Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-45-03 Otsuse kuupäev Tartu, 6. mai 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve Kohtuasi Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) hagi Raivo Raidna vastu 385 384 krooni 8 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. novembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1020/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Raivo Raidna kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 7. aprill 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
19.novembri 2002. a otsus.
2.Saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbi-vaatamiseks.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada Raivo Raidnale 18. detsembril 2002. a kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 3854 (kolm tuhat kaheksasada viiskümmend neli) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Vabariik (Majandusministeeriumi, praeguse nimega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) esitas 31. augustil 2000. a Tallinna Linnakohtule OÜ VIPLALA ja Raivo Raidna vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 627 867 krooni.
2.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ VIPLALA 24. novembril 1998. a lepingu, mille kohaselt OÜ VIPLALA kohustus kirjastama, trükkima ja müüma trükiseid elamute hooldamise kohta ning tagastama hagejale trükiste jaoks eraldatud rahasummad vastavalt maksegraafikule 20. juuniks 2000. a. Hageja on kõik oma lepingujärgsed kohustused täitnud. Hageja poolt OÜ-le VIPLALA ülekantud 599 500 kroonist on osaühing tagastanud 8000 krooni, kuigi on raamatute müügi eest raha saanud. Seega on OÜ VIPLALA võla suurus 591 500 krooni. 20. juuli 2000. a seisuga on OÜ Viplala tasumata laenusummalt arvutatud viiviseid kokku 36 367 krooni, mis koos võlgnetava põhisummaga teeb haginõudeks 627 867 krooni. OÜ VIPLALA peab hüvitama lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kahju.
3.Hagi kohaselt vastutab OÜ VIPLALA võlgnevuse eest isiklikult ka osaühingu juhatuse esimees Raivo Raidna. R. Raidna ei täitnud hageja arvates nõuetekohaselt oma kohustusi juhatuse esimehena ning on süüdi kahju tekkimises hagejale kui OÜ VIPLALA võlausaldajale. OÜ VIPLALA on raamatute müügist saanud raha, kuid pole seda juhatuse esimehe tahtliku seadusevastase tegevusetuse tõttu hagejale üle kandnud. R. Raidna vastutab OÜ-ga VIPLALA solidaarselt vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-le 2. Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 227 kohaselt tema süüd eeldatakse.
4.Kostja OÜ VIPLALA tunnistas hagi osaliselt. Kostja valduses on vastavalt hagejaga sõlmitud lepingule kirjastatud raamatuid 242 482 krooni 92 sendi väärtuses, mis lepingu p 7 kohaselt on hageja omandis. Sellest tulenevalt ei saa nimetatud summat lugeda kostja võlgnevuseks. Kostja on nõus raamatud hagejale üle andma. Kostja on teavitanud hagejat oma makseraskustest seoses raamatute läbimüügiaja olulise pikenemisega. Hageja ei ole kõiki oma lepingujärgsed kohustusi täitnud. Hageja
ei ole lepingu p 1.3 kohaselt kostjale üle andnud väljaannete aluseks olevat kahte soomekeelset raamatut, mistõttu kostja pole saanud kirjastustegevust ja müüki täies ulatuses teostada.
5.Kostja R. Raidna hagi ei tunnistanud. Kostja väitel ei ole ta OÜ VIPLALA võla tähtaegselt tasumata jätmises süüdi. Hageja ei ole tõendanud, et tal tekkis kahju R. Raidna süülise käitumise tulemusena. R. Raidna tegutses OÜ VIPLALA makseraskuste ilmnemisel vastavalt seadusele ja osaühingu põhikirjale.
6.Tallinna Linnakohtu 2. veebruari 2001. a määrusega lõpetati pankrotimenetlus OÜ VIPLALA suhtes raugemise tõttu ja OÜ VIPLALA kustutati äriregistrist 14. märtsil 2001. a.
7.Tallinna Linnakohus lõpetas 7. juuni 2001. a määrusega menetluse hagis OÜ VIPLALA vastu 627 867 krooni väljamõistmiseks seoses OÜ VIPLALA lõppemisega õigusjärgluseta.
