Terje Piho avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. veebruari 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tõnis Nugise, Ingrid Nugise ja Erko Nugise määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (puudutatud isikud 1, 2, 3): Tõnis Nugis (ik: XXX), Ingrid Nugis (ik: XXX) ja Erko Nugis (ik: XX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (avaldaja): Terje Piho (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver Puudutatud isik 4: Tiit Laigo (ik: XXX) Puudutatud isik 5: Einar Saar (ik: XXX) Puudutatud isik 6: Kambja Vallavalitsus, esindaja Kaupo Piirsalu
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 28. veebruari 2019 määrus ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
2.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Terje Piho (avaldaja) esitas 27.07.2018 maakohtule avalduse Rähni ja Vindi kinnistutele avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks üle Tõnis Nugisele, Ingrid Nugisele, Erko Nugisele (puudutatud isikud 1, 2, 3) ja Taivo Teevälile kuuluvate kinnistute ning vastavate märkuste kandmiseks kinnistusraamatusse. 01.11.2018 võttis avaldaja T. Teeväli suhtes avalduse tagasi. Maakohus jättis 05.11.2018 määrusega avalduse T. Teeväli vastu läbivaatamata ja avaldaja menetluskulud T. Teeväli osas avaldaja kanda. Avalduse kohaselt on avaldaja Kambja vallas Külitse alevikus Rähni (Kikkaoja tee 16) ja Vindi kinnistute omanik. Nimetatud kinnistutele pääseb avalikult kasutatavalt teelt üle Kikkaoja tee 11 asuva Kingu kinnistu, mis on T. Nugise ja I. Nugise ühisomandis, ning Kikkaoja tee 13 asuva Tare kinnistu, mille omanik on E. Nugis. Avaldaja soovib oma kinnistu võõrandada. Pank on seadnud tehingu finantseerimise tingimuseks servituudi olemasolu. Avaldaja eesmärk on õiguslikult siduvalt tagada kinnisasja igakordse omaniku võimalus pääseda enda kinnisasjani. Avaldaja palus määrata kindlaks Rähni ja Vindi kinnistute igakordsete omanike, nende pereliikmete, külaliste ja teiste igakordse omaniku nõusolekul kinnisasja kasutavate isikute tähtajatu juurdepääsuõigus liikumiseks jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega avalikult kasutatavale teele mööda puudutatud isikute 1, 2, 3 kinnistuid kulgevat Kikkaoja teed. Avaldaja palus määrata juurdepääsutee kasutamise eest tasu Rähni kinnistu igakordse omaniku poolt Kingu kinnistu ühisomanikele T. Nugisele ja I. Nugisele 24,47 eurot aastas ning Tare kinnistu omanikule E. Nugisele 12,45 eurot aastas ning Vindi kinnistu igakordse omaniku poolt Kingu kinnistu ühisomanikele T. Nugisele ja I. Nugisele 21,95 eurot aastas. Avaldaja tugines tasu osas Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 2-11-31956, arvestades tarbijahinnaindeksit. Alates 17.12.2018 on Rähni kinnistu omanik Maire Piho. M. Piho on kinnitanud, et on teadlik asjaolust, et tehtav lahend kehtib ka tema suhtes.
2.Puudutatud isikud 1, 2, 3 palusid jätta avalduse läbivaatamata või rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole avaldaja õigusi rikutud. Avaldajal on juurdepääs olemas ja puudutatud isikud ei tee takistusi selle kasutamisel. Avaldajal on oma kinnistutele ka alternatiivne juurdepääs Haage teelt üle Tiit Laigo kinnistu, mis on pinnastee. Avaldajal on võimalik pääseda T. ja I. Nugise kinnistult Vindi kinnistule ja sealt edasi Rähni kinnistule, mistõttu ei saa avaldaja kinnistutele pääsemiseks koormata E. Nugise kinnistut. Kohtupraktika on jaatanud juurdepääsu võimaldamist jalgsi ja ühele sõiduautole. Õiglane juurdepääsutasu on vähemalt 500 eurot aastas, sest puudutatud isikud on Kikkaoja tee sellisena rajanud ja peavad tegema kulutusi tee korrashoiuks ning avaldaja soovib saada juurdepääsu kahele kinnistule.
