Hageja: Seesam Insurance AS (registrikood 10055752, asukoht Vambola 6, 10114 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Martin Xxxx [email protected]) ;
(e-post:
Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Sorga (bnt attorneys-at-law Advokaadibüroo, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
14.09.2016 Hageja lepinguline esindaja Martin Xxxx Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Xxxx (isikukood xxxx) hageja Seesam Insurance AS (registrikood 10055752) kasuks kindlustushüvitis summas 6541,40 eurot (kuus tuhat viissada nelikümmend üks eurot ja 40 senti) ning viivis hagi esitamise seisuga summas 162,72 eurot (ükssada kuuskümmend kaks eurot ja 72 senti), kokku 6704,12 (kuus tuhat seitsesada neli eurot ja 12 senti).
3.Välja mõista kostjalt Xxxx hageja Seesam Insurance AS kasuks viivis põhinõudelt (6541,40 eurot) alates 09.04.2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud kostja Xxxx kanda.
5.Välja mõista kostjalt Xxxx hageja Seesam Insurance AS kasuks menetluskulu summas 475 eurot.
6.Kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalistele.
2-16-5564
Edasikaebamise tähtaeg Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Seesam Insurance AS (edaspidi hageja) esitas 07.04.2016 Harju Maakohtule hagi Xxxx(edaspidi kostja) vastu kindlustushüvitise tagasinõude summas 6541,40 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 06.12.2014 kell 20.42 Tallinnas Paldiski mnt 48a maja juures liiklusõnnetus, mille käigus sõitis kostja Xxxxkuulunud Ford Fiestaga (Fiesta), r/m xxxx vastu trollibussi kontaktliini masti (edaspidi „mast“). Masti omanik Tallinna Linnatranspordi AS esitas hagejale kostja poolt tekitatud kahju osas hüvitamise nõude summas 6541,40 eurot. Kuna kostja poolt juhitud Ford Fiesta r/m xxxx juhi tsiviilvastutus oli hageja poolt kindlustatud, siis vastavalt liiklus-kindlustuse seaduse (LKindlS) §§-dele 3, 4, 8 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 476 lg 1 ja § 521 lg 1 tekkis hagejal kahjustatud isiku Tallinna Linnatranspordi AS ees kahju hüvitamise kohustus, mille kohaselt hageja hüvitas Tallinna Linnatranspordi AS-ile 6541,40 eurot. Kahjukäsitluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et kostja oli liiklusõnnetuse põhjustamise ajal alkoholijoobes, mistõttu LKindlS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada kahju põhjustanud sõidukijuhi vastu väljamakstud kahjuhüvitise tagasinõue. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 6541,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 162,72 eurot ning viivis alates hagiavalduse esitamisest VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kuna kostja poolt kahjustatud mast on kinnisasja oluliseks osaks, siis masti asendamise eelduseks ei ole kahjustatud asja hävimine VÕS § 132 lg 1 mõttes, vaid kinnisasja kahjustuste likvideerimine VÕS § 132 lg 3 mõttes. Juhul kui kostja vaidlustab, et liiklusõnnetuse tagajärjel mast ei vajanud asendamist ja kahjustatud isikule väljamakstud hüvitis ületab tegelikult tekitatud kahju, on hageja hinnangul vastav tõendamiskoormis kostjal, mille kohta kostja aga ei ole tõendeid esitanud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidlusta, et ta sõitis alkoholi tarvitatuna (liiklusseaduse (LS) § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis) sõidukiga Tallinnas Paldiski mnt 48a juures vastu trolliliini kontaktliini masti, kuid leiab, et hageja on põhjendamatult hüvitanud Tallinna Linnatranspordi ASle masti asendamise kulu summas 6541,40 eurot, kuna tegelikult võis olla vajalik vaid masti parandamine ning puuduvad tõendid selle kohta, et masti kahjustamine liiklusõnnetuse tagajärjel oli sedavõrd ulatuslik, et oli vajalik masti asendamine uue mastiga. Kostja märgib, et tema juhitud sõidukilt löögi saanud mast on tänaseni endisel viisil ja täies ulatuses kasutuses, millest järeldub, et
