Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. mai 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-6538
Kohtuasi
Tulundusühistu WIRU VILI hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kindlustushüvitise, kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. aprilli 2017. a otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Salva Kindlustuse 284 450 eurot 76 senti
AS-i
apellatsioonkaebus,
hind
Tulundusühistu WIRU VILI vastuapellatsioonkaebus, hind 17 010 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (vastustaja, vastuapellant) Tulundusühistu WIRU VILI (registrikood 11975302; asukoht Võidu 40, Avinurme alevik, Avinurme vald, Ida-Viru maakond), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Piret Blankin ja Edgar-Kaj Velbri Kostja (apellant) Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984; asukoht Pärnu mnt 16, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kolmas isik kostja poolel OÜ AGRILAND (registrikood 10747906; asukoht Tüki 3, Tõrvandi, Tartu maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata Salva Kindlustuse AS-i korduv taotlus kohustada Hans-Thomas Fietingit vastama kohtu määratud tähtaja jooksul kirjalikult kohtu kaudu menetlusosaliste esitatavatele küsimustele ja anda menetlusosalistele tähtaeg küsimuste esitamiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 13. aprilli 2017. a otsus osas, millega maakohus mõistis õigusteenuse kulude hüvitamiseks välja hüvitise 5191 eurot 81 senti ületavas osas ning sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 799 eurot 49 senti ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
3.2.3.13. aprilli 2017. a seisuga mõlemalt nõudelt sissenõutavaks muutunud viivis 50 808 eurot 79 senti;
3.2.4.alates 14. aprillist 2017 kuni kindlustushüvitise (209 730 eurot 50 senti) ja õigusteenuse kulude (5191 eurot 81 senti) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis.
6.Jätta menetluskulud 92% ulatuses Salva Kindlustuse AS-i kanda ja 8% ulatuses Tulundusühistu WIRU VILI kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tulundusühistu WIRU VILI (hageja) esitas 29. aprillil 2015 Harju Maakohtule Salva Kindlustuse AS-i (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise 222 480 eurot 50 senti, viivise alates kostja otsuste tegemisest kuni hüvitise tasumiseni, samuti kohtueelse õigusabi kulud 6799 eurot 38 senti (algses hagi 7000 eurot) ja
2-15-6538 eksperdiarvamuse saamise kulu 3000 eurot ning nendelt nõuetelt viivise alates hagi esitamisest.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18. oktoobril 2013 kahjukindlustuslepingu hageja asukohas paikneva kuivati ja selle seadmete (kuivati) kindlustamiseks. Kindlustuslepingusse märgiti soodustatud isikuks Swedbank AS ning kindlustusperioodi pikkuseks üks aasta. Kindlustuslepingu järgi oli kuivati kindlustatud 1 069 200 euro ulatuses (kindlustussumma), omavastutusega 1000 eurot. Kindlustusriskiks oli mh tulekahju. Kindlustuslepingule kohaldusid kindlustuse üldtingimused KÜ-13 ja varakindlustuse tingimused EVT-12.03. Kuivatis toimus 3. novembril 2013 tulekahju, milles kuivati hävis täielikult ning hagejale tekkis varaline kahju 295 065 eurot, sh kaotatud kuivati väärtus 264 000 eurot, taastamistööde kulud 21 300 eurot, kuivati koostvõtukulud 18 315 eurot ning hiljem teatavaks saanud 12 750 euro suurune kulu pinnase tugevdamiseks. Hageja esitas 5. märtsil 2014 kostjale kahjunõude, milles palus hüvitada koos käibemaksuga kahju 342 360 eurot. Kostja tunnistas 28. aprilli 2014. a otsusega tulekahju kindlustusjuhtumiks, nõustus kahju suurusega (299 615 eurot), kuid vähendas hagejale makstavat hüvitist 70% võrra ning otsustas hüvitada hagejale 88 884 eurot 50 senti ((299 615 eurot × 0,3) - omavastutus 1000 eurot). Hageja teatas 17. juulil 2014 kostjale täiendavast kahjust 12 750 eurot, mis tekkis kuivatialuse pinnase tugevdamise tööde tõttu.
2.detsembril 2014 esitas hageja kostjale taotluse, milles palus 28. aprilli 2014. a otsuse Läti sõltumatu kohtueksperdi koostatud arvamuse alusel uuesti läbi vaadata. Kostja keeldus
2.jaanuari 2015. a otsusega 12 750 euro suurust kahju hüvitamast ning teatas 23. jaanuaril 2015 hagejale, et ei muuda oma 28. aprilli 2014. a otsust.
1.2.Kostjal ei olnud alust kindlustushüvitist vähendada, sest hageja ei ole kahju põhjustanud. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja hüvitise arvutamise metoodika ja arvutuskäik ei ole arusaadavad. Kostja tugineb ekslikult tema tellitud ekspertiisiaktis tehtud järeldusele, mille kohaselt tekkis tulekahju kuivati vahepõrandatele kogunenud teravilja ja prahi isesüttimine tõttu. Ekspertiisiakt on vastuoluline ja puudustega. Kuivatis ei saanud temperatuur tõusta aktis märgitud kõrgusteni. Hageja tellis 2014. a suvel uue ekspertiisi, milles ekspert leidis, et tulekahju tekkis kuivati defektsuse tõttu (soojusvaheti kere ülaosa avaust katva kaane deformatsiooni tulemusena tekkinud praost väljavoolavate kuumade suitsugaaside toime tõttu süttivatele materjalidele kuivati sees). Hageja ei rikkunud tulekaitse-eeskirju ega muid hooldus- või kasutusnõudeid. Kuivati kasutamisega kaasneb paratamatult teatav vilja ja prahi ladestumine kuivati vahepõrandatele ning hageja oli kuivatit nõuetekohaselt puhastanud. Isegi kui hageja oleks jätnud kuivati nõuetekohaselt puhastamata, ei oleks see põhjuslikus seoses kahju tekkimisega, sest paratamatult oleks vahepõrandatel olnud mingi ladestus. Hageja ei ole esitanud kostjale kahjujuhtumi menetlemisel valeandmeid, vaid on andnud asjakohaseid selgitusi kuivatava vilja kohta ning esitanud oma arvamuse defektse luugi kohta,
2-15-6538 mis on ka hiljem hageja tellitud eksperdi arvamuses kinnitust leidnud. Juhul, kui hageja peaks olema esitanud ebatäpseid andmeid, ei anna see alust kahjuhüvitist vähendada.
1.3.Kostjal ei olnud alust jätta hagejale tulekahju kustutustöödega kuivati aluspinnasele tekitatud kahjustuste likvideerimise kulu hüvitamata. Hageja teavitas kostjat kahjust õigeaegselt. Kostja tüüptingimused ei välista hagejale selle kahju hüvitamist ning Üldtingimuste EVT-12.03 p 22.1.1 järgi on tulekustutustööst tekkinud kahju hüvitatav.
1.4.Kuna kostja jättis hagejale kindlustushüvitise (209 730 eurot 50 senti ja 12 750 eurot) välja maksmata, peab kostja tasuma hagejale ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist alates vastavate ostuste tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
1.5.Kostja peab hagejale hüvitama ka kohtuvälised õigus- ja ekspertiisiteenuse kulud. Hageja on kandud kohtuvälistel läbirääkimistel ja kohtueelses lepitusmenetluses õigusabi kulusid kokku 6799 eurot 38 senti ning ekspertiisi tellimise tõttu kulusid 3000 eurot. Kostja peab tasuma ka nende kulude hüvitamise nõudelt alates kohtuotsuse tegemisest seadusjärgses määras viivist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt tuleb hageja kindlustushüvitise nõue jätta 209 730 euro 50 sendi osas läbi vaatamata, sest hageja esitas selle nõude kohta hagi pärast VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaja (õigust lõpetava tähtaja) möödumist. Kuna hageja sai kostja otsuse
28.aprillil 2014, siis oli hagi esitamise viimane päev 28. aprill 2015, kuid hageja esitas hagi
29.aprillil 2015.
2.2.Kostjal oli kindlustuslepingu üldtingimuste p-de 17.8 ja 18.1.1, samuti varakindlustuse tingimuste p 26.3(8) järgi õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda, kuid kostja otsustas hageja rikkumiste ulatust arvestades hüvitist 70% vähendada. Kostja tegi kõik võimaliku tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks ja on seisukohal, et tulekahju tekkis kuivati 6. korruse vahepõrandat katnud vilja ja prahi isesüttimisest soojusvahetist lähtunud soojuskiirguse tõttu. Kuna hageja jättis kuivati nõuetekohaselt viljast ja prahist puhastamata, oli kuivati vahepõrandale kogunenud 10-15 cm paksune ladestus, mis süttis. Sellega rikkus hageja kuivatit kasutades kindlustuslepingus sätestatud ohutus- ja hoolsusnõudeid ning kuivati kasutusjuhendist tulenevaid nõudeid. Lisaks rikkus hageja kohustust esitada kostjale kindlustusjuhtumi kohta tõeseid andmeid. Hageja väitis kostjale, et soojusvaheti kukkus paigaldustööde käigus maha ja selle tagajärjel tekkis soojusvahetile mõlk, kuigi paigaldaja selgituste kohaselt tekkisid välised kahjustused transpordi käigus; hageja seostas tulekahju defektse luugiga, kuigi sel puudub tulekahju tekkimisega igasugune seos; kuivatatava materjali liiki ei vahetatud (kaunvilja ladestus tekkis teraviljas sisalduva kaunvilja tõttu), kuigi tegelikult on teravilja liiki vahetatud.
