Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik
Kohtuasi
Kohtutäituri Andrei Kreki avaldus E. P mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Tartu Ringkonnakohtu 7. aprilli 2017. a määrus E. P määruskaebus Avaldaja kohtutäitur Andrei Krek Puudutatud isik (võlgnik) E. P, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Henn Koduvere Puudutatud isik esindaja J. V
Asja läbivaatamise kuupäev
(sissenõudja)
V. V,
seaduslik
18. september 2017, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 21614071 osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus osas, millega rahuldati kohtutäituri Andrei Kreki avaldus ja peatati E. P juhtimisõigus ning keelati anda talle mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti menetluskulude jaotuse osas (v.a riigi õigusabi tasu ja kulude kohta tehtud otsustuse osas). Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
4.Rahuldada vandeadvokaat Henn Koduvere 18. septembri 2017. a taotlus ja määrata riigi õigusabi tasu suuruseks Riigikohtus osutatud
2-16-14071 riigi õigusabi eest OÜ Advokaadibüroo Lillo&Partnerid vandeadvokaat Henn Koduverele 144 eurot (sh käibemaks). Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtutäitur Andrei Krek (kohtutäitur) esitas 17. septembril 2016 Viru Maakohtule avalduse, milles palus elatisvõlgniku E. P (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõigus peatada ning keelata talle juhtimisõigust anda.
1.1.Avalduse kohaselt on kohtutäituri büroo menetluses täiteasi võlgnikult elatisraha sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 14. septembri 2015. a otsus ja sissenõudjaks V. V (sissenõudja). Nõude sisuks on elatisraha 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses alates
12.septembrist 2013 kuni 11. jaanuarini 2028. Kohtutäituri andmetel on
1.augusti 2016 seisuga elatisraha võlgnevus 5950 eurot 87 senti.
1.2.Võlgnik ei ole täitemenetluse käigus kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgnevust sisse nõuda. Kohtutäituril õnnestub võlgnikult sisse nõuda elatisraha keskmiselt 52 eurot 20 senti kuus (jaanuarist kuni augustini 2016). Makseid ei saa lugeda korrapäraseks elatise maksmiseks. Täitedokumendi kohaselt peab elatisraha igakuine makse olema 215 eurot. Sissenõudja on andnud nõusoleku võlgniku täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lgs 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks.
1.3.Kohtutäitur tegi 21. juunil 2016 võlgnikule hoiatuse, mille kohaselt TMS § 1772 lgs 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates võlgnik ei ole elatist tasunud või sissenõudjaga kokkulepet sõlminud või ei ole põhjendanud, miks õiguste peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Hoiatuse on võlgnik kätte saanud 27. juulil 2016, vastates sellele, et ta ei saa elatist täies ulatuses maksta, kuna on invaliidsuspensionär; juhtimisõiguse piiramise kohta võlgnik seisukohta ei avaldanud. Kohtutäituri andmetel ei ole võlgnik 30 päeva jooksul hoiatuse kättesaamisest tasunud vähemalt ühe kuu elatist ega sõlminud sissenõudjaga kokkulepet maksegraafiku alusel elatise tasumiseks.
2.Võlgnik palus jätta kohtutäituri avalduse rahuldamata ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta kohaldamata perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrus nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ osas, millega need kehtestavad, et lapse elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
2.1.Võlgnik on seisukohal, et autojuhiloa kehtivuse peatamine ei ole põhjendatud. Võlgnikul on püsiv töövõimetus 60% ulatuses alates 2(10)
2-16-14071
23.novembrist 2009. Töövõimetuse protsent on määratud sotsiaalministri
3.veebruari 2002 määruse nr 3 „Töövõime kaotuse protsendi määramise kord“ § 3 lg 17 p 2 alusel. Töövõimetuse aluseks on keskmise raskusega vaimse arengu piiratus, millega kaasuvad kontsentreerumisvõime ja tähelepanuvõime häired. Võlgnik leiab, et selle häire tõttu ei ole asjakohane temalt nõuda sellise töö leidmist ja tegemist, mille töötasust oleks võimalik tasuda iga kuu elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2016. aastal 215 eurot kuus).