3.Maakohus kaasas menetlusse Tiit Laigo, Einar Saare ja Kambja Vallavalitsuse. T. Laigo seisukoha kohaselt on avaldaja taotletud teed kasutatud vähemalt 100 aastat ning teist juurdepääsu avaldaja, Teeväli, Põldaru jt kinnistutele ei ole. Pakutav alternatiiv on põllutöömasinate jälg, mis asub E. Saare haritaval põllumaal. E. Saare seisukoha järgi oli Kikkaoja tee enne omandireformi üldkasutatav tee, mis tagas juurdepääsu kõikidele majadele. E. Saarele kuuluv Anni kinnistu on põllumaa, millele on rajatud ajutine tee suurte masinate ja traktoritega pealesõiduks. Kambja Vallavalitsuse seisukoha kohaselt on Kikkaoja tee kohalik tee ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes, mida võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Tegemist on eraisikute vahelise vaidlusega.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 28. veebruari 2019 määrusega T. Piho avalduse ja määras - Rähni kinnistule (asukoht Kambja vald Külitse alevik Kikkaoja tee 16, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 501604) juurdepääsu avalikult kasutatavale teele mööda Kikkaoja teed üle Kingu kinnistu (asukoht Kambja vald Külitse alevik Kikkaoja tee 11, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 68604) ja Tare kinnistu (asukoht Kambja vald Külitse alevik Kikkaoja tee 13, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 4280404); - Vindi kinnistule (asukoht Kambja vald Külitse alevik, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 4796104) juurdepääsu avalikult kasutatavale teele mööda Kikkaoja teed üle Kingu kinnistu). Juurdepääs on tähtajatult tagatud liikumiseks jalgsi ja igat liiki mootorsõidukiga ning juurdepääs on määratud tähtajatult kinnisasja igakordse omaniku, tema pereliikmete, külaliste ja teiste igakordse omaniku nõusolekul kinnisasja kasutavate isikute kasuks. Maakohus määras Rähni kinnistu igakordse omaniku poolt makstava tasu suuruseks juurdepääsutee kasutamise eest Kingu kinnistu ühisomanikele T. Nugisele ja I. Nugisele 24,47 eurot aastas ja Tare kinnistu omanikule E. Nugisele 12,45 eurot aastas ning Vindi kinnistu igakordse omaniku poolt makstava tasu suuruseks juurdepääsutee kasutamise eest kinnistu nr 68604 ühisomanikele T. Nugisele ja I. Nugisele 21,95 eurot aastas. Maakohus otsustas kanda märkused juurdepääsuõiguse kohta kinnistute registriosa numbritega 68604 ja 4280404 kinnistusraamatu III jakku ning kohustas T. Nugist, I. Nugist ja E. Nugist andma nõusolekud juurdepääsuõiguse kohta märkuste kandmiseks kinnistusraamatusse. Määrus asendab T. Nugise, I. Nugise ja E. Nugise tahteavaldusi. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt T. Nugise, I. Nugise ja E. Nugise kanda, määras T. Piho põhjendatud menetluskuludeks 1058 eurot, sh esindajakulu 1008 eurot (käibemaksuga) ja riigilõiv 50 eurot, ning mõistis solidaarselt T. Nugiselt, I. Nugiselt ja E. Nugiselt välja T. Piho kasuks menetluskulud 1058 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Määruse kohaselt on avaldaja kinnistusraamatu väljavõtte järgi Rähni ja Vindi kinnistute omanik. Nimetatud kinnistutele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Seega on avaldajal asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 järgi õigus nõuda oma kinnisasjalt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle võõra kinnisasja. Kohus tuvastas 31.10.2018 paikvaatlusel, et Kikkaoja tee 11 kinnistul olev tee on asfalteeritud kuni Kikkaoja tee 13 kinnistu piirini. Kikkaoja tee 13 kinnistul olev tee on kõva pinnastee, mis lõpeb Kikkaoja tee 16 kinnistu alguses. Vindi kinnistu aia taga põllu servast kulgev pinnastee on porine ja sellel on ainult põllutöömasinate rattajäljed. Haage teelt mahasõidul on põllutee