2.3.Kostjal ei ole kindlustuslepingu järgi kohustust hüvitada hagejale kuivati aluspinna tugevdamise kulusid, sest aluspinnase vajumine ei ole käsitatav kindlustatud eseme kahjustumisena. Varakindlustuse tingimuste p 4.2 järgi on kindlustatud üksnes poliisil nimetatud ese, s.o praegusel juhul inventar ja seadmed, mitte hoone ega maa.
2-15-6538
2.4.Kuna kostja ei ole rahaliste kohustuste täitmisega viivitanud, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt viivist.
2.5.Hageja kohtuväliste õigusabikulude ja eksperdikulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud kohtueelsete õigusabikulude kandmist. Hageja esitatud tõendid ei ole omavahel kooskõlas. Hagejal ei saanud tekkida vajalikke ja põhjendatud kulusid õigusteenusele enne 28. aprilli 2014. a otsuse tegemist. Kindlustusjuhtumi käsitlemise kulud peab hageja VÕS § 90 järgi ise kandma. Lepitusseaduse (LepS) § 9 lg 2 järgi ei saa hageja nõuda lepitusmenetluse kulude hüvitamist. Hageja ei ole põhistanud, miks tuleb hüvitada advokaadibüroo nelja erineva esindaja kulud. Hageja ei ole tõendanud, et esindajad tegid väidetud toiminguid. Hagejal ei ole õigust nõuda eksperdikulude hüvitamist, sest Varakindlustuse tingimuste p-de 29.1 ja 29.2 järgi peab hageja ise need kulud kandma. Lisaks on ekspertiisikulu käsitatav hageja kohustuste täitmise kuluna, mille peab VÕS § 90 järgi kandma hageja ise.
3.Maakohus kaasas kostja taotluse alusel 18. aprilli 2016. a määrusega kostja poolel kolmanda isikuna menetlusse OÜ AGRILAND (kolmas isik), kes oli vaidlusaluse kuivati hagejale müünud ja paigaldanud. Kolmas isik leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmas isik toetas kostja seisukohti ja leidis, et tulekahju tekkis hageja hooletusest kuivati käitamisel, mitte kuivati luugi deformatsioonist (varjatud puudusest). Luugi pragu ei saanud põhjustada tulekahju. Kuivati ei hävinud täielikult, mistõttu ei saa hageja nõuda säilinud osade maksumuse hüvitamist. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 13. aprilli 2017. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise 209 730 eurot 50 senti, kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 6411 eurot 16 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 51 017 eurot 77 senti ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Menetluskulud jättis maakohus 7% ulatuses hageja ja 93% ulatuses kostja kanda.
4.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - pooled sõlmisid 18. oktoobril 2013 kahjukindlustuslepingu nr 56798515 hageja asukohas paikneva kuivati Petkus 4000-19WS kindlustamiseks, mille järgi oli soodustatud isikuks Swedbank AS, kindlustusperioodi pikkuseks üks aasta, kindlustussumma 1 069 200 eurot, omavastutus 1000 eurot ning kindlustusriskiks mh tulekahju. Kindlustuslepingule kohaldusid Kindlustuse üldtingimused KÜ-13 (üldtingimused) ja varakindlustuse tingimused EVT-12.03 (varakindlustuse tingimused); - 3. novembril 2013 kell 14 käivitati kuivati ja alustati selle sissekütmist, mis kestab 2-3 tundi, ning kuivati täideti kaeraga; kuivati operaator tuvastas kell 17.15 süttimise, peatas kuvati, vajutas avarii nuppu ning ligikaudu 5 sekundit hiljem toimus kuivati seadmes plahvatus, mille tulemusena liikus lööklaine esmalt alla ja seejärel üles ning läbi ülemiste õhu väljavooluavade ilmusid leegid; seade ei deformeerunud; töötaja
2-15-6538
-
-
-
sulges alumised õhuvõred ja nägi leegiga põlemise tundemärke; tuletõrje saabus ca 30 minutit hiljem; kuivati hävis tulekahju käigus; enne tulekahju oli kuivatit viimati kasutatud 18. oktoobril 2013; hageja esitas 5. märtsil 2014 kostjale tulekahjuga tekkinud kahju hüvitamiseks kahjunõude (342 360 eurot koos käibemaksuga); kostja tunnistas 28. aprilli 2014. a otsusega 3. novembri 2013. a tulekahju kindlustusjuhtumiks ja nõustus kahju suurusega 299 615 eurot, kuid vähendas hagejale välja makstavat kahjuhüvitist 70% võrra ning hüvitas hagejale 88 884 eurot 50 senti (299 615 eurot × 0,3) - 1000 eurot (omavastutus); hageja esitas 17. juulil 2014 kostjale teate täiendava kahju kohta seoses kuivati aluse pinnase tugevdamise kuludega (12 750 eurot); hageja esitas 2. detsembril 2014 kostjale taotluse vaadata 28. aprilli 2014. a otsus uue ekspertiisiakti valguses uuesti läbi. Koos taotlusega esitas hageja enda tellitud täiendava ekspertiisiakti. kostja keeldus 2. jaanuari 2015 otsusega täiendavat kahju (12 750 eurot) hüvitamast; kostja teatas 23. jaanuaril 2015 hagejale, et jätab 28. aprilli 2014 otsuse muutmata.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei esitanud hageja 209 730 euro 50 sendi saamise nõuet VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaega ületades. Hageja esitas nõude VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud üheaastase õigust lõpetava tähtaja jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kostja tegi 28. aprillil 2014 kindlustushüvitise vähendamise otsuse ja edastas selle samal päeval e-kirjaga hagejale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks siis, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07 tehtud otsuses leidnud, et majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Hageja saatis 29. aprillil 2014 kostja teatele vastuse, milles palus edastada kostja otsuse lisad. Seega sai hageja kostja kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsuse kätte kõige varem 29. aprillil 2014. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Seega tuleb lugeda kostja vastus kätte saaduks 29. aprillil 2014 ning 29. aprillil 2015 esitatud hagi on esitatud VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaega järgides. Lisaks taotles hageja 2. detsembril 2014 kindlustusjuhtumi uut läbivaatamist ning kostja vaatas taotluse läbi, esitades selle kohta oma motiveeritud otsuse. Seega saab VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaja algust lugeda alates 24. jaanuarist 2015, mil hageja sai kätte kostja täielike seisukohtadega keelduva otsuse. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-59-16 tehtud otsuses asunud VÕS § 475 lg 3 kohaldamisel seisukohale, et kui kostja pidas hagejaga pärast kahju hüvitamisest keeldumise otsuse tegemist ja hagejale kättetoimetamist läbirääkimisi, mööndes mh võimalust hüvitada osa kahjust, võib kostja olla käitunud vastuoluliselt. Vastuoluline käitumine, mis takistab nõude maksmapanekut ja toob kaasa selle tähtaja möödumise, võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Seega ei olnud hagi esitamise ajaks VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaeg möödunud.
4.3.Kostjal ei olnud õigust kahjuhüvitist 70% vähendada, sest kostja ei ole tõendanud, et hageja põhjustas täielikult või osaliselt kindlustusjuhtumi.
4.3.1.Üldjuhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju hüvitama. Kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest üksnes siis, kui isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult (VÕS § 452 lg 1), kindlustusvõtja ei ole end
2-15-6538 konkreetse riski vastu kindlustanud (VÕS § 423 lg 2) või ta on rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele (VÕS § 452 lg 2 p 2). Seega vabaneb kindlustusandja kindlustushüvitise maksmisest, kui ta tõendab nende asjaolude esinemise. Kui kindlustusvõtja suurendab kindlustusandja nõusolekuta kindlustusriski, vabaneb kindlustusandja VÕS § 445 lg 2 järgi täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist. Seega võib kindlustusandja vähendada makstavat hüvitist ka siis, kui kindlustusvõtja ei pannud kindlustusjuhtumit toime tahtlikult, kuid suurendas kindlustusriski ja sellel oli otsene mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Praegusel juhul vähendas kostja hüvitist seetõttu, et hageja rikkus kuivatit kasutades ohutus- ja hoolsusnõudeid, suurendas oluliselt kindlustusriski ning sellisel kindlustusriski suurendamisel oli määrav mõju kindlustusjuhtumi toimumisele.