2.2.Sotsiaalkindlustusameti 3. novembri 2016 tõendi kohaselt on võlgniku pensionist elatist kinni peetud iga kuu 1/3 ulatuses, s.o 2016. a jaanuarist kuni märtsini 60 eurot 31 senti kuus ja edasi 63 eurot 73 senti kuus. Võlgniku töövõimetuspension on 191 eurot 19 senti kuus. Muid sissetulekuid võlgnikul ei ole ja enda ülalpidamiseks jääb tal praegu pensionist kätte 127 eurot 46 senti. 2016. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 8 p 1 järgi on üksi elava isiku toimetulekupiir 130 eurot kuus.
2.3.Juhiloa kehtivuse peatamine on ebaõiglane põhjusel, et võlgnik on elatist regulaarselt tasunud maksimaalselt oma võimaluste piires ja osaliseks tasumata jätmiseks on mõjuv põhjus. Juhiloa kehtivuse peatamine on ette nähtud äärmuslikuks abinõuks, kui elatist maksma kohustatud isikul on võimalik elatist maksta, aga ta hoiab maksmisest tahtlikult kõrvale.
3.Kohtutäitur vaidles võlgnikule vastu. Kohtutäituri vastuväidete kohaselt ei selgita võlgnik, millisel põhjusel on talle juhtimisõigus hädavajalik. Võlgniku elukutse ei ole juhtimisõigusega seotud ja ta võib liikuda mootorsõidukit kasutamata. Võlgniku osaline töövõimetus ei vabasta teda vanema kohustuste täitmisest.
4.Sissenõudja toetas kohtutäituri avaldust, leides maakohtu istungil, et võlgnik on kvalifitseeritud ehitaja ja selle jaoks ei ole tal juhiluba vaja.
5.Viru Maakohus rahuldas 30. jaanuari 2017. a määrusega kohtutäituri avalduse. Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ja keelas talle mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Määruse resolutsioonis selgitas maakohus võlgnikule juhtimisõiguse taastamise tingimusi TMS § 1775 lg 1 järgi. Võlgniku taotluse sätete põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks jättis maakohus läbi vaatamata. Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda. Avaldaja ja sissenõudja menetluskulude rahalise suuruse jättis maakohus kindlaks määramata. Kohus mõistis võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi tasu 240 eurot. Maakohus leidis, et võlgnik ei ole tõendanud elatise võlgnevuse täitmisele asumist ega sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet. Võlgniku kohtuistungil esitatud hinnangul oleks tema mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramine ebaõiglane, kuna võlgnikul on ema, kellega koos ta elab ja keda tal on tarvis aidata oma juhtimisõiguse kaudu. 3(10)
2-16-14071 Üldjuhul võib iga elatise võlgnik esitada väite, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tegelikkuses ka tõhusalt tagama. Praegusel juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Võlgnik on esile toonud, et ta on invaliid, kelle ainsaks sissetulekuks on pension, ja tal on ema, keda võlgnikul on vaja aidata oma juhtimisõiguse kaudu. Võlgnik lapse vanemana peab hankima oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning ainuüksi asjaolu, et temal on väike sissetulek, ei vabasta teda ülalpidamiskohustusest. Võlgnik on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Võlgniku juhtimisõiguse peatamine ei võta temalt võimalust tulu teenida tegevusaladel, kus juhtimisõiguse olemasolu ei ole vajalik. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud peatada võlgniku juhtimisõiguse kehtivus ja keelata tähtajatult võlgnikule juhtimisõiguse andmine.
mootorsõiduki mootorsõiduki
Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lgst 2, jättis kohus eraldi määrusega määratud riigi õigusabi tasu 240 eurot võlgniku kanda ja mõistis selle riigituludesse välja.
