Seesam Insurance AS hagi MH vastu kindlustushüvitise 6541,40 eurot tagasinõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7229,72 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MH apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja: Seesam Insurance AS (registrikood: 10055752), lepinguline esindaja Martin Petermann Kostja/apellant: MH (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga
Kohtuistungi toimumise aeg
26.04.2017
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Martin Petermann ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga
Maakohtu- ja apellatsiooniastme menetluskulud jätta MH kanda. Apellatsioonimenetluses Seesam Insurance AS menetluskulud hüvitamisele ei kuulu. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus 1(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5564 võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Seesam Insurance AS (hageja) esitas 07.04.2016 Harju Maakohtule hagi MH (kostja) vastu kindlustushüvitise 6541,40 eurot tagasinõudes. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 162,72 eurot ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 06.12.2014 kell 20.42 Tallinnas Paldiski mnt 48a maja juures liiklusõnnetus, mille käigus sõitis kostja kolmandale isikule kuuluva autoga vastu trollibussi kontaktliini masti. Masti omanik Tallinna Linnatranspordi AS esitas hagejale kostja pool tekitatud kahju hüvitamise nõude summas 6541,40 eurot. Kuna kostja juhitud sõiduki juhi tsiviilvastutus oli hageja poolt kindlustatud, siis vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-dele 3, 4, 8, võlaõigusseaduse (VÕS) § 476 lgle 1 ja § 521 lg-le 1 tekkis hagejal kahjustatud isiku, Tallinna Linnatranspordi AS, ees kahju hüvitamise kohustus. Hageja hüvitas Tallinna Linnatranspordi AS-le 6541,40 eurot. Kahjukäsitluse käigus kogutud tõenditest nähtus, et kostja oli liiklusõnnetuse põhjustamise ajal alkoholijoobes. Tulenevalt LKindlS § 53 lg 1 p-st 4 on kindlustusandjal õigus esitada kahju põhjustanud sõidukijuhi vastu väljamakstud kahjuhüvitise tagasinõue, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis.
3.Hageja 06.01.2015 maksmisotsuse aluseks oli Tallinna Linnatranspordi AS 31.12.2014 maksenõue ja kahju suurust tõendav hinnakalkulatsioon, mis oli koostatud sarnaste kahjustustega masti remondi kohta. Kalkulatsiooni põhjendatuse kontrolliks tellis hageja Elektritsentrum AS-lt hinnapakkumise kahjustatud masti kohta ja selle kohaselt oli uue masti ja selle püstitamise kulu 9024 eurot. Kuna konkreetse trollimasti nr 2231 remondikulude hinnapakkumine oli umbes 30% kallim kui Tallinna Linnatranspordi AS poolt esitatud nõue, siis pidas hageja põhjendatuks lähtuda sellest ja tasus 15.04.2015 Tallinna Linnatranspordi AS-le 6541,40 eurot. 22.11.2015 esitas hageja kostjale tagasinõude, millega kostja ei nõustunud.
4.Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-113-08 p 15 järgi kahju hüvitamise põhimõtetest (nt VÕS §-st 127) ega VÕS §-st 132 ei tulene, et kahjustatud isik peab kindlustushüvitise saamiseks kindlustusobjekti taastama ning üldjuhul ei saa kahjuhüvitise suurus sõltuda sellest, kuidas kindlusvõtja hüvitist kasutab. Riigikohtu lahendi 3-2-1-121-08 p-s 17 täpsustatakse, et kuigi asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise, pole selle sätte järgi välistatud kahjustatud asja väärtuse vähenemise hüvitamine asja parandamata.
5.Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et kuna kostja poolt kahjustatud mast oli kinnisasja oluliseks osaks, siis masti asendamise eelduseks ei olnud kahjustatud asja hävimine VÕS § 132 lg 1 mõttes, vaid kinnisasja kahjustuste likvideerimine VÕS § 132 lg 3 järgi. Juhul, kui kostja vaidlustab, et liiklusõnnetuse tagajärjel mast ei vajanud asendamist ja kahjustatud isikule väljamakstud hüvitis ületab tegelikult
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5564 tekitatud kahju, oli hageja hinnangul vastav tõendamiskoormis kostjal. Kostja ei esitanud sellekohaseid tõendeid. Kui kostja tahtis väita, et masti parandamise kulud olid liiga suured, sest masti kahjustused ei olnud niivõrd ulatuslikud, et masti väljavahetamine uue vastu oleks põhjendatud, oli see kostjale kasulik asjaolu, mille kohta tuli kostjal esitada omapoolseid tõendeid. Kostja ei ole tõendanud, et kahjustatud mast oli liiklusõnnetuse eelselt remonti vajavas seisukorras. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu.