4.3.2.Kuigi kostja tellis põlengu põhjuse väljaselgitamiseks ekspertiisi H-ekspertiis OÜ ekspertidelt HP-lt ja TR-aheti välisseinal ja kuuenda korruse vahepõrandal õhutemperatuur nii kõrgele, et vili ja praht süttisid. Seega ei ole kostja tulekahju tekkepõhjust välja selgitanud. H-ekspertiisi poolt 27. veebruaril 2014 koostatud ekspertiisiaktis nr 1401 kohaselt on eksperdid tulekahju võimaliku tekkepõhjusena järeldanud järgmist: Kuivati 6. korruse kuivatuskambri vahepõranda pealispinnal tuvastati tugevasti söestunud mitmete kõrreliste teri ja kaunvilja seemneid ning prahi ladestused, mille kõrgus ulatus kohati 10-15 mm kõrguseni. Kuivatit köeti tulekahju päeval alates umbes 14st kolme tunni jooksul. Selle tagajärjel kuumenesid põlemiskambri ja sellega ühenduses olnud soojusvaheti seinad temperatuurini, mis kutsus esile intensiivse soojuskiirguse kuivati soojakambri seintele 6. ja 7. korruse piirkonnas. Teravili ja praht paiknesid osaliselt soojuskiirguse mõjupiirkonnas, asudes soojusvaheti välispinnast umbes 80 mm kaugusel. Temperatuuri 270–300°C kutsub esile teravilja intensiivse söestumise ja temperatuuri tõustes kuni 350°C toimub selle isesüttimine. Prahi (aerogeeli) isesüttimine toimub temperatuurivahemikus 290–310°C. Teise tegurina soodustas süttimist konvektsioon (õhuvoolude liikumine), mis täiendavalt tõstis süttiva materjali temperatuuri. Söestunud ja hõõguva kihi üleminekut leegiliseks põlemiseks piisas õhuvoo muutusest (ventilaatori lülitamist, õhurestide avamisest või sulgemisest või ootamatust tuulepuhangust). Vastuseks ekspertidele esitatud küsimustele on eksperdid asunud järgmistele seisukohtadele: Esmane tulekolle asus kuivati 6. korruse kuivatuskambri kesktelje piirkonna vahepõrandal. Vaadeldav tulekahju võis saada alguse 6. korruse vahepõrandat katnud teravilja ja prahi isesüttimise tagajärjel soojusvahetist lähtunud soojuskiirguse tõttu. Õhuvoo muutuse tagajärjel läks hõõguslik põlemine üle leegiliseks. Tulekahju teket võisid soodustada: kergestisüttivate teravilja ja prahi ladestuste olemasolu korruste vahepõrandatel, soojuskambri kõrge temperatuur, ventilatsiooni seiskumisel “hädapeatamisel” tõusis soojusvaheti temperatuur üle isesüttimistemperatuuri, õhu ebaõige tsirkulatsiooni mõne luugi puudumise tõttu õhu välja voolu kanalis, madal välistemperatuur ja kõrge õhuniiskus, õhu väljavoolu kanali ventilaatorite poolt tekitatud hõrendus. Hageja heidab ekspertiisiaktile ette, et eksperdid on lähtunud valedest temperatuuriandmetest. Eksperdid on märkinud, et sündmusele eelnenud ajal (19.-23. oktoobril 2013) valitsesid öösiti valdavalt miinustemperatuurid (kuni -2,5°C). Tulekahju päeval oli õhutemperatuur 6-7°C. Hageja väitel jätsid eksperdid märkimata, et sellele järgnenud 11 päeva jooksul enne õnnetust oli piirkonna õhutemperatuur suure osa ajast üle 10°C. Hageja esitas kohtule Riigi ilmateenistuse vaatlusandmed. Ekspertiisiaktist jääb selgusetuks, kuidas arvestades asjaolu, et 11 päeva jooksul enne tulekahju olid kõigil päevadel miinimum temperatuur üle 1,4 kraadi ja ulatudes mõningatel päevadel isegi 8,6 kraadini ja maksimaalne temperatuur 12,6 C, on
2-15-6538 eksperdid jõudnud seisukohale, et kirjeldatud ajavahemikul olid peale kuivati viimast kasutust madalad õhutemperatuurid ja jahutasid kuivati teraskonstruktsiooni umbes samale tasemele, s.o -2,5°C kraadini. Sellest tulenevalt on mõistmatu, kuidas jõudsid eksperdid järeldusele, et ligi kaks nädalat kestnud plusskraadidega ilmade korral langes kuivati temperatuur umbes samale tasemele kui -2,5 kraadi. Seda ei selgitanud asjatundjad ka vastuses kohtu küsimusele. H-Ekspertiisi ekspertarvamuse koheselt süttisid vili ja/või võõrised soojusvahetist lähtuva soojuskiirguse tõttu. Vili ja praht paiknesid osaliselt soojuskiirguse mõjupiirkonnas, asudes soojusvaheti välispinnast u 80 mm kaugusel. Temperatuur 270–300°C kutsub esile teravilja intensiivse söestumise ja temperatuuri tõustes kuni 350°C toimub selle isesüttimine. Prahi süttimine toimub temperatuurivahemikus 290–310°C. Samas ei ole eksperdid tuvastanud, miks selline süütav soojuskiirgus tekkis. Soojusvaheti normaalnäitajad olid ekspertarvamuse kohaselt kuivatamise temperatuur 130–150°C. Ekspert pidanuks tuvastama, miks soojusvoo temperatuur vilja ja prahi asukohas (väidetavalt soojusvaheti välisseina läheduses) nii kõrgele tõusis. Eksperdid selgitasid, et nende käsutuses ei olnud informatsiooni tulekahju eelsete kuivati töörežiimide, vilja tegeliku niiskuse, sõklasuse ja seadistatud temperatuuride kohta. Puudub ka informatsioon, kuidas tulekahju situatsioonis oleks pidanud toimuma ühe või teise kuivati sõlme väljalülitamine mh põleti tervikuna kui üksikute pihustite kaupa, ventilaatorite ja tigutranspordi peatamine, kuivatusõhu kiire jahutus või siibri abil reguleerimine. Eksperdid viibisid esimest korda sündmuskohal 2. jaanuaril 2014, s.o kaks kuud pärast tulekahju. Selle aja jooksul võis sündmuskohal toimuda mitmeid muutusi ja olukorra asjaolude vääriti mäletamist. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes on ekspert HP selgitanud, et asusime seisukohale, et 6. korruse põranda ja vertikaalse seina liitkohas asunud prahi süttimine oli tulekahju põhjustajaks. Praht süttis, sest see soojuskiirgus, mida andis edasi põlemiskamber, muutus nii intensiivseks, et see ületas prahi isesüttimistemperatuuri. Prahi isesüttimistemperatuuri katseid ei ole tehtud, tugineme raamatutele. Me ei oska öelda kui kuum see praht seal oli. Prahti pidi piisavalt palju olema, et tuli edasi leviks. Seega ka kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes ei osanud ekspert öelda, millise temperatuuri saavutab soojusvaheti metallist põlemiskamber intensiivsel kütmisel ehk millise temperatuuriga võis see soojuskiirgus olla. Ka teine ekspert TR ei suutnud kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes selgitada tulekahju tekke põhjuseid. Kuigi ta kirjeldas üksikasjalikult, kuidas ta põlengu tagajärgedest (tuletas objekti kõrgemad ja madalamad temperatuurid ja sellest tuleneva tule liikumise, möönis ekspert, et ka tema ei oska öelda, miks temperatuur soojuskambri pinnal nii kõrgele tõusis, et süütas vilja ja võõrised. Samuti kinnitas TR, et neil ei olnud andmeid kuivati soojusvaheti temperatuuride kohta, kuigi nad pöördusid tootjatehase poole tehnilise dokumentatsiooni saamiseks. Olid olemas üksnes kasutusjuhend ja selles olevad temperatuuride andmed. Seega ei teadnud eksperdid soojusvahetist tuleneva soojuskiirguse temperatuuri vahepõrandal ning seda järeldati sellest, et vili ja võõrised süttisid. Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteaduri ja agrotehnoloogia osakonna juhi KT arvamusest nähtub, et kuivati soojusvaheti pinna temperatuuri 270–350°C-ni tõusmise võimalikkuse hindamiseks tuleks viia läbi teoreetiline analüüs, mis hõlmab teadmisi selle kuivati soojusvaheti teatud piirkondades valitsevatest termilistest oludest, materjalide soojusjuhitavusest, soojuskiirguse ülekandest, õhuvoogude liikumisest ja soojusülekande modelleerimisest või kütta kuivatit nii nagu seda tehti tulekahju päeval ja viia läbi mõõtmine, et määrata selle kuivati soojusvaheti välispinna temperatuur kuuendal tasandi kuivati kesktelje piirkonnas. Hageja on esitanud etteheite, mille kohaselt oleks eksperdid saanud teha mõõtmisi kuivatiga sarnases Agro OÜ-le kuuluvas kuivatis. Kohtu hinnangul ei olnud mõeldav, et
2-15-6538 eksperdid oleksid arvamuste andmise raames teinud katsetusi kolmandale isikule kuuluva varaga ja tulekahju toimumise asjaolude simuleerimine tähendaks sisuliselt tuleohtliku olukorra simuleerimist. Küll olnuks võimalik läbi viia teoreetiline analüüs, mida aga ei tehtud. Kohtule esitatud hageja territooriumile paigaldatud samatüübilise kuivati Petkus WS proovikütmise temperatuuride väljatrükist nähtub, et kuivati soojusvaheti kõrvale, peale ja kohale paigaldatud temperatuuriandurite temperatuur ei tõusnud kütmisel üle 120°C. Väljuva õhukanali temperatuur jäi alla 46°C ja suitsugaasi temperatuuri ulatus kuni 190°C. Seega ei õnnestunud samatüübilises kuivatis saavutada tingimusi, mis vastaks kostja poolt tellitud ekspertiisis mainitud 270–350°C. Kohtule esitatud kuivati tootja Petkus Technologie GmbH vastuse kohaselt võivad kuivati põlemiskambri ja sellega ühenduses oleva soojusvaheti seinte temperatuur tõusta kuni 350°C, kuid sellest hoolimata on kuivatava materjali isesüttimine võimatu. Käsitledes tulekahju võimalikku tekkepõhjust, on ekspertiisiaktis leitud, et söestunud ja hõõguva kihi leegiliseks põlenguks piisas õhuvoo muutusest, näiteks ootamatust tuulepuhangust. OÜ AGRILAND esindaja AP vastuse kohaselt on kuivati õhuvood konstantsed, mistõttu on arusaamatu ekspertide väide õhuvoo muutusest.