6.Võlgnik esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt on võlgnikul püsiv töövõimetus 60% ulatuses alates 23. novembrist 2009. Tegemist on kaasasündinud intellektihäirega, mistõttu ei ole asjakohane nõuda temalt sellise töö leidmist ja tegemist, mille töötasust oleks võimalik tasuda elatisena iga kuu pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Juhiloa kehtivuse peatamine on ebaõiglane, sest ta on elatist regulaarselt tasunud maksimaalselt oma võimaluste piires ja osaliseks tasumata jätmiseks on mõjuv põhjus. Maakohus on lähtunud eeldustest, et tegemist on täiesti terve inimesega ning et elatist ei ole üldse makstud.
7.Kohtutäitur ja sissenõudja ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohti.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tartu Ringkonnakohus tühistas 7. aprilli 2017. a määrusega maakohtu määruse riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmise osas, jättes tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud osas jäi määrus muutmata. Määruskaebuse menetlemise kulud, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, jäid võlgniku kanda.
4(10)
2-16-14071 Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega osas, millega peatati võlgniku juhtimisõigus, ega pidanud vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus ei nõustunud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamõistmisega võlgnikult. Vastusena määruskaebuses esitatule märkis ringkonnakohus, et vanemal on kohustus hankida oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Samuti on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. TMS § 1771 lg 1 kohaldamist ei välista asjaolu, et võlgnik on elatist osaliselt tasunud. Korrapärane elatise maksmine tähendab elatise maksmist täies mahus, mitte osaliselt. TMS § 1775 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel mh siis, kui võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise. Seega ei ole võlgniku juhtimisõigust peatatud lõplikult ning võlgnikul on võimalik juhtimisõigus tagasi saada juba siis, kui ta on tasunud kolme kuu elatise. Kui elatise väljamõistmise aja asjaolud on muutunud, on võlgnikul õigus pöörduda maakohtusse taotlusega väljamõistetud elatise muutmiseks. Praeguses menetluses ei ole kohtul õigust ja võimalust muuta väljamõistetud elatise suurust. Viru Maakohus rahuldas 18. oktoobri 2016 määrusega võlgniku riigi õigusabi taotluse ning andis võlgnikule riigi õigusabi kohustuseta see hüvitada (resolutsiooni p 4). Kaevatava määrusega aga mõistis maakohus TsMS § 190 lg 2 alusel menetluskulud võlgnikult välja. Maakohus on riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamõistmisega võlgnikult rikkunud riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 8 p 1, mille alusel anti võlgnikule riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Võlgnik esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega peatati juhtimisõiguse kehtivus ja keelati juhtimisõiguse andmine, ning saata asi tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Võlgniku esindaja riigi õigusabi korras esitas taotluse määrata riigi õigusabi tasu suuruseks Riigikohtu menetluses 144 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohtu seisukohad elatise maksmise kohustuse kohta ei puutu asjasse. Juhtimisõiguse peatamise nõuetekohane põhjendus ei ole ka see, et võlgniku osaline elatise tasumine ei ole piisav. Kui elatist oleks makstud nt ka 1 euro võrra nõutust vähem, võiks ringkonnakohtu seisukoha järgi võlgnikult juhtimisõiguse ära võtta. 5(10)
2-16-14071 Ringkonnakohus ei ole vastanud määruskaebuse põhiseisukohale, et kaebuse esitaja on 60% ulatuses töövõimetu, kuid on siiski regulaarselt elatist maksnud. Ringkonnakohtu määrusest ilmneb arusaam, et kohtul puudub üldse lubade kehtivuse peatamise asja menetlemisel elatisesumma tasutud ulatusest olenev kaalutlusruum ja -kohustus. Samas sätestab TMS § 1772 lg 1, et kohus võib, kuid ei pea lubade kehtivust peatama.