7.Kostja ei vaidlustanud, et ta sõitis alkoholi tarvitanuna autoga Tallinnas Paldiski mnt 48a maja juures vastu trolli kontaktliini masti, kuid leidis, et hageja oli põhjendamatult hüvitanud Tallinna Linnatranspordi AS-le masti asendamise kulu 6541,40 eurot. Tegelikult võis olla vajalik vaid masti parandamine ning puuduvad tõendid selle kohta, et masti kahjustamine liiklusõnnetuse tagajärjel oli sedavõrd ulatuslik, et oli vajalik masti asendamine uue mastiga. Hageja nõue on vastuolus VÕS §-ga 132. Hageja ei saanud kostja vastu esitada tagasinõuet, kui kahju oli hüvitatud vastuolus seadusega. Kuigi kostja ei olnud õigussuhte pooleks, mille alusel hageja hüvitas Tallinna Linnatranspordi AS-le kahju, sai kostja hageja poolt tagasinõude esitamisel hüvitise suuruse vaidlustada, kui kahju oli hüvitatud vastuolus VÕS §-ga 132.
8.Kostja selgitas, et tema juhitud sõidukilt löögi saanud mast oli mais 2016 endiselt kasutuses, millest kostja järeldab, et mast ei ole hävinud ja vajadus selle asendamiseks uue mastiga puudub. Nimetatud asjaolu tulnuks kahju suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta, mistõttu hageja saab regressinõude korras nõuda üksnes masti parandamise mõistlikke kulusid. Kostja väitis, et masti oleks saanud kohapeal remontida ning isegi juhul, kui mast oleks hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks, oleks uue masti paigaldamise mõistlik kulu väiksem hageja esitatust. Kahju kannatanud isiku kalkulatsioon ei olnud objektiivne. Hageja keeldus kostjale vahendamast kahju hüvitamisega seonduvat infot, samuti ei teinud hageja kindlaks, milline oli masti seisund enne liiklusõnnetust ning kas see vajas juba siis parandamist. Mast oli juba enne 06.12.2014 kindlustusjuhtumit halvas seisukorras. Kostja juhtis tähelepanu asjaolule, et vastavalt Tallina Linnatranspordi AS kalkulatsioonile oli hüvitatud kahju seoses kontaktliinimastiga nr 2230, kuid seda masti kostja ei kahjustanud. Masti number, millele kostja otsa sõitis, peaks olema kas 2229 või 2231.
9.Tähtsust ei oma, kas mast oli kinnisasja oluline osa või mitte. Oluline on tuvastada, millises ulatuses sai mast kahjustada, kas mast loetakse hävinuks või kahjustatuks ning millised olid masti asendamise või parandamise kulud. Tallinna Linnatranspordi AS-le hüvitatav summa olema vähemalt kuus korda väiksem. Masti väljavahetamise kulu suurus oli arvestatud „Lepistiku“ peatuses kahjustada saanud masti vahetamise kulude alusel, kuid olukord ei olnud sarnane, sest kostja sõiduki poolt löögi saanud mastil ei olnud tänavavalgustus lampi, nagu oli „Lepistiku“ peatuse mastil. Võttes aluseks „Lepistiku“ masti vahetamise maksumuse 5509 eurot ning kostja sõidukilt löögi saanud masti ja „Lepistiku“ masti kahjustuste erisused, oleks pidanud kulu olema vähemalt 1000 eurot väiksem. Kostja poolt tellitud asjatundja hinnangul oli masti taastamismaksumuseks 704,88 eurot ja asendamise maksumuseks 2605,14 eurot. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohus rahuldas Seesam Insurance AS hagi ja mõistis MH-lt välja 6541,40 eurot kindlustushüvitist, viivise hagi esitamise hetkeks 162,72 eurot ning viivise põhinõudelt alates 09.04.2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS §113 lg 1 teises
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5564 lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 475 eurot.
11.Hageja esitas kostja vastu kindlustusandja poolt väljamakstud kahjuhüvitise tagasinõude LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis. Seega oli kindlustusandja tagasinõude eeldusteks kindlustuskohustusega sõiduki osavõtul kindlustusjuhtumi toimumine ning asjaolu, et sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis. LKindlS § 8 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus; kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel; kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.