4.3.3.Kostja ei ole tõendanud ka seda, et hageja rikkus kuivati hooldamise- ja puhastamise kohustust ega seda, et selline rikkumine oleks põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumisega. Kostja väitel rikkus hageja üldtingimuste p-des 15.2 ja 15.2 ning varakindlustuse tingimuste p-des 26.4, 26.2.1 ja 26.7.1 sätestatud kohustusi, samuti kuivati kasutusjuhendist tulenevaid nõudeid. Üldtingimuste p 15.1 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud käituma heaperemehelikult ja erilise hoolikusega, et vältida kahjuliku tagajärje saabumist, ja p 15.2 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud kindlustatud eseme suhtes täitma kõiki õigusakte, eeskirju, juhendeid, ettekirjutusi jms, mis sisaldavad käitumisjuhiseid ohutuse tagamiseks, kahjujuhtumite ennetamiseks ja võimaliku kahju suuruse vähendamiseks. Varakindlustuse tingimuste p 26.2.1 kohaselt on kindlustusvõtja, kindlustatud ja kindlustatud eseme seaduslik valdaja kohustatud täitma kindlustatud esemega seotud õigusakte, ametkondlikke eeskirju, seadmete tootjapoolseid kasutus- ja hooldusjuhiseid ning käesolevaid ohutusnõudeid. P 26.4 kohaselt on kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustatud eseme õiguspärane valdaja, samuti kõik kindlustuskohas õiguspäraselt viibivad isikud, kes haldavad ja/või kasutavad kindlustatud eset, kohustatud käituma heaperemehelikult ning tegutsema mõistliku hoolsuse ja ettevaatlikkusega. P 26.7.1 näeb ette, et seadmete ja masinate käitlemisel tuleb kinni pidada tootja, maaletooja ja/või müüja poolt kehtestatud juhenditest ning hooldusest. Kuivati kasutusjuhendis sisaldusid järgmised juhised: (1) Moodustuvate tolmukihtide tõttu tekkiva plahvatusohtu vältimiseks puhastage kuivatit ja õhukanaleid perioodiliselt tolmust; (2) Iga 500 töötunni järel või kuivatatava materjali tüübi vahetamisel tuleb kuumutatud- ja väljavooluõhu kanali põrandad puhastada kogunenud võõristest ning kontrollida ja puhastada kuivatus- ja jahutuskambrite õhukanalid kogunenud võõristest; (3) Enne iga pikemaajalist ekspluatatsioonivaheaega tuleb kuumutatud- ja väljavooluõhu kanali põrandad puhastada kogunenud võõristest ning kontrollida ja puhastada kuivatus- ja jahutuskambrite õhukanalid kogunenud võõristest. Kuna kostja tellitud ekspertiis ei viita tolmuplahvatusele, siis ei ole asjakohane viidata sellele, et hageja rikkus kasutusjuhendi esimesena nimetatud punkti. Muid kohustusi ei ole hageja rikkunud. Kostja hinnangul oleks hageja pidanud kuivatit puhastama nii kuivatatava materjali vahetamise kui pikemaajalise ekspluatatsioonivaheaja tõttu, kuid ei teinud seda. Kostja on
2-15-6538 pöördunud kasutusjuhendist tulenevate kohustuste täpsustamiseks ning nende kohustuste täitmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks hagejale kuivati müünud, paigaldanud ja sellele garantii andnud OÜ Agriland (kolmas isik) poole, kelle vastuse kohaselt oli kuivati kasutamise ajal kuivatava materjali liiki (rukis, kaer, hernes) korduvalt vahetatud ning enne tulekahju toimumist oli kuivati kasutamises olnud umbes kahe nädala pikkune vaheaeg, mis on käsitatav pikemaajalise ekspluatatsioonivaheajana kasutusjuhendi tähenduses. OÜ Agriland arvates jättis hageja täitmata hoolduskohustuse (iga 500 töötunni järel puhastamine või puhastamine kuivatusmaterjali tüübi vahetamsel) ning tegemata hooldustööd (puhastamata kuumutatud ja väljavooluõhukanali põrandale kogunenud võõrised). Kohtu hinnangul ei saa pikemaajalise ekspluatatsioonivaheajana käsitada iga vahet kahe tööprotsessi vahel. Kuivati kasutusjuhend viitab plaanipärasele pikaajalisele ekspluatatsioonivaheajale, kuivõrd sellisel juhul teab kasutaja juba enne, et kuivatit lähitulevikus ei kasutata. Käesoleval juhul ei ületanud kasutuskordade vahele jääv periood 500 astronoomilist tundi, mis võiks olla minimaalne tõlgendus “pikemaajalisele ekspluatatsioonivaheajale“ kuna vastab maksimaalse puhastamata järjepideva kasutusperioodi pikkusele. Mõistlik ei oleks tõlgendus, mille kohaselt ei pea kuivatit puhastama, kui see on töötanud jooksvalt ja pausideta 499 tundi, kuid see on vältimatult nõutav kui kuivati töötab 1 tunni ja seisab 336 tundi (2 nädalat). Kuigi kolmas isik on tõlgendanud kasutusjuhendit väga rangelt, ei ole tõendatud, et hagejale oleks selliseid juhiseid antud või ta oleks pidanud seda mõistma. Kuigi vahepõrandatel oli vilja ja prügi, on tootja määranud kasutusjuhendis kuivati kuumutatud ja väljavoolukanali puhastamise teatud ajavahemiku järel ja kuivatatava materjalid liigi vahetamisel, mitte prahi koguse järgi. Seega ei saanud kuivati kuumutatud ja väljavoolukanalil olev prahi hulk olla määrav tuleohutuse seisukohalt. Juhul kui prahi hulk kuivati kuumutatud ja väljavoolukanalis oleks määrav tuleohutuse seisukohalt, oleks pidanud kasutusjuhendis selle kasutaja jaoks väga selgelt välja tooma. Kuivati kasutusjuhend sõnastab üheselt tulekahjude vältimise juhendi kuivati kasutamisel ja see ei näe ette kuumutatud- ja väljavooluõhtukanali põrandale kogunenud võõristest puhastamist. Tunnistaja RT ütlustega on tõendatud kuivati puhastamine 31. augustil 2013. Tunnistaja ütluste kohaselt oli puhastamine üldjuhul operaatori töö ja tol hetkel oli operaator ÜK. Operaator tegi suurema puhastuse 31. augustil, kuna me lõpetasime eelneva kultuuri kuivatamise ja selle lõpetamisel tuli välja, et ahjuluuk oli pealt lahti. Pärast puhastamist toimus kaera kuivatamine edasi kuni põlenguni. Puhastamine kujutab endast 6., 7. ja 8. vahepõranda puhastamist. Võetakse luugid lahti, operaator läheb korruse peale ja pühib tolmu ning võõrised välja. Tunnistaja nägi ise kuidas operaator seda tegi. Puhastamine ei ole lihtne töö. Ei ole konkreetset redelit, seal on tugevdustala, mida mööda üles ronitakse. Kahe vahepõranda vaheline kõrgus on umbes üks meeter. Pühkimine toimus käpukil olekus. Alates
31.augustist kuni tulekahjuni kuivatati ainult kaera. Kuivati töötunde oli selle perioodil kuni
100.Tegelesime kaera järelkuivatamisega. Kuivatatavas kultuuris on alati teatud hulk prügi. Kaer võib sisaldada hernest. Võidakse ka hernest panna kasvama koos kaeraga, sest siis hernes toetub kaerale. Teine võimalus on, et hernes satub kaera sisse viljakoristuse käigus.
4.3.4.Hageja ei esitanud kostjale kahjujuhtumi kohta valeandmeid. Isegi kui leida, et hageja andmed olid ebatäpsed, ei saa see olla aluseks kindlustushüvitise vähendamisele. Kostjal oli alati võimalik küsida hageja esitatud andmete kohta täpsustusi. Kostja heitis 28. aprilli 2014. a otsuses hagejale ette valeinfo andmist soojusvaheti kahjustustest montaaži käigus, kuivatatava materjali osas ning tulekahju seostamist defektse või valesti paigaldatud luugiga. Kahjustused soojusvahetil enne selle paigaldamist on
2-15-6538 tõendatud kohtule esitatud fotodega, kuid tõendatud ei ole, et tootjatehases tekkinud kahjustus oleks tulekahju põhjustanud või seda soodustanud. Kostja on andnud hageja 17. märtsi 2014. a kirjale andnud põhjendamatu ja kontekstivaba tõlgenduse. Hageja analüüsis selles H-Ekspertiisi ekspertiisiakti lisas 1 kasutusjuhendit ja põhjendas, miks ei saa lugeda täidetuks tingimusi kuivati puhastamise kohta. Hageja loetles, et tööperiood ei olnud ületanud 500 tundi ning kuivatatavat materjali ei olnud vahetatud. Hageja ei ole väitnud, et selles kuivatis ei ole kunagi peale kaera muud kuivatatud. Hageja arvamust tulekahju tekkimise põhjuse kohta ei saa käsitada valeandmete esitamisena.