8.Tallinna Linnakohtu 7. märtsi 2002. a istungil vähendas hageja hagihinda seoses OÜ VIPLALA valduses olnud müümata raamatute üleandmisega temale raamatute väärtuse ulatuses ja palus R. Raidnalt välja mõista 385 384 krooni 8 senti.
9.Tallinna Linnakohtu 28. märtsi 2002. a otsusega hagi rahuldati ja R. Raidnalt mõisteti hageja kasuks välja 385 384 krooni 8 senti varalise kahju hüvitamiseks ja 32 000 krooni kohtukulude katteks.
10.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb asjas kohaldada ÄS § 187 lg 2, mille järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt osaühingu võlausaldajale kahju tekitanud, võlausaldaja ees solidaarselt osaühinguga. Dokumentaalsete tõendite ja poolte esindajate ütlustega on tõendatud, et OÜ Viplala ei täitnud lepinguga võetud kohustusi või täitis neid osaliselt mittenõuetekohaselt, mistõttu hagejal tekkis 385 384 krooni 8 sendi suurune kahju. Kostja esindaja esiletoodud asjaolud ei tõenda veenvalt kostja süü puudumist. Kostja seisukoht, nagu peaks hageja tõendama tema süüd kahju tekkimises, on väär. Süüd eeldatakse ja süü puudumise tõendamise koormus lasub kostjal. Kostja esindaja väide, et süü puudumist tõendab ajutise halduri aruanne, mille kohaselt ei ole äriühingu juhtimisel tehtud raskeid juhtimisvigu ning puudub ka kuriteokoosseis, ei ole õige, sest sellisele järeldusele ei ole ajutine haldur oma aruandes jõudnud. Isegi kui ajutine pankrotihaldur oleks sellise järelduse teinud, ei tähendaks see kostja süü puudumist lepingu täitmata jätmises. See, et kostja võttis äriühingu majandusliku olukorra parandamiseks tarvitusele meetmed ning suhtus lepingu täitmisse perspektiivitundega, ei tähenda tema süü puudumist hagejale kahju tekitamises.
11.Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse R. Raidna. Kostja leidis, et otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Samuti seetõttu, et otsuse tõenduslik osa on ebaõige. Kahju hüvitamise kohustus tekib juhatuse liikmel üksnes siis, kui osaühingu võlausaldajale on tekkinud kahju juhatuse liikme õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tõttu ning juhatuse liige ei tõenda, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi. Kohus ei ole oma otsuses näidanud, milles seisnes kostja õigusvastane tegevus või tegevusetus. PankrS § 12š lg 3 kohaselt peab ajutine pankrotihaldur kohtule esitatavas arvamuses märkima, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kuna OÜ VIPLALA ajutine
pankrotihaldur nimetatud asjaolusid juhatuse liikmete suhtes ei tuvastanud, siis on sellega otseselt seadusest tulenevalt tõendatud õigusvastasuse puudumine kostja tegevuses OÜ VIPLALA maksejõuetuks muutumisel ja seeläbi hagejale võla tasumata jäämisel. Lisaks ei ole kohus kostjalt kohtukulusid välja mõistes arvestanud, et hageja oma nõuet vähendas.
12.Vastuses apellatsioonkaebusele palus hageja jätta kaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. On tõendatud, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, samuti ei ole kostja tõendanud süü puudumist. Kui hageja vähendab oma nõuet, ei saa rääkida nõude osalisest rahuldamisest. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
13.Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2002. a otsusega muudeti linnakohtu otsust kohtukulude osas. R. Raidnalt mõisteti hageja kasuks välja 21 000 krooni kohtukulude katteks. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata.