12.Kindlustusandja tagasinõude puhul on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4), mille puhul kohaldatakse nõude loovutamise sätteid (VÕS § 173 lg 2). VÕS § 171 kohaselt on võlgnikul õigus esitada uue võlausaldaja vastu kõik need vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
13.Vaidlustamata asjaolude ja poolte esitatud tõendite alusel luges maakohus tuvastatuks, et 06.12.2014 toimus Tallinnas Paldiski mnt 48a maja juures liiklusõnnetus, kus kostja poolt juhitud sõiduk Ford Fiesta XXXXXX sõitis vastu Tallinna Linnatranspordi ASle kuuluvat trollibussi kontaktliini masti; kostja oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel LS § 69 lg-st 3 tulenevalt keelatud seisundis, kuna ühes grammis veres oli etanooli mitte vähem kui 0,96 mg/g kohta; kostja poolt juhitud sõidukiga kahju tekitamisest tulenev tsiviilvastutus oli kohustusliku liikluskindlustuse korras kindlustatud hageja juures; Tallinna Linnatranspordi AS esitas hagejale kahju hüvitamise nõude summas 6541,40 eurot, mille hageja on Tallinna Linnatranspordi AS-le tasunud; hageja esitas kostjale tagasinõude, mida kostja pole tasunud. Kostja väidet, et mast oli kahjustatud juba enne liiklusõnnetust, maakohus tõendatuks ei lugenud.
14.Maakohus leidis, et kui lugeda kostja poolt mastile tekitatud kahjustusi ainult esteetilist laadi kahjustusteks, siis tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1 tähendab kahju hüvitamine käesoleval juhul masti kahjustamisele eelneva olukorra taastamist, s.t sellise olukorra taastamist, kui mast oli sirge. Maakohtu hinnangul sellise objekti puhul, nagu maaga püsivalt ühendatud mast, tähendab ka kõvera masti asendamine sirge mastiga asja taastamist VÕS § 132 lg 3 mõttes, mitte hävinud asja asendamist VÕS § 132 lg 1 mõttes. Maakohus märkis veel, et asja hävimine on reeglina võimalik vallasasja suhtes. Vaidlusaluse masti puhul oli õigustatud ka asendusmasti paigaldamise kulu. Hageja nõuet ei välista asjaolu, et vaidlustatud masti ei oldud kohtuistungi toimumise ajaks veel vahetatud. Kalkulatsioonis esinev eksimus masti numbritega ei anna alust nõude rahuldamata jätmiseks, kuna puudus vaidlus selle üle, milline mast tegelikult kahjustada sai. Sellise spetsiifilise iseloomuga töö korral, nagu trolli kontaktliini masti taastamise materjalide ja montaažtööde maksumuse kindlaks määramine, võib aluseks võtta analoogiliste juhtumite remondikalkulatsioone. Kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et masti oleks saanud remontida odavamalt.
15.Maakohus rahuldas hageja viivise nõude ja mõistis VÕS § 113 lg 1 järgi välja hagiavalduse esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivise 162,72 eurot ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Seoses hagi rahuldamisega jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ja mõistis hageja kasuks välja tasutud riigilõivu 475 eurot.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5564 Apellatsioonkaebus
17.16.11.2016 esitas MH apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 14.10.2016 otsuse peale, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
18.Apellant leiab, et hagi rahuldamine ei olnud õigustatud, kuna vastustaja ei ole tõendanud, millisel määral sai mast kahjustada ega seda, et endise olukorra taastamiseks ei olnud muud võimalust, kui masti asendamine uuega. Vastustaja kalkulatsioonid ei tõenda kahju suurust, kuna tõendatud ei ole, kui suured olid masti kahjustused. Kuna mast ei hävinud, siis ei ole masti asendamise kulud põhjendatud.
19.17.06.2016 selgituses jagas maakohus tõendamiskoormuse ebaõigesti. Hageja pidi tõendama masti kahjustusi. Hagis esitatud väited on oletuslikud. Hageja ei esitanud tõendeid masti nr 2231 tegelike kahjustuste kohta ja sellest lähtuvat kahju arvestust. Kuna ei ole tõendanud, et endise olukorra taastamiseks ei olnud muud võimalust, kui uue masti paigaldamine ja et praegu kasutuses olevat masti ei olnud võimalik parandada, siis ei pidanud kostja tõendama, et tegelikult on vajalik parandamiskulu väiksem. Hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud, millised olid masti kahjustused apellandi poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tõttu ja kas kahjustused olid sellised, et vana mast tulnuks asendada uuega. Alles seejärel, kui vastustaja oleks nimetatud asjaolud kohtu ette toonud ja neid tõendanud, oleks apellant pidanud esitama ja tõendama omi vastuväiteid.