4.4.Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kuivati aluspinnase tugevdamise kulude (12 750 eurot) hüvitamist, sest kindlustuslepingust ja tüüptingimustest nähtuvalt ei ole maapinnale, kuivati aluspinnasele ja vundamendile tekitatud kahju kindlustuskaitsega hõlmatud, kuna poliisil nimetamata varale tulekustutusega tekkinud kahju ei hüvitata. Kindlustuslepingu alusel välja antud kindlustuspoliisi kohaselt on kindlustatud: 1) inventar ja seadmed - elevaatori torn, 2) inventar ja seadmed - kuivati Petkus 4000-19WS koos automaatika, sorteeride ja elevaatoriga, 3) inventar ja seadmed - punkrid säilivusvili (5tk) ja märg vili (4tk). Poliisist nähtuvalt ei ole ehitis (kuivati kompleksi hoone) ühegi kindlustusriski vastu kindlustatud. Seega on hageja kindlustanud ainult erinevad seadmed ja inventari. Varakindlustuse tingimuste p 4.2. kohaselt on kindlustatud üksnes poliisil nimetatud ese. Varakindlustuse tingimuste p 13.1 kohaselt on inventar ja seadmed ettevõtluseks ettenähtud vara, nt tootmisseade (sh seadme töötamiseks vajalik gaas, määrdevõi kütteaine), tootmisseadme varuosa, mööbel, kontoritehnika, kaupluse sisutus (külmik, lett, kassasüstemme), kaubanäidised, reklaammaterjalid, reklaamtahvel. Varakindlustuse tingimuste p 13.2 kohaselt loetakse inventari ja seadme hulka kolmandale isikule kuuluvat vara, mis on kindlustusvõtja või kindlustatu valduses hooldamise, remondi, ümberehitamise eesmärgi või on vastutaval hoiul hoiulepingu või muu tsiviilõigusliku kirjalikus vormis sõlmitud lepingu alusel. Varakindlustuse tingimuste p 13.6.1. kohaselt ei ole inventari ja seadmetena kindlustatud hoone. Varakindlustuse tingimuste p 15.1. kohaselt on hoone maapinnale rajatud ehitis, millel on vundament, seinad, kastus ja siseruum. Seega ei ole kindlustuslepingu mõttes seadmetena ega inventarina kindlustatud pinnas ega mistahes vundament ja sellele tekkinud kahju ei ole kindlustuskaitsega hõlmatud. Tulekustutustööst tekkinud kahju poliisil nimetamata hageja varale ei tule hüvitada.
4.5.Kostja peab hüvitama hagejale kohtueelse õigusabi kulud VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi võrdeliselt hagejale kohtuotsusega väljamõistetava kindlustushüvitisega (6411 eurot 16 senti). Arvestades tehtud tööde mahtu ei ole õigusabi kulud ülemäärased. Hagejale kahju tekkimine on põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidluse tõttu pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Kuna kindlustushüvitise nõue on põhjendatud 209 730 euro 50 sendi osas (94,3% kogu nõudest), on samas ulatuses põhjendatud ka hageja kahju hüvitamise nõue.
4.6.Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt ekspertiisi kulude hüvitamist. Hagejal ei olnud kohustust tellida kohtueelses menetluses ekspertiisi ning kostjal ei ole kohustust neid kulutusi hagejale hüvitada. Kuigi hageja tellis ekspertarvamuse ja kandis selle tõttu kulusid (3000 eurot), ei pea kostja tingimuste p-de 29.1 ja 29.2 järgi hagejale ekspertarvamuse kulusid hüvitama. Varakindlustuse tingimuste p 29.2 ei ole vastuolus VÕS § 42 lg 3 p-ga 2. See punkt ei reguleeri õiguskaitsevahendite kasutamist ja kehtib ühtemoodi nii hageja kui ka kostja jaoks,
2-15-6538 mistõttu ei saa nimetatud tingimus hagejat ebamõistlikult kahjustada. See punkt ei ole vastuolus ka VÕS § 489 lg-ga 4, kuna hageja poolt väidetavalt kantud ekspertiisikulu ei tekkinud seoses kahju kindlakstegemisega (VB arvamuse esemeks ei ole hagejale tekkinud kahju suurus) ning see ei piira hageja õigust kasutada kahju kindlakstegemisel esindaja abi. Kostja kohustus hüvitada hageja ekspertiisikulud ei tulene ka VÕS § 491 lg-st 1, sest kindlustusleping ei sätesta hageja kohustust palgata ekspert.
4.7.Kuna kostja peab maksma hagejale saamata jäänud kindlustushüvitise (209 730 eurot 50 senti ning hüvitama osaliselt tema kohtueelsed õigusabikulud (6411 eurot 18 senti), peab kostja tasuma hagejale ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga viivist 51 017 eurot 77 senti (50 009,3+1008,47) ning TsMS § 367 alusel alates 18. aprillist 2017 seadusjärgses määras viivist kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.8.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 ja § 167 lg 1 alusel 7% ulatuses hageja ja 93% ulatuses kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jaotas menetluskulud, ning teha selles osas uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.1.Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus hagi tähtaegsust hinnates vääralt VÕS § 475 lg-t 3, TsÜS § 138 lg-t 1 ning VÕS § 6 lg-t 1. Hageja esitas hagi pärast VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaega, mistõttu tuli hagi jätta rahuldamata.
5.2.Maakohus järeldas vääralt, et hageja ei rikkunud kuivatit kasutades ohutus- ja hoolsusnõudeid ning esitas kostjale tõeseid andmeid. Maakohtu otsus on vastuoluline ja rikutud on tõendite hindamise reegleid. Maakohus luges kostja esitatud eksperdi arvamuse põhjendamatult ebausaldusväärseks, jättes tähelepanuta ekspertide 29. detsembri 2014. a seisukohad ja ekspertiisiakti nr 1417. Maakohus tugines otsuses põhjendamatult KT arvamusele, kuigi see isik ei olnud eriteadmistega isik, kostja vaidles selle tõendi vastuvõtmisele vastu ja esitas vastuväited, mille maakohus tähelepanuta jättis. Maakohus ei ole KT arvamust ka järeldustega kuidagi sidunud. Maakohus jättis põhjendamatult analüüsimata, kas hageja rikkus üldtingimuste p-s 15.2 ja varakindlustuse tingimuste p-des 26.2.1 ja 26.7.1 sätestatud kohustusi, piirdudes üksnes kasutusjuhendist tulenevate nõuete analüüsiga. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks ei ole kostja rikkunud kohustust vahetada vilja liiki, kuigi ekspertiisiakt, ekspertide ütlused ja logiraamatu väljavõte kinnitavad seda. Maakohus jättis põhjendamatult selgitamata, mida tuleb mõista kasutusjuhendis märgitud termini „ pikemaajaline ekspluatatsioonivaheaeg“ all. Pikemaajaliseks tuleb lugeda igasugune seisak, mis ei ole selgitatav kuivati kasutamise normaalse kasutusrütmiga kuivatushooajal. Maakohus ei arvestanud ekspertide selgitust, mille kohaselt on pikemaajaline tööpaus tuleohutuse mõttes ajavahemik tööprotsessi lõpetamisest ja seadme jahtumisest kuni selle tegevuse taasalustamiseni. Asjaolul, kas hageja väljendi tähendust teadis ja sellel, et kasutusjuhend nägi ette perioodilise puhastamise, ei ole asjas tähtsust.
2-15-6538 Maakohtu arutuskäik tehases tekkinud soojusvaheti kahjustuse kohta on arusaamatu ja seostatud põhjendamatult kahju tekkimisega, kuigi kostja tõi esile, et ebaõige teabe andmine raskendas kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist. Hageja andis kostjale valeinfot ka kuivatatava vilja liigi vahetamise kohta ning hageja oli hooletu, kui arvas, et varasem liigi vahetamine ei olnud oluline. Luugi defekti kohta ei avaldanud hageja arvamust, vaid tõenäolise kahju tekkimise põhjuse.
5.3.Maakohus leidis vääralt, et pooltel ei olnud vaidlust kahju suuruse üle. Kolmas isik juhtis tähelepanu sellele, et kuivati ei hävinud täielikult. Seega pidi hageja tõendama kahju suuruse.
5.4.Maakohus jättis hageja kohtueelse õigusteenuse kulusid hüvitades arvestamata kõik kostja vastuväited ja hindamata hageja esitatud tõendid.
5.5.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks põhjendamatult välja viivise, sest kostja ei ole kohustuse täitmisega viivitanud, kuna kostjal ei ole neid kohustusi. Lisaks on maakohus mõistnud kindlustushüvitiselt põhjendamatult välja viivise 28. aprilli 2014. a eest (47 eurot 40 senti). Maakohus mõistis õigusabikuludelt põhjendamatult viivise välja alates hagi esitamisest, kuigi saanuks seda teha kõige varem alates 7. augustist 2015, mil hageja määratles täpselt oma nõude.