2-16-5564 mast ei ole hävinenud ja vajadust selle asendamiseks uue mastiga puudub. Nimetatud asjaolu tulnuks kahju suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta, mistõttu hageja saaks regressinõude korras nõuda üksnes masti parandamise mõistlikke kulusid. Uue masti paigaldamine oleks olnud õigustatud ainult siis kui mast oleks hävinud. Kostja leiab, et masti oleks saanud kohapeal võrreldes asendamisega oluliselt soodsamalt remontida ning isegi juhul, kui mast oleks hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks, oleks uue masti paigaldamise mõistlik kulu tunduvalt väiksem hageja esitatust, kuna uue samaväärse masti ja selle paigaldamise kulu turuhind on kostja hinnangul oluliselt väiksem (1000 eurot). Hageja ei ole välja selgitanud masti asendamise turuhinda ja kahjuhüvitis on välja makstud kahjustatud isiku enda poolt kalkulatsiooni alusel, mis ei ole erapooletu. Hageja on keeldunud kostjale vahendamast kahju hüvitamisega seonduvat infot, samuti ei ole hageja kindlaks teinud, milline oli masti seisund enne liiklusõnnetust ning kas see vajas juba siis parandamist. Kostja seisukoha kohaselt oli mast juba enne 06.12.2014 kindlustusjuhtumit halvas seisukorras. Samuti tuleb arvesse võtta, et vastavalt Tallina Linnatranspordi AS kalkulatsioonile on hüvitatud kahju seoses kontaktliinimastiga nr 2230, kuid seda masti kostja ei ole kahjustanud. Masti number, millele kostja tegelikult otsa sõitis, peaks olema kas 2229 või 2231.
4.Kostja leiab täiendavalt, et isegi kui lähtuda hageja kalkulatsiooni aluseks võetud Tallinnas „Lepistiku“ peatuses „maha sõidetud“ masti vahetamise kuludest, siis nende kulude suuruseks oli ainult 5509 eurot ja see sisaldas ka tänavavalgustuse paigaldamise töid, samas kui Paldiski mnt 48a juures asuva masti küljes ei olnud tänavavalgustust. Seetõttu on käesoleval juhul kostjalt nõutud ca 1000 euro võrra suuremad kulud arusaamatud ning Paldiski mnt 48a masti väljavahetamise kulud peaksid olema väiksemad kui 5509 eurot. Kostja poolt tellitud asjatundja hinnangul on masti taastamismaksumuseks 704,88 eurot ja asendamise maksumuseks 2605,14 eurot.
Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Hageja on esitanud kostja vastu kindlustusandja poolt makstud kahjuhüvitise tagasinõude LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või LS § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Seega on kindlustusandja tagasinõude eeldusteks kindlustuskohustusega sõiduki osavõtul kindlustusjuhtumi toimumine ning asjaolu, et sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või LS § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. LKindlS § 8 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus; kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel; kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
2-16-5564
8.Asjas vaidlustamata asjaolude ja poolte esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - 06.12.2014 toimus Tallinnas, Paldiski mnt 48a maja juures liiklusõnnetus, kus kostja poolt juhitud sõiduk Ford Fiesta xxxx sõitis vastu Tallinna Linnatranspordi AS-le kuuluvat trollibussi kontaktliini masti (tl 6); - kostja oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel LS § 69 lg 3 tulenevalt keelatud seisundis, kuna ühes grammis veres oli etanooli mitte vähem kui 0,96 mg/g kohta (tl 13-14) ; - kostja poolt juhitud sõidukiga Ford Fiesta xxxx kahju tekitamisest tulenev tsiviilvastutus oli kohustusliku liikluskindlustuse alusel kindlustatud hageja juures (tl 8); - Tallinna Linnatranspordi AS esitas hagejale kahju hüvitamise nõude summas 6541,40 eurot, mille hageja on Tallinna Linnatranspordi AS-ile tasunud (tl 7, 9-12) - hageja esitas kostjale tagasinõude korras nõude summas 6541,40 eurot, mida kostja pole tasunud (tl 15-18).