20.Apellant on veendunud, et maakohus lahendas asja pealiskaudselt kontrollimata, kas täidetud olid kõik kahju hüvitamisele seaduses sätestatud nõuded. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks oli asendusmasti paigaldamine vajalik ja miks ei ole olemasoleva masti parandamine võimalik või otstarbekas. Lisaks on maakohtu otsus vastuoluline, kui ühelt poolt peab maakohus asjatundja arvamust usaldusväärseks, aga teisalt mitte. Asjatundja HH selgitas, et võivad esineda varjatud riskid, mida tal ei olnud võimalik arvesse võtta. Selline lahtiütlus on hinnangute juures tavapärane. Maakohtul puudusid tõendid, sh ekspertiis masti vigastuste kohta, mis võimaldanuks otsustada masti vigastuste üle kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetusest tulenevalt. Maakohus on ekslikult jätnud arvestamata Google Streetview ülesvõtte, mille alusel saab kindlaks teha masti nr 2231 seisukorra enne õnnetust.
21.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 132 lg 3, kui leidis, et kinnisasjal asuva ehitise kahjustamisel on õigustatud uue ehitise kulude hüvitamine sõltumata ehitise kahjustumise ulatusest. VÕS § 132 järgi tuleb lähtuda kahju ulatuse kindlaksmääramisel endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. VÕS § 132 lg-st 3 tuleneb otseselt, et kinnisasja olulise osa kahjustumise korral kuuluvad hüvitamisele ehitise parandamise kulud. Vastustaja põhjendatud nõue saab seisneda kinnisasja endisesse seisukorda viimise kulude hüvitamises, s.t millised mõistlikud kulutused on vajalikud asja taastamiseks endisel kujul. Kahjustatud isik peab valima asja taastamiseks soodsaima võimaluse. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kahjunõue on õigustatud sõltumata sellest, kas vaidlusalune mast on vahetatud või mitte. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kolleegium nõustub maakohtu
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5564 otsuse põhjendustega, mistõttu TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi käesolevas otsuses ei korrata.
24.Poolte vahel ei ole vaidlust, et 06.12.2014 sõitis alkoholijoobes kostja kolmandale isikule kuulunud autoga Tallinnas Paldiski mnt 48a maja juures vastu trollibussi kontaktliini masti, mille tõttu tekkis kahju masti omanikule Tallinna Linnatranspordi AS-le.
25.VÕS § 1057 sätestab üldnormina, et mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Kolleegium leiab, et apellandi konkretiseerimata väited ei anna alust järeldada, et kahju hüvitamise eeldused olid täitmata. Hageja on kostja poolt tekitatud kahju Tallinna Linnatranspordi AS-le hüvitanud LKindlS § 23 alusel. LKindlS § 53 lg 1 p 4 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui juht juhtis sõidukit joobeseisundis.
26.Pooled vaidlesid maakohtus hüvitise suuruse üle. Apellant leidis, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud kahju ulatust puudutavad asjaolud ja kahju on kõrvaldatav väiksemate kulutustega.
27.Kuna tegemist oli asja kahjustamisega, siis tuleb kahju suuruse kindlaksmääramisel lähtuda VÕS §-st 132. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kahju hüvitis pidi katma VÕS § 132 lg 3 järgi asja taastamise kulud. Kuna mast on kinnisasja oluline osa, olles vundamendiga ühendatud kinnisasjaga, siis ei ole võimalik seda asendada nagu vallasasja. Uue posti paigaldamine ei tähenda mitte kahjustatud asja asendamist, nagu väidab apellant, vaid tegemist on endise olukorra taastamisega.
28.Õige on apellandi käsitlus, mille kohaselt peab hageja esile tooma asjaolud, millel tema nõue põhineb, ja TsMS § 230 lg 1 alusel neid asjaolusid tõendama. Kolleegium ei nõustu apellandiga aga selles, et kostja poolt vastuväite esitamisel peab hageja hakkama esitama tõendeid, mis kostja vastuväiteid ümber lükkaks. Kui kostja esitab hageja väidetele vastuväite ja leiab, et hageja väited ei ole õiged, ning samuti vaidleb vastu hageja tõenditele, peab kostja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama oma vastuväiteid. Seega, kostja pidi tõendama oma väidet, et kontaktliini masti kahjustused olid sellised, mida oleks saanud kõrvaldada ilma uut masti paigaldamata.