5.6.Maakohus jättis menetluskulusid jaotades arvestamata asjaolu, et kostja loobus osaliselt oma nõudest. Lisaks ei ole maakohus arvestanud menetluskulusid jaotades kolmanda isiku menetluskulusid.
5.7.Kostja esitas ringkonnakohtule menetlusosaliste küsimustele.
taotluse
kohustada
HF
vastama
kirjalikult
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Hageja vastuapellatsioonkaebus
7.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult.
7.1.Hageja vastuapellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus põhjendamatult kohaldamata VÕS § 423 lg 2, 424 lg 2 ja 426 lg 1 ning seetõttu ekslikult hüvitamata pinnasetööde kulud, kuigi see oli tulekahjuga hageja varale põhjustatud kahju. Oluline ei ole mitte see, et kahju tekkis kindlustatud esemele, vaid see, et kindlustusrisk on seotud kindlustatud esemega.
7.2.Maakohus jättis ekslikult ekspertarvamuse kulud VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitamata, kuigi kostja jättis oma kindlustushüvitise maksmise kohustuse täitmata. VÕS § 128 lg 3 järgi on hüvitise saamiseks ja nõude esitamiseks tehtavad kulutused varaline kahju. Kuna kostja peab kulud hüvitama, on põhjendatud ka sellelt nõudelt seadusjärgses määras viivise saamise nõue alates 29. aprillist 2015.
8.Kostja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
2-15-6538 Menetluse edasine käik
9.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 8. detsembri 2017. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud õigust lõpetava tähtaja möödalaskmise tõttu rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Kostja taotluse jättis ringkonnakohus kohtuistungil rahuldamata.
10.Riigikohus tühistas 18. aprilli 2018. a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et hageja esitas hagi VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu tuleb ringkonnakohtul lahendada uuesti apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebus.
11.Kostja esitas ringkonnakohtule uuesti taotluse kohustada HF kirjalikult vastama menetlusosaliste küsimustele kohtu määratud tähtaja jooksul ja määrata menetlusosalistele tähtaeg küsimuste esitamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks õigusteenuse kulude hüvitamiseks välja hüvitise 5191 eurot 81 senti ületavas osas ning sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 799 eurot 49 senti ületavas osas. Muus osas ei anna apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada, kuid osaliselt tuleb TsMS § 657 lg 21 alusel muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
13.Pooled vaidlevad asjas eelkõige selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale 3. novembril 2013 toimunud tulekahju tagajärjel tekkinud kahju kogu ulatuses või on kostjal õigus kahjuhüvitist vähendada, sh selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale ka kahju, mis tekkis kuivati tulekustutustööde tõttu kuivati alusele maale. Lisaks vaidlevad pooled ka selle üle, kas seetõttu, et kostja vähendas kindlustushüvitist ja keeldus hagejale kogu kahju hüvitamast, peab kostja hüvitama hagejale ka nõude maksmapanekul enne kohtumenetlust tekkinud õigusja eksperditeenuste kulud. Kostja on mh esitanud vastuväite, et hageja ei ole esitanud hagi ettenähtud tähtaja jooksul.
14.Eeltoodut arvestades käsitleb kolleegium esmalt seda, kas hageja on nõude esitamisega hilinenud (I) ning seejärel seda, kas kostjal oli õigus vähendada hagejale väljamakstavat kindlustushüvitist (II) ja kas kindlustuskaitse hõlmas ka kustutustöödega pinnasele tekitatud kahju (III). Seejärel analüüsib kolleegium hageja õigus- ja eksperditeenuse kulude hüvitamise nõudeid (IV) ning teeb viimaks kokkuvõtte hageja nõuete rahuldamise ja viivise kohta, lahendab kostja korduva taotluse ning jaotab menetluskulud (V). I
15.Kostja palus maakohtul jätta hageja kindlustushüvitise nõude (209 730 eurot 50 senti) läbi vaatamata, sest hageja ei ole hagi esitades järginud VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaega. Juhindudes Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsusest, leidis maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et hageja esitas kohtule hagi tähtaegselt. Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja
2-15-6538 sai kostja 28. aprillil 2014 saadetud e-kirja kätte samal päeval, tuleb lugeda, et hageja sai selle kätte järgmisel päeval, s.o 29. aprillil 2014. Hageja esitas hagi 29. aprillil 2015. Seega on hagi esitatud VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud üheaastast tähtaega järgides ning maakohtul ei olnud alust jätta hagi selle nõude osas läbi vaatamata. II
16.Kolleegiumi hinnangul järeldas maakohus asjas esitatud tõendeid arvestades põhjendatult, et kostjal ei olnud alust vähendada hagejale väljamakstavat hüvitist, sest kostja ei olnud tõendanud kohtumenetluses asjaolusid, mis õigustanuks kindlustushüvitise vähendamist 70%.
17.Kostja tõi 28. aprilli 2014. a otsuses (I kd, tl 51 pöördel – 53 pöördel) esile, et tema tellitud ekspertiisiakti kohaselt oli tulekahju tekkepõhjuseks kuivati 6. korruse vahepõrandat katnud teravilja ja prahi isesüttimine soojusvahetist lähtunud soojuskiirguse tõttu. Kostja heitis hagejale ette eelkõige ohutusnõuete täitmata jätmist, loetledes ette erinevaid kindlustusvõtja kohustusi ning kuivati kasutusjuhendi nõudeid, kuid tõi selgelt esile üksnes selle, et hageja ei täitnud kasutusjuhendis sätestatud kuivati hoolduskohustust nõuetekohaselt, st ei puhastanud kuivatit kasutusjuhendi kohaselt, mistõttu ladestus 6. korruse vahepõrandale 10–15 cm paksune kiht vilja ja prügi. Kostja hinnangul viitas juba ainuüksi ladestus sellele, et hageja on hooldusjuhiseid rikkunud. Kui ladestust ei oleks olnud, ei oleks tulekahju tekkinud. Selle käsituse juurde on kostja jäänud ka kohtumenetluses. Eelnevat arvestades on kostja heitnud hagejale selgelt ette kuivati puhastamata jätmist, s.o kuivati kasutusjuhendis sisalduvate kuivati hooldusnõuete täitmata jätmist, kuid muude kohustuste rikkumist ei ole kostja hageja tegevuse või tegevusetusega kuidagi seostanud. Seetõttu kontrollis maakohus kostja esile toodud asjaolusid arvestades õigesti seda, kas hageja jättis kuivati nõuetekohaselt puhastamata, st rikkus kuvati kasutusjuhendis sisalduvaid hooldusnõudeid, ega saanud kontrollida muude kohustuste rikkumist, kuna kostja ei olnud rohkem asjaolusid esile toonud.