9.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejal on õigus LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel kostja vastu tagasinõuet esitada ja vastavad eeldused käesoleval juhul esinevad (kindlustusjuhtum, sõiduki juhtimine keelatud seisundis, hüvitise väljamaksmine kahjustatud isikule), kuid vaidlus on poolte vahel tagasinõutava kahjuhüvitise suuruses, st, kas see vastab kostja poolt tegelikult tekitatud kahju suurusele. Kindlustusandja tagasinõude puhul on kohtu hinnangul tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4), mille puhul kohaldatakse nõude loovutamise sätteid (lg 2). VÕS § 171 lg 1 kohaselt on võlgnikul õigus esitada uue võlausaldaja vastu kõik need vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega peab kohus kontrollima, kas kostja vastuväited tema poolt tekitatud kahju suuruse osas on põhjendatud. Kahju hüvitamise ulatust reguleerivad VÕS §-d 127-140), mis on üldsätetena kohaldavad ka liikluskindlustuse seaduse alusel nõutava tagasinõude suhtes. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 alusel hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
10.Hageja poolt kahjustatud isikule Tallinna Linnatranspordi AS-le väljamakstud ja kostjalt tagasinõutava kahju arvestuse aluseks on kahjustatud isiku poolt koostatud materjalide ja montaažitööde kalkulatsioon 06.12.2014 nr 05-2104 masti nr 2230 kohta summas 6541,40 eurot ilma käibemaksuta, millest valdava enamuse (84 % summas 5509 eurot) moodustab trollibussi kontaktvõrgu masti paigaldus (tl 11). Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et 06.12.2014 kalkulatsioonis on viidatud valele mastile nr 2230 (mis asub tegelikult vaidlusaluse masti kõrval – vt väärteotoimiku materjalid tl 43-62). Kostja juhib tähelepanu, et nimetatud kalkulatsioonis on võetud masti paigalduse kulude aluseks mitte konkreetselt vaidlusaluse masti, vaid ühe teise masti (Sõpruse pst „Lepistiku“ peatuse masti) mahasõitmisest tulenevad paigalduse kulutused, mis aga ei ole võrreldavad vaidlusaluse mastiga, kuna seda ei ole maha sõidetud (Tallinna Linnatranspordi AS selgitus tl 72-73). Kostja hinnangul ei ole hageja hea usu põhimõtte vastaselt edastanud kostjale kahju hüvitamisega seotud vajalikku infot (hageja ja kostja kirjavahetus dets 2015-veebr 2016 tl 38-40), samuti viitavad fotod vaidlusalusest mastist enne ja pärast liiklusõnnetust, et selle tagajärjel ei kahjustanud kas mast üldse või siis kahjustus ainult ebaolulises ulatuses, mistõttu ei oleks isegi masti parandamise vajadus tõendatud (fotod tl 41-42). Kostja esitas kohtule vaidlusalusele mastile tekitatud kahjustuste ja taastamistööde kohta omapoolse hinnangu (koostajaks mehaanikainsener Hannes Hallik), mille
2-16-5564 kohaselt on masti alumine osa maapinnast kuni 1500 mm kõrguseni deformeerunud. Kõverdunud on mõlemad U-profiilid ning kolm paari ühendusribasid. Deformatsioonid on nii radiaalsed kui ka diagonaalsed. Muid vigastusi asjatundja arvates mastil ei esine. Asjatundja leiab, et vigastuste tõttu on objekti tõmbe-,painde- ja väändepinge taluvus ilmselt vähenenud, kuid mitte sellisel määral, mis oleksid olulised objektile rakendatud koormuste juures. Objekti funktsionaalsus on täielikult säilinud ja vigastused on kasutuskohasust arvestades pigem esteetilist laadi. Asjatundja leiab, et avariieelse olukorra taastamiseks on kolm kasutustehniliselt võrdväärset võimalust, st posti remontimine kohapeal, posti asendamine kasutatud postiga ja posti asendamine uue postiga. Asjatundja arvates on tööde maksumus vastavalt 865,75 eurot, 704,88 eurot ja 2605,14 eurot ning taastamise viis tuleb valida lähtuvalt olemasolevatest tehnilistest ja rahalistest võimalustest (tl 95105).