algus ligikaudu 50 m läbimatu. Alternatiivina pakutud juurdepääsuteel on tavalise sõiduautoga liiklemine võimatu ning selle sõidukõlbulikuks tegemine on seotud suurte kulutustega. Wesico Project OÜ hinnapakkumise järgi on põllumaale kruusakatte paigaldamise hind 11 400 eurot. Poolte huvisid kaaludes leidis kohus, et juurdepääsu määramine üle T. Laigo kinnistu ei ole põhjendatud. Rähni ja Vindi kinnistutele on ajalooliselt väljakujunenud ning pikaajalise tava kohaselt toimunud juurdepääs läbi Kikkaoja tee 11 ja 13 kinnistute. Juurdepääsuõigus ei muuda puudutatud isikute jaoks faktilist olukorda ehk väljakujunenud tava. Juurdepääsuviisiks seadis maakohus liikumise nii jalgsi kui igat liiki mootorsõidukitega. Põhjendatud ei ole täiendavalt reguleerida, milliseid mootorsõidukeid juurdepääsuteel kasutada tohib. Kuivõrd juurdepääs mööda Kikkaoja teed on ainsaks võimaluseks pääseda avaldaja kinnistutele, on põhjendatud, et liikuda saavad ka prügiautod, päästesõidukid jms. Tasu koormatud kinnisasja omanikule koosneb hüvitisest omandi väärtuse vähenemise eest ning hüvitisest juurdepääsu talumise ja korrashoiuga kaasnevate kulude eest. Kohtupraktikas on nimetatud hüvitised enamjaolt kombineeritud. Maakohus tugines Riigikohtu seisukohtadele lahendi nr 3-2-1-41-08 p-s 23 ning nõustus avaldajaga, et kinnisasja kahjustumise ulatus on vähene, kuna juurdepääs ei too kaasa märkimisväärset liikluskoormuse kasvu ja tee on välja ehitatud. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-85-05, p 24), et juhul, kui tee kasutamine konkreetses kohas on väljakujunenud tava ning puudub vajadus rajada uus tee, on põhjendatud hüvitise vähendamine. Rähni kinnistu omanikul on vaja kasutada Kikkaoja teed 47,29 m ulatuses üle Tare kinnistu ja 92,89 m ulatuses üle Kingu kinnistu. Tee laius on 2,8 m. Vindi kinnistu omanikul on tarvis kasutada 83,3 m pikkust lõiku üle Kingu kinnistu kulgevat Kikkaoja teed. Kohus nõustus avaldaja hinnanguga, et aastane mõistlik tasu on 12,45 eurot Tare kinnistu omanikule ja 24,47 eurot Kingu kinnistu omanikele Rähni kinnistule juurdepääsu võimaldamise eest ning 21,95 eurot Kingu kinnistu omanikele Vindi kinnistule juurdepääsu võimaldamise eest. Puudutatud isikud ei ole viidanud, et nõusolekust keeldumise põhjuseks oleks nende õiguste kahjustamine, vara väärtuse vähenemine või muu märkimisväärne huvi. Avaldaja huvi juurdepääsu kindlaksmääramiseks kaalub üles puudutatud isikute huvi juudepääsuõiguse kindlaksmääramata jätmiseks. Menetluskulud on põhjendatud jätta solidaarselt puudutatud isikute 1, 2, 3 kanda, kuna menetluse on põhjustanud puudutatud isikud 1, 2, 3, kes ei olnud nõus vaidlust kohtuväliselt või kohtumenetluses kompromissiga lahendama. Kohus suunas menetlusosalisi asja kompromissiga lahendama ning selgitas, et juurdepääsutee määratakse kindlaks arvestades väljakujunenud tavasid. Avaldaja taotles menetluskuludena 2911,58 euro (riigilõiv 50 eurot ja esindajatasu 2861,58 eurot, koos käibemaksuga) väljamõistmist puudutatud isikutelt. Kohus pidas põhjendatuks avaldaja lepingulise esindaja ajakulu 6 tundi ehk 1008 eurot (sh käibemaks). Esindaja tunnitasu 140 eurot, koos käibemaksuga 168 eurot, ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kulu on ka riigilõiv 50 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.T. Nugis, I. Nugis ja E. Nugis esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
