Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-134-02 Otsuse kuupäev Tartu, 26. november 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi Vikerlase 13 KÜ hagi Ljudmilla Rozentali vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise maksmisest keeldumise õiguse tunnustamiseks ning Ljudmilla Rozentali vastuhagi Vikerlase 13 KÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvituse väljamõistmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/476/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vikerlase 13 KÜ kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 28. oktoober 2002. a Istungil osalenud isikud Vikerlase 13 KÜ juhatuse liige N. Nikitin ja kostja L. Rozental. Juures viibis tõlk L. Lomp Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ljudmilla Rozental töötas 1. juulist 1996. a kuni töölepingu lõpetamiseni 24. oktoobril 2000. a korteriühistus Vikerlase 13 KÜ (edaspidi korteriühistu) raamatupidajana. Tööandja lõpetas töölepingu 22. oktoobri 2000. a käskkirjaga TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel. L. Rozentali avalduse alusel tunnistas töövaidluskomisjon 14. detsembri 2000. a otsusega töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks. Tööleping loeti lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel
14.detsembrist 2000. a alates ning korteriühistult mõisteti välja hüvitis töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses 37 920 krooni.
2.Korteriühistu ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega. Hagiavalduses palus hageja tunnistada L. Rozentaliga töölepingu lõpetamine seaduslikuks ja töötaja rahalised nõuded ebaseaduslikuks. Hagiavalduse kohaselt lõpetati kostjaga tööleping töökohustuste rikkumise ja usalduse kaotamise tõttu. Kostja läks juhatuse teadmata puhkusele ega esitanud haigestumisel haiguslehte. 12. juulist 2000. a alates ei ole ta tööülesandeid täitnud. Raamatupidaja töökohustuste täitmata jätmine on TLS § 86 p-de 6 ja 7 mõttes töökohustuste jäme ja jätkuv rikkumine. Kostja oli hageja juhatuse liige, kes kutsuti üldkoosoleku otsusega 11. juulil 2000. a tagasi, kuid tal säilis kohustus töötada raamatupidamise eest vastutava isikuna. Samal ühistu liikmete üldkoosolekul valiti uus juhatus ja seetõttu ei olnud endisel juhatuse liikmel P. Volinil volitust kostja puhkusele lubamiseks 21. augustist 2000. a. Kostja hagi ei tunnistanud. Töölepingu lõpetamisel rikuti TLS §-s 106 ettenähtud korda. Ta esitas
11.augustil 2000. a juhatusele puhkuseavalduse ja viibis puhkusel 21. augustist 17. septembrini 2000. a. Kuna ta 30. augustist 9. septembrini 2000. a viibis haiguslehel, pikenes puhkus
27.septembrini 2002. a. Ta oli ka 27. septembrist 23. oktoobrini 2000. a haige ja asus tööle
24.oktoobril 2000. a. Samal päeval teatas juhatus, et temaga on tööleping lõpetatud. Ühistu juhataja ülesandeid täitis 10. juulist 28. juulini 2000. a V. Jeremejev, kes ei esitanud tema töö kohta
pretensioone. Uus juhatus asus tööle alles 17. augustist 2000. a.
3.Kostja esitas vastuhagi, milles palus tunnistada temaga töölepingu lõpetamine 22. oktoobril 2000. a ebaseaduslikuks ning mõista tööandjalt välja kuue kuu keskmine palk 37 920 krooni ja kohtukulu.
4.Tallinna Linnakohus jättis korteriühistu hagi rahuldamata ja rahuldas L. Rozentali vastuhagi. Kohus tunnistas töölepingu lõppenuks töötaja algatusel alates 28. detsembrist 2000. a. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest mõisteti korteriühistult hüvitisena välja 37 920 krooni. Kohus juhindus TLS § 55 p-dest 3 ja 4, § 86 p-dest 6 ja 7, §-st 117, ITVS §-st 28 ja PuhkS §-st 9. Hageja ei tõendanud töötaja käitumises TLS § 86 p-des 6 ja 7 ettenähtud asjaolude olemasolu. Juhatuse liikmete vahetumisest tuli töötajat selgelt teavitada. Töölepingus ei ole märgitud töötaja töötegemiskohta. Tööandja ei tõendanud, et töötaja jättis tööülesanded 12. juulist 21. augustini 2000. a täitmata. Raamatupidamise eest vastutav isik oli ühistu esimees. Lähtudes TLS § 55 p-st 3, ei pidanud kostja täitma tööülesandeid 21. augustist 23. oktoobrini 2000. a. Töötajal on õigus viibida puhkusel, sõltumata tööandja esindajate vahetumisest. Tööandja ei väitnud ega tõendanud, et raamatupidaja tegevusest tulenevalt oleks ühistu vara vähenenud või oleks kostja muul viisil põhjustanud hagejale või teistele töötajatele varalist kahju. Tööandja ei taotlenud töötaja nõutud hüvitise vähendamist. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles leidis, et poolte õigussuhtele on antud ebaõige hinnang. Kohus pole tuvastanud, kas ja millal L. Rozentali juhatuse liikmeks valimisega töösuhe kuulus lõpetamisele. Kohus ei kontrollinud keskmise palga arvestust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. mai 2002. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kohtuotsus on küllaldaselt motiveeritud. Kohus on piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, sealjuures on hinnatud nii puhkusele mineku õiguslikku alust kui ka raamatupidaja kohustuste täitmist. Järeldused on vastavuses tõenditega ning ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks otsuses toodud põhjendusi korrata. Hageja tunnistas töösuhet kostjaga, sest taotles hagis töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamist. Asjaolu, et kostja oli raamatupidajana töötades ka korteriühistu juhatuse liige, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Hageja seadusliku esindaja vahetusest tuleb töötajat teavitada, et hoida ära arusaamatust alluvussuhte osas. Väide hageja hooletust suhtumisest töösse, mis tuvastati revideerimisaktiga pärast töölepingu lõpetamist, ei saa olla töölepingu lõpetamise asjaolude hindamise aluseks. Hageja ei esitanud taotlust hüvitise suuruse vähendamiseks.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse. Kohus pole asja lahendamisel arvesse võtnud L. Rozentalile kui korteriühistu juhatuse liikmele üldkoosoleku poolt antud ülesandeid ja volitusi. Kostja ei saanud korteriühistu juhatuse liikmeks oleku ajal olla korteriühistuga töösuhtes. TLS § 7 p 10 kohaselt ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi liikme suhetele selle organiga. Korteriühistu juhatuse liikme suhteid korteriühistuga
reguleerivad mittetulundusühingute seadus, korteriühistu seadus ja KÜ Vikerlase 13 põhikiri. Tööleping kostjaga lõppes tema juhatuse liikmeks valimisega. Kuna poolte vahel ei ole töösuhet, siis ei ole kostjal alust nõuda hüvitisena kuue kuu keskmist palka TLS § 117 lg 2 alusel. Kohus ei ole kontrollinud kostjale tasu arvestuse aluseks olevaid algdokumente ega seda, kes, millal ja mis alusel on juhatuse liikmele L. Rozentalile tasu määranud. L. Rozentalile kui juhatuse liikmele on tasu määratud vastuolus MTÜS § 19 p-ga 5 ja seetõttu on see otsustus TsÜS § 66 lg 2 alusel tühine. Ringkonnakohus ei võtnud vastu asjas tähtsust omavaid, esimese astme kohtus vastuvõtmata jäetud tõendeid. L. Rozentali puhkuseavaldus on kehtetu. Kostja ei käitunud pärast 11. juuli 2000. a üldkoosolekut isikuna, kellel oli töösuhe. L. Rozental ei teatanud korteriühistu uuele juhatusele oma puhkusest, haigestumisest puhkuse ajal ega esitanud korteriühistule ka haiguslehte. Ringkonnakohus ei ole kontrollinud kuue kuu palga arvestust.
7.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ta töötas korteriühistus raamatupidajana töölepingu alusel 1. juulist 1996. a. Juhatuse liikmeks olemise ajal temaga töölepingut ei katkestatud ja ta täitis raamatupidaja töökohustusi edasi. TLS § 7 p 10 ei keela juhatuse liikmeks oleku ajal teha tööd töölepinguga. Tema kohustused raamatupidajana ja juhatuse liikmena ei kattunud.
8.Kolleegiumi istungil jäi hageja kassatsioonkaebuse väidete juurde. Kostja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud.
10.Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus pidi asjas kohaldama TLS § 7 p 10, kuna kostjaga sõlmitud tööleping lõppes pärast tema valimist ühistu juhatuse liikmeks. TLS § 7 pst 10 ei tulene, et ühistuga töösuhtes oleva isiku valimine ühistu juhatuse liikmeks lõpetab temaga sõlmitud töölepingu igal juhul poolte kokkuleppel. Vastavalt MTÜS § 26 lg-le 1 on ühingu juhatuse ülesandeks mittetulundusühingu juhtimine ja esindamine. Nende ülesannetega seoses ei laiene TLS § 7 p 10 järgi töölepingu seadus juriidilise isiku organi liikme suhtetele juriidilise isikuga, s.t juhatuse liikme vabastamisel ei ole talle kohaldatavad need garantiid ja soodustused, mida näeb ette töölepingu seadus. Ekslik on kassatsioonkaebuses väljendatud seisukoht, et ühistu juhatuse liige ei saa olla töösuhtes ühistuga. Kolleegium märgib, et kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, kuulub rakendamisele töölepingu seadus. Kohtud on tuvastanud, et kostja oli hagejaga raamatupidaja ülesannete täitmisel töösuhetes ja ta jätkas raamatupidaja tööd ka pärast juhatuse liikmeks valimist. Raamatupidaja töö ei ole korteriühistu juhtorgani juhtimis- ja esindusülesannetesse kuuluv tegevus. Vajab märkimist, et hageja lõpetas kostjaga töölepingu alates 24. oktoobrist 2000. a ja palus esitatud hagis tunnistada kostjaga töölepingu TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel lõpetamise seaduslikkust.
11.Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et kohtud ei ole kontrollinud kostjale hüvitise arvestamise aluseks olevaid dokumente. Ringkonnakohus, nõustudes linnakohtu otsuse põhjendustega, tuvastas, et hüvitise arvutamise aluseks olev kostja ühe kuu keskmine palk oli 6320 krooni. Hageja ei
vaidlustanud kostja palga suurust linnakohtus. Samuti on piisavalt põhjendatud, miks on hüvitiseks kostja kuue kuu keskmine palk. Kassatsioonkaebusele lisatud juhatuse esimehe P. Volini 8. jaanuari 1999. a käskkirja ei ole varasemas menetluses esitatud. Vastavalt TsMS § 353 lg-le 3 ei tuvasta Riigikohus hagi aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohtu otsus põhineb alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel.
12.Ringkonnakohus on vastavalt TsMS §-le 319 õigesti jätnud vastu võtmata apellatsioonkaebusele lisatud tõendid, kuna hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud neid esimeses kohtuastmes esitada.
13.Kolleegium jätab tähelepanuta hageja kassatsioonkaebuse väited kostjale kui juhatuse liikmele tasu määramise otsuse vastuolu kohta TsÜS § 66 lg-ga 2 ja puhkuseavalduse kehtetuse kohta, sest need tuli vastavalt TsMS § 147 lg 1 p-dele 5 ja 6 esitada esimese astme kohtus. A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.