11.Kohus loeb asjas esitatud tõendite – teade liiklusõnnetusest tl 6, liiklusõnnetuse varakahjuavaldus tl 7, fotode tl 41 - 42, 70-71, väärteotoimiku materjalide tl 43-62 ja asjatundja Hannes Halliku arvamuse osa „objekti kirjeldus“ tl 95-96 – alusel tõendatuks, et trolliliini kontaktliini mast on muutunud alumises osas kõveraks kostja poolt tekitatud liiklusõnnetuse tulemusena. Kostja vastuväite, et mast oli sellises seisus juba enne liiklusõnnetust, loeb kohus mittetõendatuks. Kohtu hinnangul Google Streetview foto alusel (tl 41) sellist järeldust teha ei saa. Kohtu hinnangul kostja asjatundja (xxxx) arvamuses esitatud järeldustega, et kuigi post oli muutunud kõveraks, ei ole sellised vigastused olulised, samuti hinnanguga, et avariieelse olukorra taastamise tööde maksumus oleks vastavalt 865,75 eurot, 704,88 eurot ja 2605,14 eurot, kohus arvestada ei saa, kuna vastavad järeldused on kohtu hinnangul paljasõnalised ja mitteusaldusväärsed. Nii kinnitab asjatundja oma arvamuse sissejuhatuses ((tl 95) isegi, et tema arvamus „...ei ole käsitletav hinnapakkumisena ja esitatud hinnaprognoosid ei ole eelarvelised faktid. Prognoosid on koostatud autori parimate teadmiste kohaselt, kuid võib olla varjatud riske, mida polnud võimalik arvesse võtta. Hinnangu koostaja ei pea ennast vastutavaks dokumendis esitatud informatsiooni täpsuse, täielikkuse ja ajalikkuse eest...“ Seega on vastavate järelduste osas tegemist isiku subjektiivse arvamusega, mis ei tugine tema kompetentsile vastavas valdkonnas ja mille tõsikindluse eest ei võta autor mingit vastutust, järelikult ei ole neil tõenduslikku väärtust.
12.Kohus leiab, et isegi kui lugeda kostja poolt mastile tekitatud kahjustusi ainult esteetilist laadi kahjustusteks, siis tulenevalt VÕS § 127 lg 1 tähendab kahju hüvitamine käesoleval juhul masti kahjustamisele eelneva olukorra taastamist, st sellise olukorra taastamist, mil mast oli sirge. Kohtu hinnangul sellise objekti puhul nagu maaga püsivalt ühendatud mast (kinnisasja oluline osa vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1) tähendab ka kõvera masti asendamine sirge mastiga asja taastamist (parandamist) VÕS § 132 lg 3 mõttes, mitte aga hävinud asja asemel uue soetamist VÕS § 132 lg 1 mõttes. Kohus märgib, et asja hävimine on reeglina võimalik vallasasja suhtes (Võlaõigusseaduse I Kommenteeritud väljaanne lk 466), milleks aga maaga püsivalt ühendatud masti pidada ei saa. Seega on vaidlusaluse masti puhul parandamiskuludena õigustatud ka asendusmasti paigaldamise kulu, kuna asendusmasti paigaldamisega objekt kui selline (mast nr 2231) jääb samaks ja välja vahetatakse vaid selle kahjustatud osa. Kohtu hinnangul ei välista hageja kahjunõuet ka asjaolu, et vaidlusalust masti ei ole käesoleva ajani vahetatud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-113-08 selgitanud ( p 15), et kahju hüvitamise põhimõtetest (nt VÕS §-st 127) ega VÕS §-st 132 ei tulene, et kahjustatud isik peab kindlustushüvitise saamiseks kindlustusobjekti taastama. Kindlustusjuhtumi tõttu kindlustusvõtjale tekkinud kahju tuleb hüvitada (VÕS § 476 lg 1). Üldjuhul ei saa kahjuhüvitise suurus sõltuda sellest, kuidas kindlusvõtja hüvitist kasutab (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-113-08 p 15). Asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (RKTKo 3-2-1-124-11, p. 16).