28.veebruari 2019 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta T. Piho avaldus rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks uues kohtukoosseisus. Menetluskulud paluvad määruskaebuse esitajad jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) võõrandas avaldaja menetluse ajal Rähni kinnistu. Määruse väide, et avaldaja on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt Rähni kinnistu omanik, on ebaõige. Avaldaja pidanuks
avaldust muutma nõnda, et sellest nähtuks Rähni kinnistu osas õigusjärglase asja ajamine. Olukorras, kus avaldaja avaldust ei muutnud, tulnuks see jätta läbivaatamata. M. Piho kinnitas, et tal ei ole huvi astuda tsiviilasja menetlusse poolena kinnisasja senise omaniku asemel; 2) oli E. Nugis seisukohal, et kuivõrd avaldajal on võimalik pääseda Kikkaoja tee 11 kinnistult Vindi kinnistule ja sealt edasi Rähni kinnistule (need on üks terviklik krunt), siis ei ole põhjendatud koormata avaldaja Rähni kinnistule pääsemiseks E. Nugise Kikkaoja tee 13 kinnistut. Rähni kinnistu võõrandamisega oma emale M. Pihole on avaldaja soovinud vältida kirjeldatud vastuväite realiseerumist. Selline tegutsemine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega; 3) ei ole kohus sisuliselt kaalunud alternatiivse tee määramist juurdepääsuks. Huvide kaalumisel tuleb eelistada juurdepääsu üle T. Laigo kinnistu. See on vähem koormavam suuremale arvule kinnistute omanikele. Avaldaja peab tegema kulutusi tee seisukorra parandamiseks (3-2-1-31-17, p 13). Tee parendamise kulu 11 400 eurot ei ole suur, arvestades, et avaldaja saaks oma kinnistutele privaatse juurdepääsu. Kohtu teostatud vaatlus oli poolik, kuna kohus vaatles vaid alternatiivse tee mõlemat otsa. Kohtulik uurimine oli ühekülgne. Kohus on algusest peale näidanud üles eelistust määrata juurdepääs mööda Kikkaoja teed; 4) ei ole igat liiki mootorsõidukitega liiklemise õiguse andmine põhjendatud (3-2-1-58-05, p 22). Avaldaja kinnistutele võib tekkida nt puidutööstus ja teed hakkavad läbima raskeveokid; 5) on määratud tasud ebamõistlikult väikesed, ei ole õiglased ja ei vasta ka viimase aja praktikale. Kohus ei saa lihtsalt nõustuda avaldajaga, vaid peab ise põhjendama oma järeldusi; 6) oleks kohus pidanud jätma menetluskulud avaldaja kanda, kelle huvides on lahend tehtud. Kohtuvälised läbirääkimised katkestas avaldaja. Määruskaebuse esitajad olid nõus servituuti seadma, kui avaldaja finantseerib juurdepääsutee tolmuvabaks ehitamist. Määruskaebuse esitajad said aru, et avaldaja soovis notarisse veel kolme isikut (Teevälid), kellega ei õnnestunud läbirääkimisi edukalt pidada. Puudutatud isikutel peab olema võimalik esitada vastuväiteid alternatiivse tee kohta ilma, et nad saaksid selle eest „karistatud“ menetluskulude näol. Õiglane on, et menetluskulud kannaks avaldaja, arvestades mh määruskaebuse esitajate 21.02.2019 vastuväites avaldatut. Avaldajale ei tehtud mingeid takistusi Kikkaoja teel liiklemiseks. Avaldus esitati seetõttu, et avaldaja kinnistute ostja saaks pangast laenu. Rähni kinnistu võõrandati menetluse käigus avaldaja emale, pareerimaks E. Nugise vastuväiteid.