14.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et OÜ VIPLALA ei täitnud
24.novembri 1998. a lepinguga võetud kohustust tagastada hagejalt saadud raha vastavalt maksegraafikule 20. juuniks 2000. a. Kostja kui OÜ VIPLALA juhatuse liige, kes sõlmis osaühingu nimel hagejaga lepingu, pidi korraldama osaühingu tegevust selle lepingu täitmiseks. R. Raidna ei täitnud nõuetekohaselt juhatuse liikme kohustust korraldada lepingu järgi saadud raha sihtotstarbelist kasutamist lepingujärgsete kohustuste täitmiseks, s.o tõlgitud raamatute kirjastamiseks. Raha kulutati, kuid kaheksast ilmuma pidanud raamatust ilmus vaid kuus. Kostja ülesandeks oli korraldada osaühingu tööd ka laenu tagastamisel, kuid 599 500 krooni suurusest laenust tagastati ainult 8000 krooni. See, et OÜ VIPLALA ajutine pankrotihaldur oma arvamuses kuriteo tunnustega tegu, rasket juhtimisviga või muud asjaolu ei tuvastanud, ei tähenda iseenesest, et juhatuse liige ei ole oma kohustusi rikkunud. Kostja ei ole tõendanud, et ta korraldas osaühingus nõuetekoheselt lepingu täitmist ja laenatud raha sihtotstarbelist kasutamist. Majandusministeeriumi nõuniku M. Mõismaa raportist kui kirjalikust tõendist ilmneb, et tellitud raamatute müügist laekus 262 993 krooni ning et R. Raidna selgituse kohaselt kasutati laekunud raha kahe lepinguvälise väljaande kirjastamiseks ja firma ülalpidamiseks. R. Raidna ei ole raporti andmeid ümber lükanud. Kuna on tõendatud, et juhatuse liige R. Raidna ei täitnud nõuetekohaselt juhatuse liikme kohustust 24. novembri 1998. a lepingu täitmise korraldamisel ja seetõttu on hagejale tekkinud kahju, pidi R. Raidna vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju tekitamises tema süü puudub. Oma süü puudumist R. Raidna tõendanud ei ole. Seega on hagi rahuldamine ÄS § 187 lg 2 (otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) alusel põhjendatud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
15.Kassatsioonkaebuses palus kostja R. Raidna ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
16.Kaebuse kohaselt kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti ÄS § 187 lg 2. Osaühingu kohustuse täitmata jätmine ei too iseenesest kaasa juhatuse liikme vastutust ÄS § 187 lg 2 alusel. Kahju hüvitamise kohustus tekib juhatuse liikmel üksnes siis, kui osaühingu võlausaldajal on tekkinud kahju
juhatuse liikme õigusvastase tegevuse või tegevusetusega ning juhatuse liige ei tõenda, et kahju ei tekkinud tema süül. Ringkonnakohus ei ole otsuses näidanud, milles seisnes kostja õigusvastane tegevus või tegevusetus. Juhatuse liikme vastutuse aluseks ei ole ainuüksi see, et osaühing ei tasunud hagejale võlgnevust. Dokumentaalsete tõenditega on kostja tõendanud, et tema tegevuses ei olnud õigusvastasust ja et ta tegutses juhatuse liikmena majanduslikult otstarbekalt. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kuna ajutine pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud arvamust, kas maksejõuetuse põhjuseks oli kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, on sellega tõendatud õigusvastasuse puudumine kostja tegevuses OÜ VIPLALA maksejõuetuks muutumisel ja seeläbi hagejale võlgnevuse tasumata jätmisel.
17.Ringkonnakohus rikkus kaebuse kohaselt ka TsMS § 6 ja § 95 lg 1. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ilmneb Majandusministeeriumi nõuniku raportist kui kirjalikust tõendist kostja süü hagejale kahju tekitamises. Nimetatud dokument on ühe protsessiosalise koostatud dokument, millel ei ole tõendi väärtust.
18.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Hageja on seisukohal, et juhatuse liikme teadlik ja tahtlik kohustuste täitmata jätmine, millega teadlikult tekitati kahju võlausaldajale, ongi juhatuse liikme õigusvastane tegevus või tegevusetus, mille eest seadus nägi ette juhatuse liikme vastutuse võlausaldaja ees solidaarselt osaühinguga.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu.