29.Hageja tõi maakohtus esile, et mast oli otsasõidu tõttu kahjustatud ja selle asemele oli vajalik paigaldada uus mast. Masti kahjustuste (deformatsiooni) suuruse kohta esitas hageja fotod (tl 70,71) ja dokumendid, mis olid Tallinna Linnatranspordi AS-le kahju hüvitamise aluseks. Kostja ei ole väitnud, et kahjustused oleksid olnud erinevad fotodel nähtuvast. Juhul, kui kostja väitis, et mast oli juba enne avariid deformeerunud, pidi TsMS § 230 lg 1 järgi kostja neid asjaolusid tõendama. Enne avariid tehtud Google Streetview pildist (tl 41) sellist järeldust teha ei saa, küll aga on tuvastatavad hilisemalt pildilt (tl 42) masti kahjustused. Kahju ulatuse ja kõrvaldamise kulutuste kohta esitas kostja asjatundja HH arvamuse (tl 95-106). Kahju ulatuse kohta on leidnud asjatundja, et tegemist on esteetilist laadi vigastustega, kuid arvamuse järgi ei ole kontrollitav, millest tulenevalt on arvamuse andja sellise järelduseni jõudnud. Nii ei ole arvamuse andja esitanud arvestusi posti püsimise ja metalli deformatsioonist tingitud võimaliku posti tugevuse vähenemise kohta. Lisaks märgib kolleegium, et linnaruumis asuvad esemed, sh ka trolliliini kontaktmastid, peavad ka esteetilised välja nägema.
30.Kostja vaidlustas hageja väite, et kostja poolt põhjustatud kahjustuste korral on vajalik mast vahetada. Kostja väidetel on võimalik masti parandada. Ka need kostja väited on jäänud paljasõnalisteks. Kostja pole esitanud kohtule veenvaid asjaolusid ega usaldusväärseid tõendeid, mis sellist järeldust kinnitaksid. See, et kostja poolt väidetud viisil masti parandamine võib tehniliselt võimalik olla, ei tähenda, et seda oleks kostja
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5564 osundatud viisil ka põhjendatud ja otstarbekas teha. Hageja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud kalkulatsioonid (tl 120) varasemalt toimunud analoogsete kahjujuhtumite kohta. Ka neist nähtuvalt on peetud vajalikuks mastide vahetamist. Asjaolu, et maakohtu menetluse ajaks ei olnud posti vahetatud, ei tähenda, et kahju ei ole tekkinud. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks ei ole see, et kahjustused oleksid hüvitamise ajaks kõrvaldatud.
31.Järgnevalt analüüsib kolleegium apellandi väiteid kahju hüvitise suuruse kohta. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja tõi esile, et ta hüvitas Tallinna Linnatranspordi AS-le 6541,40 eurot. Kahju suuruse tõendamiseks esitas hageja Tallinna Linnatranspordi AS kalkulatsiooni 05-2014 (tl 11). Hageja on esitanud võrdluseks Õismäe lõppjaamas 2013. aastal toimunud analoogsete kahjujuhtumite kõrvaldamise kulude kohta kalkulatsioonid (tl 120), mille kohaselt on kahjustuste kõrvaldamise kulu suurem, kui kostjalt nõutud hüvitis. Paldiski mnt 48a masti kahjustuste kõrvaldamise kohta on hageja tellimusel 13.04.2015 hinnapakkumise koostanud ka AS Elektritsentrum ja selle kohaselt on kulude suurus 7520 eurot ilma käibemaksuta (tl 77). Kostja vastuväidete tõendamiseks esitatud HH arvamuse kohaselt on võimalik remontida mast kohapeal (maksumus 865,75 eurot) või asendada olemasolev mast samasuguse vana kasutatud mastiga (maksumus 704,88 eurot) või asendada kahjustatud mast uue mastiga (maksumus 2 605,14 eurot). Kolleegium nõustub maakohtuga, et HH arvamus ei anna alust tuvastada, et hüvitise summa võiks olla väiksem. Maakohus on õigesti hinnanud asjatundja arvamuse usaldusväärsust, lähtudes ennekõike sellest, et asjatundja on hinnangu alguses lahti öelnud igasugusest vastutusest dokumendis esitatud informatsiooni täpsuse, täielikkuse ja ajalikkuse eest. Arvamusest ei tulene, millest lähtudes on arvamuse andja tuletanud töö mahu ja hinnad. Lisaks sellele märgib kolleegium, et arvamuse andnud isik on lõpetanud TTÜ mehaanika teaduskonna autode ja autonduse erialal ja ta ei ole esile toonud, milline on ta erialane kogemus seonduvalt trolliliinide taristu ehituse ja remondiga. Seega ei anna kostja poolt esitatud tõend alust teha maakohtust erinevat järeldust, et kahju hüvitamiseks tehtavad kulud on väiksemad.
32.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Puudub alus muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust. Vastustajal ei ole apellatsioonimenetluses kulusid tekkinud.