18.Kolleegiumi hinnangul järeldas maakohus õigesti, et kostja ei ole tõendanud enda väidetud tulekahju tekkepõhjust ega seda, et hageja rikkus kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi. Kostja viitab küll apellatsioonkaebuses põhjendatult sellele, et maakohus ei ole otsuses kõiki kostja tõendeid tulekahju tekkepõhjuse kohta analüüsinud, kui luges kostja eksperdi arvamuse ebausaldusväärseks, kuid see ei muuda maakohtu otsuse lõppjäreldust vääraks. Pooled on eri meelt tulekahju tekkepõhjuse üle. Kostja väitel tekkis tulekahju soojusvahetist lähtunud soojuskiirguse mõjul vahepõrandal olnud vilja ja prügi isesüttimise tõttu, mida kinnitavad nii kostja tellitud ekspertiisiakt nr 1401 kui ka akti koostajate ütlused ning nende kirjalikud selgitused. Hageja on seadnud aga akti järeldused kahtluse alla ning heitnud aktile ette seda, et sellest ei nähtu, miks tõusis soojusvaheti läheduses õhtutemperatuur sedavõrd kõrgeks, et vili ja praht süttisid. Hageja väitel oli tulekahju tegelik põhjus kuivati defekt (soojusvaheti kere ülaosa avaust katva kaane deformatsiooni tulemusena tekkinud praost väljavoolavate kuumade suitsugaaside toime tõttu süttivatele materjalidele kuivati sees), mida kinnitab hageja tellitud ekspertiisiakt C-3/14, kuid mida kummutavad kostja tellitud ekspertiisiakt nr 1417 ja samade eriteadmistega isikute kirjalikud selgitused. Õige on kostja etteheide maakohtule selle kohta, et otsusest ei ole võimalik aru saada, milliseid järeldusi tegi
2-15-6538 maakohus Eesti Taimekaitse Instituudi vanemteaduri ja agrotehnoloogia osakonna juhi KT arvamuse alusel, kuid see ei muuda maakohtu lõppjäreldust ebaõigeks. Kolleegiumi hinnangul järeldas maakohus esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades õigesti, et kostjal ei ole õnnestunud välja selgitada ja tõendada tulekahju tegelikku tekkepõhjust. Ekspertide järelduste kohaselt küll vili ja prügi süttisid, kuid teada ei ole see, miks tõusis soojusvaheti vahetus läheduses temperatuur sedavõrd kõrgele, et see süütas vilja ja prügi. Kostja väitel ei oleks tulekahju tekkinud, kui vili ja prügi ei oleks olnud vahepõrandal, kuid kostja ei ole väitnud ega tõendanud ka seda, et normaalse kuivatusprotsessi käigus ei teki vahepõrandale üldse vilja ja prügi ladestust. Pigem saab kuivati kasutusjuhendi hooldusnõuetest järeldada, et selline ladestus on kuivatusprotsessiga kaasuv tavapärane nähtus. Seega ei saa kostja esitatud tõenditest järeldada, et tulekahju tekkis seetõttu, et vili ja prügi olid 6. vahepõrandale ladestunud.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et vahepõrandal oli ladestus. Siiski ei kinnita kolleegiumi hinnangul asjaolu, et vili ja prügi olid 6. korruse vahepõrandal, seda, et hageja on tingimata rikkunud kuivati hooldusnõudeid ja jätnud kuivati nõuetekohaselt puhastamata, nagu väidab kostja. Nagu ülal märgitud, oli ladestus tavapärane ja seetõttu nägi kuivati kasutusjuhend ette, et kuivatit tuli regulaarselt puhastada. Kuivati kasutusjuhendi kohaselt (I kd, tl 176) tuli kuivati kuumutatud- ja väljavooluõhu kanali põrandad puhastada kogunenud võõristest järgmiste välpade järel: iga 500 töötunni järel või kuivatatava materjali tüübi vahetamisel ning enne iga pikemaajalist ekspluatatsioonivaheaega. Pärast hooaja lõpetamist ja enne hooaja algust sellist puhastamise nõuet ettenähtud ei olnud. Kostja väitel jättis hageja kuivati enne 3. novembril 2014 toimunud tulekahju puhastamata, kuigi enne seda oli kaks nädalat ekspluatatsioonivaheaeg. Pooled on eri meelt selles, kuidas seda kasutusjuhendi nõuet mõista. Kostja hinnangul tähendab see seda, et igasugune seisak kuivatushooajal tingib puhastamisvajaduse. Kostja viitab seejuures kolmanda isiku hinnangule, kes hagejale seadme müüs. Hageja väitel tuleb aga pikemaajalist ekspluatatsioonivaheaega mõista selliselt, et see on ajavahemik, mis jääb kuivatushooaegade vahele, lisaks ei ole hagejale selgitatud selle ebaselge mõiste tähendust. Kolleegiumi hinnangul ei ole kasutusjuhendis sisalduv termin „enne iga pikemaajalist ekspluatatsioonivaheaega“ üheselt mõistetav. Samas viitab see sellele, et kuivati vajab hooldus- ja puhastustöid enne seda, kui see jäetakse pikemaks ajaks seisma. Kolleegiumi hinnangul tähendab see igal juhul seda, et hooldus- ja puhastustöid tuleb teha pärast hooaja lõpetamist, kuigi kasutusjuhend näeb selleks puhuks ette veel lisakohustusi. Samas saab pikemaajaliseks pidada ka seda, kui kuivati jääb seisma kuuks-paariks. Paari nädala pikkust seisakut ei saa aga kolleegiumi hinnangul pidada selliseks, et see nõuab tingimata, sõltumata kuivati töötundide arvust, kuivati hooldus- ja puhastustöid enne selle seisma jätmist. Seda arvestades ei ole hageja rikkunud oma hoolsuskohustust, kui ta ei puhastanud kuivatit enne, kui ta jättis selle ca kaheks nädalaks seisma. Lisaks pidi hageja kostja väitel puhastama kuivatit vilja liigi vahetamise eel, kuid ei teinud seda, mida kinnitavad vahepõrandale ladestunud kaeras sisalduvad herneterad. Kostja on ekspertiisiaktile nr 1417 lisatud fotodega (II kd, tl 63) tõendanud, et vahepõrandale oli kogunenud ladestus, milles sisaldus nii kaera- kui ka herneteri. See asjaolu viitab sellele, et hageja võis olla jätnud täitmata kohustuse puhastada vahepõrandaid kuivatatava materjali tüübi vahetamise järel. Tunnistaja RT ütluste (IV kd, tl 140 jj) kohaselt toimus suurem
2-15-6538 puhastamine 31. augustil, sest siis lõpetati ühe kultuuri kuivatamine ja edasi kuivatati kuni põlenguni kaera. Samas kinnitas tunnistaja, et kaeras võib sisalduda hernest, sest hernest võib panna kasvama koos kaeraga, et hernes toetuks kaerale, samuti võib hernes sattuda kaera viljakoristuse käigus või terminalis. Logiraamatu väljavõttest (III kd, tl 57jj) aga nähtub, et kuni 2. septembrini kuivatati hernest ning seejärel kaera, sh on 2. septembri ööl vastu
3.septembrit kultuur üldse märkimata, kuigi kõik muud andmed sisalduvad logiraamatus. Seega on tunnistaja ütlused vilja liigi vahetamise kuupäeva osas vastuolus hageja esitatud logiraamatu andmetega. Siiski nähtub logiraamatust, et 30. augustil oli kl 14.30 läbivoolu jahutus ning seejärel on 31. augustil tehtud kl 11.50 uus start. Seega võis hageja puhastada
31.augustil kuivatit, kuid puhastamise järel asus hageja taas kuivatama hernest ning alles
2.septembril asuti kuivatama kaera. Seejuures asuti kuivatit hernest tühjendama kl 10.19 ja kaeraga täitma kl 15.25. Sellest järeldab kolleegium, et hageja puhastas kuivatit paar päeva enne kuivatava materjali vahetamist.
20.Eeltoodu ei anna siiski alust järeldada, et kostja võis vähendada kahjuhüvitist hageja puhastamiskohustuse rikkumise tõttu. Ka juhul, kui hageja jättis kuivati nõuetekohaselt puhastamata, ei ole asjas tõendatud, et tulekahju tekkis just selle kohustuse rikkumise tõttu. Kostja tellitud ekspertiisiakt kinnitab küll seda, et tulekahju tekkis vilja ja prahi isesüttimisest kuivati sees, kuid ükski kostja esitatud tõend ei kinnita seda, et süttinud vilja ja prahti ei oleks kuivati 6. korruse vahepõrandal tavapärase hoolsa ekspluatatsiooni käigus olnud. Kuigi hageja tellitud ekspertarvamuse koostajad on kirjalikes seisukohtades (tl 191 jj) kinnitanud, et tulekahju sai alguse teraviljaprahi süttimisest, ei ole nad väitnud, et nõuetekohase puhastamise korral ei oleks tulekahju tekkinud. Selle asemel on nad möönnud üksnes seda, et massiline ladestumine loob kuumade pindade läheduses alaliselt tulekahju tekkimise ning selle kiire levimise ohu. Samas ei ole asjas tõendatud, et praegusel juhul oli ladestumine massiline ja see suurendas tulekahju riski. Kuigi eksperdid on kinnitanud, et ladestumine oli 100–150 mm, ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, kui suurt ladestumist saab pidada tavapärase ekspluatatsiooni juures normaalseks ning millisest kihist alates on ladestumine ülemäärane. Kuivati kasutusjuhendist selliseid indikatsioone ei tulene. Eelnevat arvestades ei saa kolleegium asjas esitatud asjaolude ja tõendite alusel järeldada, et kuivatis tekkis tulekahju seetõttu, et hageja jättis kuivati nõuetekohaselt puhastamata. Selleks, et kostjal oleks alus vähendada hagejale makstavat kindlustushüvitist, pidi kostja tõendama, et hageja enda kohustuste rikkumine põhjustas tulekahju. Seda ei ole aga kostjal õnnestunud teha.
21.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka kostja väited selle kohta, et hageja esitas kostjale valeandmeid. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.
22.Arvestades ülaltoodud põhjendusi, leidis maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tasumata kindlustushüvitist 209 730 eurot 50 senti ning maakohus rahuldas selles osas õigesti hagi. Kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kostja ei nõustu kahjuhüvitise suurusega, jätab kolleegium tähelepanuta. Kostja ei saa apellatsioonkaebuses tugineda kolmanda isiku esitatud väidetele, kui ta ise on kahju suurusega nõustunud. Lisaks on maakohus kolmanda
2-15-6538 isiku väidet kinnitavad tõendid 1. novembri 2016. a kohtuistungil otsustanud tagastada (IV kd, tl 5). III
23.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult ka seda, et kustutustöödega kuivati aluspinnasele tekitatud kahju hüvitamist ei saa hageja kostjalt nõuda, sest see ei ole kindlustuskaitsega hõlmatud. Ka selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid kordamata.