20.Asjas on tuvastatud, et OÜ VIPLALA ei täitnud oma kohustusi hageja ees ja et hagejale on selle tagajärjel tekkinud kahju. Kohtud on lepingu rikkumisele tuginedes leidnud, seda küll otse märkimata, et osaühingu juhatuse liige vastutab põhimõtteliselt solidaarselt osaühingu võlausaldajate ees osaühingu lepinguliste kohustuste täitmise eest, kui ta ei tõenda, et ta pole oma kohustusi rikkunud.
21.Äriseadustiku § 187 lg 1 (1998. a redaktsioonis) järgi vastutavad osaühingu juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete täitmata jätmise ja oma kohustuste täitmata jätmisega osaühingule ja osanikele tekitatud kahju eest. Sama põhimõte sisaldus ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (1998. a redaktsioonis) § 46 lg-s 1. Seega nägi seadus ette juhatuse liikme üldise kohustuse hüvitada oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Juhatuse liikme kohustused on loetletud seaduse erinevates sätetes. Kui osaühingu juhatuse liikme kohta ei ole seaduses otsesõnu nimetatud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, nagu see on sätestatud ÄS § 306 lg-s 2 aktsiaseltsi juhatuse kohta, tuleneb kolleegiumi arvates osaühingu juhatuse tegevust ja vastutust reguleerivatest normidest sama põhimõte ka osaühingu juhatuse liikmetele. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 187 lg 1 järgi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 108 lg-st 1 tulenes juhatuse liikme
kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Sellest johtub juhatuse liikmete kohustus vältida oma tegevuses enda ja osaühingu huvide konflikti.
22.Äriseadustiku § 187 lg 2 (1998. a redaktsioonis) sätestas osaühingu juhatuse liikme vastutuse oma kohustuste rikkumisega osaühingu võlausaldajatele tekitatud kahju eest. Kolleegiumi arvates ei ole õige selle sätte tõlgendamine laiendavalt, st selliselt, et osaühingu juhatuse liikme ja osaühingu võlausaldaja vahel on eraldi õigussuhe ja juhatuse liikmel võlausaldaja ees omaette kohustused, mille rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist võlausaldajad võivad nõuda. Sellise tõlgenduse kohaselt tuleneks seadusest, et juhatuse liige peaks tegutsema osaühingu võlausaldaja huvides ja täitma oma isiklikke kohustusi võlausaldaja suhtes. See oleks aga vastuolus juhatuse liikme kui osaühingu juhtorgani üldiste kohustustega. Seaduse kohaselt peab juhatuse liige täitma kohustusi osaühingu ees, olema hoolas ja tegutsema osaühingu jaoks majanduslikult otstarbekalt, samuti vältima enda ja osaühingu huvide konflikti. Vastasel juhul oleks juhatuse liige tihti õiguslikult vastuvõtmatus olukorras. Jättes rahapuudusel tasumata pangalaenu osamakse ja otsustades olemasoleva raha eest tasuda tegevuse jätkamiseks hädavajaliku ostuhinna kaubatarne eest, toimiks ta küll osaühingu jaoks majanduslikult otstarbekalt, kuid rikuks ometi kohustusi panga kui osaühingu võlausaldaja ees ja võiks vastutada pangalaenu tagastamise eest isiklikult. See aga tähendaks osaühingu kui piiratud vastutusega äriühingu kontseptsioonist loobumist ja juhatuse liikmete üldise isikliku vastutuse tunnustamist osaühingu kohustuste eest. Tunnustades legitiimsena üldist eesmärki tagada juhatuse liikme vastutus oma kohustuste rikkumise eest, ei leia kolleegium, et seaduse mõte on ÄS § 187 lg 2 kaudu samastada osaühingu ja selle juhatuse liikmete kohustused ja vastutus. Osaühingu juhatuse poolt maksete tegemist võlgade katteks tuleb kohustuste rikkumise tuvastamiseks hinnata ja kaaluda. Kui juhatuse liige valib kohustuse täitmise, mis perspektiivis võib tagada osaühingu eksistentsi ja kõigi võlgade tasumise ning eeldusel, et juhatuse liige ei riku samaaegselt oma muid kohustusi, näiteks kohustust esitada pankrotiavaldus, võib sellist käitumist pidada majanduslikult otstarbekaks. Samuti võib hinnata kohustuse, millega kaasneb viivise maksmise kohustus, täitmise eelistamist sellele, millega viivist ei kaasne. Erandina saavad juhatuse liikmel tekkida kohustused võlausaldajate ees seaduses sätestatud juhul. Selliseks erandiks võib kolleegiumi arvates põhimõtteliselt olla näiteks
7.juulil 2001. a jõustunud ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine, millega võib kaasneda ka juhatuse liikmete otsene isiklik vastutus osaühingu võlausaldajate ees (näiteks tehingute tegemisel olukorras, kus objektiivselt on selge, et osaühingu pankrotimenetlus on vältimatu).
