksnes digitaalsel kujul olemas olevate dokumentidega tutvumise võimaldamiseks oleks ebapraktiline ja ressursikulukas nõuda juhatuselt selliste dokumentide paberile väljatrükkimist. Otstarbekas ega osaühingu ressursse maksimaalselt säästev ei pruugi olla ka see, kui osanik peaks digitaalsete dokumentidega tutvumiseks igal juhul minema osaühingu asukohta ja nende dokumentidega seal (osaühingu arvuti vm seadme abil) tutvuma 6(7)
2-20-9006 ning jäädvustamise eesmärgil ekraani pildistama või sellest kuvatõmmiseid tegema. Seega võiks eelistatult teha osanikule elektrooniliselt kättesaadavaks need digidokumendid, millega osanikul on õigus tutvuda, kui sobiv elektrooniline kanal (nt e-posti teel edastamine, veebipõhine failihoidja ehk pilveteenus vms) on lisakulutusi tegemata kättesaadav ning muud alternatiivid (elektroonilistest dokumentidest paberväljatrükkide tegemine, osanikule osaühingu ruumides elektrooniliste dokumentidega tutvuda võimaldamine) põhjustaksid sellega võrreldes suuremat kulu või ebamugavusi.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad Riigikohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda. Maakohus jättis avalduse osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda ja sellest tulenevalt neid kindlaks ei määranud. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jättis ka ringkonnakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Kolleegium leiab, et olukorras, kus maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud on jäetud menetlusosaliste endi kanda ja ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebus jääb rahuldamata, on põhjendamatu, et maakohus määrab TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaks üksnes Riigikohtus kantud menetluskulud. Seega määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud.
16.Riigikohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja avaldajale Riigikohtu menetluses õigusabi neli tundi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 720 euro suuruste menetluskulude hüvitamist. Arvestades avaldaja määruskaebuse vastuse ning esitatud seisukohtade sisu ja mahtu, peab kolleegium avaldaja esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Esindaja tunnihind 150 eurot on vajalik ja põhjendatud. Avaldaja on kinnitanud, et esitatud kulud on kantud kohtumenetluse tõttu praeguses tsiviilasjas. Avaldaja on märkinud, et ta on füüsiline isik ning soovib seetõttu, et kohus mõistaks menetluskulud välja koos käibemaksuga. Eeltoodut arvestades tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista Riigikohtu menetluses kantud menetluskulu 360 eurot. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel puudutatud isikult avaldaja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
17.Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.