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.T. Piho vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude solidaarselt määruskaebuse esitajate kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei olnud avaldust vaja muuta, sest avaldaja ei soovinud mitte isiklikku õigust teisele kinnistule, vaid Rähni kinnistu kasuks. Lahend kehtib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 460 järgi ka M. Piho suhtes; 2) oli avaldajal õigus nõuda juurdepääsu nii Rähni kui ka Vindi kinnistule, kuivõrd mõlemal kinnistul puudus juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Asjaolu, et kinnistud kuulusid avalduse esitamise ajal samale isikule, ei tähenda, et need peaksid ka edaspidi samale isikule kuuluma. Tsiviilkohtumenetlus ei piira isiku õigust enda vara käsutada, mistõttu ei saa see olla etteheidetav. Lisaks tähendaks juurdepääsu loomine Rähni kinnistule üle Vindi kinnistu uue, Kikkaoja teega paralleelse tee ehitamist, mis ei ole mõistlik; 3) on kohus teinud õiglase ja põhjendatud otsustuse, määrates juurdepääsu Rähni ja Vindi kinnistutele läbi Kikkaoja tee 11 ja 13 kinnistute. Kikkaoja tee edasine kasutamine on määruskaebuse esitajatele oluliselt vähem koormav, kui T. Laigole põllumaa ümberehitamine teeks. T. Laigo kinnistul ei ole mittemingisugust teed. Kulutuste tegemine oleks avaldajat ebamõistlikult koormav. Väide, et paikvaatlus oli poolik, on TsMS § 333 lg 3 järgi hilinenud;
4) on juurdepääsuõiguse piiritlemine üksnes sõiduautoga ebamõistlik, kuivõrd välistaks prügiauto, küttepuid toova veoauto ja päästesõidukite kinnistule pääsemise. Kui ebarealistlik stsenaarium puidutööstuse tekkimisest peaks aset leidma, on puudutatud isikutel võimalik TsMS § 6185 alusel esitada enda õiguste kaitseks kohtule avaldus; 5) on avaldaja tasuarvestus kooskõlas kohtupraktikaga. Määruskaebuse esitajad ei ole välja pakkunud alternatiivset tasuarvestust; 6) tuvastas kohus õigesti, et määruskaebuse esitajad ei olnud nõus vaidlust kohtuväliselt lahendama. Kuna määruskaebuse esitajad kokkulepitud ajal notari juurde ei ilmunud, sai selgeks, et nad ei ole nõus servituuti seadma. Määruskaebuse esitajad oleksid pidanud aru saama, et kui nad keelduvad asja lahendamisest kompromissiga, tekitab see edasisi menetluskulusid. Seega on põhjendatud, et määruskaebuse esitajad maksavad kulud, mis kaasnesid kompromissist keeldumisega. Seadus ei loetle eesmärke, mille puhul võib juurdepääsu määramise avaldusega kohtusse pöörduda. Eelduseks ei ole asjaolu, et juurdepääsu on takistatud. Avaldaja eesmärk oli fikseerida õiguslik olukord kinnistusraamatus. Lahend tehti määruskaebuse esitajate kahjuks, mistõttu on põhjendatud jätta menetluskulud nende kanda.
TEISTE PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
7.T. Laigo leiab, et määruskaebus on põhjendamatu. Olemasolevat teed on kasutatud 100 aastat ja teist teed ei ole, on keset E. Saare põldu kulgev traktori rattajälg. Hr Nugis on püüdnud varasemalt Kikkaoja teel liiklemist takistada.