23.Kolleegiumi arvates on juhatuse liikmel õigussuhe üksnes osaühinguga, mitte aga kolmandate isikutega. Nimetatud õigussuhtest tulenevad tema kui juhatuse liikme kohustused osaühingu ees. Seega saab juhatuse liige rikkuda oma kohustusi vaid osaühingu ees. Juhatuse liikme kohustused tulenevad kas otse seadusest või lisaks põhikirjast ning näiteks ka juhatuse liikmega sõlmitud lepingust. Sellest lähtudes tuleb tõlgendada ÄS § 187 lg 2 nii, et osaühingu võlausaldajal on isiklik nõue osaühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue osaühingu vastu (kahju). Võlausaldaja peab tõendama ka, et juhatuse liige on rikkunud mõnda oma
kohustust osaühingu ees, näiteks hoolsuskohustust, ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kohustuse rikkumises süüdi.
24.Käesoleval juhul peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel hindama asjaolusid eelnimetatust lähtuvalt. Asjas on tuvastatud, et OÜ VIPLALA on hagejale lepingu rikkumisega kahju tekitanud. Tuvastada tuleb aga, kas R. Raidna on rikkunud mõnda oma kohustust OÜ VIPLALA suhtes (näiteks hoolsuskohustust), kui ta eelistas raha laekumisel mitte maksta seda hagejale kui võlausaldajale, vaid täitis selle rahaga osaühingu muid kohustusi. Hinnata tuleb ka seda, kas antud asjaoludel maksete tegemine üldse oli majanduslikult põhjendatud, või tulnuks hoopis esitada pankrotiavaldus. Kolleegiumi arvates ei ole õige lugeda laekunud raha hagejale maksmata jätmist ja muude kohustuste täitmist automaatselt R. Raidna kohustuste rikkumiseks. Hageja peab tõendama, et R. Raidna käitus osaühingu suhtes majanduslikult ebaotstarbekalt või rikkus muidu hoolsuskohustust või muud kohustust osaühingu suhtes. Kohustuse rikkumise puhul võib R. Raidna tõendada, et ta ei teinud seda süüliselt.
25.Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et Majandusministeeriumi nõuniku raportit ei või tõendina hinnata. Nagu asjas esitatud ajutise halduri aruanne, on ka raport hinnatav dokumentaalse tõendina.
26.Kolleegium juhib tähelepanu ka TsMS §-le 113, mille kohaselt on asjas tõendiks vaid poole seadusliku esindaja, mitte lepingulise esindaja seletused (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-02 RT III 2002, 33, 358). Kolleegium märgib samuti, et hageja peab kahju suuruse tõendamisel selgitama, millest tema kahjunõue koosneb, antud juhul muuhulgas seda, milline on põhivõla ja viivise suhe. Kui hageja vähendab põhisummast ja viivisest koosnevat nõuet, peab ta märkima, mis ulatuses ja millistest osadest vähendatud nõue koosneb. J. Odar, A. Kull, V. Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.