11.Kohtutäitur ei pea võlgniku määruskaebust põhjendatuks. Sissenõudja ei esitanud kaebuse kohta seisukohta.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus osas, millega rahuldati kohtutäituri avaldus võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks ja juhtimisõiguse andmise keelamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas (v.a riigi õigusabi tasu ja kulude kohta tehtud otsustuse osas). Ülejäänud osas tuleb jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. Asi tuleb saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
13.Tsiviilasjas tuleb lahendada õiguslik küsimus sellest, kas kohtud rahuldasid õigesti kohtutäituri avalduse piirata võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigust põhjendusel, et võlgnik ei olnud nõuetekohaselt tasunud temalt varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatist. Kolleegium analüüsib võlgniku õiguste piiramise menetlust lapse elatise võlgnevuse korral laiemalt, kuna Eesti õiguskorras on see uus menetlus, mis võib anda aluse piirata oluliselt võlgniku põhiseaduslikke õigusi, mh nt õigust vabale eneseteostusele ja õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.
14.Täitemenetluse seadustikku lisati peatükk 81 („Õiguste piiramine lapse elatise võlgnevuse korral“) 1. märtsil 2016 jõustunud seadusmuudatusega. TMS §d 1771 jj näevad kohtutäiturile sissenõudja nõusolekul ette võimaluse pöörduda kohtusse lapse elatise võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse või muu TMS § 1772 lgs 1 loetletud õiguse piiramiseks, kui võlgnik ei ole täitemenetluses kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ega ole seejärel 30 päeva jooksul ka täitnud vähemalt ühte kohtutäituri eelnevas hoiatuses märgitud seaduses ette nähtud tingimust juhtimisõiguse piiramise vältimiseks, nt tasunud vähemalt ühe kuu elatise.
15.Riigikogu kodulehelt leitava asjakohase eelnõu seletuskirjas on TMS-i muutmise eesmärgina märgitud lapsele elatise sissenõudmise tõhustamine ning preventiivse mõju avaldamine, et lapsele elatist maksma kohustatud isikud täidaksid elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Seletuskirjas selgitati ka seda, et võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid et nimetatud meede on pigem 6(10)
2-16-14071 tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa.
16.Kolleegium viitab, et põhiseaduse § 27 lg 3 sätestab vanemale kohustuse (ja õiguse) hoolitseda oma lapse eest ja teda kasvatada. PKS § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ülalpidamist, ülalpidamiseks mõeldud elatise mõistab vanemalt vajaduse korral välja kohus ning TMS sätestab menetlusreeglid kohtutäiturile vara arestimiseks ja vajadusel müügiks, kui võlgnik väljamõistetud elatist ei tasu. Seaduseelnõu seletuskirjast nähtub, et senised täitemenetluslikud (ja karistusõiguslikud) normid ning abinõud ei ole praktikas paljudel juhtudel taganud, et lapsed elatist ka tegelikult saaksid. Samas peavad ka võlgnikule olema tagatud menetluslikud ja sisulised garantiid oma õigustatud huvide kaitseks, sh täitemenetluses.
17.Võlgniku õiguste kaitse kohta märgib kolleegium järgmist. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut.
17.1.Seega on elatise võlgnikule menetluslikult tagatud vastuväite esitamise õigus ning vastuväites esitatud põhjendusi tuleb esmalt kontrollida kohtutäituril, otsustamaks kohtusse pöördumise vajaduse üle, ja seejärel kohtul. Maakohtu võlgniku õigust piirava lahendi peale näeb TMS § 1774 lg 6 võlgnikule ette kahekordse kaebeõiguse: algul ringkonnakohtusse ning seejärel ka Riigikohtusse. Kohtu otsustus elatise võlgniku õiguste piiramise üle on kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
17.2.TMS § 1774 lg 1 kohaselt vaadatakse kohtutäituri avaldus õiguse piiramiseks läbi hagita menetluses. Hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lgte 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte. Uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust, kuid kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses. Kui asjaolud jäävad hagita menetluses ka kohtu aktiivsest rollist hoolimata tõendamata, tuleb otsustada, kes nimetatud riski kannab (vt ka Riigikohtu
2.märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 32118615, p 13). Kolleegium leiab, et õiguse piiramise menetluses tuleb lõppastmes võlgnikul tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama.