8.E. Saar teatas, et jääb esitatud seisukohtade juurde. Ettepanek ehitada Vindi ja Rähni kinnistutele alternatiivne tee üle E. Saare põllu on mõeldamatu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 667 lg 2 alusel uueks lahendamiseks määruse teinud kohtule. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
10.T. Piho esitas maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks üle võõra kinnisasja mööda Kikkaoja teed (AÕS § 156 lg 1). 21.11.2018 määrusega kaasas maakohus puudutatud isikuna menetlusse Kambja Vallavalitsuse arvamuse andmiseks. Kambja Vallavalitsus esitas maakohtule 12.12.2018 seisukoha (I kd, tl 163), mille kohaselt Kikkaoja tee puhul on 0-290 meetri ulatuses alates Külitse-Haage maanteelt (tee nr 9490223) tegemist kohaliku teega ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes, mida võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Ehitusseadustiku § 92 lg 5 kohaselt avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Maakohus rahuldas T. Piho avalduse ja määras juurdepääsu avalikult kasutatavale teele mööda Kikkaoja teed. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta Kambja Vallavalitsuse ülalmärgitud seisukoha, millest tulenevalt on Kikkaoja tee avalikult kasutatav tee ning sellisel juhul on Rähni ja Vindi kinnistutele juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt tagatud. Kui see on nii, siis ei ole täidetud AÕS § 156 lg-s 1 ettenähtud peamine eeldus, s.o avaldaja kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele vajaliku juurdepääsu puudumine.
Asja materjalidest ei selgu, miks jättis maakohus Kambja Vallavalitsuse seisukoha tähelepanuta, samuti miks maakohus ei kutsunud vallavalitsuse esindajat paikvaatluse juurde ega kohtuistungile. TsMS § 6182 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne vallavalitsus kaasatakse menetlusse asja õigema lahendamise eesmärgil ning kohtu ülesandel kogub ja esitab vallavalitsus kohtule asja lahendamiseks vajalikke andmeid. Ringkonnakohus rõhutab, et kui maakohtul tekkis kahtlus Kambja Vallavalitsuse 12.12.2018 seisukoha tegelikkusele mittevastavusel, tulnuks AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eeldused välja selgitada. Praegusel juhul puuduvad asja juures tõendid, et teha kindlaks, kas maakohtu poolt määratud juurdepääsutee mööda Kikkaoja teed üle Kingu ja Tare kinnistu kulgeb 0-290 meetri ulatuses mööda Kikkaoja teed (st kas määratud juurdepääsutee kulgeb avalikult kasutataval teel). Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks 16.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 51), et juurdepääsu määramise asjades peab asja materjalide juures olema kaardimaterjal (kohtulahendi lisa), mille järgi on võimalik kindlaks teha juurdepääsu asukoht. Asja materjalide juures puudub kaardimaterjal (mõõtkavas), mille põhjal teha kindlaks, kui kaugel Haage teest kulgeb maakohtu määratud juurdepääsutee.
11.Avaldus, millega taotletakse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, lahendatakse hagita menetluses. Sellest tulenevalt peab kohus TsMS § 5 lg 3 esimese aluse järgi lahendi tegemiseks vajalikud asjaolud ise välja selgitama ja koguma ka vajalikud tõendid. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Sama paragrahvi lg 7 järgi tuleb kohtul kontrollida avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Ringkonnakohus märgib, et eelnimetatud sätetes väljendatud uurimispõhimõte ei võta aga menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust. Kuigi maakohus on vaidlustatud määruse põhjendava osa alguses märkinud, et avaldus lahendatakse hagita menetluses, on maakohus rikkunud hagita menetlusele omast uurimispõhimõtet ja TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud selgitamiskohustust. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul täita eelmenetluse ülesanded ja esmalt kindlaks teha, kas tegemist on AÕS § 156 lg 1 järgi lahendatava nõudega. Kui selgub, et juurdepääsu avalikult kasutatavale teele taotletakse mööda avalikult kasutatavat teed, ei ole avaldus põhjendatud.