24.Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist. Iseenesest on õige hageja arusaam, et VÕS § 423 lg 2 järgi oli praegusel juhul riskiks, mille vastu hageja end kindlustas, tulekahju. Õige on ka see, et VÕS § 424 lg 2 järgi on kindlustatud esemeks ese, millega on kindlustusrisk seotud. Eeltoodud sätteid ei saa aga mõista selliselt, et kindlustades end tulekahjuriski vastu, saab kindlustusvõtja sedavõrd ulatusliku kindlustuskaitse, et see ulatub kõigile esemetele, millele riski vallandumisel kahju tekib. Kuna hageja kindlustas üksnes seadmed ja inventari, siis oli ta kindlustanud end tulekahju riski vastu üksnes lepingus (poliisil) nimetatud esemete osas. IV
25.Kolleegium nõustub kostja etteheitega maakohtule, et maakohus ei ole hageja õigusteenuse kulude nõuet rahuldades hinnanud hageja esitatud tõendeid ega arvestanud kostja vastuväiteid ning on leidnud paljasõnaliselt, et hageja väidetud õiguskabikulud ei ole ülemäärased. Ringkonnakohus parandab maakohtu vea. Hageja palus algses hagiavalduses mõista kostjalt enda kasuks välja kohtueelse õigusteenuse kuluna 7000 eurot. 7. augusti 2015. a menetlusdokumendis vähendas hageja oma nõuet ja palus mõista kostjalt välja 6799 eurot 38 senti. Hageja tõi esile, et õigusabiteenuse maht oli 59 tundi 7 minutit, ning lisas osutatud teenuste kohta koondtabeli (II kd, tl 104–105) ja arved (II kd, tl 106jj). Hageja selgitas, et arvete summa on kokku suurem, sest talle osutati ka muudes küsimustes õigusteenust. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud kostja väide selle kohta, et ta ei pea hagejale kulusid hüvitama, kuna hageja peab ise kandma kindlustusjuhtumi käsitlemise kulud kui kohustuse täitmise kulud VÕS § 90 tähenduses. Kuna hageja ei täitnud kostjale mingit kohustust, ei ole viide VÕS §-le 90 asjakohane. Põhjendatud ei ole ka kostja vastuväide, et hageja õigusteenuse kulude hüvitamise nõue ei ole tõendatud. Kolleegiumi hinnangul on hageja esitatud koondtabel ja arved piisavad, et veenduda hagejal kulude tekkimises ja suuruses ning hinnata nende põhjendatust ja vajalikkust koosmõjus hageja ja kostja tehtud toimingutega enne kohtumenetluse alustamist. Kostja vastuväited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud, et esindaja tegi koondtabelis märgitud toiminguid, on asjakohatud, sest hageja on kohtule esitatud poolte kirjavahetuse kohaselt algusest peale suhelnud kostjaga esindaja vahendusel ning kostja on saatnud hagejale vastuseid samuti viitega tema esindajale. Hinnates asjas esitatud tõendeid enne kohtumenetlust toimunud sündmuste kohta koosmõjus hageja esindaja toiminguid kajastava koondtabeliga, on esindaja toimingud olnud hageja õiguste kaitsmiseks kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalikud.
2-15-6538 Kostja viitas aga õigesti LepS § 9 lg-le 2, mille kohaselt lepitusosalised teineteise kulusid ei hüvita, välja arvatud juhul, kui nad lepivad kokku teisiti. Praegusel juhul nähtub koondtabelist, et 18. detsembrist 2014 kuni 9. aprillini 2015 tehtud toimingud on seotud lepitusmenetlusega ning nende toimingute kulu on kokku 1293 eurot 75 senti. Kuna lepitusmenetluse korral lepitusosalised teineteise kulusid ei hüvita, siis on selles osas hageja nõue põhjendamatu ning hagejale hüvitatavate kulutuse suurus oleks hageja kindlustushüvitise saamise nõuete täieliku rahuldamise korral 5505 eurot 63 senti. Arvestades aga seda, et hageja nõue on põhjendatud 94,3% ulatuses, on samas ulatuses põhjendatud ka hageja õigusteenusele tehtud kulutuste hüvitamise nõue. Seetõttu peab kostja hüvitama hagejale 5191 eurot 81 senti.
26.Lisaks kandis hageja enne kohtusse pöördumist eksperthinnangu saamiseks kulusid 3000 eurot. Hageja väitel tuleb see kulu talle hüvitada, sest hüvitise saamiseks ja nõude esitamiseks tehtavaid kulutusi saab pidada VÕS § 128 lg 3 tähenduses varaliseks kahjuks. Kostja väitel peab aga hageja eksperthinnangu saamiseks tehtavad kulutused varakindlustuse tingimuste p-de 29.1 ja 29.2, samuti VÕS § 90 järgi ise kandma. Hageja omakorda leiab, et viidatud varakindlustuse tingimuste punktid on tüüptingimustena VÕS § 42 lg 3 p 2 järgi koosmõjus VÕS § 44 tühised. Varakindlustuse tingimuste p-de 29.1 ja 29.2 järgi on nii kindlustusandjal kui kindlustusvõtjal õigus kahjusumma suuruse ja tekkepõhjuse kindlaksmääramiseks kasutada eksperdi abi ning kumbki pool kannab oma eksperdi kulud. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et varakindlustuse tingimuste p 29.2 ei ole tüüptingimustena VÕS § 42 lg 3 p 2 järgi koosmõjus VÕS § 44 tühine. Kolleegiumi hinnangul ei saa majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute puhul pidada ekspertiisikulude jätmist selle tellinud poole kanda kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustavaks. Ühtlasi kaitseb see kindlustusvõtjat selle eest, et kindlustusandja ei saa nõuda temalt ekspertiisikulude hüvitamist. Seega ei ole ka poolte lepingulist tasakaalu selle punktiga kuidagi rikutud. V
27.Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja õigusteenuse kulude hüvitamise nõude 5191 eurot 81 senti ületavas osas ja mõistis seda ületavalt osalt välja viivise. Seejuures ei ole põhjendatud kostja arusaam, et hagejal on õigus nõuda viivist alates ajast, mil ta täpsustas kohtus oma õigusteenuse kulude nõuet. See, et hageja vähendas oma nõuet, ei mõjuta viivisearvutuse algusaega. Küll aga tuleb arvestada seda, et kahju hüvitamise nõue muutus VÕS § 82 lg-te 3 ja 7 järgi sissnõutavaks pärast kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kolleegiumi hinnangul saab majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahel kahju hüvitamise nõude täitmiseks pidada praegusel juhul mõistlikult vajalikuks ajaks kaks nädalat alates nõude esitamisest. Seega muutus hageja õigusteenuse kuludest tulenev kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks 13. mail 2015, s.o pärast kahe nädala möödumist hagi esitamisest (29. aprill 2015) ning kostja on selle tasumisega viivituses alates 14. maist 2015. Viivisekalkulaatori järgi tuli kostjal tasuda maakohtu otsuse tegemise aja seisuga 5191 euro 81 sendi suuruselt nõudelt viivist 799 eurot 49 senti.
2-15-6538 Kuna kostja esitas kindlustushüvitise viivisearvutuse kohta vastuväite alles apellatsioonimenetluses, kuigi hageja nõudis juba hagiavalduses sellelt nõudelt viivist alates
28.aprillist 2014, jätab kolleegium kostja väite ühepäevase eksimuse kohta tähelepanuta.
28.Kostja korduv taotlus kohustada HF vastama kirjalikult menetlusosaliste küsimustele kohtu määratud tähtajal tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas juba maakohtule sama taotluse vastukäiguna sellele, et hageja oli esitanud maakohtule oma kirjavahetuse selle isikuga. Maakohus jättis 5. jaanuari 2017. a määrusega sama taotluse rahuldamata ja 8. veebruari 2017. a määrusega vastuväite rahuldamata. Maakohus leidis, et HF ei ole TsMS § 251 lg 1 tähenduses isik, kes saaks olla tunnistajaks, sest ta ei ole ise vahetult kogenud tulekahju aset leidmise asjaolusid. Asjaolu, et HF töötab Petkus Technologie GmbH-s Kesk- ja Ida-Euroopa müügidirektorina ja tegeleb kuivatite müügiga ei ole piisav vaidlusaluses kaasuses esitatud asjaolude tõendamiseks. Ka Tallinna Ringkonnakohus jättis asja eelmisel korral läbi vaadates 17. novembril 2017 toimunud kohtuistungil kostja taotluse rahuldamata. Kolleegiumi selgitab, et ringkonnakohus tuvastab TsMS § 652 lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kuna praeguses asjas jättis maakohus kostja taotluse rahuldamata, saaks ringkonnakohus ülalviidatud sätte järgi koguda uusi tõendeid juhul, kui maakohus oleks taotluse lahendanud menetlusõiguse normi oluliselt rikkudes. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus seda teinud. Maakohus leidis põhjendatut, et kostja taotletud isikut ei saa käsitada tunnistajana TsMS § 251 lg 1 tähenduses. Arvestades kostja taotluse sisu on HF pigem eriteadmistega isik, kelle kirjaliku arvamuse saanuks kostja TsMS § 293 lg 2 II lause järgi kohtule ka ise esitada.
29.Kuna kolleegium tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja rahuldab uue otsusega hagi väiksemas ulatuses, tuleb vastavalt asja lahendamise tulemusele TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Arvestades hageja põhinõuete summat hagiavalduses (232 480 eurot 50 senti) ning ringkonnakohtu otsusega rahuldatud põhinõuete summat (214 922 eurot 31 senti), jätab kolleegium hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi 92% ulatuses kostja ja 8% ulatuses hageja kanda. Kolleegium selgitab, et kuna kolmas isik osales menetluses kostja poolel, siis kannab hageja eelneva jaotuse kohaselt ka tema menetluskulud TsMS § 167 lg 1 järgi 8% ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.