18.Kolleegiumi hinnangul tuleb kehtivas õiguskorras elatise suuruse ja selle maksmise võimega seotult eristada kolme erineva eesmärgiga kohtumenetlust, milleks on esiteks elatise väljamõistmise hagimenetlus, teiseks elatise võlgniku 7(10)
2-16-14071 õiguste piiramise hagita menetlus TMS § 1771 jj järgi ja kolmandaks väljamõistetud elatise suuruse muutmise hagimenetlus TsMS § 459 järgi.
18.1.Võlgniku õiguste piiramise hagita menetluses ei tegelda küsimusega, kas elatis on võlgnikult välja mõistetud õiges suuruses. Küll tuleb mh vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Selleks tuleb eelkõige TMS § 1771 lg 1 pst 3 ja § 1774 lg 2 pst 3 lähtudes vastata küsimusele, kas võlgnik on suuteline väljamõistetud elatist maksma või on tal maksmata jätmiseks selline mõjuv põhjus, mis annab aluse kohtutäituri taotlus rahuldamata ning võlgniku õigus piiramata jätta. Mõjuva põhjuse olemasolu tähendab, et õiguste piiramine ei ole sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks.
18.2.Kui kohus leiab võlgniku õiguste piiramise menetluses tehtavas kohtulahendis, et elatise võlgnik nt ei suuda elatist väljamõistetud ulatuses tasuda (st tal on kas lühi- või pikemaajaline mõjuv põhjus elatise osaliselt või täielikult maksmata jätmiseks), ei tähenda see, et varasemat elatise kohtulahendit oleks muudetud või et seda ei peaks enam senises mahus täitma. Kohtulahend, millega elatis välja mõisteti, jääb sel juhul ikkagi täitedokumendiks, millega välja mõistetud elatise suurust on võimalik muuta vaid TsMS § 459 alusel.
18.3.Samas on kolleegium seisukohal, et kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa elatise võlgniku õiguste automaatse piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu ega võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma. Nii ei oleks täidetud meetme eesmärk – aidata väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Esiteks võivad olla asjaolud, sh võlgniku majanduslik või tervislik seisund, elatise kohtulahendi tegemisest möödunud aja jooksul muutunud. Lisaks tuleb silmas pidada, et kui elatis on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, siis iga kalendriaasta alguses see määr muutub (tõuseb); samas ei pruugi aga igal aastal samas tempos suureneda võlgniku töötasu või muu sissetulek. Euroopa Inimõiguste Kohus on nt elatise võlgnikul välisriiki reisida võimaldava isikutunnistuse kasutamise piiramise vaidluses otsustanud, et liikumisvabaduse piiramine pikema aja jooksul automaatselt, ilma et analüüsitaks mh võlgniku võimet elatise kohustust täita, ei ole demokraatlikus ühiskonnas vajalik (vt 2. detsembri 2014. a otsus asjas nr 43978/09: Battista vs. Itaalia, pd 41, 44, 48). Ka ei oleks võlgniku õiguste kaitse tema õiguste piiramise menetluses kolleegiumi arvates piisavalt tõhus, kui ta saaks maksevõime osas tugineda ainult pärast elatise kohtulahendi tegemist tekkinud uutele asjaoludele. Vaatamata sellele, et elatis on võlgnikult välja mõistetud kohtulahendiga, võib väljamõistetud elatise maksmine õiguste piiramise kontekstis olla 8(10)
2-16-14071 mittepahatahtlikule võlgnikule üle jõu käiv (vt ka Riigikohtu 9. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3213517, p 30). Seetõttu näevadki TMS § 1771 jj mh ette kohustuse kontrollida võlgniku esitatud mõjuva põhjuse olemasolu, sidumata seda kontrolli uute asjaolude esitamise kohustusega (erinevalt TsMS §s 459 sätestatust).