2-16-5564 13.Kostja vastuväite, et kahjustatud masti oleks saanud kohapeal odavamalt parandada (kõveraid osi välja lõigates jne) loeb kohus paljasõnaliseks, kuna sellise võimaluse kohta usaldusväärseid tõendeid ei ole esitatud. Asjaolu suhtes, et 06.12.2014 kalkulatsioonis on viidatud valele mastile nr 2230 (tegelikult sõitis kostja otsa kõrvalasunud postile nr 2231) kohus leiab, et see eksimus ei välista samuti hageja kahjunõuet, kuna asjas puudub vaidlus, milline mast tegelikult kahjustusi sai (nr 2231, mitte 2230). Kostja vastuväite osas, et kahjuhüvitise nõudmisel ei ole välja selgitatud masti paigaldamise turuhinda, vaid on lähtutud ainult kahjustatud isiku enda kalkulatsioonist (milles on võetud masti paigalduse kulude aluseks Sõpruse pst „Lepistiku“ peatuses mahasõidetud masti paigaldamise kulutused), kohus leiab, et sellise spetsiifilise iseloomuga töö nagu trolliliini kontaktliini materjalide ja montaažtööde maksumuse kindlaksmääramisel ei ole keelatud aluseks võtta ka kahjustatud isiku kui samas valdkonnas tegutseva äriühingu enda analoogiliste juhtumite remondikalkulatsioone, lisaks on hageja täiendavalt kontrollinud vastavate tööde turuhinnale vastavust ka kolmandatelt isikutelt (Elektritsentrumi kalkulatsioon summas 7520 eurot tl 76-77), millest nähtuvalt kahjuhüvitise aluseks olev kalkulatsioon ei ületa turuhinda ega ka analoogiliste kindlustusjuhtumite puhul väljamakstud hüvitisi (Inges Kindlustuse AS-i kalkulatsioonid 7022,62 8017,76 eurot (tl 117- 122).Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kostja vastuväite, et masti parandustöid, sh masti asendamist, oleks saanud teha odavamalt, paljasõnaliseks. Kohtu hinnangul sellist järeldust ei muuda ka pooltevaheline kirjavahetus (tl 38-40). Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja tagasinõue kostjalt summas 6541,40 eurot on põhjendatud ja kohus rahuldab põhinõude sellises summas.
14.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja taotleb hagiavalduses kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, (so 8,05% aastas) põhinõudelt päevas. Kuivõrd kohus rahuldas hagi (põhinõue 6541,40 eurot), siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 162,72 eurot (18.12.2015 – 08.04.2016 on 113 päeva; 6541,40 x 0,022% x 113 = 162,72 eurot). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
16.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning
2-16-5564 kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui teine menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
19.Hageja teatas 14.09.2016 toimunud eel- ja kohtuistungil, et ei soovi menetluskulude nimekirja esitada. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 475 eurot (tl 21). Kohus leiab, et hagejale riigilõivu hüvitamine kostja poolt on põhjendatud ning kostjal tuleb hagejale menetluskuluna hüvitada 475 eurot.
20.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.