12.Sõltumata käesoleva määruse p-des 10 ja 11 märgitust, on maakohus rikkunud juurdepääsu tasu määramisel selgitamiskohustust määral, mis tingib asja saatmise uueks lahendamiseks. Riigikohtu 16.06.2016 määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15 muudeti senist kohtupraktikat, mis puudutas AÕS § 156 järgi määratava juurdepääsutasu osana hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse vähenemise eest (vt nimetatud määruse p-d 32-40). Kuigi puudutatud isikud 1-3 on 20.11.2018 menetlusdokumendis (I kd, tl 142) nimetatud asjaolule viidanud, ei ole maakohus juurdepääsutasu lahendamisel Riigikohtu eelmärgitud lahendis märgitud juhistega arvestanud. Maakohus on juurdepääsutasu suuruse määramisel (määruse p 12) viidanud kohtupraktikale, mis eelnes Riigikohtu 16.06.2016 määrusele ning määranud tasu sellises suuruses, nagu soovis avaldaja. Seejuures ei ole maakohus viidanud ühelegi tõendile (selliseid tõendeid ei nähtu ka asja materjalidest), mis käsitleks tasu suurust. Seega on maakohus jätnud juurdepääsu tasu suuruse täielikult lahendamata, rikkudes sellega TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud määruse põhjendamiskohustust ning TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud selgitamiskohustust.
Kui asja uuel lahendamisel selgub, et tegemist on AÕS § 156 järgi lahendatava avaldusega, tuleb maakohtul juurdepääsutasu lahendamisel järgida Riigikohtu 16.06.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15 märgitud juhistega. Menetlusosalistele tuleb anda võimalus esitada tasu määramiseks vajalike asjaolude kohta seisukohti ja tõendeid ning vajadusel peab kohus tõendeid ise koguma.
13.Kui asja uuel lahendamisel selgub, et tegemist on AÕS § 156 järgi lahendatava asjaga, peab maakohus määrama kindlaks menetluskulude jaotuse. Avalduse rahuldamisel AÕS § 156 järgi lahendatava vaidluse puhul määratakse avaldajale juurdepääs üle puudutatud isikute kinnistu ning puudutatud isikutele juurdepääs üle puudutatud isikute kinnistu ning puudutatud isikute kasuks määratakse juurdepääsutasu, mille peab hüvitama avaldaja. Seega lahendatakse juurdepääsu vaidlus reeglina nii avaldaja kui puudutatud isikute huvides ning sellisel juhul on üheks võimaluseks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Olukorras, kus maakohus on oluliselt rikkunud selgitamiskohustust, on maakohtu poolt põhjendamatu heita puudutatud isikutele ette vaidluse kohtuvälise lahendamise mittenõustumisega.
14.Asja materjalidest nähtuvalt taotles T. Piho juurdepääsu määramist Rähni ja Vindi kinnistule. Menetluse kestel võõrandas ta Rähni kinnistu oma ema M. Pihole. 31.01.2019 menetlusdokumendis kinnitas M. Piho, et ta ei soovi menetlusse astuda ning T. Pihi kinnitas, et ta osaleb jätkuvalt menetluses. Riigikohus on 28.05.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14 (p 13) asunud seisukohale, et kinnistu võõrandamise korral jääb varasem kinnistu omanik menetlusse edasi ning tema suhtes tehtav lahend kehtib TsMS § 460 lg 1 kohaselt ka selle isiku suhtes, kes on pärast avalduse esitamist saanud kinnistu omanikuks. Seetõttu on ekslik see määruskaebuses esitatud väide, et kuna avaldust ei muudetud, tulnuks avaldus jätta läbi vaatamata.
15.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.