19.Praeguses tsiviilasjas on mõlema astme kohtud kohtutäituri avaldust lahendades tuginenud sisuliselt (ja automaatselt) ainult sellele, et elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav ning kuna võlgnik on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, ei vabasta väike sissetulek teda ülalpidamiskohustusest. Kohtud ei ole sisuliselt kontrollinud võlgniku väidet ja esitatud tõendeid, mille kohaselt ta on 60% ulatuses töövõimetu. Isegi juhul, kui võlgnik oli töövõimetu ka elatise väljamõistmise kohtumenetluse ajal, tuleb õiguste piiramise menetluses võlgniku töövõimetuse korral asjaolude kohaselt kontrollida tema võimet elatist tasuda. Üldsõnaline tõdemus võlgniku kohustusest leida tasuvam töö, mis ei põhine asjas tuvastatud faktiliste asjaolude hindamisel, ei ole asjakohane. Kaaluda tuleb ka seda, kas taotletav meede on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma ja aidates seega väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus kontrollima, kas võlgnik on jätkuvalt osaliselt töövõimetu ja kuidas osaline töövõimetus mõjutab tema suutlikkust elatist tasuda. Kohtutäitur on menetluses esitanud andmed, et võlgnik on elatist tasunud osaliselt. Mh tuleb anda hinnang võlgniku väitele, et ta on täitnud oma elatise maksmise kohustust tegelikke võimalusi arvestades maksimaalsel määral.
20.TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 kohaselt võib võlgnik esitada ka väite, et tema õiguste piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. See on teine võimalik mõjuv põhjus, mida kohus peab võlgniku väidete alusel kontrollima. Praeguses asjas on võlgnik mõneti vastuoluliselt esile toonud, et ta ei pea väljamõistetud suuruses elatist maksma ega selleks tööd otsima (tl 79 pöördel; need väited ei ole kolleegiumi hinnangul praeguses menetluses asjakohased), kuid samas on viidanud, et juhiluba on talle mh vajalik töö otsimisel ja töö tegemisel (tl 125). Samas ei ole võlgnik esile toonud ega ka kohus selgitanud talle kohustust esitada põhjendusi ja neid kinnitavaid tõendeid selle kohta, mis elukutse tal on ja mis tööd ta teeb või millise töö otsimiseks on vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus. Asja uuel läbivaatamisel on vaja selgeks teha ka need asjaolud. Välistatud ei ole seegi, et osalise töövõime põhjustanud asjaolud tegelikult ei võimaldagi võlgnikul ühtegi mootorsõidukit juhtida ega selle kaudu elatise maksmiseks raha teenida. Faktilistel asjaoludel ei põhine ja piisav ei ole aga kohtute seisukoht, et juhtimisõiguse peatamine ei võta 9(10)
2-16-14071 võlgnikult võimalust tulu teenida tegevusaladel, kus juhtimisõiguse olemasolu ei ole vajalik.
21.Võlgnikule riigi õigusabi korras määratud esindaja taotlus määrata kindlaks riigi õigusabi tasu suurus ja hüvitada kassatsiooniastmes õigusabi osutamise kulu 144 eurot (sh käibemaks) tuleb rahuldada. Taotluse kohaselt kulus esindajal õigusabi osutamiseks kokku kolm tundi, sh pool tundi ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks, pool tundi nõupidamiseks kliendiga ning kaks tundi kaebuse koostamiseks. Kolleegium leiab, et riigi õigusabi osutaja taotluses märgitud ajakulu on põhjendatud. Taotlus tuleb RÕS §de 22 ja 23 alusel rahuldada. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
22.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.
23.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Tambet Tampuu
10(10)
Jaak Luik
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.